Tere õhtust, kell sai kuus, võtame nüüd kokku. Neljapäev, 31. mai olulisemad sündmused. Mina olen toimetaja, Margitta, otsmaa ja eluruumide loenduse esialgsetel andmetel elab Eestis püsivalt üks miljon 294236 inimest. Viimase rahvaloendusega võrreldes on Eesti püsielanike arv vähenenud 75816 inimese ehk 5,5 protsendi võrra. Tartu kooli uueks rektoriks valiti rakendusgeoloogia professor Volli Kalm. Rektori selgitamiseks kulus kolm valimisvooru. President Toomas Hendrik Ilves tegi seoses annetustega Stahli ja seda ümbritsevaga avalduse, milles kutsus erakondi üles süüdistustele loopimise arveteklaarimise lõpetamisele ning selle asemel tõsiseltvõetavuse taastamisega tegelemisele. Tallinnas peetakse rahvusvahelise Euroopa õiguse ühenduse kongressi. FIDE presidendi Juliale Franki sõnul tahetakse muuhulgas poliitikutele meelde tuletada, et Euroopa liidus tuleb ka kriisiolu koordi lahendades jääda truuks õigusriigi põhimõtetele. USA välisminister Hillary Clinton esitas Kopenhaagenis mitmeid argumente sõjalise sekkumise vastu Süüria kriisi. Taani tudengite ees rääkinud Clinton rõhutas, et eelkõige pole selleks sekkumiseks rahvusvahelist toetust ja Süürias puudub ka ühtne opositsioon. Kreeka konservatiivne erakond Uus Demokraatia on viimaste arvamusküsitluste kohaselt saanud napi edumaa Vasak radikaalse Syriza ees. Kreeka parlamendivalimised toimuvad seitsmeteistkümnendal juunil. Uimastite tarbimine noorte hulgas on viimastel aastatel stabiliseerunud, ent tüdrukut tarbivad alkoholi nüüd sama palju kui poisid ja hüppeliselt on kasvanud liimi nuusutamine. Tartu Jaani kirikus algab õige pea Heino Elleri muusikakooliga kaasaegse kammermuusika ja kompositsiooniklassi õpilaste kontsert. Ühtlasi avatakse sellega 11. Eesti heliloojate festival. Ja ilmast. Öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega ning olulise sajuta ilm, paiguti võib tekkida udu. Õhutemperatuur on pluss üks kuni pluss üheksa kraadi, maapinnal on kohati miinus kaks kraadi. Homme hommikul ja päeval pilvisus tiheneb, alates artest hakkab vihma sadama, sadu tiheneb. Õhtuks puhub kagu ja lõunatuul neli kuni 10 meetrit sekundis ning õhutemperatuur on homme pluss 11 kuni pluss 16 kraadi. Täna selgusid rahvaloenduse esialgsed tulemused ja need näitavad, et püsivalt elab Eestis 1,29 miljonit inimest. Täpsemaid tulemusi vahendab nüüd Aro Velmet. Võrreldes eelmise rahvaloendusega, 2000. aastal on Eesti püsielanike arv vähenenud viie protsendi võrra. Rahva ja eluruumide loenduse projektijuht Yana Pentaatse seletab, miks. Negatiivse loomuliku iibe tagajärjel on kahe loenduse vahel rahvaarv vähenenud 32000 inimese võrra ja teiseks ränne on vähenemise põhjuseks. Me saame täna rääkida täpselt registreeritud rändes. 22000 inimest on vähem meil, kuid me kindlasti rääkida registreerimata väljarändest, selleks on vaja veel andmeid töödelda. Meie noorim vanuserühm null kuni neli aastat on suurem kui noorukite oma, kuid samas laste põlvkonnad on väiksemad kui nende vanemate põlvkonnad. Eakate osakaal on kasvanud, mis räägib sellest, et eluiga pikeneb. Eesti elanikkond koondub üha rohkem keskustesse, päevad jäävad tühjemaks. Harjumaa ja Tartumaa on ainsad maakonnad, kus elanikke on rohkem kui 10 aastat tagasi. Kõige enam on inimesi kaotanud Järvamaa ja Hiiumaa, kus elanikkond on vähenenud viiendiku võrra. Ent kõik need numbrid ei näita veel täpset rahvaarvu, sest umbes üks protsent inimestest jäi loendamata metoodikajuht. Ene-Margit Tiit selgitab. E-loendusel inimene märkis ise oma aadressil, parem pole seda kunagi juhtunud, kui me teame seda. Vähemalt viiendik Eesti inimestest elab teisel aadressil. Kui nad on registreeritud, siis hoolimata sellest, et me väga intensiivselt rääkisime, märkige oma tegelik elukoht üksjagu ikkagi märkis oma registreeritud aadressi. Nii, kuidas selle märkis siis sellele aadressile enam loendaja ei läinud nii, ja inimesed, kes seal elasid, nad jäid lihtsalt lahendamata. Selle põhjal ma just ütlen, et vähemalt üks protsent radikat Kaks kolmandikku loendatutest täitis ankeedi internetis, mis on maailmarekordsuur, osa andmetest vajab aga alles täpsustamist. Näiteks teame praegu, et eestlaste osakaal rahvastikus suurenes natuke. Ent kui palju vähemusrahvusi meil on, pole veel teada. Dianabel tase. Aasta lõpus me anname täpsemad andmed teada kohalike omavalitsuste lõikes, samuti me saame täpsemalt öelda, kui palju meil on Eestis rahvuseid esindatud ja peale selle saame anda detailsemat infot isikutunnuste kohta ja, ja juba järgnevatel aastatel anname andmeid leibkondade ja eluruumide kohta. Ja andmekaitse inspektsioon annab siinkohal teada, et rahvaloendus kulges isikuandmete kaitse seisukohast ilma suuremate probleemideta. E-loenduse algul ilmnesid küll üksikjuhtumid, kus inimene võis sattuda võõrale ankeedile, kuid need jäidki üksikjuhtudeks, sest viga likvideeriti kiiresti. Nüüd aga vahetame teemat ja kolmandas valimisvoorus valis Tartu Ülikooli valimiskogu täna uueks rektoriks Volli. Kalmu ametis oleva rektori Alar Karise sõnul olid kõik kandidaadid võrdselt head, jätkab Toomas Kelt. Et Tartu Ülikooli rektoriks saab Volli Kalm, ennustati juba mõned päevad varem. Samas olid kõik kandidaadid nii võrdsed, et ka valimiskogul oli raske oma valikut teha. Saiu valituks osutunud kandidaat alles kolmandas voorus kokku vajalikud hääled, mida pidi olema vähemalt 174. Samas oli kalmu ülekaal näha juba varem. Esimeses voorus kogus ta 123 häält, kaaskandidaadid Mart Ustav ja Toivo Maimets vastavalt 93 ja 71 häält. Teises voorus sai 353 ja ustav 126 häält, mis tähendas, et vajalikku häälte arvu pole kogutud ja kolmandasse vooru läheb volli kalm. Seal kogus ta 210 häält. Uue rektori esimeseks tööks saab olema oma meeskonna moodustamine. Ülikoolist tuleb aga Kalmu sõnul jätkata senist arengut. Kiire arengu jätk, mõned olulised otsused, mida on vaja suhteliselt kiiresti ära teha, millele me kõik kolm oleme ka viidanud ja kui hakata vaatama, millest see üsna intensiivne valimisdebattide jada siin koosnes, siis tegelikult jõudsime me kõik kolm mitmeski punktis ühele seisukohale ehk väga lähedastele seisukohtadele, mis näitab seda, et ülikoolis on mõned olulised asjad, mida kõik oluliseks päevad õpetajakoolitus, inimeste suurem kaasamine, komisjonide loomine, ehk siis ütleme laiemalt natuke laiema kompetentsi kaasamine nõukogu ja senati töösse. Need on esimesed asjad, mis kohe päevakorrale tulevad. Kalm rõhutas enne valimisi ja ka tänases sõnavõtus, et temast saab kogu ülikooli rektor. Kriitikat senise juhtimise suhtes kalm ei eita. Ma olen kuulnud mõnedes ülikooli osades, kus on natuke kurdetud, et see ülikooli juhtkond on jäänud nagu võõraks ja eriti halb on seda kuulda üliõpilaste suust. Kümmekond aastat tagasi tunnistati Volli Kalm üliõpilaskondade liidu poolt üheks kõige üliõpilasvaenulikumaks isikuks. Täna on kalm kindel, et praegused üliõpilased tema toonastesse tegudesse sellise kriitikaga ei suhtuks. See oli tegude eest, mida ma kordaks uuesti igal juhul, kui nad jälle päevakorda tuleksid, aga ma tean, et praegune üliõpilase soodustus on oluliselt mõistlikuma käitumisviisiga kui toonane ja mul ei ole mingit kahtlust, et nendega on hea, mõistlik ja vastastikku kasulik läbisaamine võimalik. Valimistulemustega jäi rahule ka praegune rektor Alar Karis. Paritada rektor, kes on olnud rektoraadis ja teab kõrgharidusest ja teadusest üsna palju, nii et selles mõttes ei maksa akadeemilised kogukonnal väga hirmu tunda, et akadeemiakauge inimene. Karis lisas, et tema oleks rahul olnud ka teistsuguste tulemuste korral, sest kõik kandidaadid olid võrdsed ja väga head. Ka kunagine rektor Peeter Tulviste oli sama meelt. Oleksin olnud rahul. Resultaadiks tähendab pärast seda, kui oli kriips alla tõmmatud nimekirjale pärast seda ma nägin, et ülikool on juba võitnud. Volli Kalm asub rektori ametisse juulikuust. Toomas Kelt Tartu. President Toomas Hendrik Ilves tegi täna seoses annetuste skandaali ja seda ümbritsevaga avalduse, milles kutsus erakondi üles süüdistuste loopimise arveteklaarimise lõpetamisele ning tegelema tõsiseltvõetavuse taastamisega. Viimasel nädalal Eesti juhtivate poliitikute suust kõlanud mõtteavaldused massiliste pealtkuulamiste ja muude õigusrikkumiste kohta riivavad hea maitse ja usutavuse piire. Koos sellega kõigutatakse ka kodanike usku Eesti riigialustesse. Juttu üritatakse põhiküsimuse tuumalt kõrvale juhtida. Kitsas erakonna huvi on seatud kõrgemaks ministri või parlamendiliikme vastutusest oma arvamusavalduste eest, ütleb president. Ühtlasi kutsub president avalduses talitsema emotsioone ja püsima tsiviliseeritud mõttevahetuse piires. Avalikkusel on õigus esitada küsimusi ja nõuda ka erakondade rahastamise paremat järelevalvet ja rahastamise korra muutmist riigieelarvest. Lisataotlemine pole õige enne, kui seniste rahaeraldiste maht ja nende kasutamise viis on rahva silmis läbipaistev ja arusaadav. Nii rõhutab president Toomas Hendrik Ilves. Tallinnas peetakse rahvusvahelise Euroopa õiguse ühenduse FIDE kongressi ja kohal on Euroopa õiguse asjatundjate paremik. FIDE president Giulia la Frank avaldas lootust, et nad esinevad siin ka tugeva sõnumiga. Intervjuu tegi Kai Vare. Nüüd on see aeg käes ja Euroopa on minu arvates suhteliselt suures kriisis ja kuidas sellest välja tulla. Kindlasti peavad poliitikud tegutsema, aga ma arvan, et kõik need tegutsemise peavad siiski vastama ka üldistele põhiprintsiipidele ja siin on kindlasti kõikide Abba liidukohtu kohtunik, Euroopa Inimõiguste kohtu kohtunike roll ääretult suur. Seda meelde tuletada igapäevaselt, et me peaksime ikka üle-euroopaliselt elame euroopas kui õigusriigis. Nii nagu Eestis, nii ka teistes Euroopa riikides praegu päevakorral Euroopa stabiilsusmehhanismi leping. Üks oluline aspekt on see, et kas küsimus reguleerimine nii-öelda väljapool klassikalist Euroopa Liidu õigust, nii nagu need lepingud on, kus ei ole ka vaja näiteks kõikide riikide poolt seda ratifitseerida, et leping jõustuks ja paljud õigusteadlased küsivad, et kas see kriis õigustab seda, nendest varasematest kokkulepetest enam kinni ei peeta. Leitakse mingisuguseid operatiivsemaid, võib-olla kiiremaid lahendusi. Kui ühes organisatsioonis on kriis, siis tekib küsimus, et kui hästi suudab see organisatsioon võtta vastu uusi liikmeid ja kui hästi suudate ise jääda kindlaks truuks nendele olulistele väärtustele, mille pärast ju kõik need uued liikmed vaatasid sellele Euroopa liidule omal ajal kindlasti alt üles. Edasi välissõnumitega ja Janek Salme teeb kokkuvõtte. USA välisminister Hillary Clinton esitas Kopenhaagenis mitmeid argumente sõjaliselt, kui me seal vastu Süüria kriisi taani tudengite ees rääkinud. Clinton rõhutas, et eelkõige pole selliseks sekkumiseks rahvusvahelist toetust, kuna ÜRO Julgeolekunõukogu liikmed Venemaa ja Hiina on selle vastu. Clinton märkis ka, et Süüria ühiskond on ka tunduvalt erinev Liibüa omast ning etnilised lõhed on seal suuremad. Puudub ühtne opositsioon, samuti on Süürial tugevam sõjavägi, sealhulgas õhutõrje, kui oli liibial. Clintoni sõnul võib vägivald Süürias kasvada täie mõõduliseks kodusõjaks, mida toetavad teised riigid. Clinton ei kirjeldanud samas mingeid võimalikke alternatiive ÜRO ja Araabia liiga erisaadiku Kofi Annani esitatud rahuplaanile. Kreeka konservatiivne erakond Uus Demokraatia on viimaste arvamusküsitluste kohaselt saanud napi edumaa Vasak radikaalse Syriza ees. Uuringufirma alkoküsitlus näitas, et uue demokraatia poolt hääletaks 25 protsenti valijaist ning päästepaketi vastase Syriza poolt 23 protsenti. Kolmandal kohal oli küsitluses sotsialistlik Pasok 12 protsendise toetusega. Ka uuringufirma Data RC küsitlus näitas, et uue demokraatia toetus on suurem kui siirisel. Selle küsitluse andmeil toetab uut demokraatiat 28 protsenti ja Syrizat 25 protsenti valijaist. Kreeka parlamendivalimised toimuvad seitsmeteistkümnendal juunil. Täna Serbia presidendi ametisse asunud Tomissav Nicole'i ütles, et tahab viia Serbia Euroopa Liitu. Nicole'i ütles kõnes parlamendile, et tahab, et seal ei oleks Euroopa Liidu liige ning politsei sõnul soovib ta ka seda, et Serbia mitte kunagi ei loobuks oma territoriaalsest terviklikkusest, sealhulgas Kosovost. Egiptuses aastakümneid kehtinud eriolukord lõppes täna, kuna selle viimane pikendus praeguses eriolukorra lõppemisest teatas Egiptuses võimul olev kõrgem sõjaväenõukogu. Ja tagasi koduste asjade juurde Eesti noorte seas on uimastite tarbimine tasakaalustunud nii leiab Tallinna ülikooli ja tervise arengu instituudi koostöös valminud üle-euroopaline uuring. Aro Velmet vahendab. Nagu varemgi, tarvitavad eesti noored rohkem alkoholi ja uimasteid kui Euroopas keskmiselt ent võrreldes veel 10 aasta taguse ajaga on olukord stabiliseerunud ning hüppelist kasvu tulevikus oodata ei ole. Tallinna Ülikooli rahvusvaheliste ja sotsiaaluuringute instituudi professor Airi-Alina Hallaste. Endaga katsetamine üheksakümnendatel oli paljuski seotud uudishimuga ja huvist mingi lääneliku tegevuse vastu ja ka sellest, et informatsioon ei olnud piisavalt. Ei ole mingit põhjust eeldada, et tänapäeval need mudelid toimiksid samamoodi või ei ole põhjustraagilisteks ennustustega. Küll on toimunud muutused soolises võrdluses. Kui varem alustasid poisid näiteks alkoholi tarbimist varem jõid rohkem, siis nüüd on vahe tüdrukutega kadunud. Samuti suitsetavad poisid ja tüdrukud nüüd võrdselt. Uuringu eestikeelse raporti koostaja Maarja Kobin. Kui me räägime näiteks alkoholi tarvitamisest siis kui me vaatame kultuurilist hoiakut nagu muutumist, kui räägitakse sellisest demokratiseerimist alkoholikultuurist, kus siis selline tugev purjetamine ei ole vast enam võib-olla niivõrd taunitud, kui on seda siis varasematel aegadel. Üldiselt oli suurtes kogustes joomine viimase nelja aastaga siiski natuke vähenenud. Seevastu inhalantide kasutamine ehk maakeeli liimi nuusutamine on peaaegu kahekordistanud. Maarja kobin. Viimase uurimustulemuste põhjal on see oli see näitaja siis 15 protsenti võrreldes siis 2007. aasta üheksa, üheksa protsendiga, et seda siis võib seletada sellega, et majanduslanguse kontekstis on see üheks võimalikuks alternatiiviks mingisuguse uimastava mõju loomisel ja, ja need on ka kergesti kättesaadavad näiteks kodus erinevad liimid, lakid ja nii edasi. Vähem kui tunni aja pärast algab Tartu Jaani kirikus Heino Elleri muusikakooli kaasaegse kammermuusika ja kompositsiooniklassi õpilaste kontserdiga 11. Eesti heliloojate festival Tartust jätkab Hedrile. Eesti heliloojate festival pakub Tartu Jaani kirikus viis põhiprogrammi kontserti ja kolm keskpäevast muusika veerand tundi. Festivali ühe korraldaja Juhani Jäägeri sõnul oodatakse huviga, millist muusikat heliloojad tänavu pakuvad. Sest tegemist on ju nüüdismuusikaga, tegemist on sellega, mis peaks olema niivõrd uudne ja niivõrd rabav, et mitte keegi ei oska selle kohta midagi ette öelda. Eelloojad saadavad täna festivali alguspäeval veel oma teoste antatsioone, nii et me ootamisega huviga. Juhani Jaeger lisab, et selle aasta kõige suuremaks uuenduseks on keskpäevased kontserdid. Lisaks õhtustele kontsertidele on ka päevased keskpäeva muusika veerand tunnid, reedene muusika veerandtund saab sisustatud Taavi Kerikmäe poolt, kes live komponeerib. Laupäeval on impro performans Eleonora palu esituses muusika veerandtund. Pühapäevasel päeval on sisustatud Külli Kudu poolt. Esiettekandele tulevad festivalil teosed näiteks martsiimerilt Tõnis Kaumanilt, Märt-Matis lillelt modikamatiisanilt ja teistelt heliloojatelt. Tänavuse festivali külaliseks on Erkki-Sven Tüür. Festivali põhikontsert erilist essentsi tähendust omav on meil aga esimene juuni, kui heliloojatele ja interprojektidele sügavama muusikahuviga inimestele on mõeldud ja nad on oodatud kell kolm toimuvale Erkki-Sven Tüüri poolt läbiviidava le workshop-ile. Reedeõhtune orkestri kontsert on Tallinna kammerorkestri poolt Lauri Sirbi juhatamisel solistidena esinevad Mari Poll ja Monika Mattiisen. Sellel kontserdil kõlavad siis juba mitmed esiettekanded. Tänavu tehakse koostööd ülikooliga Eelmise aasta eksprompt ettevõtmisena sai kogu festivali viimaseks ürituseks pühapäeva õhtul Märt-Matis Lille ööülikool. See tekitas niivõrd, et hea tunde, et me kindlasti tahtsime seda jätkata juba reedel, kui kammerorkester on andnud kontserdi, siis inimeste ees võtab istet Erkki-Sven Tüür ja temaga vestlema Joonas Hellerma ülikoolist. 11. heliloojate festival lõpeb pühapäeval raadiouudistele Hedvig Lätt Tartust. Täna anti seitsmendat korda välja noore kunstniku preemia laureaadid on skulptor Uku sepisvart ja maalikunstnik Holger loodus. Aro Velmet jõudis äsjatseremoonialt tagasi. Kui seksi žürii esimeest Marko Mäetamme oma mitmekülgse loomingu ja isikupärase käekirjaga mida ei näe bakalaureuse astmes sageli Ta oli meeldivalt eklektiline, tehnilisest küljest intiimses joonistusest niiviisi põlve otsas pabel kuni suure krahviteni linnaruumis, seal vahel kõikvõimalikud muud katsetused, nii et tema puhul on raske isegi öelda, et milline on tema väljenduslaad. Tema puhul võluski, selline totaalne avatus hetkel, et on nagu 365 kraadi lahti. Magistriastmes võitis 1500 eurot ja isikunäituse hobusepea või Draakoni galeriis maalikunstnik Holger looduspreemia väljapanijad, ettevõtjad, Darwin kõvamäge võlus loodusetöödest teksti ja pildi hea koos taime. Kõrgetasemelised esitatud maalide seeria ja selle juurde käivat teksti, kui vahest on, tundub niimoodi seletava osa liiga suur tähtsus võib hakata nagu kunsti segama, siis siin tundus jälle väga-väga põnev. Noore kunstniku preemiat antakse välja alates 2005.-st aastast ja seitsme aastaga on temast saanud Eesti kunstimaastikul oluline teetähis. Armin Kõomägi. Näiteks noore kunstipreemia laureaat töödes hulgas on sellised nimed nagu Sigrid Viir, Flo Kasearu, kes sai just nädal tagasi Köler, Prize ja seal on teisi nimesid ja, ja me ise ei oska seda teisiti kuidagi tõlgendada, kui et see on olnud adekvaatne, õige, hea ja innustav nendele inimestele. Ja nüüd veel ilmast. Öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm, paiguti võib tekkida udu. Puhub kagu ja lõunatuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on pluss üks kuni pluss kuus, maapinnal kohati miinus kaks kraadi, saartel kuni pluss üheksa kraadi. Homme hommikul ja päeval pilvisus tiheneb, alates saartest hakkab vihma sadama, saju intensiivsus suureneb õhtuks. Puhub kagu ja lõunatuul neli kuni 10 meetrit sekundis ning õhutemperatuur homme päeval on pluss 11 kuni pluss 16 kraadi. Selline oli tänane Päevakaja kuulmiseni.