Tere õhtust, kell sai kuus, eetris on kolmanda juuni Päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu. Eesti energia teatas, et saavutas kokkuleppe Jordaaniasse kavandatava põlevkivielektrijaama hanketingimuste suhtes. Peapiiskop Andres Põder pühitses Tartus Peetri kiriku tornikella. Kell valati tänavu märtsis Saksamaal Vestfaali valukojas ja selle kinkis kirikule hiljuti lahkunud ärimees Tiit Veeber. Kultuurne motobande, mis koosneb motohuvilistest eesti kultuuritegelastest, korraldab juba viiendat korda. Heategevusliku matkab. Tänavu kogutud raha annetatakse Friedebert Tuglase kunstikogu restaureerimiseks. 11. rahvusvaheline aktinäitus, mees ja naine tõi Pärnusse Läänemere-äärsete riikide kunstnikud. Näitust saab Pärnu uue kunsti muuseumis vaadata terve suve ja ilmast. Homme pärastlõunal võib Eestis hoovihma sadada. Puhub edela ja lõunatuul ja õhutemperatuur on pluss 12 kuni pluss 16 kraadi. Eesti energia teatas, et saavutas kokkuleppe Jordaania energia- ja maavarade ministeeriumi ning riikliku energiaettevõte National Electric Power kompaniiga Estoniasse kavandatava põlevkivielektrijaama hanke läbiviimise tingimuste suhtes. Ettevõtte teatel võimaldab kokkulepe alustada Elektrijaama ehitushanget, mis on kavas välja kuulutada kuu aja jooksul. Hanke tulemused selguvad 2012. aasta lõpus. Ettevõtte teatel on Jordaania elektri ja õlitootmise projektide arendus sujunud plaanipäraselt. Selle aasta esimeses kvartalis lõpetati täiendavad geoloogilised välitööd põlevkivimaardla lääne ja põhjapoolsetel aladel. Lisaks põlevkivielektrijaamale kuulub Eesti Energia Jordaania arendusprojekti 38000 barrelilise päeva toodanguga õlitehast. Tallinnas Vabaduse väljakul peaks just praegu algama lillekülaseltsi ja Konservatiivse rahvaerakonna eestvedamisel meeleavaldus elektrituru avamise ja sellega kaasneva elektri hinnatõusu vastu. Valitsuste parlamendierakondi kutsutakse üles lõpetama elektrituru avamise seaduse menetlemine ja taotlema Euroopa komisjonilt elektrituru avamise edasilükkamist kuue aasta võrra. Egiptuse riigiprokurör kaebab kukutatud presidendi Hosni Mubaraki ja tema siseministri kohtuotsuse Edasi teatas prokuratuur täna. Kohus mõistis Mubaraki eluks ajaks vangi, kuid politseijuhid ja Mubaraki pojad mõisteti õigeks. Riigiprokurör andis korraldada alustada apellatsiooni protseduuri, ütles allikas, viidates eilsele kohtuotsusele, mis on vallandanud protestid mitmes Egiptuse linnas. Teatest ei selgu, kas edasi vaadatakse kõik otsused või ainult õigeksmõistmised. Süüria president Bashar al-Assad pidas täna esimese kõne seitsmendal mail valitud uues parlamendis ja süüdistas välisriike vandenõus, et hävitada Süüria. Meid ei ähvarda poliitiline lambaid plaan riiki hävitada, hoiatas Assad ja välistas dialoogi opositsiooniga, mis soovib välisriikide sekkumist. President puudutas oma kõnes ka piirkonna riikides puhkenud Araabia kevade ülestõuse, kuid ütles, et Süüria rahvas on intelligentne ega jäljenda pimesi mujal toimuvat. Araabia liidrid kutsuvad ÜRO Julgeolekunõukogu Süüria verevalamise peatamiseks otsustavaid samme astuma. Rahutused riigis on kestnud juba alates 2011. aasta märtsist ning ÜRO ja Araabia liiga rahuplaan ega 300 vaatlejat ei ole suutnud lahendust tuua. Süüria rahuplaani Ostanud Kofi Annan rõhutas eile, et Assad on konfliktilahenduse võti, kuid hoiatas kõikehõlmava usu konflikti ja kodusõja eest. Kui lahendust leida ei õnnestu. Uuesti Eestist Tartu Peetri kirikul on tänasest kolm tornikella. Kõige uuema kella pühitsesid täna peapiiskop Andres Põder, Tartu praost Joel Luhamets ja Peetrit koguduse õpetaja Ants Tooming. Mirko ojakivi käis kohal. Nõelamees minu tüütus kuuluta kutsugu ta sinu kogudus jumalateenistusele ja palun. Selline on uue täna hommikul pühitsetud Peetri kiriku kella kõla. Kell valati tänavu märtsis Saksamaal Westwali valukojas ja selle kinkis kirikule hiljuti lahkunud Tartu ärimees Tiit Veeber. Uus kell kaalub 230 kilogrammi ja kellanimeks sai Tiitus. Ent ega siis Peetri kirik enne tänast ilma torni kellata polnud, neid oli isegi kaks. Esimene neist on valatud 1884. aastal, teine 1891. aastal, räägib Peetri koguduse õpetaja Ants Tooming. Esimene neist on kingitud kirikule, selle pühitsemise päeval Gustav Goldmann poolt, kes oli kirikuvanem ja lugupeetud inimene linnas ja teine kingitus viis aastat hiljem. See on väga heas korras siiamaania, selle kinkis erru läinud soldat Mihkel Markus kirikule ja, ja see on nüüd siis löönud meie põhilist kella löömist siin, et teine oli mõraga ja sellepärast oli see see uus Kell siia hankida. Ants Tooming ütles, et uus kell hakkab lööma iga veerand tunni tagant, ent siis kuuleb vaid pisikest kellagaja. Pikemad kellamängud on ikka seotud jumalateenistustele kutsumise ja muude traditsioonidega, mida kirikutorni keel kiriku jaoks tähendab, räägib peapiiskop Andres Põder. Kirikukell kõneleb meile jumala armastusest ja sellest rõõmust, mida tema meile jagada tahab. Kui te nüüd seda kella kuulete mängimas, on ilus, on ikka väga ilus, väga ilus, ma elan siin lähedal ja ma kuulen seda väga tihti, ühesõnaga üldse, kui poisin, kelle ütleme, nendel kelladel vahel toimunud, mängivad, et kogun need ju siin nüüd kolm praegu mängivadki kolm ja just see tugeva annabki see uus suur, kelle ennelik aknaga veel keskel, kui oluline on koguduse jaoks see, et nüüd on pulmas Kell saanud kiriku torni mängima? Ma arvan, et iga koguduseliikme südame mingi salajane unistus ja ja see tähendab sõnadega päris saati väljendada. Need olid siis tartlased Säde ja Liidia Mirko Ojakivi Tartu. Kultuurne motobande, mis koosneb motohuvilistest eesti kultuuritegelastest, korraldab juba viiendat korda heategevusliku matka. Tänavu kogutud raha annetatakse Friedebert Tuglase kunstikogu restaureerimiseks, aga Gaškov, vahendab. Selle lauluga lõpes kultuurse motobande kontsert Rakvere keskväljakul ja algas nende järjekordne motoretk. Need on heategevuslikud retked, seekord suundutakse Ahvenamaale kultuurse motobande juht Martin. Eelmise sajandi alguses oli Ahvenamaal veetsid suvesid nooreestlased kirjanikud, kunstnikud, Konrad Mägi, Friedebert Tuglas, Aleksander, uurid Oskar, kallis Anton Starkopf ja laadisid seal akusid nii-öelda seal oli selline kultuuriinimeste koloonia õnninge püüs. Otsustasime see aasta toetada Tuglase kunstikogu restaureerimist, need on portreed temast, need on tema teoste illustratsioonid. Mis siis kunstnikud ise on Tuglase kinkinud? Jah, praegu need asuvad siis Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase kirjanduskeskuses ja novembrikuus tuleb nendesse üks näitus kastellaanimajas Kadriorus. See kunstnike nimekiri, kelle teoseid Tuglas, kunstikogus on päris muljetavaldav. Aga ma tean kindlasti, et on Oskar kalliselt üks maal on Ants Laikmaa. Teos on seal, on Günter, Rein, Ilmar Malin tegelikult on kõige tähtsam, mitte see nagu rahasumma, aga see tähelepanu, et inimesed teaksid, et on olemas sellised kunstiaarded kusagil ja et nad saaksid seda näha ja selleks oleks fanatt ilusti raami sisse panna, puhastada Basportuud ja mõned maalid ka natukene restaureerida. Kultuurses maades on väga erinevaid inimesi ooperisolistide, ERSO, solistide, valla, vanemateni. See seltskond algselt on, on saanudki alguse sellest, et eesti kultuuriga seotud inimesed, kelle ühiseks huviks on, on motomatkamine, tõesti on rokkareid on disainer. Neid on sümfoonikuid, on produtsente, TV-operaatoreid ja selle põhjal see alguses sai moodustatud ja siis on viie aastaga veel tulnud selline natukene seda seltskonda sinna lisaks veel juurde. Aga ilmselgelt kaal on nagu kultuuriinimeste kasuks, et inimesed, kes on sisulised nagu oma ala tipptegijad, nad saavad selle reisi jooksul teiste oma ala tipptegijatega tuttavaks ja ma võin käsi südamel öelda ning nii mõnedki kultuurse motobande liikmed on saanud omavahel väga headeks sõpradeks. Selles mõttes on see ka elu ennast teinud. Värvikirevamaks. Üheksateistkümnes rahvusvaheline aktinäitus, mees ja naine tõi seekord Pärnusse Läänemere-äärsete riikide kunstnikud. Näitust saab Pärnu uue kunsti muuseumis vaadata terve suve. Ester Vilgats jätkab. Kui kunstniku tuntust arvestada selle järgi, kui palju tema tööde eest makstakse, on kuulsaim kahtlemata Leedu kunstnik Vytautas Vartsinkjevitsus, kelle üks Pärnus eksponeeritavatest maalidest maksab üle 100000 euro. Kokku leedulase töid täis terve suure saali tagasein ja vaadata tasub neid igal juhul. Kunstnikku ennast näituse avamisel siiski ei olnud. Suuremõõtmelise maali ja mitu väiksemat tööd on välja pannud ka Pärnu kunstnik Andrus Joonas. Ajasin temaga juttu. Mark Soosaar just avamisel küsis, et tegid enne neid maanteemaale ja kõik teadsid selle järgi neid enam näha ei ole juba ammu portima. Aga vaat kõigil on meelega veel reaalsuses ma olen vahepeal seal igasuguseid ühesõnaga, üle maailma on juba läbi käidud või lihtsalt, et see oli lihtsalt see periood, et noh, igal asjal on oma aeg, võib-olla hakkan kunagi jälle tegema, et ma vahepeal pidime sealt vabavama, olen või need suuri maale ka välismaale eestlaseid heideti Lätis. Välja on pandud ka taani kunstniku beer peterselli tööd, kes aga juba seitsmendat aastat Eestis elab. Jan abielus eesti kunstniku Sirje protseniga. Peterson ütleb, et talle meeldib Eestis väga, aga kunstnik ütleb veel ühe huvitava mõtte. Perf Pedersen. See on nagu tagasitulek vabadusse, mille me võib-olla oleme Taanis kaotanud, ütleb Petersen. Tänavune mees ja naine on juba 19. ja seda on kõik need aastad kureerinud. Mark Soosaar. No mis 19 ikka väga ära ei ole, kui teemasid jätkub, siis võivad järgmised põlvkonnad seda jätkata, sest et meil on olnud sellised teemad. Inimene ja jumal, jumal jumal saab inimeseks, inimene ja surm sel aastal on, meri ühendab. Ma arvan, et võikski ka järgmistel aastatel proovida kokku tuua Läänemere äärsed kunstnikud, iga aastaga läheb näiteks tegeleda raskemaks sellepärast et see meist veidi rikkam või oluliselt rikkam lääs meelitab ju ära ja mitte ainult arstaja bussijuhte, vaid ka kunstnikke, näiteks Mikkal, krõmm. Taani esikunstnik elab New Yorgis Vilniuses veel elav Vytautas part. Linkevicius saadab kõik oma tööd kolme personaalgaleriisse, mis tal on Taanis ja selleks, et tema tõid kätte saada, pean ma üle Rootsis Istani minema neid sealt ära vedama. Ester Vilgats, Pärnu stuudio Ja ilmast. Eeloleval ööl on Eestis vähese ja vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm. Puhub edela ja lõunatuul kolm kuni üheksa, öö hakul saartel puhanguti 13 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel pluss üks kuni pluss seitse, maapinnal mitmel pool null kuni miinus kolm kraadi. Homme päeval on muutliku pilvisusega ilm, pärastlõunal võib kohati hoovihma sadada. Puhub valdavalt edela ja lõunatuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ja õhutemperatuur on homme pluss 12 kuni pluss 16 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.