Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus võtab kokku neljanda juuni olulisemad sündmused, mina olen Liisu Lass. Kui kõik läheb planeeritult, siis kahe aasta pärast saab Eesti lipu 100 kolmekümnendat juubelit tähistada Otepää lipumuuseumis. Täna Eesti lipu 128. sünnipäev päeval tutvustati seni veel olematu muuseumi ideed ja kontseptsiooni. Esmakordselt avalikult. Täna algatatud elektroonilise side seadusemuudatus võib kaabeltelevisioonipakettide hinda tõsta kuni 50 senti kuus. Selle hinnaga jääksid aga eratelekanalid vabalevisse. Tänane Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumine Peterburi lähedal Strelnas andis euroliidu juhtidele võimaluse saada taas tuttavaks Venemaa uuesti ametisse astunud presidendi Vladimir Putiniga. Järgnenud pressikonverentsil kerkis ühena teravaimatest esile küsimus inimõiguste olukorrast Venemaal. Komisjon kavatseb oma tänase määrusega teha võimalikuks piirideülesed digi kirjad. Ennekõike on sellest kasu inimestele ja ettevõtjatele, kes peaksid saama Euroopa liidu siseselt internetis tehinguid sõlmida. Mopeediomanikel on jäänud vähem kui kuu aega, et registreerida oma mopeedia sõlmida liikluskindlustuse leping. Paljudel on see siiani veel tegemata. Pärnu rannas kalal karjatatakse šoti mägiveiseid. Euroopa komisjoni poolt rahastatava laisk pluss projekti Linnalehmad käigus loodetakse taastada linna rannaniidud. Rahvusvahelise suusaliidu dopingupaneel otsustas seoses Andrusega Veerpalu osalemisega Otepää MK-etapil suusataja kolmeaastane võistluskeeld hakkab WADA koodeksi rikkumise tõttu kehtima uuesti nullist. Öösel on selge või vähese pilvisusega sajuta ilm. Homme päeval on vahelduva pilvisusega ilm. Sooja on öösel üks kuni viis, päeval 12 kuni 17 kraadi. Öösel võib maapinnal olla kohati ka külma. Lippude krematoorium, hologrammide ja muud lennukad mõtted ilmestavad Otepää lipumuuseumi ideed. Otepää pastoraadihoonesse planeeritav lipu muuseum võib-olla valmis kahe aasta pärast. Toomas Kelt käis Otepääl. Kui rääkida Eesti lipu sünnilinnast, siis tuleb kahtlemata vaadata Otepääle just sealse kirikla saalis õnnistati täna 128 aastat tagasi esimene sinimustvalge. Nüüd on aga Otepääl tekkinud idee, mis õnnestumise korral tähendaks seda, et kahe aasta pärast oleks lipu õnnistamis ruum üks osa lipumuuseumist. Idee autor on Otepää Maarja kogudus ning see tekkis siis, kui majast kolis välja Suusamuuseum. Tühjaks jäi neli suurt ruumi, jätkab Otepää Maarja koguduse juhatuse esimees Jaan Uibo. Muidugi ongi kahju päevast päeva vaadata, et nii suur maja on enamusest kasutamata, et see maja peab elama ja hingama ja olema ekspon naadiks tervenisti eesti rahvale. Ruumide ümberehitus ja sisustamine muuseumiks läheks Uibo hinnangul maksma ligikaudu paarsada 1000 eurot. Kogudusel on toeks vallavalitsus, mis võttis volikogu esimehe Aivar Nigol kinnitusel enda kanda esmase rahastamise. Kogu selle projekteerimise rahalise osa praegu hetkel on otsustanud anda Otepää vald ja edasi juba väljaarendamiseks meie rahast üksi ei piisa, et me peame leidma seal teisi allikaid. Lipumuuseumi kontseptsiooni töötasid välja arhitektuuribüroo Lunge Jako Sisearhitekt Daisy Kadarik, arhitekt Martin Mcliin. Kadarbiku sõnul keskenduti väga lihtsale siduvale motiivile Eesti lipule. Edaspidi, kui me hakkame ütlema noorele inimesele Eesti lipp, et siis, kui ta on selle maja ja kõik selle töö siin läbi näinud läheb siit uksest välja, pühib otsaesist, teab täpselt, mida see kolm värvilist riidetüki tähendavad. Kadarik lisas, et muuseumi üldine kontseptsioon enam palju ei muutu, kuid kõik muu pannakse paika töö jätkudes. Aga kas saab Otepääl näha ka eesti originaallipu, vastab Eesti Rahva muuseumi direktriss Krista Aru. Päris esimene lipp, mis siin sisse õnnistati, siis täna on 128 aastat tagasi. See jääb siiski Tartusse Eesti Rahva muuseumi uude majja. Kui aga Tartus on lipp vaadatud, oleks väga tore minna edasi Otepääle vaatama ka seda kohta, kus kõik alguse sai, lisas Krista Aru. Toomas Kelt Tartu. Kui täna riigikogus algatatud elektroonilise side seaduseelnõu plaani kohaselt septembri lõpuks menetletud saab, siis võivad eratelekanalid tulevikus oma programmide kaabellevis edastamise eest tasu nõuda. Aro Velmet uuris teemat. Siiani ei ole eratelekanalid kanal kaks TV3 kaabellevifirmadelt tasu küsinud, sest seadus käsib vabalevis olevaid kanaleid edastada tasuta. Hiljuti ähvardasid erakanalid aga vabalevist lahkuda, sest nii saaksid nad kaabellevifirmadelt oma programmi edastamise eest raha küsida. Nagu teevad teised telekanalid, kes ainult kaabelvõrgus levivad. Kompromissina algatas riigikogu majanduskomisjon täna seadusemuudatuse, mis lubab erakanalitel vabalevisse jääda ning kaabelfirmadelt raha küsida. Riigikogu majanduskomisjoni esimees Arto Aas. Loodetavasti septembri lõpus seadus vastavat kanalit on, lõpeb täna kehtiv vabalevi edastamise leping esimesest juulist. Ja iseenesest nad on tõepoolest öelnud, et kui siin seadust ei täpsustata, siis nad tõenäoliselt vabale heiskamata kuvad. Ma loodan, et nüüd, kus me oleme alustanud selle seaduse muutmist näidanud üles omalt poolt sellist head tahet, et ka eratelekanalid ei lahku sel suvel vabalevist. Kanal2 juht Urmas Oru pakub, et seadusemuudatuse hind tarbijale sõltub eelkõige kaabelfirmadest. Ma arvan, et seal ilmselt need kaabellevi firmad käituvad natukene erinevalt, ma arvan, et mõned neist oma pakettide hinda vähemalt esimese hooga kindlasti ei muuda, vaid see raha on seal nendes pakettides tegelikult peidus. Kui aga nüüd keegi peaks tõesti üks-ühele kanalite raha küsimise sinna otsa juurde paneme, siis ma arvan, et kokku ei peaks kuus tähendama kliendile rohkem, ilmselt kui viitekümmend senti. Kaabellevifirma STV esindaja Eerik Rein Aru jääb oma väljaütlemistes ettevaatlikumaks. Või otsus tuleb, siis algatame läbirääkimised ja vastavalt läbirääkimiste tulemustele siis vaata, mis edasi teeme, et kohustus siis juba meil ei ole ka, võib mõjutada lõppkliendi hinda, mõjutab võib-olla siis seda asukohta, kus need kanalid praegust edasi. Millega ka erakanalid oma nõudmisi põhjendavad Kanal2 juht Urmas Oru Me näeme, et meid täna koheldakse ebaõiglaselt, et kõik ülejäänud telekanalid saavad vähem või rohkem kaablifirmadelt tasu reklaamiturg on viimased kolm-neli aastat olnud selges madalseisus ja, ja kuna see on olnud erakanalitel ainus sissetuleku allikas mõistagi otsivad telekanalid endale mingit Lisatulu, et seda programmi edasi teha Kahepäevane Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumine Peterburi lähedal Strelnas andis euroliidu juhtidele võimaluse taas saada tuttavaks Venemaa uuesti ametisse astunud presidendi Vladimir Putiniga. Järgnenud pressikonverentsil kerkis aga ühena teravaimatest küsimustest esile inimõiguste olukord Venemaal. Krister Paris räägib Moskvas pikemalt. Nii nagu võis oodata ühtegi dokumenti, tänasel kohtumisel alla ei kirjutatud. Euroopa Liidu juhid said aga võimaluse vahetada Venemaa vastselt ametisse astunud presidendiga mõtteid maailma probleemide üle. Euroopa Liidu Nõukogu president Herman Van Rompuy kinnitas, et põhimõtteliselt nad jagavad Moskvaga seisukohta, et Kofi Annani rahuplaan oleks parim lahendus Süüria konflikti maandamiseks. Peab lülitamatut loobuma kõigist vägivalla vormidest ning andma kogu oma toetuse ÜRO vaatlusmissioonile. Samas on just Venemaa see, kes on blokeerinud kõik katsed kasutada ÜRO Süürias jõulisemalt. Pressikonverentsi pidi Putin tõrjuma ka teravaid küsimusi Venemaa inimõiguste olukorra kohta. Tundub nii-öelda poliitvangidest tulvaga poleks onu, puudutab üks küsimus härra Hodorkovski priouri, nagu teada, siis Euroopa Inimõiguste kohus kinnitas põlised hor kosmosiili mõistmises punub poliitilisi motiive ehk siis, kui naridele sonar saunas šampanja. Putin kinnitas ühtlasi, et toetab homme riigiduumas teisele lugemisele tulevat eelnõu, mis tõstab märgatavalt trahve miitingutega korra rikkumise eest. Van Rompuy samalt pigem hoidlus Putinit kritiseerimast. Laiduvõistlused Hiiulin Rashon Stay summa. On tervitatav, et Venemaa näitab valmisolekut arutleda inimõiguste üle, nii nagu tõendas ka hiljutine kuulamine Venemaa riigiduumas. See annab tunnistust, et inimõigused on otseselt oluliselt kõikide jaoks. Nende teemadega ühes seaduste ülimuslikkuse poliitilises õigus taustamisega tuleb tegeleda. Putini jaoks oli tegemist ühega kohtumistes väga tiheda välispoliitilise nädala vältel juba täna suundust edasi Kesk-Aasiasse rahvusringhäälingu raadiouudistele. Krister Paris. Moskva. Euroopa komisjon kavatseb oma tänase määrusega teha võimalikuks, piiriülesed, tegi allkirjad. Brüsselist, jätkab Kadri Kukk. Kuigi ID-kaart ja digiallkiri on Eestis igapäevased, siis mujal Euroopas ei ole see nii teps mitte. Digiallkiri on mingisuguses vormis kasutusel kõikides liikmesriikides, ID-kaart aga vaid 16. Euroopa Komisjonil esimene kord tulla välja e-identimist toetava seaduseelnõuga. Aastal 1999 tegi komisjon vastavasisulise ettepaneku. Rakendumine ei toonud oodatud tulemusi, jätkab Euroopa Komisjoni asepresidendi neli Kruusi kõnesi Grayanhid. Instrument liikmesriigid viisid tookord direktiivi ellu igaüks isemoodi. Praeguse regulatsiooniga soovime, et digiallkirjastamise puhul tekiks ühene süsteem, mida kõik peavad järgima. Inimesi huvitab muidugi, et mis regulatsiooniga muutub näiteks tulevikus võimalik digiallkirja anda mobiiltelefoniga. Samuti on seda võimalik teha piiriüleselt. Nii, et Eesti ettevõtjatel, kes soovivad pakkuda teenuseid Saksamaal või Suurbritannias, on edaspidi võimalus ajada asjad internetis. Kõnelesid talisased. Praktiline kasu määrusest seisneb ka selles, et näiteks üliõpilastel tekib võimalus välisülikooli end kirja panna kohale sõitmata. Maksudeklaratsioone saab esitada internetis. Äriühingud saavad esitada aruandeid ja asutada teises riigis haruüksusi internetis. Määrus ei kohusta liikmesriike võtma kasutusele ID-kaarte loomisel ei ole ka mingisugune üleeuroopaline andme. Baas jätkab neli kruusi. Kõneisik. See on Meie arusaamist mööda ei soovi osad liikmesriigid elektroonilist identimist. Süsteemil on oluline, et ID-kaart tunnustatakse vastastikku, et inimesed, kes neid omavad, saavad neist maksimaalselt kasu ja kasutada e-teenuseid liikmesriikides, kus need eksisteerivad. Allkirjade puhul saame minna kaugemale ja seda üle Euroopa Liidu harmoniseerida sest kõik 27 liikmesriiki kasutavad seda mingil kujul. Kõnele sajand hiit Euroopa komisjonist Euroopa Komisjoni hinnangul võtab kuni kaks aastat, enne kui kõik liikmesriigid on regulatsioonis ette pandud, standardini jõudnud komisjon nagu eeskujuks Eestit, kes ana Maydentimise süsteemiga Euroopas eesrinnas. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Kadri Kukk, Brüssel. Hiljemalt esimeseks juuliks peavad kõik mopeedid olema registreeritud maanteeameti liiklusregistri büroos. Nende kohta peab olema sõlmitud ka liikluskindlustuse leping. Uku Toom uuris, kuidas on olukord praegu, kui selle tähtajani on vähem kui kuu. Igapäevases liikluses mopeede väga tihti ei kohta, kuid Eestis on neid hinnanguliselt siiski 20000 ja eelmisel aastal osales neist ka 11 liiklusõnnetustes, kus keegi vigastada sai, mis näitab omakorda liikluskindlustuse vajadust. Veel mõni kuu tagasi oli registreeritud väga vähene Osamopeedidest. Millises seisus me praegu oleme? Eesti liikluskindlustuse fondi kahjuennetuse juht Erik Ernits. Täna oleme sellises seisus, kus mopeediomanikud või hulk neist on arvanud ja püütakse ikkagi mopeede enne viimast hetke registreerida, aga tundub, et ta on organeisse ka need, kes ei ole tänaseni tegelikult reageerinud ja tegelikult kuldaega selleks nüüd väga palju ei ole. Kuu aja pärast on juba tähtaega kõik, kellel mopeed kodus on, see veel registreerumata on, et peaksid selle ära tegema, mis juhtub, kui seda ei tehta, kui mopeed on korras ja dokumentidega ja näiteks alles üleeile poest ostetud, siis põhimõtteliselt saab seda teha ka peale esimest juulit. Aga juhul, kui need mopeed on näiteks isalt päranduseks saadud dokumente ammuilma jale ostmisega Ta ja mopeedi kohta, et siis võib juhtuda niimoodi, et kui peale esimest Juulitletab ära mopeedide registreerimise lihtsustatud kord, et selle mopeedi arvele saamine on väga raske või pea või isegi võimatu ja sisult jääb inimesele kätte asi, mida ka praktikas kasutada ei tohi. Nii et see lihtsustatud kord tähendabki seda, et enne esimest juulit saab registreerida ka mopeedi, millel ei ole Dokumente jah, just nimelt, et võetakse see mopeed arvele siis selle omaniku kirjaliku kinnituse alusel, sellisel juhul ei ole eraldi dokumente vaja, aga peale esimest juulit juba peab olema omandiõigust tähendab, dokumendid on samamoodi ei, kui ta ei ole liiklusregistris arvel, siis ei saa sellegagi elliks kindlustuslepingut sõlmida, see on vähemalt sama karm või karnimegi selle omaniku jaoks, sest kui nüüd sellise mopeediga kahju põhjustatakse, mis kindlustamata on, siis lõppkokkuvõttes tuleb peedi juhilise vasu endale hüvitada ja need summad võivad päris suureks osutuda. Näiteks kui ta kellegi vigaseks või surnuks sõidab, selle mopeediga hakatakse sellele isikule hüvitama näiteks töövõimetushüvitist siis see lõppkokkuvõttes perse, mopeedijuht selle kõik ise kinni maksma ja need summad on juba palju suurema kui kõik politsei poolt tehtavast trahvid. Pärnu rannaalal karjatatakse šoti mägiveiseid Euroopa komisjoni poolt rahastatava LIFE pluss projekti Linnalehmad käigus loodetakse taastada linna rannaniidud. Silvia sool jätkab Pärnust. Soomaalt nädal tagasi Pärnusse toodud 54 mägiveist on jõudnud rannaniidul tublisti noori kõrkjaid süüa ja linnarahva hulgas populaarsust võita. Aasta alguses käivitunud projektist räägib lähemalt Pärnu linnaaednik Piret Dunn. Selleks, et need rannad selliseks saaksid, nagu nad varem olid, siis ongi nagu keskkonnaameti poolt on koostatud selline projekt nagu lehmad, linna on viieaastane projekt igal juhul linnarahval ka vaadata neid veiseid ja, ja endalgi on põnev põnev uudistada, kuidas nad oma tööga hakkama saavad ja ilusad loomad, juga. Keskkonnaameti Pärnu Viljandi piirkonna projektijuhi Bert Holmi sõnul on veised May elurajooniga piirneva rannaalal hästi kohanenud. Pakku sellel aastal läheb karjatamise siis 95 hektarit, aga see konkreetne koppel, kus nad praegu on, see on ligikaudu 10 hektarit suur, et kuna Ta on ikkagi piiratud, siis, siis me koplid teeme väiksemad ja tõstame neid lihtsalt aeg-ajalt edasi, et siis siis on karjatamiskoormus piisav ja, ja nad jõuavad süüa selle roo ära. Eesmärgid on suured, saada kõik see 250 hektarit rannaniit uuesti sellisesse korda, nagu ta oli siis, kui, kui regulaarselt karjatati Täna käis rannaniidul rahastaja poolne ülevaataja LIFE pluss programmiväline seirerühm, et anda hinnang, kuidas projekt on käivitunud ning selgitada välja esimese viie kuu tulemused. Holmi sõnul on Pärnu esimene linn Eestis, kus veiseid karjatatakse. Käimasoleva projekti pikem eesmärk ongi välja selgitada, millistele tulemustele Pärnus jõutakse, et siis juba edasi liikuda eesti teistesse linnadesse, kus rannaniidud hooldamist vajaksid. Pärnusse kuni sügiseni jäävate loomade toitmisega peaks aga olema ettevaatlik, jätkab Bert Holm. Üldiselt võiks seda toitmist nagu vältida, et selles sõltub natuke ka see tõhusus, Vistantsin niidugal teevad ja palju nad seda roogu söövad, aga loomapidaja ise on öelnud, et noh, võin tuua näiteks porgandite pooleks lõigatud õuna, kui lapsed näiteks tahavad väga toitega ministrile muidugi olla ettevaatlik selle elektrikarjus. Paari nädala jooksul tuuakse soomaalt linna lehmadele lisa Vana-Pärnu rannaniitu asuvat korrastama veel 20 šoti mägiveist raadiole Silvia sool Pärnust. Rahvusvahelise suusaliidu dopingupaneel otsustas seoses Andrus Veerpalu osalemisega Otepää MK-etapil, et suusataja kolmeaastane võistluskeeld hakkab WADA koodeksi rikkumise tõttu kehtima uuesti nullist. Veerpalu viibis tänavu talvel võistluskeelu ajal Otepää maailmakarikaetapil, kus ta aitas koondislaste suuski testida otsustas dopingupaneel, et tema kolmeaastane võistluskeeld hakkab uuesti kehtima alates reeglite rikkumise päevast ehk tänavu aasta 21.-st jaanuarist. WADA koodeksi järgi ei tohi sportlane võistluskeelu ajal osaleda mingil viisil roki või rahvusliku spordialaliidu võistkonnas võistlustel tegevuses. Eesti suusaliidu teatel muid sanktsioone seoses reeglite rikkumisega Veerpalule ega alaliidule ei kaasne. Ja ilmast räägib nüüd pikemalt Sirje Vilms. Balti riikideni ulatub täna kõrgrõhuhari, mis jääb siia ka lähipäeviks püsima. Eelolev öö tuleb meil selge või vähese pilvisusega ja kuiv, paiguti tekib udu, mandril on tuul nõrk ja muutliku suunaga, saartel puhub lõunast neli kuni üheksa meetrit sekundis. Õhutempel natuur on üks kuni viis, meretuulega rannikul kuni üheksa kraadi. Maapinnal langeb kohati nulli miinus kahe kraadini. Päev tuleb vahelduva pilvisusega, paiguti võib hoovihma sadada. Tuul on nõrk ja muutliku suunaga ning sooja on 12 kuni 17 kraadi. Kolmapäeval on vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma. Tuul on nõrk ja muutliku suunaga. Sooja on öösel neli kuni 10, päeval 12 kuni 17 kraadi. Neljapäeval on taas selgem ning tuul on nõrk ja muutlik. Õhutemperatuur langeb öösel kolme kuni üheksa, maapinnal paiguti D null kraadini. Päeval tuleb sooja 13 kuni 18 kraadi. Te kuulsite Päevakaja järjekorranumbriga 18663 Liisu Lass, kena õhtut.