Tere õhtust, kell sai kuus eetris viienda juuni Päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu. Meie koostöö tuleb rõhutatult suunata ühistesse transpordi ja energeetikaprojektidesse, mis hõlmavad ka Euroopa liidu teisi riike ning piirkonna julgeoleku suurendamisse, ütles president Toomas Hendrik Ilves riigivisiidil Läti vabariigis. Elektrituru avamisest põhjustatud hinnatõusu ei ole võimalik ette ennustada, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Eesti avab Euroopa Liidu riikidest elektrituru viimasena 2013. aastal. SEB hinnangul vajaks Eesti pensionisüsteem järgmise 30 aastaga 18 miljardit eurot lisaraha. Elu- ja pensionikindlustuse juhatuse esimehe Indrek Holsti sõnul on Eestil praegu kaks võimalust, et kindlustada järgmistele põlvkondadele elamisväärne vanaduspõlv. Esimese kohaselt tuleks tõsta makse, teine võimalus on pensioni koguda. Mulgid hakkavad eeloleval nädalavahetusel tõrvas teist mulgi pidu pidama, kuid enne seda viiakse peotuli, mis süüdati täna keskpäeval tulevases mulgi häärberis Saagle mäelt kõigisse viide Mulgimaa kihelkonna keskusesse. Saksamaa on valmis saanud Euroopa majanduse kasvuplaani. See plaan näeb ette karmi rahapoliitikat ja ulatuslikke majandusreforme. Täpsem kava esitletakse teistele euroliidu liikmesriikidele kuu lõpul. Venemaa Riigiduuma arutab praegu seaduseelnõu, mis tõstaks märgatavalt karistusi miitingut seaduse rikkumise eest. Seadust pole siiani õnnestunud vastu võtta, sest opositsioon kasutab riigiduuma lähiajaloos harukordset, venitamistaktikat ja ilmast. Homme pärastlõunal võib Eestis hoovihma sadada. Puhub muutliku suunaga tuul ja õhutemperatuur on pluss 12 kuni pluss 17 kraadi. President Toomas Hendrik Ilves ja Evelin Ilves sõitsid täna riigivisiidile Läti Vabariiki. Selle visiidi teeb president rongiga, soovides rõhutada Eesti ja Läti erilist naabrussuhet, jaga rail Balticu olulisust Riiast, teatab Mall Mälberg. Ja see on president Ilvese esimene riigivisiit Läti ja Eesti riigipea teine riigivisiit Lätti rongiga. Esimene oli aastal 1925. Sümboolselt rõhutamaks Eesti Läti koostöö, eriti rail Balticu koosta tähtsust sõitis riigipea Riiga rongiga. Valgas ehiti rong tammepärjaga ja Eesti lippudega. Toomas Hendrik Ilvese ja Läti presidendi Andris versensi esimene kohtumine on läbi. President Ilves rõhutas, kuivõrd oluline naaber Läti Eestile on. Visiidi esimese poole päevaga on ta mitut puhku kogu meie kahe maa ühisest ajaloost rääkinud. Kohtumisel president persensiga rõhutas ta aga ka seda, et, et Eesti ja Läti koostöö peab liikuma reaalsetes projektides. Ja siinkohal on mõistagi kõige olulisem Rail Baltic. Eesti ja Läti suhted on väga head, kuid rail Balticu suhtes ei ole taevas päris pilvitu. Läti poolel on kõhklusi seoses Riia ümbersõiduga ja mitme asjaga veel, ehkki Läti poliitiline eliit toetab Rail Balticut. Samas raudteed ei ole võrreldavad Eestis ja Lätis. Pärast piiriületust oli see selgesti tunda. Just äsja lõppes ka presidentide ühine pressikonverents. Läti president alustas teadagi tervitustest, aga ta rõhutas, et Rail Baltic on ka Lätile tähtis ning et selle rajamine oleneb suuresti eurorahastusest. President Ilves pidas Eesti ja Läti suhteid erakordselt headeks. Eestile on Läti majanduslik suur riik. 20 protsenti Eesti investeeringutest läheb siia Lätti majanduslikult see tähendab mitte ainult poliitiliselt ega majanduslikult on Läti käekäik eluliselt oluline just Eesti majandusele. Ja see on üks ka üks põhjus, miks me jälgime kogu aeg, mis juhtub Lätis ja seetõttu ma tahan kasutada ka seda võimalust kiita seda suurepärast majanduse, finantspoliitikat, mida Läti on viimastel aastatel ajanud. Ma võin kinnitada teile, et Eesti toetus Lätile eurokursil on jäägitu. Presidendid rõhutasid mõlemad korduvalt seda uskumatut asja, et president Ilves tuli riigivisiidile rongiga. See sõna saab märksõnaks ka homsel majandusfoorumil. Mall Mälberg Riia. Homme lähevad Riigikogus kolmandale lugemisele seadusemuudatused, mis lubavad Eestil 2013.-st aastast elektrituru avada ja valmistada ette gaasituru avamist. Aro Velmet jätkab. Kui Eesti ühines Euroopa Liiduga, võtsime endale kohustuse avada elektriturg ühisturule. Uuest aastast ei osta koduomanikud elektrit enam fikseeritud hindadega Eesti energialt vaid elektribörsil konkureerivatelt eeldatavasti Baltikumi ja Põhjamaade pakkujatelt. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Ando Leppiman. Üks neist on see elektri, kes hakkab sõltuma börsihinnast. Börsihind on, siis muutub praktiliselt iga tund ja tarbija võtab endale sel juhul teadliku riski, et, et see börsihind võib tunnipõhiselt muutuda. Teine variant on see, et müüakse elektrit fikseeritud hinnaga fikseeritakse teatud perioodiks näiteks üheks kuuks ja kolmas on siis üldteinud, et see on siis põhimõtteliselt nendel tarbijatele kestma ühel või teisel põhjusel ei, ei vali endale elektrimüüjat. Milliseks kujuneb vabal turul elektri hind? Kuna hind kujuneb börsil, siis täpselt pole seda võimalik öelda, aga kindel on, et see kõigub rohkem kui praegu. Külmal talvel näiteks maksab elekter rohkem, suvel aga jällegi vähem. Ando Leppiman. Seda, et kas elektri hind tõuseb, langeb või jääb samaks, on tänasel päeval väga raske öelda, et tinglikult võib öelda seda, et meie elektri hind hakkab sõltuma sellest, kas Rootsis ja Norras on ütleme, vihmane aasta või kuiva aasta ehk siis kas hüdroressursse on rohkem kasutusel või vähem kasutusel. Kui me vaatame tänast börsihinda, siis võib öelda, et elektri hind ei tõuse. Kui me vaatame elektri hinda, mis oli näiteks pool aastat tagasi, noh, siis võib öelda, et tõuseb. Üheks turu avamise eeliseks on see, et kuna Eesti ühendatakse Soome kaudu Põhjamaade elektrivõrku, saame tarbida rohelisemat Põhjamaade Energiat. Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi Põlevkivi teatavasti on väga heitmerikas ja, ja üks on tõesti palju räägitud CO2 hind, mis praegult on seal kuskil kuus, seitse eurot tonn. Ka Euroopa tasandil on siiski arutelud käinud, et 2013 riigid on nõus. Peab olema pigem CO2 tonni seal kuskil 20 euro juures tonnist. Mis kindlasti tähendab seda, et põlevkivienergia on kallim, kui meil ei oleks teisi tootjaid, me peaksime kõik selle kinni maksma. Meie võit, et me saame Norra hüdroenergiat või, või Soome tuumani. Teine homme menetletav seadusemuudatus puudutab gaasivõrgu liberaliseerimist. Praegu tuleb kogu Eestis tarbitav gaas Vene gaasitootjalt Gazprom. Seadusemuudatus võimaldab gaasivõrk erastada, tulevikus gaasiturg avada. See tähendab, et Gazpromi kõrval võivad turule tulla ka teised gaasitootjad. SEB andis täna hinnangu Eesti pensionisüsteemi tuleviku väljavaadetele. Liisu Lass käis kuulamas SEB. Uuringud näitavad, et Eesti inimesed ei mõtle väga oma vanadusaastate kindlustamise peale. Suurem osa ehk 67 protsenti Eesti inimestest loodab eelkõige riigile, kes riikliku vanaduspensioniga peaks kindlustama muretu elu. Pensioni suuruse suhtes on nii eestlastest kui eurooplastest enamik rahul, kui see moodustaks umbes poole või oleks 65 protsenti viimasest sissetulekust enne pensioni. Teisalt tõdes SEB elu- ja pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst, et suurem osa Eesti inimestest ei adu, kust see raha väheneva rahvaarvu puhul ikkagi tulema peaks. Kui praegu moodustab meie kolme sambaga pensionisüsteemist riiklik ehk esimene sammas viiendiku siis aastaks 2040 langeb see prognooside järgi 16-le protsendile. Indrek Holst. Kui me räägime siin-seal tegelikult esimene sammas, noh ta võiks olla kuskil 20 25 protsenti viimasest sissetulekust, et kõik ülejäänud peaks olema inimese enda panus, teine sammas on inimese panus, kolmas sammas ja ükskõik milline varasena juurde on tegelikult inimese enda panus, millest sa peaksid tegelikult finantseerima, finantseerima enda pensile. SEB prognoosi järgi tuleks seega praeguse põlvkonnale elamisväärse pensioni maksmiseks koguda 2040.-ks aastaks pensioni teise ja kolmandasse sambasse 30 miljardit eurot. Viimase 10 aastaga on pensionisammastest kogutud ligi miljard eurot. Järgmise 30 aastaga jõutakse sama tempo püsimisel aga vaid 12 miljardi euroni, kust siis hankida puudujääv osa ehk 18 miljardit eurot uuesti. Indrek Holst. Tegelikult täna meil inimeste seisu selline, et ega meil mingeid varasid, millest me võiksime oma pensioni finantseerida, neid nagu väga palju ei ole, teine sammas meil töötab, kolmas sammas meil tegelikult täna võib öelda, et ega ta ei tööta, on meil nii-öelda tuleviku peale mõtlejad tsirka 130000, pigem on see täna kahanev trend, kasvav trend. Lahendusi võib pakkuda siin mitmes suunas, kõige, võib-olla tõenäolisem on endiselt määrume. Võiks olla tööandja rolli, kaasatus võiks olla suured, seda on tänases päevas natukene tehtud enam ei ole niimoodi, et on tööandja makstavat kas siis pensionifondi või pensionikindlustuse maksed, ei ole enam erisoodustuse alt võrdsustatud palgaga, et seal nagu vahet ei ole, kas maksta palka või, või maksta pensionimaksed oma töötaja eest. Eesti pensionisüsteemi tulevikku silmas pidades ütles Indrek Holst, et tegelikult peaks otsuseid tegema ka poliitilisel tasandil ja suurendama näiteks tööandjate maksusoodustusi. Jätkame sõnumitega välismaalt Indrek Kiisler. Saksamaa majandusministeerium on koostanud Euroopa majanduse kasvuplaani. Seda plaani tutvustab Berliin teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele juunikuu lõpus. Dokumendis rõhutatakse nagu varemgi, et eelarvedistsipliin ning majanduskasv on ühe mündi kaks külge ning püsivat majanduskasvu ei ole võimalik saavutada avaliku sektori investeerimisprogrammidega riigi sekkumisega või lõdva rahapoliitika abil. Saksamaa soovitab teistel riikidel jätkata uuendusi ning paremini ära kasutada Euroopa ressursse ja mehhanisme. Saksamaa soovitab teistel riikidel luua soodsamad tingimused äri ajamiseks, kiirendada riigivara erastamist ning uuendada ka tööturgu. Lisaks soovitab Berliin Euroopa tasandil muuta tööturu ja tööväljaõppe läbipaistvamaks ning kasutada paremini ühistul võimalusi energeetikas, e-kaubanduses ning lairibavõrkude rajamisel. Lisaks soovitatakse suurendada Euroopa investeerimispanga kapitali 10 miljardi euro võrra, mida võiks kasutada taristuprojektideks. Ukraina opositsioonilised jõud kavandavad üle riigi ulatuslikke protestiaktsioone takistada riikliku keelepoliitika aluste seaduse vastuvõtmist, mis täna läbis juba esimese lugemise. Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 234 saadikut. Parlamendi hoone ümbruses toimusid tuhandete inimeste osavõtul aktsioonid seaduse vastu ja toetuseks eri leeridest. Meeleavaldajate vahel seisid ahelikes miilitsad. Ukraina põhiseaduse järgi on riigi ainsaks riigikeeleks ukraina keel, ent president Viktor Janukovitš lubas oma valimiskampaanias anda riigikeele staatus ka vene keelele. Riikliku keelepoliitika aluste seaduseelnõu järgi oleks riigikeeleks jätkuvalt ukraina keel, ent seaduse vastuvõtmise korral laieneks oluliselt vähemusrahvaste keelte kasutusala regioonides, kus selle keele kõnelejad moodustavad vähemalt 10 protsenti elanikkonnast. Vähemusrahvuste keelte hulka on arvatud Vene-Valgevene, Bulgaaria ning veel 15 keelt. Venemaa Riigiduuma arutab praegu seaduseelnõu, mis tõstaks märgatavalt karistusi miitingutel seaduse rikkumise eest. Seadust pole siiani õnnestunud vastu võtta, sest opositsioon kasutab riigiduuma lähiajaloos harukordset venitamistaktikat. Krister Paris räägitud pikemalt. Kui seaduseelnõu algselt riigiduumale esitati, olid paljud seal toodud karistusmäärade šokis. Trahvi pidi tõusma kuni tuhandekordseks miljoni rubla ehk 25000 euroni sanktsioneerimata miitingutel osalemise eest ning pooleteise miljonini nende organiseerimise eest. Praegu tuumas olevas eelnõus on karistus määri märgatavalt vähendatud ehtena püsivad jätkuvalt kõrget täna umbes 20000 rubla ehk 400 eurot, kui osaleda mitte lubatud miitingul. Eelnõu autor Aleksander sidiaakin usub, et tegemist on hea kompromissiga. Kui ma esita seda tema esimeses redaktsioonis, oli ta mõistagi emotsionaalne. Teda dikteerisin kuuenda mai sündmused seal olid selgelt kõrged trahvid. Praegu tundub mulle, et see dokument on täiesti tasakaalus ja seon diskussioonide ja dialoogivili. Opositsioon väidab samas, et uus seadus pole üldsegi vaja. Nii on nad esitanud ligi 400 parandusettepanekut, millest igaühe läbivaatamiseks tuleb anda sõna vähemalt kolm minutit. Tegemist on harukordse venitamistaktikaga tuuma lähiajaloos. Opositsioonisaadik õiglasest Venemaast. Ilja Ponomarjov loodab ja suudab võimude esindajad ära väsitada. Nagu te hästi võite televisioonipiltidest näha, siis ühtse Venemaasaadikud hüppavad ringi mööda ridu ning vajutavad kolleegidest nuppudele. Nii et üks saadik tuleb nelja töökoha peale. Seega kui 12 peaksid füüsiliselt väsima ja soolist lahkuma, siis pole neil enam enamust ja eelnõu vastu ei võeta. Muuhulgas näeb eelnõu ette karistusi ka lihtsalt rahvakogunemiste eest või siis ka üleskutsete või ka lihtsalt miitingutel informeerimise eest. Äsja ühtse Venemaa poolt asespiikriks esitatud Sergei sneak kinnitas, et lihtsate inimeste massi jalutuskäike siiski keelama ei hakata. Inimesed jalutavad, on see suurepärane eriti suvel. Meil on ilus suurepärane linn ja mingeid probleeme ei teki. Kui aga rahumeelset jalutuskäigu kasutatakse ära provokatsioonideks ja kallaletungi, läksin miilitsale mõistagi kõiki, selles osaleja karistatakse vastavalt seadusele. Parlamendi ülemkoda föderatsiooninõukogu tahab võtta eelnõu vastu juba homme. Muidugi, kui see täna öösel duumas ikkagi viimaks läbi läheb. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Krister Paris, Moskva. Mulgid hakkavad eeloleval nädalavahetusel tõrvas teist mulgi pidu pidama, kuid enne seda viiakse peotuli kõigisse viide Mulgimaa kihelkonna keskusesse. Karksi-Nuias olid tol ajal vastas kohalikud taidlejad ja tuleviijad, tuletoojad meie reporter Piret päibristeliga kohal. See tantsupeo laulupeol tuli sümboliseerib selle väikse maalapil olevat viie kihelkonna rahva ühtsust. Jah, tõesti, meil on väga tugev ajalooline põhi, meil ei ole vaja välja mõelda midagi kunstlikku, hoidkem seda ja mõelgem sellele, et kui me seda suunda jätkame, siis varsti ka meile on võimalik sama tugevad olla, kui on praegu setud ja võrdsed. Selle tõsise mulgi sõnum ütles Karksi-Nuias tantsijate kuju juures tuletoojatele ja tuleviijatele Tõrva linnapea Agu Kabrits. Aga mina küsisin temalt, et miks viiakse tuli tõrvasse juba nii vara. See oli just sellepärast, et see hoogsaks sisse, et inimesed nädalalõpu melu sees selle mõttega läheks kaasat, neid. Meid ühendab üks Mulgimaa, üks tervik ja juba hinges, nagu saaksid tänasele toonuse meiega kaasa. Kui palju esinejaid tuleb teisele mulgi peale 1400 esinejat on meil nagu välja kuulutatud, aga muidugi rongkäigus võtab osa 1700 inimest, kuna on soovi avaldanud ka mulkide selts, kes ise tantsu ja laulu püüne peal ei ole. Kuhu te selle tule panete nüüd, kui oma kodupaika jõuate? No selle me tormilatern kogu aeg hoiame siis kõik need alles jäänud päevad ja siis süütame laulupeopäeval uuesti tõrvikus. Tule toojatelt, valvajatelt ja viijaltelt küsisin, et kuidas on lahtises veoauto kastis koos tulega sõita. Pilli mängida, siis läheb aeg kiiresti. Aga kas mingisuguseid takistusi ka on olnud? Tee peal vä? Midagi lõbu ja nalja on olnud ja laulu joonud rahvas lehvitab, kuidas. Kas nad peavad ka mulgi pidu on tulemas. Peavad ikka üldiselt küll, eks selline tänane päev on kahjuks teavitamiseks väga ideaalne. Ega te ometi oma sellest rännust nüüd nii väsinud ei ole, näiteks laupäeval peole ei saa. Oi ei, pillimängijad ei väsi. Teine mulgi pidu toimub üheksandal juunil Valgamaal tõrvas. On lahkunud silmapaistev eesti graafik Kaavo keerend, kes võttis kunstielust aktiivselt osa kuni viimase ajani. Möödunud aasta alguses tähistas oma üheksakümnendat sünnipäeva näitusega Vabaduse galeriis. Mullu sai valgetähe neljanda klassi ordeni ning vabagraafikute Ühendus valist aasta graafikuks. Ta on saanud Kristjan Raua aastapreemia Tallinna seitsmenda graafikatriennaali peapreemia. Tema panust eesti graafikas kroonis 2001. aastal Wiiralti preemia elutöö eest. Avo Keerendilooming jääb särava peatükina eesti graafikaklassikasse. Ja nüüd räägib sünoptik, taimi paljak meile homsest ilmast. Homseks tuleb Musta mere äärest madalrõhuvöönd Venemaa lääneserva tihedam laussadu saab idanaabrite osaks aga veidi niiskust lisandub ka meile ja kohatised, vihmahood on tõenäolised. Eelolev öö on vähese ja vahelduva pilvisusega, mõni üksik vihmasabin on võimalik, paiguti tekib udu. Mandril on tuul muutliku suunaga ja nõrk, saartel puhub lõunatuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur langeb kolme kuni üheksa, maapinnal kohati null kraadini. Päev on vahelduva pilvisusega, pärastlõunal sajab kohati hoovihma, puhub muutliku suunaga tuul üks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur tõuseb 12 seitsmeteistkümne kraadini. Neljapäeval tugevneb kõrgrõhuala, mõju ulatub ka reedel üle Eesti. Suuremat sadu karta pole, kuid jõulist kõrgrõhkkonna esiletõusu loota pole, mis siis takistaks päevasel ajal rünkpilvede arengut. Nii aitab päike maapinnalt niiskust õhku ja pärastlõunal pole mõnest paksemast pilvest üksik hoog vihma välistatud. Puhub nõrk läänekaare tuul. Õhutemperatuur on öösel kolmest kuni üheksa kraadini, maapinnal langeb kohati aga nulli, miinus kahe kraadini. Päeval on sooja 13 18. Reedel võib tõusta 20 kraadini. Aitäh taimi paljak, te kuulsite Päevakaja stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.