Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte reedest, 22.-st juunist minale Mall Mälberg. Võidupüha tähistamine vananenud pidustuste keskpunkt on sel aastal Pärnus, kus homme toimub võidupüha. Pidustused, algasid täna Tori sõjameeste mälestuskirikus. Jätkusid reservohvitseride kogu vastuvõtuga. Liiklus on Pärnu südalinnas sõidukitele suletud, peatselt algab ka homse paraadi peaproov. Tänavuste riigieksamite esialgsed tulemused näitavad, et suuri kõikumisi varemetes ei olnud. Uuenenud eesti keele riigieksami keskmine tulemus paranes aga võrreldes eelmise aasta kirjandi tulemusega tublisti. Rahvusvaheline valuutafond soovib EUR soovitab eurotsoonil võtta võlakriisi ohjamiseks kasutusele abinõud, mis Saksamaale ja mitmele teisele eurotsooni riigile on seni vastukarva olnud. Kõige kiiremate abinõudena soovitab IMF Euroopa keskpangal taasalustada probleemsete valitsusvõlakirjade kokkuostmist järelturult ning rekapitaliseerida Euroopa pangad otse Euroopa finantsstabiilsusfondi ja finants stabiilsusmehhanismi vahenditest. Riigikantselei stipendiumiga toetatakse Eesti riigijuhtide elu ja tegevuse uurimist. Professor Jüri Anti raamat August Rei Eesti riigimees, poliitik, diplomaat Ta on esimene selle stipendiumide oli ilmunud raamat. Tänavuse stipendiumikonkursi võitis Indrek Paavle, et kirjutada Otto Tiefi elulugu. Väike pikale Kannu Algkool Võrumaal kavatseb sügisest jätkata maakonna esimese erakoolina, hoolimata sellest, et kohalik volikogu neile kaikaid kodaraisse loobib. Ja ilmast pärast keskel. Nüüd hakkab vihma sadama ja homseks levib sadu üle terve Eesti. Kohati võib sadu tugev olla. Öösel on sooja üheksa kuni 14, homme päeval 13 kuni 19 kraadi. Võidupüha pidustused Eestis on alanud keskse võidupüha paraadi kõrval, mis toimub tänavu. Pärnus tähistatakse võidupüha kõigis Eesti maakondades. Silvia sool käis keskpäeval Tori sõjameeste mälestuskirikus. Täna südapäeval süüdati Tori sõjameeste mälestuskirikus tuli vabadussõjas võidelnud ja langenud kangelaste auks, räägib tori kiriku taastajate ühenduse juhatuse esimees Jüri Kask. Vabadussõja võit on meie väikese rahva viimase 1000 aasta kõige suurem saavutus ja me peaksime ühiselt nende kangelaste mälestust hoidma. Ma näen väga palju noor ja, ja see annab lootust, et see tee siia kiriku juurde ei rohtu. Pärast pidulikku tule süütamise tseremooniat käidi mälestustule ka nagu tavaliselt Tori kalmistul vabadussõja mälestusmärgi juures, kuhu asetati pärjad, kell üks anti aga start esimesele võidupühamaratonile ning tuli liigub neil minuteil maratoonaritel saatel Pärnusse. Sama siin täna Eesti kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras isiklikult oma esimese Narva aparatuuri stardipaugu. Need hetked on käes, me soovime teile edukamad ludinal maraton head töine. Kohtumiseni Eesti vabariigi. Raadiouudistele silme sooltory läheneb võidupüha on ka järgmiste intervjuude teema juttudele võidupüha olulisusest aga ka Eesti reservohvitseride kogu 15.-st aastapäevast, mida täna tähistatakse. Ester Vilgats. Kaitseministrit Urmas Reinsalu kohtangi just Eesti reservohvitseride kogu 15. aastapäeva tähistamisel Pärnu raekoja saalis Jutan võidupühast Urmas Reinsalu. Me oskame ka võrrelda meie vanaisade vanaemade pingutusi ja ennastohverdav ust ka tänaste eesti meeste ja naiste pingutusega, kes välismissioonidel kaitsevad Eestit ohvritega, mida Eesti on kandnud, et 27 noort meest on vabastatud Eesti riigi ajal tegevteenistuses või välismissioonil oma elu kaotanud, et nad on väärilised kaaslased nendele meestele ja naistele, kes andsid oma elu vabadussõjas või kaitselahingutes riikliku iseseisvuse taastamist. Eesti reservohvitseride kogu juhatuse esimees Toomas Peek Maailma ajalooga võrreldes on see mitteoluline tähtpäev, ühele organisatsioonile on ta kindlasti oluline, ta on mõõdetav peaaegu ühe inimpõlvkonnaga, mis on 20 aastat umbes nii, et on oluline. Nii lihtne kui sul on 300 pluss sinna kuuluvad ohvitserid, need, kes on tahtnud osaleda sellises institutsioonis, mis esindab ja kaitseb reservarmeejuhtide-ohvitseride huve. Ja tänane päev on teil valitudki selleks sünnipäeva tähistamiseks. Kes täna aga sellepärast, et täpselt 15 aastat samal päeval grupp ohvitsere selle algatuse lõid ja nii, et ta on õigel päeval. Kaitseväe juhataja Riho Terras Reservarmee jaoks on reservohvitserid väljapääsmatu ja väga oluline komponent ilma reservohvitserid, et ta ei oleks reservväge ja nad on olnud aastaid väga tublid toetajad. Reservohvitseridele kuulub väga tähtis roll algusaastatel, kus Eesti kultuurieliit tuli toetama Eesti kaitseväe ja Eesti riigikaitset ja seda nad on hoidnud edukalt siiani. Aga nüüd info neile, kes on huvitatud külastamast mereväe laeva Ristna, mis seisab praegu Pärnu sadamas. Kaitseliidu meredivisjoni liige Alo Tamm. Paraadipäeval kella 12-st kella kolmeni on laev avatud kõigile linnakodanikele ja paraadi külalistele. Kogu laev, tekk ja Seldja masinaruumilaev seisab Pärnu silla kõrval. Otse jaksan oma kõrval, need peaks olema kõigile leitav ja kättesaadav. Ester Vilgats, Pärnu stuudio seoses homse paraadiga on liikluskorraldus Pärnus muutunud Silvia sool räägib sellest ka Pärnu südalinnas saab praegu liikuda vaid jala või jalgrattaga. Vähem kui tunni aja pärast algava võidupüha paraadi peaproovi tõttu on Kesklinna sild ja südalinna piirkond autode jaoks suletud, räägib Lääne prefektuuri liiklusjärelevalvetalituse juht Sander peremees. Kindlasti ei saa autoga sõita siia pikale tänavale Port Arturi juures, samamoodi on kinni vee tänava Akadeemia tänav, aga me püüame näiteks lahti hoida laia tänav, aga kuni siis Port Arturi, nii et seal on suured parklad, et inimesed, kes tahavad võib-olla tulla paraadi peaproovi vaatama, saavad sinna parkida ja teatud selliseid muid pisemaid parkimise piiranguid, kui selliseid on kesklinna piirkonna Zeelat tasub silmad lahti hoida. Üle Kesklinna silla pääsevad vaid linnaliinibussid ja liiguvad mööda laia tänavat. Teatribussipeatus on ajutiselt üle viidud kontserdimaja juurde. Busside sõidugraafikutes muudatusi ei toimu. Tahangi soovitada, et jätke oma autot siin Pärnu kesklinnas kaubanduskeskuste parklates näiteks portatud vahe juures on suured parklad või siis hoopis kesklinnast kaugemale autot võimalik kätega ülejõele Pärnu linna suhteliselt väike, selline veerandtunnine tervislik jalutuskäik on kõigile. Pärnu kesklinn ja sild jäävad autodele suletuks kuni laupäeva pärastlõunani kella viieni. Erandkorras on homme, 23. juulil kella 10-st kuni üheni avatud Lääne prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroo Pärnu teenindus. Kõik, kes soovivad, saavad paraadi ajal taotleda isikut tõendavat dokumenti. Teenindus asub kesklinnas aadressil. Aida viis raadiole Silvia sool Pärnust. Riiklik eksami- ja kvalifikatsioonikeskus tegi ülevaate tänavuse aasta riigieksamite esialgsetest tulemustest liisule, siis räägib lähemalt. Riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse direktor Robert Flippin ütles, et suuri kõikumisi õpilaste valikutes ei olnud ja kõige populaarsemaks osutusid kohustusliku emakeele eksami kõrval inglise keel ja ühiskonnaõpetus. Viimast valib aasta-aastalt järjest rohkem õpilasi, tulemustest teeb ülevaate robotklipina. Eesti keel on väikene tõus, mitte läbisaanute protsent, tegelikult on langenud, et pigem saadakse läbi, pigem on õpilased targemad. Kokku oli siis 100 punkti eksami sooritusi 71, õpilane sai kolmes aines 100 punkti. Eesti keele riigieksam oli tänavu uuenenud, kirjandi asemel pidid õpilased tegema mitmeosalist eksamit, kus esimene osa sisaldas lugemist ja loetust, arusaamist, teine aga probleemi põhjal lühikirjandi kirjutamist. Eksamikeskuse eesti keele peaspetsialisti Märt Hennoste sõnul läks uut tüüpi eksam nii nagu plaani ja tulemused olid paremad kui eelmistel aastatel. Keskmine oli sel aastal 62,8, eelmisel aastal 59,2 punkti. Hennostest selgitas, et eksam ei olnud kirjandiga võrreldes lihtsam, vaid arvestas palju rohkem õpilast ja oli objektiivsem. Positiivseks on ka see, et eesti keele eksamil purujaid oli tunduvalt vähem. Kui mullu kukkus kirjandiga läbi ligi 200 õpilast, siis tänavu 56. Märt Hennoste. Lugemistulemust võib pidada päris hea, eriti esimese korra kohta sammas kirjandi puhul anti paar protsenti sellest pikast kirjandist gaasi ja need põhjused on eelkõige ilmselt siin selles, et rohkem pandi rõhku eksamiks valmistumisel. Lugemisülesannete harjutamisele ja Islandit püüti üsna paljudel juhtudel kirjutada nii, nagu vanaeksami puhul, unustades ära ka kirjandi puhul olid tegelikult ju eksamitöös päris suured muudatused, siin paistab olevat seda, seda varu kirjutamisülesande puhul päris palju. Muret tekitavaks on Robert klipina sõnul aga suured erinevused eesti ja vene õppekeelega koolide ajaloo ja ühiskonnaõpetuse tulemustes. Eesti õppekeelega eksaminand ja tulemused on paremad ja paremad ikka väga palju. Et nussis toimub vene õppekeelega koolides. Mis ajalugu seal õpitakse, mis ühiskonnaõpetuse tunnid seal toimuvad ja kuidas üldse siis Eesti vabariigile lojaalsed kodanikud kasvavad? Spikerdamine seetõttu jääb tänavu kool lõpetamata, 22-l nendest 18 olid ühe kooli õpilased, kes tegid bioloogia eksamit õpetaja abiga. Järgmisel aastal võtab riigieksamite korraldusliku poole eksamikeskuselt üle sihtasutus Innove, kuid suuremaid sisulisi muutusi ei tehta enne 2000 neljateistkümnendat aastat. Siis tõuseb eksamil läbisaamise künnis 50 protsendini. Rahvusvaheline valuutafond soovitab eurotsoonil võtta võlakriisi ohjamiseks kasutusele abinõud, mis Saksamaale ja mitmele teisele eurotsooni riigile on see nii vastukarva olnud. Esimese lahendusena soovitab Valuutafond Euroopa pankade rekapitaliseerimiseks otse EFSF-ist või ESM-ist. Valuutafondijuhi Kristiina Kaarli sõnul ei ole turuosalistel hetkel usku Euroopa rahandussüsteemi elujõusse. Kadri Kukk jätkab. Rahvusvahelise valuutafondi juht Kristiinlaga Ward esitles eilsel eurogrupi kohtumisel rahandusministritele IMFi nägemust, kuidas taastada usaldus Euroopa majandus- ja rahandussüsteemi vastu. IMF nimetab ettepanekut artikkel neli konsultatsioonideks ja see kätkeb kirja pikema ja lühemaaegsetest meetmetest, mis lõpuks viivad eurotsooni pangandus-rahandus ja majanduspoliitikad täieliku lõimumiseni. Ka IMF-i juht Christine Lagarde, Clio liidu profranzovi Aime fanu ihab konstunud siis sõidutsu. Breik des nägidsiv. Rahvusvaheline valuutafond on juba pikka aega soovitanud eurotsoonil murda see side, kus pankade rekapitaliseerida tekkimine toimub läbi keskvalitsuste, mis omakorda suurendab keskvalitsuste võlakoormust. Pankade rekapitaliseerida pärimine peaks toimuma valitsuste osaluseta otse Euroopa finantsstabiilsusfondi, EFSF-i või finantsstabiilsusmehhanismi ESM-i vahenditest, kõneles Kristiin Lagaard. Saksamaa on pankade tsentraliseeritud rekapitaliseerimisega seni vastu seisnud. Berliini hinnangul tuleb abipaketid suunata läbi valitsuste, sest vaid nii saab olla kindel, et laene makstakse tagasi. Samas tähendab Hispaania pankadele kavandatav 100 miljardi euro suurune abipakett sellisel juhul ka Hispaania võla suurenemist samas mahus mis omakorda eeldab Hispaanialt uusi kärpeid, et eurotsooni eelarve eesmärkidest kinni pidada. See on allamäge kulgev lõputu nõiaring, leiavad mitmed majandusanalüütikud. IMF-i juhi sõnul ei konsulteerinud nad oma ettepanekut tehes eraldi Berliiniga. Vihav Skašns võib ju tahavad siis, kas me arutasime ettepanekuid teiste institutsioonidega, näiteks Euroopa Pangaga Euroopa komisjoniga samas ei süveneme iga üksiku liikmesriigi poliitilistesse hoiakutesse. Loodame, et mõistus võidab, et pakutud lahendust vähemalt analüüsitakse hetkeolukorra valguses kõneles Kristiin Lagaard. Hispaania teatas eurogrupi kohtumisel, et tema pangad võivad vajada 62 miljardit eurot laenuabi. Eurogrupi president Jean-Claude Juncker ütles, et laenu suuruse otsustab siiski eurogrupp, mitte Hispaania. Ja see otsus loodetakse teha üheksandal juulil toimuval eurogrupi kohtumisel. Ent mis kõige olulisem, seni on veel puudu Hispaania valitsuse ametlik abipalve rahvusringhäälingule raadiouudistele. Kadri Kukk Luksemburg. Ajakirjanduses on juttu olnud väikesest pikakannu põhikoolist, mis kohaliku volikogu otsusel sügises suletakse. Kohalik kogukond aga sellega nõus polnud ning otsustas mujal elusaid vees hoida. Seda algatust toetasid nii haridusministeerium kui maavalitsus ja nii tegutsebki kool sügisel edasi Võrumaa esimese erakoolina hommikul kuueklassilise algkoolini, õhtul pärimuskultuurikeskuse ja huvikoolina. Mis aga juhtus täna ei karda, räägib edasi. Täna pidi Lasva vallavolikogudega ma ajaloolise otsuse, et anda suletava pikakannu koolihoone rendile pärimuskultuurikeskuseks ja sillutada tee Võrumaa esimesele erakoolile. Seda ei sündinud, sest ootamatult tegevvolikogu esimees ettepaneku päevakorrapunkt välja hääletada ning lükata tühjaks jääva koolimaja saatuse otsustamine edasi. Päevakorra ammendudes läks laua taga siiski tuliseks aruteluks. Volikogu ei ole seda luba luba anda, keegi teine volikogu pole seda enne öelnud, kindla korra oli, probleeme ka ei muutma. Sellepärast kaotasime kohtustuda, õieti kinni panna. Need on arengukavas, et kool pannakse kinni. Arendatava peaks siis enne muutma, kui sinna uuesti koole Tagurpidi vaadata uusi jälle, kui, et me saaksime anda nüüd erakooli tööle. Volikogu liikmed on pahased, et kohalik kogukond on suutnud munitsipaalkooli sulgemise otsuse pöörata enda kasuks ning saanud haridusministeeriumilt loa eral kooli avamiseks kõneleb Lasva vallavolikogu esimees Ain lõiv. Vallavolikogu on kinnitanud jaanuari volikogu istungil arengukava ja vastavalt kehtiva arengukavale ei ole vallas enam kahte kooli. On otsustatud, et õppetegevus toimub ühes koolis. Kas ma sain õigesti aru, et teie seisukoht on see põhimõte, et põhimõtteliselt ei sooviks, et samas hoones nagu üldharidust antakse, edasi? Jah? Erakooli initsiatiivgrupi vala volinike seisukoht ei morjenda, kuna neil on haridusministeeriumi koolitusluba õpilased ja õpetajad ning soov asjaga edasi minna. Vajadusel ollakse valmis alustama õppetööga kas või talutares, kui volikogu jääb maja rendilepinguga viivitama, kõneleb MTÜ Pikakannu kooli areng juhatuse esimees Peeter Viiard. Lähipäevadel oleme meie pärimuskultuurikeskuse kooli, õpetajatega sõlmimas töölepinguid, kõik läheb edasi nii nagu planeeritud. Load on meil olemas ja õppetegevust suure tõenäosusega saab alguse esimesest septembrist. Suurele osale Lasva vallavolinik, kes ei mahtunudki täna pähe, et peale kohaliku omavalitsuse vallas olemas ka inimesed ja neist koosnev kodanikuühiskond. Igor Taro rahvusringhäälingule Võrumaalt. Riigikantselei esitles täna professor Jüri, anti monograafiat August Rei Eesti riigimees, poliitik, diplomaat. Ka kuulutati välja riigijuhtide elu ja tegevuse uurimise stipendiumikonkursi. Järjekordne võitja. Riina Eentalu jätkab. Oleme saanud lugeda Eesti riigimeeste elulugusid sageli hoopis Soome ajaloolaste sulest ja toetuda niisuguste uurimuste ilmumist eesti autoritelt asutaski riigikantselei 2007. aastal Vastava stipendiumit. Täna esitles riigikantselei selle stipendiumikonkursi esimest vilja. Professor Jüri anti monograafiat, August Rei Eesti riigimees, poliitik, diplomaat, treiali, ses mõttes erandlik isiksus, et temasse suhtumine oli vastuoluline. Professor Jüri Ant. Või vähemalt ühe kolmandiku oma elust lastehoiu pagulasena ja selles mõttes erandlik. Joonidest, mida enamus riigi tegelasid tabas ja muidugi erandlik ka selles mõttes, et tõepoolest ennesõjaaegses Eesti vabariigis teda peksti paremalt küll vasakult Parempoolsed pidasid teda liiga punaseks, vasakpoolsed, vastupidi, liiga valge. Professor Anti raamat on ühtlasi rahvusarhiivi uue raamatusarja Eesti riigimeeste elulugude sarja avaraamat. Riigisekretär Heiki Loot. Oma stipendiumi konkursiga oleme silmas pidanud, et kõik aastatel 1918 kuni 1940 ja 1944 Eestit juhtinud riigivanemad ja peaministrid neid kokku on 13. Et selles ja kõik 13 raamatut on siis ühel kunagi siis ilmunud. Tänavu laekus stipendiumikonkursile viis taotlust, neist kaks taotlesid kirjutada raamatu Kaarel Eenpalu st üks Karl Friedrich Akelist ja kaks autotiigist. Võitja kuulutas välja komisjoni liige Tõnu Tamberg rahvusarhiivist. Selle aasta stipendiumi saajaks oleks Indrek Paavle, kelle ülesandeks on siis kirjutada järgmine riigivanemate sarja raamat Otto Tief-ist. Ja nüüd jaanilaupäeva ilmast. Eva-Maria Sula, palun. Tsükloni tiheneb alates lõuna ja edela eestist eeloleval ööl pilvisus ning peale keskööd peaks esimesed vihmapiisad saartel juba langema. Vastu hommikut hakkab sadama ka Lõuna-Eestis. Puhub ida- ja kirdetuul kolm kuni üheksa, rannikul puhanguti 12 meetrit sekundis. Õhusooja on öösel üheksa kuni 14 kraadi. Madalrõhkkond liigub jaanilaupäeval üle Eesti kirdesse ning annab oma teel kõikjale vihmasadu ning mõnes pilves või päikegise vida. Kõige pikemalt peaks homne päev olema kuiv, Virumaal, kuhu sajupilved ehk alles pärastlõunal jõuavad. Saju lõppemist, võib esimesena oodata Eesti kaguservas. Tuul puhub idast-kirdest neli kuni 10, saartel ja rannikul iiliti 14 meetrit sekundis. Sooja on homme 14 kuni 19, Ida-Virumaal kuni 21 kraadi. Pühapäeval liigub madalrõhkkonna kese Peipsi taha. Öö on veel vihmane, päeval jääb sajuhooge vähemaks, kuid neid jagub siiski mitmele poole. Öösel puhub põhjakaare tuul puhanguti 14 meetrit sekundis, päeval pöördub läänekaarde ja nõrgeneb. Õhusooja on öösel kaheksa kuni 12, päeval 14 kuni 19 kraadi. Aitäh Eva-Maria Sula. Te kuulsite Päevakaja järjekorranumbriga 18681 minale, Mall Mälberg, kena õhtut.