Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte reedest, 18.-st juulist stuudios on Vallo kelmsaar. Pekingi olümpiamängude alguseni on jäänud täpselt kolm nädalat. Täna kinnitas Eesti ja komiteed täitevkomitee Eesti delegatsiooni koosseisu, nimeliselt on seal praegu 39 sportlast, lisaks treenerid ja teenindav personal. Majanduskasvu väljavaated Eestis, Lätis ja Leedus halvenevad, sest ülemaailmne hinnatõus hakkab järjest enam mõjutama ka Baltimaade tarbijaid, märkis Hansapank Markets oma majandusülevaates. Minister Jüri Pihl leiab, et järgmise aasta eelarve kärped toovad Eestis kaasa siseturvalisuse nõrgenemise sest arvestades inflatsiooni, väheneb selle valdkonna rahastamine üle 10 protsendi. Ingani lepinguruumiga ühinemine ei ole toonud Eesti jaoks kaasa elavnemist piiridele ka illegaalsete piiriületamiste suurenemist, kinnitab piirivalveamet. Päästeteenistus tegi kokkuvõtteid tänavu esimesest poolaastast. Hoonetulekahjude osakaal ei ole kasvanud, rohkem on aga olnud metsa- ja maastikupõlenguid. Euroopa komisjon plaanib tõkestada Maarjale suunatud toetused, sest riik pole suutnud võidelda korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevusega. Gaasia lükkas tagasi Saksamaa pakutud plaani konflikti lahendamiseks Gruusiaga. Pärnus algaval Taavi Toys trahhi festivalil esineb sel aastal mitu Tšaikovski konkursi laureaati. Täna jõuab vaatajate ette ka kaks Eesti vabariigi 90.-le aastapäevale pühendatud vabaõhulavastust. Üht. Neist saab näha Otepääl teist Intsikurmus. Ja ilmast. Öösel on Mandri-Eestis oodata sajuta ilma, saartel võib paiguti tulla hoovihma. Homme õhtupoolikul võib sajuhoogusid esineda ka mujale. Sooja tuleb homme 18 kuni 23 kraadi. Pekingi olümpiamängude alguseni on jäänud täpselt kolm nädalat. Täna kinnitas Eesti olümpiakomitee täitevkomitee Eesti olümpiadelegatsiooni koosseisu. Tavaliselt on seal praegu 39 sportlast, lisaks treenerid ja teenindav personal. Tõenäoliselt on Eesti olümpiadelegatsiooni suurus aga vähemalt 77 inimest. Tarmo Tiisler rääkis lähemalt delegatsiooni juht Martti Raju. 39 sportlast kinnitati nimeliselt ja viis kohta või viis ala kergejõustikus täidetakse igal juhul, nii et 44 sportlast on tänase päevaga kindlalt olemas. Kas kergejõustiklasi veel juurde tuleb, see selgub hiljemalt 25.-ks juuliks. Koosolek, selline rahumeelne vormistamine või oli mõne konkreetse persooni üle ka vaidlusi? Naiega ta oli ikka suhteliselt vormistamine, et loomulikult kõik vaadata üksipulgi läbi ja üritati ikkagi kinnitada, nii et ühelegi ega ka ühelegi tippsportlasele liiga ei tehta, et tipud saaksid nii palju abi personali, kui neil vaja on ja ühtegi ka ei saaks olümpiale sellisel kujul, et seal üldse kedagi pole, nii et see on üsna optimaalne delegatsioon, mis mina, kes tartlased, kes saavad endale täpselt sellise hulga abimehi, nagu nad soovisid. Need on loomulikult need, kellest me võime oodata väga kõrget või siis kõrget kohta, et jutt käib ikkagi kergejõustikust, jutt käib sõudmisest. Pluss siis ka need alad, kes on viimasel paaril aastal suutnud ennast kuni isegi maailmameistrivõistluste võiduni välja viia. On see abipersonal on nüüd nii suur, et iga sportlane saab vajadusel massaaži, igav sportlane saab vajadusel arstiabi ja ma arvan, et 44 sportlase puhul selline abipersonal on täiesti piisav. Kas sinu jaoks on delegatsiooni suurus mingi näitaja ka või ei saa sellest lugeda välja Eesti spordiõnne või valu? Pigem on näitaja see, kui palju spordialasi peale läheb, et Pekingis on 13 erinevat spordiala, et see on ikkagi ühe väikse riigi jaoks päris lai ka see on nüüd. Meil on üks suuremaid delegatsioon üldse, see on jälle läbi aegade üks suuremaid ja loomulikult tänu sellele delegatsiooni suurusele saame me ka abipersonali rohkem kaasa võtta, aga, aga noh, ma ütlen, et see, see on üsna. Ma olen delegatsioon suvemängude puhul, Eestile on 44 sportlast vägagi hea saavutus. Majanduskasvu väljavaated Eestis, Lätis ja Leedus halvenevad, sest ülemaailmne hinnatõus hakkab järjest enam mõjutama ka Baltimaade tarbijaid, märkis Hansapank Markets oma ülevaates Baltikumi majanduse kohta. Hansapank Markets esitas ka Eesti kaks võimalikku arengustsenaariumi. Neist optimistlikuma järgi on Eesti majanduskasv sel aastal umbes kaks ja pool protsenti ja pessimistliku stsenaariumi järgi kaks protsenti ning järgneb neljaprotsendiline või kaheprotsendiline kasv järgmisel aastal. Pessimistliku stsenaariumi järgi jääb ka tuleval aastal eratarbimine tagasihoidlikuks, kuid 2010. aastal on mõlema stsenaariumi põhjal oodata tugevat tarbimise ja investeeringute kasvu. Hinnatõus peaks hakkama aeglustuma juba selle aasta lõpus, kuid ülikiire hinnatõus aeglustub normaalsematele tasemetele alles 2010. aastal, võimaldades Balti riikidel eurotsooniga liituda. Aastatel 2011 kuni 2013 märkis Hansapank Markets statistika, et avaldas ka täna andmeid ja seal on märgitud, et selle aasta viie kuuga on kohalikesse eelarvetesse laekunud 5,2 miljardit krooni makse, mis on 21 protsenti rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Viimastel päevadel oleme uurinud ministeeriumide säästukavade kohta Martha Grauberg, kui siis keskkonnaministeeriumi saastugava kohta minister Jaanus Tamkivilt. Üks on siis tegevuskuludest kokkuhoid, mis kõikidele ministeeriumitele esialgse plaani järgi oli umbes kaheksa protsenti, keskkonnaministeeriumile tähendab see suurusjärk umbes 70 miljonit krooni aastas. See on kindlasti üks võimalus, seda ka teeme. Ja siis täiendavat kokkuhoiu võimalused muidugi ministeeriumi enda investeeringutest ja kust on võimalik ja Euroopa Liidu rahadest, mis, mis tulevad ka läbi riigieelarvekeskkonnaministeeriumi eelarvesse, neid loomulikult keegi vähendada ei taha ja ei soovigi ja vastupidi, me peame sinna tagama omaosalus. Millised olulisemad investeeringud tegemata jäävad, millest võib-olla kahju on kõige rohkem? Mis on ministeeriumi enda investeeringute poole pealt, siis on muidugi ameti arhiivi ei, ehitus on siin tõsise löögi all, mida on aastaid muidugi kavandatud ja mis on ütlemata vajalik, aga aga vaatame, kuidas me sellega hakkama saame, nii et see, tema, see on ilmselt kõige mahukam ja siis on, mida me tahame ikkagi kuulame, ära lõpetama on, on keskkonnateenistuse hoone Räpinas, kus on tegelikult pool asja juba valmis ja nukker alustada siis niimoodi nagu ripakile jätta, et aga ka sealt teatud lõikeid tulla vähemalt asju, ülejäänud on väiksemad pluss siis pluss siis ka mitmesugused uuringutele raadiohäirete rahad ja millest tuleb siis loobuda? Ja Uku toom küsis minister Jüri Pihlilt, kuidas suhtub siseministeerium rahandusministeeriumi antud piirnumbritesse. Me suhtume tähelepanelikult ja murega, ega me ei pea seda õigeks, et sisejulgeoleku valdkonnas, kui me räägime kaheksaprotsendilist majandustegevuskulude kokkuhoiust tähendab, et sisejulgeoleku nii-öelda finantsi paremini, kui me arvestame, inflatsiooni väheneb võrreldes selle aastaga ligi 12 protsenti, me oleme välja arvutanud ka lisaks kaheksa protsendile vähenemisele inflatsioonist, tekivad bensiini hinnad, muud kulude tõus on ka kuskil kolm ja pool protsenti, ehk meil on siseturvalisust siis 10 protsenti vähem. Meil ei ole majandustoetusega muid toetuse, meil on tegevuskulud ja natukene investeeringuid kuskil välisabi kaasfinantseerimiseks on meil vajadus 90 miljonit, see tähendab, et me peame vähendama oma isikkoosseisu, see tähendab, et me peame sellele ja isikkoosseisule andma ka vähem tegevuskulusid eraldatavat raha, noh, on see bensiini või transpordiraha sidekulud, need ei ole läinud mitte ükski asi odavamaks ikka kallimaks, kui ma veel kord tahan öelda, et sisejulgeoleku valdkonna rahastamine, et see julgeoleku valdkonna puude on siis kuskil kaheksa protsendi juures 11 12 protsenti isikkoosseisu vähendamist ja võimekuse vähenemist, kui me ministeeriumis selle kaheksa protsenti kokku tõmban, selle üle me ei vaidle, me räägime ikka päästjaid, politseinikke, piirivalvureid ja muid selliseid sisejulgeolekut taga, vaid asutus. 70 protsenti tulekahjusid tekib hooletuse ja ettevaatamatuse tagajärjel 25 protsenti seadmete rikete tõttu näitab päästeameti poolaasta kokkuvõte lähemalt Margitta otsmaa lahendusele. Tänavu esimesel poolaastal on tuletõrjekäinud kustutamas üle 6300 põlengu võrdselt nii hoonetes kui maastikel. Tules hukkunute arv on tänase seisuga 51, päästatuid on 60. Päästeameti peadirektor Kalev Timberg sõnul näitama Kaiust päästatute Arv päästeteenistuse töö tõhusust. Hukkunutega olema seal kuskil Aasia riikide ja Venemaa vahepeal ja kõrgeskorteeringus just miinuse poolele. Halvemad ajad on aasta algusaasta, lõpuks on seotud küttidega joodidega suuresti sotsiaalsete probleemidega võitlemist nagu kodutute probleemidega. Need arvud on meile rohkem nagu suunised sellele, kuidas me peaksime muutma siis oma tegevustaktikat ennetuses tuleohutusjärelevalves ja reageeris. Eelmiste aastatega võrreldes on kasvanud suureulatuslike metsatulekahjude arv, tänavu oli neid korraga samal ajaperioodil viis Vihterpalus Ulila, Narva karjääris ja kahes paigas Puhatu. Lühikese aja jooksul oli tulekahju kuskilt ligi 1700 hektarit meie maastikul, see tähendab, et meil oli väga raske ja keeruline kasutada oma ressurssi, mida tulid paigutad ühest kohast teise appi võtta partnereid, kuid sellega saadi hakkama lühema ajaga, kuid seda oleme teinud varem. Kokku läks metsa- ja maastikupõlengute kustutamine riigile maksma üle 10 miljoni krooni. Päästetööde üks eriliik ka demineerimistööd, enamik väljakutseid tuleb ikka veel sõjaaegsete lennukipommide, mürskude ja miinide kahjutuks tegemiseks. Päästeameti pommigrupp demonstreeris täna ka ülimoodsad pommirobotid ja selle tööd võimaliku pommi kahjutuks tegemisel. Päästeameti pommigrupi timineerija. Kui koer peaks selle paki peale reageerima, näitab, et tegemist võib olla lõhkeseadeldisega. Sõidab pommiroboti juurde ja lastakse veekahuriga pakilisse katki. Vaja saab kahtlasest pakist ka röntgenpildi teha, et näha, mis seal sees on. Päästeala infotelefon 15 24 on tänavu registreerinud juba üle 12000 kõne. Enim küsimusi tuleb tuletegemise ja tuleohutusnõuete kohta. Ja piirivalveameti juht kolonel Roland Peets andis täna ülevaate olukorrast, mis on kujunenud seoses Eesti ühinemisega Schengeni viisaruumiga. Uku toom annab ülevaate. Põhisõnum on see, et mingeid erilisi muutusi ei olegi toimunud, nagu ütleb Roland Peets, on olukord hea ja stabiilne muutuses seal, kus Schengeni ruumiga mingit pistmist ei ole, ehk Eesti-Vene piiril võrreldes eelmise aasta esimese poolaastaga on piiriületusi 150000 võrra rohkem. Aga põhjus on ka siin selge. Venemaa ei nõua halli passi omanikelt enam viisat. Kuldsete piiriületajate puhul on arvud umbes samad, mis eelmistel aastatel selle aasta esimesel poolel 20 juhtumit. Üks muudatus on siiski näha. Varasematel aastatel on olnud meil põhiliselt tegemist siis vaimsete otsingutega selles mõttes, et võltsitud reisidokumenti passis on totaalne võltsing või pildivahetus siis sel aastal põhilised võltsitud dokumendi, et avastamise on toimunud läbi võltsitud Schengeni viisade läbi võltsitud elamislubade Nende võltsitud dokumentide juures on tekkinud ka üks täiesti uus nähtus meie jaoks, kus Eestit püütakse kasutada esmasel transiitriigina varasematel aastatel olnud juhtum, kus siis sellised kolmandate riikide illegaalse immigratsiooni esindajad saabuvad siis meie piirile peale seda, kui nad on käinud katsetamas Soome piirdu kuskil mujal. Piirivalveülesanne on ka merereostuste avastamine, viimasel ajal on sel teemal vähem juttu olnud, mis ei tähenda, et reostusi on vähem möödunud aasta esimesel poolel 33, sellel aastal 29. Tõsiseid reostusi pole küll olnud. Mul on hea meel, et me oleme suutnud teadvustada oluliselt seda, et Eesti riigi võimekus on suurenenud ja me oleme ära hoidnud selle reostust arv oleks oluliselt suurenenud, arvestanud sellega, et laevaliiklus nii Läänemerel Soome lahel iga aastaga suureneb. Sel aastal nende merereostuse korral on üldjuhul tegemist olnud kõigil juhtumitel pilsiveega. Ma ei saa ütelda, et, et nad ei ei kujuta üldse ohtu loodusele, kuid see on suhteliselt minimaalne ja pilsivett praktiliselt ei ole võimalik korjata, sellepärast ta hajub kiiresti tundidega. Tänastest välist sõnumitest annab ülevaate Marta Grauberg. Euroopa komisjon plaanib Bulgaaria ilma jätta umbes 153 miljardi euro suurusest abist, sest riik on võitlemisel korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevusega läbi kukkunud. Kui Bulgaaria riigijuhi kiiresti otsustavaid käike idee jääb abiraha tulemata. Samuti on ohus Varia liitumine Schengeni ruumiga. Nii teatas BBC viidates Euroopa komisjoni raportile, mis avaldatakse järgmisel nädalal. Bulgaaria ja tema naaber Rumeenia on Euroopa Komisjoni erilise tähelepanu all, sest ühendusega liitumisel ei täitnud nad kõiki Euroopa liidu standardeid. Raportis öeldakse, et Bulgaaria peab puhastama oma administratsiooni ja tagama, et Euroopa Liidu abirahad ka tegelikult riigi kodanikena jõuaksid mitte ei jääks pidama korrumpeerunud ametnike kätte, kes teevad koostööd maffiaga. Nii Bulgaaria kui Rumeenia jälgimine jätkub ka edaspidi ning nende suhtes rakendatud meetmed peavad olema hoiatuseks teistele liikmesmaadele ja kandidaatmaadele, seisab raportis. Euroopa komisjon toetab plaani anda Euroopa liidu poolt põllumajandusele suunatud ning seni kasutamata toetusraha miljardi eurot Aafrika farmeritele. Abina aitaks Aafrika põllumeestel muuta tootmist efektiivsemaks ning seeläbi vähendada toiduainete nappust. Samuti aitaks kaasa toiduainete hindade langemisele osariikide hinnang. Mul on Euroopa Komisjoni säärane samm seadusega vastuolus, kuid kui liidu ministrid ja Euroopa Parlamendi sile kavaga nõustuvad, võib rahasest Aafrikasse jõuda juba järgmise aasta alguses. Abhaasia lükkas tagasi Saksamaa pakutud rahuplaani, mille eesmärk oli lahendada separatistliku piirkonna konflikt Gruusiaga, teatas Abhaasia liider Sergei Bacaps pärast kohtumist Saksamaa välisministri Frank-Walter Steinmeier. Iga kolmeetapiline plaan nägi muu hulgas ette põgenike naasmist Abhaasiasse majanduse taastamise programmide elluviimist ja piirkonna tulevase staatuse otsustamist. Tagab sisenenud on Abhaasia nõus alla kirjutama ainult rahuplaani selle osa, mis puudutab jõu mittekasutamist, aga seda ainult siis, kui Gruusia väed Kodori oru ülaosast välja viiakse. Mis puudutab piirkonna staatust, siis siin pole Packapsi sõnul mingit küsimust. Abhaasia on iseseisev riik. Saksamaa välisminister Frank-Walter Steinmeier ütles, et sakslaste välja töötatud plaan väärib edasiarutamist. Ligi 80 protsenti venemaalastest leiab, et välismaal elavaid kaasmaalasi tuleb kaitsta ainult kuus protsenti ei pea seda vajalikuks, selgus ülevenemaalise küsitluse tulemustest. Kõige rohkem pooldatakse nii-öelda ebasõbraliku riigi suhtes poliitilisi sanktsioone. Populaarne on ka majanduslik abinõude kasutuselevõtt. Sõjalise jõu kasutamise poolt on kaks protsenti küsitletuist. Avaliku arvamuse uuringukeskuse küsitluses osales 1600 inimest. Pärnus on tänasest kuni 29. juulini David Oistrahhi festival, mis tänavu on pühendatud Oisprahhi 100.-le sünniaastapäevale, Toomašhaldale rääkis lähemalt kunstiline juht Allar Kaasik. Kuid mitte ainult Oyster hiljale sel aastal 100. juubel, vaid sel aastal on ka näiteks meie Eesti helilooja Eugen Kapi 100. juubel on 20 sajandi hääl. Huvitavama lillojal Oliver Mizziaanil 100. juubel, aatom Veebernil 125. juubel, putšiinil 150. juubel, 175. juubel selle tõttu me kuulame rohkem nende heliloojate muusikat. See, et Tšaikovski konkurss on saanud maailma üheks tunnustatumaks, konkursiks seal suures osas ka David ois trassi töö. Täiesti erakordne on see, et meie festivalil esineb Tšaikovski nimelise konkursi esimese preemia laureaati. Kui ma niimoodi püüaksin mõtestada muusika ja interpreetide osa kokku, siis ma tahaksin just rõhutada This Draghi. Festivali olemuslik nägu on olnud see, et me oleme tahtnud tuua esile maailma kultuuri maailma muusikaajaloo tööle elama jäänud šedöövreid, rõhutada seda kunstipärandit, mida eelmised põlvkonnad on meile andnud ja samal ajal sinna juurde tuua sellist muusikat, mille peale me tahaksime olla kindlad, et ka 100 ja 200 aasta pärast muusikatel mängitakse. Nimetatud kolm Tšaikovski konkursi laureaat Jana Viktor Tretjakovi kiigosuva Naia David keeringas, neist esimene esineb juba täna õhtul kell kaheksa algaval festivali avakontserdil, kus peale Tretjakovi kuuleme Natalja lihopoid viiulil ja üle-eestilist noorte sümfooniaorkestrit, dirigeerib Neeme Järvi. Rohelisena vähem tuntud osalejaid on festivalil aga kümneid, kui mitte sadu. Kavas on 13 kontserti, mis toimuvad kontserdimajas, raekojas ja Eliisabeti kirikus. Alates 2000.-st aastast on festivali raames toimunud ka Neeme Järvi suveakadeemiat ning tänavugi suveakadeemia. Lõppkontsert toimub 25. juulil Tori Püha Jüri kirikus. Kaks esietendust on täna ka mõlemad pühendatud Eesti vabariigi 90.-le aastapäevale. Üht neist saab näha Otepääle. Mina olin tol ajal kaheks saatana külaas, ütles mulle, et kui ma veel natukene kasvan metsa karujahile Pilt ja tegevus, mis Otepää linnamäel avaneb, viib vaataja tagasi 13. sajandi algusesse muistse vabadusvõitluse aega täna ja veel neljal õhtul. Juulikuus etendub Otepää linnamäel Raivo trassi lavastatud pärija selgitus, miks sai valitud just niisugune pealkiri on trassi sõnul lihtne. Pärija tähendab seda otseses mõttes, kes pärib selle maa, kes annab edasi, mis juhtus, kes viib elu edasi. Lapsed. Professionaalsete näitlejate kõrval löövad pärijas kaasa kohaliku gümnaasiumi õppurid ning koguni kaks 84 aastaste vanamemmed. Raivo trassi sõnul on pärija võrreldes teiste suviste vabaõhulavastustega ehe mitmes mõttes. Teeme nõnda öelda naturaalselt etendust, meil ei ole siin võimendust, ei ole voolu, tähendab, ei kasuta mikrofone heli ei tule meil plaadi pealt prožektorid neid kasuta, kõik on naturaalne, nii nagu ta on, et missugune valgus on õhtul niisugune ta on, missugune taevas on nisu, nüüd on. Kontrolletendust jälgis ka pärija, konsultant ja Otepää linnamäel arheoloogilisi kaevamisi läbi viinud Ain Mäesalu. Kui tõetruu on ajaloolasele avanenud mängupilt. Osa tegelasi on täiesti ajalooliselt. Isikud, kes sind sinna Otepää linnusel olnud ja tegutsenud, pilt väga ilus, huvitav, õnnestunud kahtlemata. Otepää Linnamägi mängib ju lavastuse jaoks väga suurt ja olulist rolli, see võib olla pakubki vaatajale kõige suuremat elamist, aga need dekoratsioonid, ma ütleksin ka, need on tehtud ju päris kenasti. Igastahes minu jaks muljetavaldavad. Otepääl käis Vambola Paavo, esietendus on aga ka Intsikurmus, kus Reeda Toots lavastas koomilise ajalooekskursiooni üheksa. Nulliga. Eesti. Siin on palju laulu ja tantsu on tegelikult muidugi mõeldud sellise multifilmiliku loona või et ta on lõbusam toon loomulikult, et Aapo Ilves, Veiko märka ja Olavi Ruitlane Kadri petta ei olnud, neli, kes on kirjutanud selle looja ja ta kirjutanud selles üsna lõbusas jaajaa vimka stiilis sellises Lõuna-Eesti naljas stiilis ja ma arvan, et seda on päris kelmikas vaadata, aga need asjad meelde tuletavad, ega need nagu meist mööda ei lähe. Need äratavad ikka seda, mida nad äratavad, aga sellest nagu päriselt ei pääse. Mis seltskond see on, kes selles etenduses kaasa teeb, kusagil? Tulevad tegelikult meil on tõesti nii palju, et need tulevad Põlva maakonnast, Põlvast, Tartust, Viljandist, Tallinnast, Väike-Maarjast, niisugune Üle-Eestiline punt, kes on siis kutselised näitlejad, teatri, üliõpilased, nukuteatristuudiost, Vilde teatrist, kabujalakesed pillimehed, niisugune hästi kirju seltskond on, kes seda kõike teeb ja pea rahvas siis, vot see seltskond vana täpselt selle mõõdu välja, et on üks niisugune läbilõige eesti seltskonnast, kaasa arvatud vanuseline läbilõige, sest et meil on kõige noorem on meil kaheksane ja kõige vanema veel 82, et see on neid lapsi ja noori ja pensionäre ja, ja professoreid ja väis, näitlejaid ja kõiki läbisegi. Öösel tuleb mandril selge või vähese pilvisusega sajuta ilm, saartel on ilm pilvisem ja paiguti võib sadada hoovihma, kohati võib tekkida udu. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni viis, hotell, öö hakul edelatuul neli kuni 10 meetrit sekundis. Sooja on seitse kuni 13 kraadi. Homme päeval on ilm vähese või vahelduva pilvisusega, homme õhtupoolikul võib paiguti sadada hoovihma. Puhub idakaartetuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis ja sooja tuleb homme 18 kuni 23 kraadi. Nisugune tänane Päevakaja, mis kandis järjekorra numbrit 17246 kuulmiseni.