Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte teisipäevast, 26.-st juunist. Stuudios on Kai Vare. Haridus ja teadusministeerium valmistab hariduskorralduse, nõudis erastamiseks muudatuste põhituum on motiveeritud õpetaja. Kavas on ka leevendada praegusi jäiku ettekirjutusi koolielu korraldamisel. Mitmel pool Eestis on hakatud aga looma erakoole, et vältida riigi jõulist sekkumist praeguse koolivõrgu ümberkorraldamisse. Pärnu Vene Gümnaasiumi direktor vabastatakse ametist, sest riigieksami toimunud ausalt ja paarikümnel noorel jäi gümnaasium lõpetamata. Euroopa Liidu liidrid avalikustasid oma tulevikuvisiooni, mille kohaselt saks Brüssel senisest märksa suurema otsustusõiguse, eriti liikmesriikide eelarve asjus. ABB laieneb Eestis täna pandi nurgakivi uuele tehasehoonele Jüris. Peokõnedest jäi kõlama, et maailm otsib uusi tehnoloogilisi lahendusi, kuid nende leidmiseks elluviimiseks on selgelt puudu haritud inseneridest. Tallinna ja Kärdla vahel lennuliiklust korraldav Avi Est nõuab raha juurde, muidu suvel lende ei toimu. Maavalitsus on valmis kaaluma dotatsiooni suurendamist. Põlvamaal roosa külas vana raudteejaamahoone asukohas mängitakse homme viimast juurdeetendust. Kuurort truusa, mille peategelaseks on Tartust Petseri suunas liikuv reisirong. Eestis on külas Euroopa meteoteenistuste võrgustiku juht. Tema sõnul on viimase 10 aasta jooksul paranenud vihma ennustamise oskus. Praegu arendatakse just äärmuslikke ohtlike ilmaolude prognoosimist. Ilm on vihmane, homme õhtul saju võimalus väheneb. Sooja on öösel üheksa kuni 13, päeval 14 kuni 19 kraadi. Haridus ja teadusministeerium peab esimeseks oktoobriks valitsusele esitama hariduskorralduse nüüdisajastamise seaduseelnõud, vahendab Riina Eentalu. Muudatuste keskne eesmärk on ühtne ja õiglane ligipääs kvaliteetsele haridusele. Nii sõnastas selle haridus ja teadusminister Jaak Aaviksoo ehk ligipääs kvaliteetsele alg- ja põhiharidusele kodukohas ja keskharidusele kodumaakonnas. Ja kõigi muudatuste tuum on motiveeritud õpetaja, rõhutas minister. Mida peaks siis muutma? Õpetaja töökorraldus on tunniandmise kesktasapisi, tuleks püüda liikuda õpetaja ametikohakeskseks kõiki teisi ülesandeid ka peale tunniandmis ja seda siis väärtustaks palk, et esimesest jaanuarist 2013 alammäär 700 eurot kuus. Ma ise loodan, et see saab kõrgemale ja õpetajaametit tõlgendavad tugiteenused. Me oleme pannud õpetajatele päris suure koormuse mitmesuguste dokumentide väljatöötamisel. Koolijuht peab hakkama rohkem vastutama, aga selgelt peab sätestama, mida teeb riik, mida omavalitsusministri sõnul peaks liikuma suunas, kus alg- ja põhiharidus on omavalitsuse vastutus ja keskharidus, riigi vastutus. See ei tähenda aga koolide riigistamist. Ühtlasi tahetakse vähendada praegu liiga jäiku riiklike ettekirjutusi. Koolielu korraldamisel. Ehk liikuda tuleks soovituslike normatiivide suunas, mille põhjal aga koolipidaja saab teha otsuseid kohalikest oludest lähtudes. Gümnaasium ja põhikool peavad olema lahus, mis ei tähenda aga, et nad peaksid asuma eri majades ja peaks palkama kaks direktorit. Küll aga on mõistlik funktsionaalne lahusus, nii et kõik, mis puudutab õppekavasid, rahastamist, välishindamist, kõik saab olema funktsionaalselt lahku viidud. Investeeringute vool peaks palju hoolikamalt jälgima seda et oleks kindlustunne kõikidel, et see kool, ka 20 30 aasta pärast töötab koolina. Ja õpetajate palk? Ministri arvates on riigi eraldatava haridustoetuse kasutamine praegu läbipaistmatu. Õpetajapalga osakaal sellest on vaid 36 protsenti millele kulub ülejäänud raha. See tuleb üle vaadata. Nii et rehkendage ise, kui meil oleks sama protsent kui Soomes, et 53, kui palju siis oleks õpetajate palk juba suur ja ma arvan, et see on üks üks tegevussuund, kus, kus koos kohalike omavalitsustega tuleks need kulukuluartiklid, ülevaated ja need see raha, mis riigieelarvest kohalikele omavalitsustele läheb. Seda sellele tahaks selgemat sildi külge kleepida. Ministeerium peab vastavat seaduseelnõud valitsusele esitama esimeseks oktoobriks. Omavalitsused on mitmel pool hakanud looma erakool, et vältida riigi jõulist sekkumist praeguse koolivõrgu ümberkorraldamisel. Erakool on ka Ambla, Koeru ja Järva-Jaani valla ühine varuplaan, annab teada Olev Kenk. Järvamaal on kuus gümnaasiumi ja üks täiskasvanute keskkool, haridus- ja teadusministeeriumi esialgsete kavade kohaselt pidanuks maakonda alles jääma kaks kuni kolm gümnaasiumi. Piirkonna omavalitsused Ambla, Koeru ja Järva-Jaani pole seni olnud valmis oma gümnaasiumist loobuma. Nüüd otsustasid kolm valda seljad kokku panna ja luua sihtasutuse Järvamaa gümnaasium, mis koolitusloa saamise korral võimaldab piirkonda asutada erakooli, selgitab Ambla vallavanem Rait Pihelgas. Täna. Et kuidas riik gümnaasiumi reformivad välja öeldud reform tuleb, kuhu reformiga jõutud tahetakse, seda meile ei, ei ole nagu öeldud. Ja et ei oleks nii-öelda majanduslikust olukorrast, et lapsed saaks koolis käia, et siin maapiirkonnas säiliks võimalus. Sisuliselt on loomisele erakool ja nagu ütleb Koeru vallavanem Väino Tippi, on sihtasutuse asutamise puhul tegemist nii-öelda tagavaravariandiga juhuks, kui riik sekkub jõuliselt praeguste koolide rahastamisse. Meil jah, praegu nagu veevariandina, et edasi liikuda siis erakoolina, kui ei ole enam sedasi võimalik jätkata, nagu me praegu toimiv. Ka Järva-Jaani vallavanem Arto Saar kinnitab, et tegemist on varuplaaniga kuid mis tähendab seda, et kui erakool siiski luuakse, jätkatakse gümnaasiumihariduse andmist nii Aravetel Koerus kui Järva-Jaanis. Praegult riik ju nii, et tema sisuliselt ei sekku sellesse gümnaasiumivõrku, teeb väikeseid muudatusi taastamisest, lööb põhikoolide ja gümnaasiumite rahastamise lahku ja otsused jäetakse ikkagi nii-öelda omavalitsuste kraesse. Niikaua kuni omavalitsus suudab gümnaasiumiharidusele peale maksta, siis nii kaua see valdades toimub. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. Haridusteemal veel jätkame. Pärnu linnapea Toomas Kivimägi tegi ettepaneku vabastada ametist Pärnu Vene Gümnaasiumi direktor Vladimir Clevtsov sest bioloogia riigieksami toimunud selles koolis ausalt Silvia sool räägib lähemalt. Vene Gümnaasiumi direktor Vladimir klõpsov oli bioloogia riigieksamikomisjoni esimees, kes pidanuks vastutama eksaminõuetekohase läbiviimise eest. Riiklik eksami- ja kvalifikatsioonikeskus tuvastas aga nimetatud eksamil kõrvalise abi kasutamise. Eksamikorralduse osakonna juhataja Andres ääremaa jätkab. 18-l õpilasel esinesid sarnased vale vastused, sarnased parandused, eksamitöös ja sarnased, identsed pikemate vabasõnalised vastused, mis normaalsel juhul ei saa esineda. 18 vene gümnaasiumi abituriendi riikliku bioloogiaeksamitulemused on seega kehtetud. Nende 18 õpilase jaoks tähendab see seda, et kahjuks ei ole neil võimalik enam sellel aastal kooli lõpetada vaid nad peavad tegema järeleksamil ja järeleksam toimub 2013. aasta kevadel. Täna toimus ka Pärnu Vene Gümnaasiumi lõpuaktus. Seal käinud Pärnu abilinnapea Jane metsa sõnul oli meeleolu saalis nukker, sest mitmetel lõputunnistuseta jäänud noortel jääb õpingute jätkamise plaan katki. Kooli direktor Vladimir Glehtsoff fantas kõikide õpilaste, lastevanemate ja õpetajate ees, et selline lubamatu vahejuhtum bioloogiaeksamil juhtus. Ta loodab, et kõik õpilased jätkavad aasta jooksul konsultatsioone ja õppimist, et nad saaksid järgmine aastasel eksami uuesti teha. Tegemist on Pärnus esmakordse juhtumiga, kus eksamireeglite rikkumise tõttu nii suurel hulgal abiturientidel tunnistus saamata jääb. Sel reedel toimuval istungil teeb linnavalitsus seega lõpliku otsuse Vladimir Klect soovi ametist vabastamise kohta raadiole Silvia sool, Pärnu. Välissõnumid võtab kokku Uku Toom. Euroopa Liidu liidrid avalikustasid oma tulevikuvisiooni, mille kohaselt saaks liit senisest märksa suurema otsustusõiguse. Euroopa Komisjoni presidendi José Manuel Barroso sõnade kohaselt on see Euroopa integratsiooni seisukohalt otsustav hetk. Euroopa Liidu ülemkogu eel avaldatud dokumendis tehakse ettepanek, et seataks piir iga riigi maksimaalsele võlakoormusele võlataset ületava riigieelarvele saadaks panna veto, loodaks pangandusliit koos Euroopa pangandusregulaatoriga ning rajatakse Euroopa riigikassa, mis saaks keskeelarvet kontrollida ja iga riigieelarvel silma peal hoida. Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Juhan Lepassaar kommenteerib Brüsseli poliitilise võimu suurenemist nii. Käigus, kui me tri käigus teha, et selleks on vaja siis teiste riikide nõusolekut, kui teised riigid ei ole nõus siis on võimalik ka täiesti sekkuda riikide eelarvepoliitikates, et siis neid korrigeerida, et reegleid ei rikutaks. Kreeka äsja ametisse astunud peaminister Antonis Samaras esitas uueks rahandusministriks majandusprofessori ja endise pankuri Jannistornarase. Esimesena rahandusministriks nimetatud panga juht Vassilis Rapanos loobus eile tervislikel põhjustel ministriportfellist, jõudmata ametivannet anda. Jõhvis pandi täna nurgakivi aktsiaseltsi ABB uuele tootmise büroohoonele. Uus hoone peab valmis saama järgmiseks kevadeks. Margitta otsmaa käis Jüris. ABB tegutseb Eestis juba 1992.-st aastast. Siin toodetakse tuulegeneraator rattureid, elektrikilpe komplektalajaamu ja tehakse ka vastavaid projekte. Need kõik on suunatud keskkonnamõjude vähendamisele või nagu ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Marika Priske, on tegemist korraliku tootmisettevõttega insenertehnilist haridust nõudvate töökohtadega. See on panus, millel on raske nagu võrdseid väärilisi näiteid kõrvale tuua. Kui nüüd rääkida Albee toodangust, siis Taube p on ehitanud elektriühenduse Estlink Soomega, mis on Eestile väga oluline. Ja meil on hea meel, et AWD rajad siis Eestisse kiirlaadijate võrgustikku. Tegelikult maailm ihane uute tehnoloogiliste arengute järgi otsib uusi lahendusi. Reaalne väärtus saab ikkagi olla nagu töötleva tööstuse. Uues tootmis- ja büroohoones valmib tootmispind komplektalajaamade ja madalpingesüsteemide tehasele. Ladu ja kontoriruumid koos juba olemasolevate tootmisüksustega tekib Jürisse ABB innovatsioonilinnak on campus ABB balti riikide juht Bo Henriksson. Me oleme nüüd 20 aastat tegutsenud ja töökeskkonda, siin on väga positiivne tegevus, mis meil on, on ennast tõestanud, et sa töötad meie protsessid selles kogu Abebe tehasesse Jüris, tule olema üle 1000 töötajat. Kuidas te need inimesed leiate, kas te koolitate ise endale tööjõudu? Väga palun, kuuletame eseme, saame ülikoolid, kutsekoolides, töötajad, kellel ei ole, oskab, oskab poole ta meelsasti juhid. Spetsspetsialistid tulevad välismaalt. HVP toodangu järgi te teete väga suurtele ettevõtetele, tellimusi on üha suurenev nõudlus. Arvestades päikeseenergiale üleminekut ja tuuleenergiale, suudate tellimusi täita. ABB Grupi kesk- ja kõrgepingeseadmete divisjoni juht Bernhard Juncker rõhutas, et Eestisse on koondunud tugevad insenertehnilised teadmised, siinne liber, reaalne turumajandus, tasakaalustatud eelarve, tulumaksusüsteem, konkurentsivõimeline pangandussektor ja hea majanduskeskkonda soodustavad välisinvesteeringuid ja arenguruumi on veel küllaga. Veel kord. Marika Priske. Häid insenere on väga vaja siis noortele, kes täna otsustavad, kuhu minna edasi õppima oleks erakordselt mõistlik valida endale insenerihariduse kutse, sest Eesti edu tegelikult täna tagab see, kui palju on meil kvalifitseeritud tööjõudu pakkuda nendele investoritele, kes tahavad turule tulla. Hiiumaa ja mandri vaheline lennuühendus on pikka aega hiidlastele muret teinud, tellin Kärdla liinil lendav lepingus ette nähtud 18 kohalise lennuki asemel juba mõnda aega. Kaheksakohaline Hiiumaavanema kohusetäitja Piret Seedrik arutas olukorda lennufirma Avies esindajatega. Ivar Soopan tegi Piretsedrikuga intervjuu. Kahjuks päris konkreetseid kokkuleppeid veel ei ole ja lisandus veel tänahommikune tehniline rike, et väikelennuk, mis pidi tänasest lendama ka ei lenda, et homme hommikul loodame selle olukorrale lahenduse leida ja praegustel andmetel juuli esimesest poolest loodame tuua liinile ikkagi selle 18 kohalise reisija lennuki, aga päris konkreetsetest kuupäevadest räägime siis, kui on meil kokkulepped alla kirjutatud, toimub sõdunud, maavalitsus maksab toetust. Me oleme valmis vaatama üle riigi poolt lennureisi jaoks makstava toetuse summa. Praegu tuleb teha valikuid halva ja väga halva vahel. Avias on andnud märku, kui, et tal ei ole võimalik jätkata need reisisellistel tingimustel sellise dotatsiooni mahu osas, mis tähendab seda, et meil lihtsalt lennukeid suvel ei lenda. Mis oleks minu arvates praegu täiesti lubamatu uskuda, kui suureks tootis, võib siis jõustus, praegu on dotatsiooni summaks kokku lepitud 985 eurot reisi pealt me oleme rääkinud arvestuslikult kuni 1001 100 eurot reisi pealt, lihtsalt teadmiseks, et saarlastel lõppes just ju riigihange Kuressaare-Tallinn liini peal, nende dotatsioonisumma on üle 1000, üheksasajaeurose on kaks korda suurem kui meie praegune me ei tahaks teha muudatusi, et mõni päev lennuk ei lenda hiidlastele. On oluline, et lennuk lendab kõik päevad ja see on võimalik ainult sel juhul, kui me oleme valmis dotatsioonisummat pisut suurendama. Põlvamaal roosa külas vana raudteejaamahoone asukohas mängitakse homme viimast korda etendust kuurort truusa, mille peategelane on Tartust Petseri suunas liikuv reisirong. Nii saavad 10 minuti jooksul etendusest osa ka tavalised rongireisijad. Igor Taro käis vaatamas. Räpina vallas on juba aastaid komme, et iga natukese aja tagant on tarvis mõne suveteatrietendusega maha saada. Nii on sedapuhku langenud liiskruusale raudteeäärsele külale kunagise mõisasüdames. Loo kirjutas koha peal kogutud ajalookogumike põhjal kokku Võrumaa kirjamees Rahmani Jan, kes võttis keskmesse Tartu Petseri raudtee elamise ning kruusa sisema kuurorti rajamise plaani. Kunstnik Kertu Murumetsa idee oli tuua etenduse tegevus raudtee äärde nii juhtunud. Poolikul kruusast mööduvast Tartu-Koidula rongistuks etenduse peategelasi, tänu sellele peavad ka reisijad taluma graafikust 10 minutit, hilisemad kohale jõudmist lõppjaama kõnele pluusa kultuurimaja juhataja Marge Trumsi. Ei olnud nagu mingeid suuri probleeme ja tõenäoliselt enamus rahvast sõidab ikkagi Põlvani, nii et need reisijad, kes sõidavad siit edasi ka nendel, on huvitav hetk vaadata seda, kuidas toimub raudtee avamine praeguses olus. Rongireisijatest tekitab lisapeatus roosa vana jaamahoone asukohal suurt elevust ning raudtee kõrval toimuvat jälgitakse suure huviga. Professionaalsetest näitlejatest on tegevusse kaasatud Pätsi osasse Indrek Taalmaa. Laulupeol on avatud. Väravad. Ülejäänud trupp koosneb kohalikust rahvast, keda täiendab ka üks vasikas. Oma asjuga olu maitset ei, ma ei tea, kas sa näed täna tuju ja kuhu on täna hea seal ja siis on selline tore vaheldus öeldusse Johannes argipäevaelule algasime kunagi peale, igav oli, et hakkame tegema teatris ja nad on seitse aastat juba tagasi ja nii ta on, on jah, ja iga kord ütleme, et enam see viimane rohkem ei tule. Elizabeth etendusele saabuvat rongi või siis rongiaknast mööduvat etendust Ruusal vaadata veel homme õhtul. Igor Taro rahvusringhäälingule Põlvamaalt. Ja nagu ikka, saate lõpus räägime ilmast, aga täna meil natuke pikemalt sellest juttu, sest Eestis on külas Euroopa meteoteenistuste võrgu ehk met netijuht. Kristi Sobak uuris, mis viimasel ajal Euroopa ilmaennustuse suutan. Jumet ühendab 29 Euroopa riigi ilmateenistusi. EMS-i peadirektori asetäitja Aarne Männiku sõnul aitab riikidevaheline koostöö parandada ilmaennustuste kvaliteeti. Põhiline rõhuasetus on ühiste programmide kaudu arendada vaatlusvõrku selle eesmärgiga, et meie prognoosid saaksid olema paremad. Võib-olla mõned inimesed on läinud sellist veebilehekülge nagu meteoroloogid, karm ee uu, kus siis antakse ühe ja kahepäevaseid hoiatusi Euroopa ilma kohta ja see toimub kahjumit netiprogrammi alusel, nii et. Me lihtsalt üks koostööpartner. Neumet netijuhi Steve Nojeesi sõnutsi on viimase dekaadi jooksul paranenud oskus ennustada vihma. Mõne aasta eest olime juba päris head temperatuuri ennustamises, nii et tähelepanu all olnud sademete ega raskete ilmaolude ehk ohtliku ilma prognoosimine. Enamik ilmajaamu keskendubki tänapäeval just sellele. Aarne Männik räägib, et tänapäeva ilmaennustamise aluseks on arvutiprogrammid, mis lahendavad atmosfääri dünaamika võrrandeid. Teoreetiliselt on nende abil võimalik teha prognoose 10-ks tahaks kuid reaalsus on keerulisem. Reaalselt võttes ma ütleks, et viis päeva loosimist on üsna hea sealt edasi, see sõltub juba üsna palju ka sellest, et milline ilma tüüp parasjagu valitseb, öeldakse Euroopa keskulatusega prognooside keskuse juures, et iga deko paadiga tuleb üks päev ennustus kvaliteeti juurde. Sünoptik taimi paljak päikselist juulit aga lubada ei söanda. Pikaajaline prognoos kuuks Euroopa ilmakeskuse andmete põhjal midagi eriti head ei tõota, pigem jahedapoolset, Juulik jahedapoolset ja ka suhteliselt sagedaste vihmadega, aga lohutuseks olgu siis öeldud, et need pikad ajalised prognoosid ju ei kipu õigustama, nii et jääme lootma sellele. Missugust ilma siis moodsa tehnoloogia abil, mille lähipäeviks ennustatakse, räägib nüüd Merike Merilain. Pärastlõunal arenesid võimsad rünksajupilved, sadusid ja äikest jagus nii lääne-kesk- kui Lõuna-Eestisse ja õhtul oli ka Virumaa ja Peipsi-äärne hoogsadude meelevallas. Kellani kese liigub üle Riia ja Lõuna-Eesti homseks Peipsi taha ja seejärel üle valge mere Koola poolsaarele. Homne ilm on tänasega sarnane ja hoovihma tõenäosus on Mandri-Eestis suur nii öösel kui ka päeval saartel ja läänerannikul võib loodesse pöörduv tuul sajupilvi laiali hajutada. Loodetuul siiski oluliselt tugevneb, üksikud puhangud võivad ulatuda kuni 13 meetrini sekundis. Neljapäev, jumal on tsüklon juba kaugel ning seetõttu saju tõenäosus järk-järgult väheneb. Õhutemperatuur on endiselt vaid 14 19 kraadi piires hoopis sajuta, võib-olla reedel, mil meil lähedal, siis Lääne-Venemaal kujuneb jahedas õhus kõrgrõhuala öö võib selge taeva all olla taas külm, õhus vaid viis kuni 11 kraadi maapinnal napilt plusspoolel. Päeva sooja päikesepaistelise ilmaga on 15 kuni 20 kraadi, võib-olla kriipsukene üle. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.