Kell on kuus õhtul, Päevakaja võtab kokku 22. juuli, olulisemad päevasündmused stuudios on Uku Toom. Eesti peab võimalikuks viia Somaalia vetes sisse kaubalaevade Konoveerimise rakendamise tänavon. Somaalia piraadid kaaperdanud juba 30 laevaga. Selle nädala algul saabus teade panama laeva kaaperdamises grillimise kaaperdatud kaaperdatud laeva Lehmann, Timber, eestlasest tüürimees jõudis Agatena Eestisse. Serbias vahistati sõjakuritegudes süüdistatav endine Bosnia serblaste liider Radovan Karadžić, kes antakse välja Haagi sõjatribunalile. Eesti peab sedasama positiivseks Serbia suhete arvestamisel Euroopa Liiduga. Eesti regioonide kohta koostatud indeksi järgi tajutakse korruptsiooni kõige enam Põhja-Eestis kõige vähem Lääne-Eestis. Valitsusametnike ja ettevõtjate hinnangud on aga tihti täiesti erinevad omavalitsuste aktiivset rolli korruptsiooni vastu võitlemisel heinaga Soome spetsialistid. Ebavõrdsus Eestis ei vähene, vähemalt kinnitavad nii 2006. aasta andmed. Tallinna sadam ei ole enam mahult Baltikumi suurim, möödunud on nii Klaipeda kui Ventspils. Tartus esietendub suvelavastus saun, etendus erinevatest juhtumistest ilma kindlas toorita, ütleb lavastaja Ain Mäeots. Ilm muutub viimaks ometi kuivemaks, homme tuleb olulise sajuta ilm ja sooja on öösel 10 kuni 15, Home päeval 18 kuni 25 kraadi. Alustame Somaalia teemadel välisminister Urmas Paet on täna Brüsselis Euroopa Liidu välissuhete nõukogu istungil. Arutati ka mere piraatluse probleeme ning välisministri kommentaar. Arvestades olukorda Itaalias, nii maismaal kui ka merel on, on väga halb, sisuliselt ei, julgeolekut, ei suudeta tagada, siis võttis teatavasti ÜRO Julgeolekunõukogu vastu resolutsiooni, mis lubab ka teistel riikidel siseneda Somaalia territoriaalvetesse, et aidata seal julgeolekut tagada. Nii et tulenevalt sellest ja tulenevalt ka ja, ja teiste liikmesriikide murest julgeolekuolukorra pärast Somaalia vetes, siis nüüd on tõsiselt see teema võetud ette ka Euroopa liidus. Et millised võiksid olla siis need meetmed, mida Euroopa liit saab rakendada, et piraatlus piirata ja, ja loodetavasti üldse lõpetada, nii et praegune kokkulepe on, et septembrikuu ehk siis järgmiseks välisministrite kohtumiseks tuleb siis komisjon välja konkreetsete ettepanekutega mida Euroopa liit saaks teha, et siis aidata kaasa julgeolekuolukorra parandamisele Somaalia vetes ja sealhulgas siis ka piraatluse kärpimisele. Milline on Eesti positsioon, on meil mingeid ettepanekuid või mõtteid selles vallas? Sõjaline komitee on saanud ülesande siis juba spetsi erilisi ettepanekuid välja töötada, aga noh, meie seisukohalt on vaja kõigepealt muidugi kiiret lahendust, sest kui vaadata näiteks viimast poolt aastat, siis selle poole aasta jooksul kaaperdatud juba ligi 30 laeva keskmiselt laev nädalas. Nii et üks võimalus, mida võiks kaaluda, on, on näiteks konstrueerimise rakendamine siis riskantsete vetes, ehk siis kaubalaevad võiksid teatava regulaarsusega sõita ainult et siis relvastatud laevade saatel või kaitse all. Aga muidugi on vaja ka laiemat lahendust, ehk siis, et kuidas ikkagi saavutada olukord, kus piraatluse teema ei oleks üldse enam oht ja aktuaalne, selles piirkonnas on ikkagi vaja paremat koordinatsiooni nii erinevate riikide vahel, kes seal piirkonnas on juba esindatud ka sõjajõududega, aga samuti ka rahvusvaheliste organisatsioonide vahel, ehk siis lisaks Euroopa liidule ka ka NATO ja ÜRO. Somaalia piraatluse teemadel veel nii palju, et piraatide käes vangis olnud kaubalaeva Lehmann, Timber, eestlasest tüürimees Ordoc alla jõudis täna pärastlõunal Eestisse. Küll aga on tulnud teadet. Piraadid kaaperdasid Somaalia vetes järjekordse kaubalaeva, sedakorda on tegemist jaapanikompaniile kuuluva alusega. Stella maris ja laev kaaperdati pühapäeval kalu sadama lähistel ning panama lipu all sõitva laeva pardal on tina ja tsingi laadung. Esialgu ei ole kuulda mingitest nõudmistest, mida piraadid on esitanud. Ei ole ka teada, mitu meeskonnaliiget laeval viibib ja mis rahvusest nad on. Aga tänase päeva põhiline välisuudis on see, et Serbia võimud teatasid läinud ööl Bosnia serblaste endise liidri Radovan Karadžić vahistamisest ja sellel teemal lähemalt Vallo kelmsaar. Radovan Karadžić vahistati bussis Belgradi äärelinnas, vahistamisel ta vastupanu ei osutanud. Serbia sõjakuritegude peaprokuröri Vladimir vugejevitši sõnul kasutas üle 10 aasta taga otsitud Bosnia serblaste sõjaaegne liider vale nime ja valedokumente ning liikus Belgradis vabalt. Ringiraha teenis ta alternatiivmeditsiini Praxisega, kuid isegi tema kolleegid ei teadnud, kellega tegemist. Pressikonverentsil näitas prokurör fotot prillidega mehest, halli habeme ja kuklale köidetud hallide juustega. Serbia võimud kavatsevad Karadžić üle anda Haagi rahvusvahelisele kohtule. Tema vastu on esitatud 15 süüdistust. Neist rängimad on Sarajevo piiramine, mille käigus hukkus 11000 inimest ning massimõrvas rebrenitsas, kus tapeti ligi 8000 inimest. Et vahistamis suutis Karadžić vält teda väga pikka aega ja arvati, et ta viibib Serbias, kahtlustasid lääneriigid Serbia võime soovimatuses meest kinni pidada. Hiljuti asus Serbias ametisse uus valitsus. Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitikajuht Javier Solana avaldas täna arvamust. Seoses Karadžić vahistamisega teeb ÜRO sõjakuritegude peaprokurör avalduse Serbia täielikust koostööst, koht aga just koostööd rahvusvahelise sõjakuritegude kohtuga ning karatseitsi vahistamist on nimetatud üheks olulisemaks eelduseks Serbia pürgimustele saada Euroopa Liidu liikmeks. Euroopa Komisjoni laienemisvolinik Olli Reen andis Brüsselis koos Serbia välisministri Vukyeria mütsiga ühise pressikonverentsi, millel ütles, et komisjon kavatseb seoses Karadžić ahistamisega rakendada Serbia suhtes kaubandustoetusi vahistamist. Tastreen Serbia oluliseks sammuks Euroopa Liidu liikmeks pürgimisel. Heremit märkis omalt poolt, et soovitab homme Serbia valitsusel saata oma suursaadikud D neisse Euroopa Liidu riikidesse, kust nad Kosovo iseseisvuse tunnustamise tõttu tagasi kutsuti. Venemaa avaldas lootust, et kohtumõistmine Radovan Karadžić üle tuleb erapooletu. Samas süüdistas Venemaa välisministeerium haagi kohut sagedases erapoolikuses. Ministeerium viitas seejuures otsustele, millega kohus tuvastanud Bosnia elanike ja Kosovo albaanlased. Bosnia-Hertsegoviinapealinna Sarajevo tänavatel avaldasid täna sajad inimesed oma rõõmu Karadžić vahistamise üle. Jätkame veel sellel teemal välisminister Urmas Paetilt küsisin, kuidas tema hindab antud sündmuse taustal Serbia Euroopa Liidu suhete arengut. Kindlasti see, et Radovan Karadžić on lõpuks arreteeritud ja loodetavasti jõuab õige pea Haagi rahvusvahelise kohtu ette on väga positiivne samm ka uue Serbia valitsus jaoks suhetes Euroopa Liiduga, nii et see kindlasti aitab selle koos hoogustamisele kaasa. Muidugi on vaja ka saada Euroopa Liidu lõplik kinnitus endise Jugoslaavia asjade kohtult, et hinnatakse koostööd Serbiaga piisavalt heaks selleks, et ka Euroopa liit saaks edasi minna näiteks stabilisatsiooniassotsiatsioonileppe seerimisega, mis mäletatavasti mõni kuu tagasi Serbiaga sõlmiti. Nii et juhul, kui nüüd Serbia on valmis tegema igakülgset koostööd ka selleks, et ülejäänud sõjakurjategijad, keda ei ole suudetud viimase rohkem kui 10 aasta jooksul tabada saaksid Haagi kohtule välja antud, siis kindlasti see tõstab oluliselt seda tempot, millega siis Euroopa Liit on valmis Serbiaga koostööd tegema eesmärgiga siis, et ka Serbiast ühel päeval pärast kõigi tingimuste täitmist saaks Euroopa Liidu liikmesriik. Ja veel sel teemal, meie endine kolleeg Laido on elanud mõnda aega Balkanil ja kirjutab tolle regiooni rahvusvaheliste suhete teemal kui lõputööd Londoni ülikoolis küsisin temalt nägemust Karadžić arreteerimisele järgnevate vastu ka vastu kajade kohta Serbias. Nagu mitmed teemad ja probleemid Balkanil lõhestavad arvamusi ja inimesi, siis täpselt sama kehtib ka Radovan kraažidži kohta. Nimelt arreteerimine, vahistamine ja sellel avalikuks tulek. Ma julgen loota väita, et suuremat osa serblasi rõõmustab ja, aga kindlasti on seal piisav hulk inimesi, äärmuslasi, rahvusäärmuslasi, keda, keda see uudis kindlasti teeb väga õnnetuks, sellepärast et kui me vaatame nüüd Serbia poliitikute esimesi reaktsioone, siis kõige aktiivsemad loomulikult olid kohe opositsioonipoliitikud, eriti äärmuslased, kes rõhutasid, et Serbia nüüd allakäigu teel. Serbia on nii-öelda müügiobjekt Euroopa liidule kõik väärtused, lugu antakse, parandatakse maha. Et see on selline väga jõhker väljend, mida nüüd opositsioonipoliitikud üritavad avalikkusele maha müüa. Kui tõsiselt saab sinu meelest võtta Serbia valitsuse plaane sellepärast et noh, nemad ikkagi Karadžić kinni võtsid ja ilmselt ka haagi välja annavad. Kindlasti on sellel arreteerimisel ja lõpuks kättesaamisel valitsuse, Serbia valitsuse töö just nimelt poliitiline huvi ja poliitiline motivatsioon, sellepärast et on väga raske uskuda, et viimased, ütleme, 12 aastat on tahtsid suutnud kas siis Bosnia-Hertsegoviinas või ka siis Serbias ja Montenegros ennast niimoodi varjata. Et näiteks nendel võimudel ei oleks mingisugust aimu tema asukohast. Balkan on selline regioon, mis on väga tugevalt toimib läbi isiklike ja muude suhelda, nii et selles suhtes on minul isiklikult. On väga raske uskuda, et kohalikel võimudel oli kogu selle tosinkond aasta jooksul nüüd selline must ja et nad ei oskanud tõesti ütelda, kust tema asukoht on. Nii et selles suhtes on praegune peadpööritav areng siin kahe nädala eest ametisse astunud, Serbia valitsus. Politsei vahistamine koostöös küll Lääne agentuuridega. See on ikkagi väga-väga suur teene Serbia valitsusele ja eelkõige sellele sõnumile, mida uus Serbia valitsus ja president soovivat läänele anda. Aga nüüd, Eesti asjade juurde Tallinnas Glehni lossis tehti täna kokkuvõtteid Eesti ja Soome ühisprojektist, korruptsioonivastane võitlus kohalikes omavalitsustes lähemalt Vallo kelmsaar. Projekti käigus koostati Eesti regioonide korruptsioonitajumise indeks. Selleks küsitleti ettevõtjaid, omavalitsusametnikke, politseinikke ja prokuröre, kohalike elanike ajakirjanikke. Selgus, et korruptsiooni tajutakse kõige enam Põhja-Eestis, kõige vähem Lääne-Eestis. Ida-Eesti korruptsioonitajumise indeks on aga väiksem kui Lõuna-Eestile. Projektis eksperdina osalenud Soome justiitsministeeriumi asekantsleri Juha Keräneni sõnul oli indeksi koostamise eesmärk algatada arutelu korruptsiooni teemadel ka kohalikul tasandil, sest omavalitsuste aktiivset rolli korruptsiooni tõrjumisel ei ole Eestis märgata. Uurisin ka tänasel projekti lõpuseminaril viibinud arvamusi. Justiitsminister Rein Lang. See see töörühm sellise monumentaalseid ettevõtmise tegin, mina olen sellele olen õnnelik, et nüüd me saame hakata vaatama, aga tegelikult Eesti regioonides erinevaid suundumusi, erinevaid arusaamisi ja vastavalt sellele peab ka riik toimib. Aga see uuring kinnitab natukene ka, et Eestis on erinevad kultuurid ja erinevad arusaamised. Ehk siis suhtumine korruptsiooni Narvas ja Pärnus on radikaalselt erinev. Miks see nii on, seal nüüd siis koht mõtistuseks? Juhtiv riigiprokurör Lavly Lepp peab projekti kõige kasulikumaks osaks toimunud koolitusi, aga oma mõju võib olla ka indeksi. Ma usun, et see, mis me sellest koolitusest saime, see tegelikult hakkab oma vilju näitama lähitulevikus ja ega indeks isenesest ei annagi meile võib-olla igapäevasesse töösse sellist otsest panust hakata kindlasti nagu sinna kuskile pähe ja edaspidi, kui me nagu planeerime oma tegevusi, siis ta on meie reaalsuses olemas kas või näiteks seesama tõsiasi, et mis, näiteks esimesel silmapilgul tundus pisut üllatav olema, et indeksi osa näiteks Lõuna-Eestis kõrgem kui virus. Kuigi näiteks kui vaadata viimase aja kriminaalmenetlusi, mis puudutavad korruptsioonijuhtumeid, siis just nimelt Viru on nagu olnud äärmiselt silmapaistvas suhtes. Ja põhja politseiprefekt Elmar Vaher. Ei tasuks väga selle pingereale rõhku panna, tegelikult on see üks võimalus kutsuda kõiki kaasa mõtlema üldsust arutama, et kas meil, kellel riigiametnikel siia tulnud välismaalastel on selline võrdne õigus ja võimalus olla siis aus maksumaksja ja läbi selle eest tarbida seda teenust kohaliku omavalitsuse andmepeab. Kas siiski nendest numbritest, mis indeksi koostamise aluseks olnud tabelis olid kirjas heitele midagi erilist silmaga ega seal üllatusi ei olnud, asjad, kuriteod ja kriminaalmenetlused näitavad juba ühtteist. Statistikaamet toob meieni andmed vaesuse määra kohta Eestis 2006. aastal, nende järgi oli Eestis elanikkonna suhtelise vaesuse määr siis 19,5 protsenti ning rikkamaks vaesema viiendiku sissetulek erines ligi kuus korda kusjuures elanikkonna vaheline erinevus võrreldes varasema aastaga ei muutunud. Samuti jäi suhtelise vaesuse määr 2006. aastal varasema aastaga ligikaudu samale tasemele ja 2006. aastal elas suhtelises vaesuses Eestis 259000 inimest. Kui möödunud aastal oli Tallinna sadam balti riikide suuremate sadamate võrdluses kaubama koguarvestuses liider, siis selle aasta esimese poole kokkuvõttes on nii Klaipeda sadam Leedus kui Ventspilsi sadam Lätis Tallinnast möödunud ja see ei ole ka imestatavusest. Tallinna Sadama kuue kuu kaubamaht langes 32 protsenti nüüd aga uuesti piiri taha, aga ikka Eesti asjadest. Kultuuriminister Laine Jänes on täna Prantsusmaal, kus versais on kõne all muuhulgas ka avalik-õiguslike ringhäälingute roll ja rahastamine küsisingi. Mis teemasid siis täpsemalt arutati? Arutati erinevaid teemasid, mis puudutavad litsentse ja seadusi, rahastamist, mis on siis seotud rahvusringhäälingute ja tehti kokkuvõtteid ja märkusi Strasbourgis toimunud kohtumise osas, mis siis oli ekspertide tasandil mõni aeg tagasi ja praegu on põhiliseks teemaks siis dokument, mis 2001. aastal on vastu võetud ja seoses sellega toetatakse väga olulisel Hollandi initsiatiivi, kus siiski mitte teha põhimõttelisi muudatusi juba sellesse olemasolevasse dokumenti. Nii et ka Eesti seisukohta niisugune, et toetada protsessi niisugust, aga jääda põhimõtete juurde, et iga riik saaks iseseisvalt otsustada oma rahvusringhäälingu rahastamise ja reeglite ja seaduste üle. Tahtsingi küsida, et kuidas läheb Euroopa Liidu üldine nägemus kokku eesti nägemusega, aga ma saan aru, et siin ei ole erilisi erimeelsusi. Ei ole siin enamus riigid, kes täna võtsid sõna, kõik toetasid ja komisjonäri kokkuvõte oli siis niisugune positiivne, kus ta tänas ja kiitis kõiki toetuse eest ja üldiselt ei ole niisugusi vastand arvamusi. Rahastamine on praegu hell teema, sealhulgas ka avalik-õigusliku ringhäälingu osas. Rahastamisega pole keegi rahul ja tuletatakse meelde neid õndsaid aegu, kui 10 aastat tagasi oli seaduseelnõu, et oleks kindel protsent riigieelarvest. No praeguse seisuga tõepoolest läbirääkimised rahastamise osas või ütleme, järgmise aasta eelarve osas saavad täpsemad piirid ikkagi augustis, augusti lõpus on ministrite vahelised kokkusaamine isegi ministeeriumid esitavad oma esialgsed kavad augusti alguseks. Kuid ma siiski tahan öelda, et vaatamata sellele, et rahandusministri määrus, mis uuesti välja anti, äskis jõusse aprillikuised, piirsummad, siiski ma loodan, et jõutakse ka poliitilistele kokkulepetele, et need summad suurenevad, nii et ma olen praegult küllaltki optimistlik ja ma leian, et ega see hala ja nutt ja kaebamine ei aita praegu, eks me vaatame tõele näkku, et raha saab jagada nii palju, nagu seda on. Eks võitleme selle eest, et kultuurivaldkonnas oleks seda piisavalt, et ellu jääda ja siiski mitte ainult ellu jääda, vaid ka areneda, sest ma leian, et ühele riigile on oluline rahvuskultuur ja kõik sellega seonduv. Tuurist jätkame Tartus on täna esietendus, näha saab suvelavastust, saun ja etendusest, rääkis lavastaja Ain Mäeots hommikutelevisioonis. Nii. Et selle autor on Lõuna-Eesti noor noor andekas poeet Jan Rahman kes laiemale publikule on ta kindlasti tuntud kõnetraadi autorina üks äärmiselt hea ohu ja väga omapärase huumorimeelega kirjamees. Ja noh, selle selle tüki puhul veel, et, et nii nagu Lõuna-Eesti huumor on hoopis teistmoodi, kui kui tavaline eesti huumor panen siis siis see tükk on ka teistmoodi, et võib öelda, et on psühhedeelne või seisundi lik, et seal kogu aeg juhtub selle nii nagu tegelikult ühes. Kui on palju inimesi, tohutu hunnik saunas koos oma tahtmist asjadega, siis kogu aeg juhtub ilma ilmataks mingi story olema. Ilmateade ütleb, et öö hakul sajab kohati hoovihma, edaspidi pilvisus hõreneb ja sadu lakkab. Puhub edela ja läänetuul kaks kuni kaheksa, hakul rannikul kuni 12 meetrit sekundis. Sooja on täna öösel 10 kuni 15 kraadi. Päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm, puhub edela ja läänetuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis, õhtupoolikul pöördub tuul loodesse ja sooja on homme 18 kuni 25 kraadi. See oli Päevakaja kuulmiseni.