Tere hommikut kõikidele raadiokuulajatele on kaunis hommik, vähemalt siin Tallinnas ja on jalgpalliaeg, nagu teab tõenäoliselt iga Eesti inimene. Kas ta seda aega siis hindab, kas talle see aeg meeldib, aga käest on kuni esimese juulini välja. Ja seetõttu ajab ka jutusaade täna jalgpallijuttu ja rõõm on tervitada siin vikerraadio stuudios jalgpallitreenerit Martin Reimi, tere hommikust sulle. Tere hommikust. Ma arvan, et sinu sõpruskond on enamuses jalgpalliinimesed, ehk siis nende jaoks see aeg, mis praegu on kuidagi eriliselt tähtis, vähemalt see on nende juttude põhiline teema ja sellest omavahel räägite. Kui palju on sul neid Bruja lähemaid tuttavaid, kes jalgpallist kas üldse ei huvitu või seda lausa vihkavad? No vihkavad jalgpalli, neid sõpru mul ei ole, et või vähemalt ma ei tea, ei ole öeldud niimoodi, et aga On on mõningad sõbrad või tuttavad, aga tõesõnaga neid on väga vähe, et põhi põhiteema on ikka jalgpalli ümber ja ja kellega rohkel Lavín on ikka jalgpalliinimesed, et ühte või teistpidi jalgpalliga seotud. Kuidas sina suhtud sellistesse naljadest, et näe, 11 meest ajavad ühte palli taga ja ja, ja nii edasi ja nii edasi, et noh, need naljad, mis jalgpallurite arvel tehakse. Ei, see on, ma arvan, väga hea, et et võib-olla need, kes räägivad, on siis kadedad tahavad ise ka mängida, taga ajada, et noh, iga asja kohta võib nalja visata ja ma arvan, et jalgpalliinimesed absoluutselt ei solvu selle peale, et see mäng on nii loodud ja, ja see inimestele meeldib, siis pole mõtet sinna kahte või kolme palli panna. Me kõik oleme lapsepõlvest pärit ja võtnud sealt kaasa mingid mälestused, mille najal me siis elame tänapäeval edasi või mis meid kaheldamatult mõjutanud on. Milline on sinu esimene selline jalgpalli suurturniir või mingisugune jalgpallipunkt, mida sa mäletad ja, ja mida sa siis vahel kas sõpradega meenutad, et näe oma, mäletan seda, kuidas siis oli sõber vastab, et ahaa, näe, kahjuks või õnneks mul oli kaks aastat varasemat juba, vaatasin. Kui mõtlete seda, ütleme televiisoris suurturniiri ajal, siis ahah, ma tean, et väiksest peale seal et äkki, kui juba kümneaastane või natuke nooremaid siis, siis mul olid tegelikult tabeleid ja vihikud ja ja asjad, kuhu ma märkisin kõike, finaalturniiride mänge, väravalööjaid asju, joonistasin lippe ja särgivorme ja asju, et, et siis ei olnud nii-öelda poest võimalik osta igasuguseid neid albumeid ja ja mängijate kaarte asjaga. Aga mul Silmetele kuidagi. Hispaania 82, Ossoli. Ja valimiskampaania 80. Täpselt mõjus. Et kuidagi pilt ja see logo silme ette, et ma mäletan, et see kuskil kuskil ruudulises vihikus oli kaane peal ja, ja, ja seal oli mingi turniiri, siis nii-öelda statistika seal sees, et tänapäeval ma seda ei tee, aga, aga noorestust jah. Tuleb kuidagi väga tuttav ette ja ma arvan väga paljudele meie eakaaslastele, meil on kaks aastat vanusevahet kaks aastat. Ma ei oskagi nüüd öelda, kas minu kahjuks või minu kasuks, ma olen kaks aastat sinust vanem, igal juhul minul oli ka 82. aasta MM esimene suurturniir, kus ma jalgpallialast kaustikut pidasin, on sul sinu omad alles? Kui hästi otsida on, ma arvan, kuskil nad on, ma ei julge peast öelda, kus kohas, aga aga neid ma arvan, üks kümmekond aastat tagasi ma veel kuskilt leidsin neid, nägin, et kuskil peidus on. Tead, sa võtsid need kindlasti ülesse, ma soovitan ja ma võtan sult sellise lubaduse nüüd kohe ära, et kui sind jalgpallistuudiosse ETV-sse kutsutakse, siis võta kindlasti oma esimene kaustik kaasa või esimesest valikust midagi. Ma arvan, et see võiks olla huvitav. Oled sa oma koolipoistega või praeguste nooremate inimestega rääkinud, kas tänapäeval ka peetakse mingisuguseid kaustikuid veel, kuhu pilte kleebitakse, kuhu tulemusi kirjutatakse? Ausalt öeldes ma ei tea, rääkinud, et kindlasti on fanaatilisi poisse, kes, kes elavad ainult jalgpalli nimel ja ja ma olen kindel, et kuna täna on võimalik nii-öelda kaubandusest ja meediast saada igasugust infot ja pilte ja, ja nagu siin oli mängijate kaarte kleepse, siis, siis ma arvan, et, et päris paljudel noortel jalgpalluritel on on neid, neid niukseid, väljendeid, väljaandeid kodudes, kus nad siis nii-öelda märgivad tulemusi ja kleebivad pilte. Eilset ise kaustikuid enam ei joonid. Ma ei usu jah, et selleks ei ole nagu vajadused, saad palju, palju ilusamad ja värvilisemad, kui, kui nii-öelda natukene raha välja käid. Vaata kui vahva me oleme mõlemad umbes neljakümneaastased juba räägime, kuidas meil omal ajal ja et mis nüüd tänapäeval hoopis teistmoodi ja ilmselt ilmselt valesti nagu ikka on, on need, mis pärast mind tulevad, ei ole enam see õige. Aga Martin, sa oled sellisest jalgpalliperest pärit ja kas sinu jalgpalliarmastus tuli kaasa kodusest toksimisest isaga või noh, nagu minul, kellel pole isa, ei olnud jalgpallureid jalgpalliinimene. Mina sain oma pisiku Soome telerist mustvalget inglise liigat vaadates. No kõigepealt pean parandama, et ega nii väga jalgpalluri perest pärit ei ole, kuigi mul isa, fanaatiline jalgpalliaustaja ja ise noorest peast mänginud, aga ütleme, tõeline jalgpalli, see vaimustus ja armastus tuli tal koos minu mängima hakkamisega, et et, et selles mõttes. Eks ta oli palju juhuste kokkusattumus, aga kindlasti ka kindlasti ka see, et lisale jalgpall meeldis ja ja ta nägi, et, et, et kas minule meeldib ja seal nagu väga palju variante ei olnudki, et mida mida muud teha, sest ega seda valiku võimalustki ei olnud. Nüüd tuleme jälle nagu tänapäeval, eks, et et kui, kui ma võtan seal kodukohas Viimsis, kus ma elangi, et seal võib-olla on oma 50 spordiala, mida võiksid harrastada, siis, siis ma võin ühe käe sõrmedel üles lugeda, mis ütleme, kui ma esimesse klassi läksin, mida sai teha sel ajal või mis võimalused olid, ütleme, et kooli juures ja lähedal. Et, et siis siis oli, kui jalgpalli oli seal sees, siis kuidagi ma sinna sattusin, kuigi see ei olnud mu esimene spordiala, millega ma tegelema hakkasin, oli esimene, mis politsei Uudo, ja kadunud Andres Lutsari juures, nii et et seda ma sellega ma tegelesin üle aasta ja, ja. Andres Lutsar veel ikka aastaid aastaid pärast käis ja kutsus mind tagasi, et ma. Kui olid noor ja lootustandev Jah, ja oli ette, et, et aga, aga siis ma hakkasin ka jalgpalli mängima ja kuidagi istus ja meeldis ja võib-olla oli lõbusam või, või selline? Ma ei teagi, miks pärast see kaldus jalgpallile, aga, aga ma ei ole seda jalgpalli mängimist nagu küll selles mõttes kunagi kahetsenud, et oi, oleks pidanud mingi teise spordiala valima. Ma arvan, et enamik ei ole kahetsenud, et sa jalgpalli mängisid, et et ma arvan, et sa oled pakkunud inimestele väga palju rõõmu ja kaasaelamist. Tunnetad sa ise ka, et et mingil hetkel sa oled inimestel olnud kuidagi väga tähtis või eeskuju. No ütleme ausalt, ma ei ole elanud selle mõtte järgi, et et ma pean kõigile meeldima või, või et, et loomulikult ma mängisin, tahtsin hästi mängida ja pakkuda võlanaudingut vajadusel, aga sellist jah, et inimestele, et oleks hea vaadata või uhke olla ka Eesti Eesti mängijate üle, eks. Et kui seal 90.-te alguses koondise hakkasin mängima, siis oli ikka väga-väga hapud värk ja ja, ja järjest järjest paremaks läks ja loomulikult on, on hea tunne, kui inimesed tulevad, suruvad kätt ja, ja, ja nii-öelda toetavad ja ja see annab jõudu juurde ja siis näed, et oh, et õiget asja teed ja, ja nii-öelda paned veel annataka ja, ja, ja paned juurde nii-öelda elu sinna sisse, et loomulikult me teame, et, et kõigile ei saa meeldida ja kõik. On palju kritiseerijaid nii, aga see on täitsa asja juurde käib, et et sellega sellega tuleb arvestada. Sa läksid jalgpallitrenni ajal, kui Eestis oli korvpalliaeg, küll see oli siis, kui korvpallis võib-olla kõige paremad ajad ei olnud meil ikkagi Eesti oli siis korvpallirahvas ja meil oli kergejõustiklased ja meil olid kõikvõimalikud muud eeskujudega toona jalgpallis ju väga palju eeskujusid vist. Ta ei olnud kuigi maa. Nii, teen väga meelevaldse järeldusele, aga mulle tundub, et oli nii. Et mis olukord see Eestis jalgpallis siis oli, kuidas sina seda mäletad aega, kui sa ise läksid trenni? Jah, ütleme, et seda dilemmat mul ei olnud, et kas korvpall jalg paljaks teha? See sai nagu välist, kuigi mulle korvpalli meeldis mängida, aga, aga. Aga ma ei tea, üks sinna jalgpalli kindlasti olid mingid eeskujud kuskilt telerist kaugelt ikkagi kaugele ja ütleme sellised kättesaamatud umbes teiselt planeedilt, inimesed aga aga need lähe, lähimad võib-olla isegi natuke kassi, kui Roman Ubakivi. Kes nii-öelda saatis oma esimese kuidas öelda esimese võistkonna mängijad, kus olid siis hdd mõtlesinitiitcamper ja ja siin Urmas Hepner, jaga Kaljendajate, et saatis need koolidesse laiali endale võistkondi tegema, siis kindlasti olid mingid eeskujud ikkagi ka nemad siis nemad mängisid suurte jalgpalli mängisid liidu teist liigat, et, et neid mänge sai käia vaatamas ja ikkagi ikkagi vaatasid, kuidas Kõpper trahvilööke lööb ja tahtsid olla samasugune, et oli ikka lähim eeskuju olemas, et. Ja noh, eks siis siis olid mingid unistused olid, aga need olid võib-olla mingil määral seotud ikkagi siis Venemaaga ja mingite vene kõrliga sotsidega näiteks nagu Moskva Spartak, et et ega seal nagu mingeid kaugemaid unistusi, anded kui, kui, siis natukene hiljem alles. Tundsid sa siis, et sa oled kuidagi venelaste spordialaga seotud siis kui sa hakkasid pihta milleks jalgpallitükk aega peeti? Ütleme nii, et ma ei tundnud seda, kuigi seda ümberringi kogu aeg kõik korrutavad ja räägivad ja ma olen nõus, et, et kindlasti nii-öelda oma piimaga on võib-olla rohkem antud vene geenidega või rahvast inimesel natukene midagi sellist juurde, mis, mis jalgpallis annab, annab midagi ekstra või lammust, aga see, see ei pruugi üldse nii olla, et see nii-öelda tõenäoliselt kõik oskavad vene rahvusest oskavad mängida jalgpallieestlased, mitte et seda on siin ka eestlased ütleme näidanud, et lihtsalt ühel on ühed kvaliteediomadused, teised, teistel teised, et et seda on nagu jah, kogu aeg räägitud, et mis, et see on vene spordiala, aga, aga ma ise nagunii väga tunnetanud ei ole, et kuigi noorest peast sai mängitud ainult võistkondade vastu ja, ja risti-põiki Venemaa läbi käidud. Et isegi siis maim, ma ei mäleta, et oleks kunagi ei tulnud mõtet, et mis me seda mängime nagu nagu niuksed. Noh. Et me oleme nagu hoopis teistmoodi inimesed, ei, et meile meeldis see mäng ja seal nii-öelda nagu nagu ka tegelikult tänapäeva jalgpallis, kus ja kui me vaatame kas või hundist hiljuti määra peaaegu üldse rolli, et kõik need koondised isegi on, on segunenud nii palju erinevatest rahvustest ja eetilistest vormidest, et seal Nagu oli see noorteklassis kuidagi oluline ka, et näe, paneme venelastele ära. Kindlasti oli seal Niukest pinget ja võtsid ja ma arvan, et rohkem oli võib-olla see vene võistkondade pool, need, mis eestlased tulevad ja võidavad meid, et meil noh, selles mõttes on küll olnud noorest, sest mäletan, kus, kus on mänguäärseid, kaklusi või arveteklaarimise nii ja naa, et ega, ega seal nii-öelda kuskilt turniirid mängult üksi koju läinud ikka pidin minema kambakesi, et noh, aga see oli, see ei olnud päris, see oli, see oli kõigil spordialadel. Nii ja siis mingil hetkel te saite kuulsaks lõvide meeskonnaga. Toomas Uba käis kõik sadamas vastas, kui te Helsingist tulite ja ja mingil hetkel järsku tulite väga, suuresti meediasse, ehk siis see sinu põlvkond, sina, Mart Poom Lembit rajala, Risto Kallaste, Toomas Kallaste. Tundsid sa sellel hetkel, et olete kuidagi kuulsad või tähtsad? No ma kindlasti valetan, kui ma ütlen, et ei tundnud, et ma arvan loomulikult, et. Noored kajaliseks noorele poisile ju see nii-öelda kindlasti annab kohe-kohe märku, kui natukene kuskil midagi räägitakse ja kindlasti. Kindlasti paljud ei saanud ka sellega hakkama, eks, et et, et nagu me teame, teinekord võib see niisugune väike kuulsus, kirikud, inimesi ja ja nii-öelda haaratakse, et võib kõik kõike nagu teha, aga, aga ma arvan, et eks see meil vedas selles mõttes, et see ajastu või niuke oli, kus, kus ütleme, meie käisime, saime välisturniiril esimese, meil läks seal hästi ja see aeg oli vist täpselt see, kus nii-öelda julges juba ka meedia ja kõike nii-öelda nagu tuua välja rahvuslikult pinnalt, et et see oli 80.-te lõpp, kus juba hakkasid niuksed, helgemad tuuled ja niuksed, protestilained, eks käima, ja, ja ma arvan, oleks juhtinud 10 aastat varem, siis eks kuskil väike lõiguke olnud, et siis poleks võib-olla olnudki välismaale turniiril, aga, aga et. Et võib-olla ka praegu oleks väikeleib? Jah, et jah, et et siis oleks võib-olla öeldud, et jah et kos partei mingi töötajate käis ka mingi võistkond kuskil mängimas ja hoidis Nõukogude Liidu lippu kõrgel ja midagi niukest, aga aga nüüd nüüd oli ju ka nii, et me isegi jooksime pärast turniiri sinimustvalge ringi ja tulime Tallinna sadamasse. Oli sellisel puberteedi eas inimesel selline Eesti asja ajamise tunne siis ka või oli teie jaoks selline lihtsalt fun see olukord ja tore, et jalgpallis mingi saavutus tuli. Või nii. Vot nüüd on raske mul täpselt öelda, et, et kindlasti me mängisime, esmane mõte oli ikkagi seda mängu võita, turniiri võita, et ei olnud niimoodi, et nüüd me lähme Eesti eest. Umbes, aga, aga loomulikult. Me olime väga teadlikud kogu kogu nii-öelda situatsioonist ja, ja olukorrast, et mis, mis nii-öelda ka Eestis Eestis toimub, et. Ega me sellepärast. Või noh, sellepärast me ka nagu oli, ütleme, jooksime seal selle lipuga ringi ja, ja oli niukene ikkagi ära, kui see uhke tunne sees, et ega, ega meie mõtted, mis võivad tagajärjed võib-olla olla, et seal seal oleks ju võinud noh oleksin võib-olla aastaid varem olnud, oleks, oleks ühes kinnises jalgpallis või ma ei, ma ei tea, aga aga jah, et, et me ei olnud küll niisugune poliitiline sats selles mõttes, et nüüd Lähme, aga, aga eks me võitlesime ikkagi nii-öelda noh, tahes-tahtmata läks rahvuslikule pinnale, eriti kui kodus mängisid ja, ja 98 protsenti vastastest olid olid vene rahvusest mängijat, siis siis oli see nii nendele uudseks, et mingisugune Eesti point on vastas ja, ja noh, Meie pidime kogu aeg ennast tõestama, Cuba, see tegi meid ka sel hetkel tugevamaks. Mis unistused sinul siis olid, kuhu jõuda, kui kõrgele? Noh, ma mäletan natukene, et Me käisime hästi palju Venemaal noorte või noortevõistkondadega mängimas ja meil olid iga aasta käisime paar korda siis selle Alex Leningradis ja Moskvas mängisime nii Zeniidi kui, kui Spartaki dünamo võistkondadega ja eks lähim unistus või niuke tellijat äkki kuskile Moskva Spartaki sisse mängima ja ja tegelikult oli ka, oli ka mängija, kusjuures me mängisime väga hästi nendega ja küll mõnikord natuke napilt kaotasime, mõnikord võitsime, olime täitsa nii-öelda võrdväärsed vastased ja ja meile või Gemini, mulle tehti ka mingit poodi pakkumine tulla sinna noortevõistkonda treening mängima Moskvasse siis ja Moskva Spartaki võrd, aga tõesti ma ei mäleta, äkki olime siis 10 11 12 aastased, et et see, see jäi nagu katki ja, ja ja noh, eks, sest ema isa ka ikkagi ei noh, otsustasid, et mitte mitte mitte teha, sest see oleks, ei oleks, ei oleks nagu teadnud, mis, mis siis mis siis saab lapsest, et et ma, ma ei tea mõelda, arvata, et mis, kas oleks toonud jalgpallurina edu või, või hoopis võib-olla vastupidi? Roman Ubakivikoolist on räägitud kui väga sellisest nõudlikkust ja kohati väga karmist, kuidas tagantjärele seda vaata hinded. Haavat et see on küll nüüd koht, kus, ütleme seltskonnas, kui, kui saame kokku mängijatega ja läheb jalgpalliks juttu, siis tuleb omaaegseid jutt meelde ja väga fantastilise peletise meenutas ja väga paljudest on Roman Ubakivi seotud, et ma loodan, et romanni luksu, et et, et need ei ole selles mõttes mitte mitte kõik kriitilised ja ja loomulikult sel ajal võib-olla vaatasime ühe pilguga nende asjade peale või, või osandada sel ajal üldse vaadata, et praegu jällegi kuise treenerina näed mingeid asju tunned ära, mida on lubjakivi siis tunnis ja miks, miks ta ühte või teist asja tegija, et et loomulikult see oli jällegi ajastu küsimus, selle, et pidi olema suht karma, nii et neil, et, et hoida seda distsipliini hoida, hoida seda nii-öelda korda võistkonnas ja seepärast, et noh, me teame kav vene mentaliteeti või ütleme, mitte vene, mis on vale nõukogude spordimentaliteeti, kus oli hästi noh, kus olid põhimõtted, eks, mida rohkem treenid seda paremaks saad ja ega see puhkus oli viimane asi, mis, mis on ju ja ega need teadmised treeneritel ju olid, olid põhimõtteliselt ainult Venemaalt pärit, eks, et, et siis siis ma arvan, et korvpallis ma julgen arvata, et salumets oli väga, väga sarnane ikka et pidi olema selline karma telje, kes sai hakkama sai, kes ei saanud, siis langes välja, et et mida midagi ei olnud teha ja, ja noh et ja sina otseselt nagu treenerid, sellised, ma arvan, et, et kui nad praegutaks treenerid, Nateks võib-olla ka paljusid asju teistmoodi. Et eks, eks see sport on tegelikult meeletu kiirusega arenenud ka teaduslikult, et. Ja kindlasti areneb ka edasi, et et oli karm. Isegi naljaga pooleks ütleb, et jah, et meil nagu sai sõjavägi läbi käidud ubakivi juures, et ja, ja ma arvan, et et see andis niukse distsipliini korraarmastuse küll, et, et ega ega see mööda külgi maha jooksen. Meil on ka muusika kuulamine plaanis tänases saates, nagu jutusaates ikka on. Martin Reim on valinud kaks lugu välja ja esimene Robbie Williams, silt. Miks sa selle valisid? Ütleme, niiet Ma kuulan väga laia ampluaad selles mõttes muusikat, ega mul ei ole niimoodi, et mul on mingid ainult kindlad artistid, keda tahan kuulata või panen raadio kinni, kui keegi teine laulab, aga mingid lemmikud on jäänud ja selline. Selline Robbie Williamsi stiil mulle väga-väga istub ja, ja selline. Noh ma ei oskagi öelda, lihtsalt tema lood ja tema, tema hääl ja tema esinemine, see, see, see oli see, mis, mis nagu täiesti mulle meeldib, et ta on üks helist artiste, kes, kes keda ma kuulaks alati. Ja kuulame siis ka koos vikerraadio kuulajatega. Jätkame jutusaatega külaliseks on täna jalgpallitreener Martin Reim ja saatejuht vikerraadio poolt Tarmo Tiisler. Martin, oled sa nõus, et jalgpallimeeskond ja tegelikult iga spurt mängu meeskond on selline omaette ühiskond, väike mudel, kus kehtivad tegelikult teistsugused reeglid kui tavalises igapäevases suhtluses, ehk siis, kui me läbimi omavahel nii-öelda tavaelus siis on meil selliseid kokkuleppelised, mingid normid, millest me üle ei astu. Võib-olla surume oma ego maha ja rohkem, kui tahaksime, aga elukäibega kindlate normide järgi ja et sportmängu meeskond on, on rohkem nagu sõjaväemudel, kus iga inimene rohkem enda eest seisma ja oma kohta tõestama. Onu väide, selline niigi üldist vunda, lausa vale. Või kuidas sina seda näed? Ma ütleks nii, et see on nii ja naa, et. Sõjaväekord noh, loomulikult, et on, on kindlad reeglid, kindlad mingi tõekspidamised, millest peavad nii-öelda kõik kinni pidama, sest muidu ei ole võimalik nii-öelda ühtset asja ajada, eks, kuna see on tõesti mingi mudele ühiskonnast, kus, kus on võib-olla 20 30 mängijat, kes väga erineva ju iseloomu ja taustaga, et, et neid nii-öelda ühes suunas liikuma saada, siis peavad olema mingid kindlad reeglid ja, ja nõudmised paigas, aga samas Siin on nüüd kindlasti niimoodi, et ma saan rääkida ainult enda seisukohalt, sest on ju reeglit ja, ja selleks, et ekspress paneb paika tegelikult peatreener või siis klubi, kes noh, ikkagi ütleme peatreener, kes tuleb, see paneb oma nägemuse järgi need asjad paika ja ja mõnel treeneril on see võib-olla vabam ja laseb nii-öelda Voolata nii nagu asi läheb ja alles siis võib-olla sekkub, kui asjad käest ära lähevad ja teistel on nagu võib-olla kindlamalt reeglid paigas, et et ja mina olen hetkel nagu ikkagi seda seda meelt, et kuna ütleme, kui ka flooras tulevad noormängijaid, siis nad on ikkagi oma oma nii-öelda Professionaalse sportlaste algusjärgus ja ja nad võib-olla paljusid asju ei tea, mida ühest profession reaalses võistkonnas teha võib teha ei tohi ja mida peab tegema, et sellepärast on ka nagu ikkagi mingisugused reeglid paigas ja mingit nii-öelda süsteemid välja töötatud, et, et aga loomulikult see ei tohiks minna selliseks väga sõjaks väeliseks, sest siis me tapame ära inimeste mängijate. Selliseid oma eripärad või, või, või, või ütleme nii nagu väljakul, sa ei tohi võib-olla väga kindlatesse raamidesse kedagi panna, seepärast sa see tapatama loovuse ja, ja selle just selle eripära, mis, millega ta võib meeskonna kasu tuua ära, et, et, et seal peab andma nii-öelda kuidagi leidma selle tee, et sul oleks kord majas, aga need inimesed saaksid ise mõelda, ise leida neid paremaid variante, kuidas võistkonnale kasuks olla, aga, aga kindel on see, et et võistkond on number üks ja see üksikmängija on teisel kohal ja nii-öelda täiesti seda oma ego saab peada suutma ohverdama meeskonna heaks, et teinekord tuleb teha mingeid otseseid, mis meeskonna kasulikud, aga endale võib-olla mitte nii. Aga see ei tähenda seda, et sa ei tohi enda eest võidelda enda koha eest enda enda nii-öelda ennast maksma panna. Võistkonnased. Kas enda maksma panemine spordis on raskem kui igapäevaelus selles elus, mis jääb väljaspoole? Väga raske öelda, ma arvan, et, Selle, kui ma nüüd ühest küljest vaatan ja ma räägin sellest ühest küljest, siis, siis ma usun, et on, kuna sportlane peab igapäevaselt tõestama, et ta on, ütleme, parem oma sellest konkurendist, et ta parem vastasest. See, kui sa täna võidad, ei tähenda trumme. Oled parem, et võib-olla elus on niimoodi, et kui sa ükskord midagi teed siis sa võid uisutada sellega elu lõpuni, et selle peal ja, ja, ja, ja võib-olla võivad olla väga-väga muud, et sa ei olegi ütleme seda asja väärt, aga seal lihtsalt tutvusi või sul on lihtsalt raha ja sa võid neid asju, et jalgpallis tõesti võiks jalgpallispordis üldse, et sa pead tavaliselt tõestama ja nagu see täna tõesti võidad oled kellegist parem siis ei anna sulle mingisugust garantiid, et sa seda ka homme alad, nii et sa pead suutma ennast nii-öelda tõesti me igapäevaselt iga hetk, et, et saama nautima seda võitu, aga oleme valmis järgmiseks võitluseks. Räägi oma kogemuse pealt, mingitest reeglitest, mis meeskondades on olnud, kas siis reeglitest, mis midagi lubavad, või reeglitest, mis keelavad. Noh, väga lihtsalt, et eks kuna kuna võistkond koosneb paljudest indiviididest, siis siis kõige lihtsamad reeglid on lihtsalt need nii-öelda mis, mis näitavad säärasele austuse, meeskonnakaaslaste. Kogu ütleme ümbritseva. Personali suhtes, et, et on see nendest aegadest kellaaegades ja selles mõttes, et, et kui on ikka midagi kokku lepitud, paika pandud, siis varem võid alati tulla. Aga, aga noh hilinemine on see, et loomulikult see ongi täpselt nii, et reeglid on paigas. Hili Nemine on nii helde trahvi all, aga aga loomulikult juhtub igasuguseid asju ja, ja kui on, kui on nagu mõjuv põhjus ja asjad, ega siis keegi käsi väänama ei hakka, et, et meil on ka palju koolipoisse, kes peavad olema koolis, kes, kes mingit eksamit, kellel on sõjakomissariaati vaja minna mis iganes praegult. Väga kuum, jälle teema, et et siis siis loomulikult ei, saab nii-öelda Nendest selles mõttes mööda vaadata, aga, aga üldiselt jah, siis ma arvan, et see on niisugune põhi juba, see siis seal nagu austus teiste vastu ja kogu võistkonna ja noh, sealt edasi Kasi treeningutel, mis sul seljas peab olema või, või kui sul on klubi poolt antud treeningvarustust, siis ei tule oma mingisuguse särgiga noh, ongi, et, et või punase maikaga, et kui oled floora vorm võib olla roheline, siis et sa noh, et oleks nagu võistkonnana väljas, et nad suhteliselt pisiasjad samas samas tegelikult pisiasjadest asi käib ja, ja ja kogu kogu see asi nagu koosneb, et. Kui oled noormängija, siis on ju sul kaheldamatult unistused ja lootused jõuda kõrgele võimalikult kõrgele, kujutad ette, et mängid ka Etti seda suurt mängu ja siis mingil hetkel hakkab reaalsus sulle tulema, et et sul ei ole nii palju võimeid. Võib-olla, ja siis hakkab aeg peale juba surumas hakkad vanemaks, jääme siis mingil hetkel ta avastas, et avastad, et see lootus, mida sa oled hellitanud noore ja andeka mängijana see kohe kindlasti enam ei täitu. Kas sul selline konkreetne hetk on olnud ka, kus sa oled avastanud, et tegelikult on reaalsus hoopis teistsugune? Reaalsus on hoopis karmim. Nii et need unistused ei pruugi täituda. Noh, ma arvan, et ta selle unistuste ja reaalsuse koha pealt olid tegelikult minul ja ma arvan ka nendel mängijatel, kellega ma koos mängisin kui me võtame nüüd puhtalt seda 90.-te algust ja, ja kui me rahvusvahelisse jalgpalli nii-öelda sisenemise sisenesime, et et ega siis, kui me neid esimesi mänge mängisime, siis siis, et need unistused nii-öelda noh, neidis hetkel nagu tekkida, sest, sest tegelikult see vahe oli, oli ikkagi nagu meeletu, et me ise nagu tundsime, et et tõesti, et et teised vastased on kuidagi nii palju võimsamad, kiiremad suuremad mis, mis iganes, et, et kuidas üldse nagu võimalik nende vastu mängida on, et tuli selline hale tunne kohale. Võib öelda küll, et pingutasid, üritasid kõik, aga, aga no lihtsalt ei olnud, noh loomulikult me mängisime siis ütleme, koondis tasemel nende riikide tippmängijatega, kes, kes olid selles masinavärgis juba aastaid aastaid sees olnud, eks meie kuskilt tulime ja üritasime, aga aga ütleme niimoodi, et seal 2000. aasta või seal juba paiku olid hoopis teised järjest nagu kogu aeg tundus, et ah, juba saab natukene hakkama, juba saab juba need kaotasida väiksemaid, juba seal mõne viigi nopid ja ja ja näitas, et kui mingi hetk oli juba niisugune tunne, et võib võita nii-öelda igaüht, et lihtsalt läksid ja, ja üritasid maksimumi, et räägin nii, ütleme siis, kui mina veel mängisin seal kahe tuhandete alguses oli, oli meiega koondisel võib-olla selline periood nagu siin eelmine aasta praegusel koondisel, et et lähevad mängima kõiki mänge võidu peale ja mis, mis on ka suhteliselt reaalne, et et siis siis siis oli muidugi minu jaoks juba ma olin kahe tuhandete alguses juba kolmekümnene peaaegu et, et kindlasti niukseid lootused kuhugile jõuda. Neid eriti olnud, et külma käisin mõningates kohtades proovimas, aga, aga kindlasti olin juba ikkagi liialt vana, et, et lihtsalt kuskile kuskile võetakse, et siis oleks pidanud olema ikka väga-väga hea, et et olla kohe meeskonna nii-öelda võtmemängijaga, seda kahjuks polnud. Oli sul eelmisel sügisel natuke kahju ka, et, et saa 10 aastat noorem ei olnud. Ehk siis ei kuuldud sellesse meeskonda, kes jõudis kaugele, kellele sai niivõrd palju positiivset tähelepanu ja sina, Martin Reim olid juba vana mees ja kahjuks tegid oma tegusid 10 aastat varem. Kusjuures mult on küsitud seda ja päris palju ja kui ma ausalt vastan, siis ei. Mul oli hea meel poiste üle, aga mul ei olnud sellist tunnet hoi, et, et oleks ise väljakule, et et juus andis märku, et piisavalt kaua mängisin ja sain nii-öelda oma isu sellest nii-öelda tipptasemel mängimisest täis, et et mul mul ei tekkinud olukorda, niiet tahaks ise sinna koondise särki tagasi, nii et mulle meeldib käia vaatamas ja kaasa elamas ja pöialt hoidmas poistele ja mul ei, ei kordadega, eelmine aasta ei olnud sellist tunnet. Et umbes kadedus on niisugune, et ah, et, et mul on lihtsalt hea meel, sest ju need samad poisid, kes väljakul väga paljudega nendega sai ka koos mängitada. Mida tunneb jalgpallur siis, kui mängitakse eesti hümni? Noh, kindlasti saab sõna nüüd kõikide maailma jalgpallurite eest, aga noh, mõtled sama mingile väiksele maalapile oma sinimustvalgele või on mõtet tegelikult juba kuskil selle mängu juures? Ma arvan, et, et see toob hetkeksmõtteliselt mängu juurest ära ja sa mõtled selle sünnile ja sellele ikkagi sellele riigile, mida sa esindada. Sest siin on, kui sa laulad, kaaslase tekitab veel nagu eriti, kui on rahvas ütleme tribüünidel ja laulab kaasa, tekitab niukse kananaha ihule ja sellise veel viimase ärevuse enne mängu, et, et see, see võib-olla mingil mingil määral tõmbab ja selle mängu ärevuse natuke nagu maha ja annab sellist käiku laks ära jah, käid korraks nagu nagu ära, et, et et see on väga-väga mõnus ja, ja noh niisugune ülal üle tunne, et selles mõttes ei ole, ei ole nagu. Ja mida midagi? Midagi muutsin öeldagi, et see annab sellise viimase tõuke, et ennem kui lahingusse lähen On see väga suur vahe mängida eestise järgi, mängida klubi särgis? Noh kindlasti see, see annab mingisuguse teise emotsiooni, aga see on, ma arvan, väga palju seotud sellega Mis meil hetkel ütleme, ka klubijalgpallis toimub, just ütleme selle rahva pealtvaatajate ja, ja, ja kui, kui meil oleksite klubi mängudega staadionit rahvast täis kindlasti annaks sellise võrreldava emotsiooni koondise mängudega, et midagi ei ole parata, et see see, see tõstab nii-öelda ka sinu, sinu võimekus seal seal väljakul nii-öelda ringi joosta ja võidelda, kui, kui, kui see staadion rahvast täis, et, et selles mõttes on, ütleme, klubi särgis ka need euromängud on ikkagi rohkem võrreldavad koondise mängudega, kui, kui lihtne, tavaline liigamäng Enamik inimesi näeb jalgpalliväljaspoolt, ta näeb mängu võib-olla mingisugust mängu eelset kokkusaamist jalgpalluritega kes seda pealispinda ikkagi, mis on ilus ja värviline ja dramaatiline ja emotsionaalne jalgpallurid sina siis teiste hulgas näed seda kõike lisaks ka seestpoolt seda maailma. Et kas need maailmad on väga palju erinevat, tegelikult? No oleneb, millisest inimesest me räägime, kes seda pealtpoolt näeb, et kas ta on täitsa, ei ole puutunud jalgpalliga üldse kokku. Et siis siis võib küll olla väga palju nii nagu ütleme nii nagu me ennem rääkisime, et see on väike tükike ühiskonnas, siis, siis on see täpselt samamoodi, et seal selle jalgpalli võistkonna sees käib elu kus on kõike, et, et kus sa pead kogu aeg ütleme mängijana või treeneritena ka üritama, et need inimesed kõik mõtleksid, saaksid omavahel hästi läbi, mõtleksid hästi, kellega, mismoodi rääkida, mismoodi kedagi nii-öelda ergutada suunata, et et see on ainult nagu spordiaga, kõik, mis seal ka ümber ümber käib, ütleme ütleme, klubiline tegevus ja asjad, et see on suhteliselt Noh, keeruline, aga, aga mitmekesine, et, et ei ole nii, et mitte ainult trenni ja see on kõik, et seal seal nagu loeb, loeb väga palju pisiasju, et miks, miks ükskord mingi asi õnnestub ja teinekord mitte ja ükskord üks asi nagu töötab ja nii-öelda toob tulemust, aga teinekord see sama asi ei too, et et see on suhteliselt nagu peen mäng ja selles sellest ütleme mängijana kindlasti ei, ei saa aru, et ma olen endale loonud võimaluse olla nii mängija, kuid kui treener, et näed hoopis teise nurga alt ja ja, ja. Et ega see ei ole nii, et lihtsalt paned mingi taktika paika, teeb trenni selle järgi ja kõik tuleb, et ei ole. Kui sa vaatad Euroopa meistrivõistlusi, oled nüüd kaks päeva vaadanud, siis vaatad sa kui mingi analüüs ja, või hüppad püsti, karjud loobid, asju nagu ka osad ju teevad. Jah, no kui nendest kahest vaadata, siis ikka rohkem analüüsi. Pysti kaarega, aga jälgin jah, sellist mida need meeskonnad nii-öelda väljakul teevad, mis, mis on nende ideed mõtted ja, ja ütleme, kui me ka eilseid mänge vaatasime, siis kui Holland, Taani mängisid Saksa, Portugal, siis eriti need mängud olid aga sellised. Kalkuleerivad ja, ja, ja sellised noh Kuidas ma ütlen, et, et seal oli nii täpselt paika pandud just see kaitsetegevus, et, et, et mitte mingil juhul kuskilt midagi ei häbeneks ja seda oli lükka tegelikult mängudes näha, et ega neid võimalusi selliseid, kus keegi oleks kuskilt väga läbi tribla olnud või söötis läbi saanud, ei, ei olnud üheski mängus, väga harva tuli neid ette, et et ta oli väga, ei olnud selline lahtine mäng, eks kui me üleeile Venemaad vaatasime, siis siis oli niuke palju lõbusam. Jah, ja see ei ole läbi, inimestele rohkem ei lähe. Väge mängi, see on õige mäng. Jaa, seda küll, aga, aga see võib olla petlik seepärast, et et, et ega tšehhid ei mänginud kõige õnnestunum lubasid nii-öelda venelastel sellist sellist mängu mängida, et, et, et eks näeb, eks näeb, kuidas edasi, aga, aga niuke jah. Hästi hästi nagu mäng käis selle väljakule, et, et multikatest nuppu ja mängijaid siia-sinna ja kogu aeg oli julgestus ja, ja tugiasjad ja siis siis mingisugune väike eksimus kuskile see selle mängu saatesse toov. Arvad sa, et vaatori, ravik mängud? Ma ei saa lubada, et ma kõik palju oli 32 mängu on need üks ja et praegu neljast neli. Et loomulikult ma püüan vaadata võimalikult palju ja näha, et, et noh, paned kirja. Ei pane kirja, et. Et ei, ei pane, sest et. Ma arvan, et see jalgpalli ajamäng on ka nii palju nagu muutub, et sa saad nagu ideid, mõtteid, asju, mingeid kinnitusi, mingeid huvitavaid nüansse, mis, mis on need need jäävad meelde, mingeid asju kasutad mingeid mitte, et et eks ta, eks ta peab olema palju niuke tunnetuse küsimus ja, ja kindlasti ka palju palju sellist, et mis nii-öelda mängijad sul on käepärast võtta, et mis, mis nendega kõige kõige parem on nagu teha, et, et kus sul on tugevused, nõrkused, et, et vastavalt sellele nii-öelda mängida, et mina hetkel vähemalt mõtlen niimoodi, et nii on targem teha kui panna mingit kindlat rütmikindlat taktikat ja asja ja, ja sul võib-olla polegi selliseid mängijaid, et et eks vaatab, võib-olla aasta pärast teistmoodi. Igal juhul aitäh sulle, Martin räimed tulid jutusaatesse rääkima. Jalgpallijuttu jutusaade sellega lõpetab aitäh ära kuulamise eest. Saatejuht oli täna Tarmo Tiisler. Queen lõpetab tänase päeva aitäh.