Ja kaunist keskhommikut kõikidele rahvateenrite kuulajatele. Uudised on kuulatud, õiged suunad, meie jutuks on ka kätte antud ja minu vastas. Täna istub Postimehe Triin tiim Neeme Korv, arvamustoimetuse pealik ja Sulev Valner kaugelt lõunast, kes täna juhtumisi. Ma ei tea küll, mis põhjusel Sulev tänase Tallinnasse tulid, aga tore on siin igal juhul siin täna tervitada. Mina olen Aarne Rannamäe Eesti rahvusringhäälingust. No nagu oli karta ja, ja nagu ka ennustati, et suvi, mis kogu oma raskusega praegu meie peale vajub päike ja grillimine ja suveüritused ja ja kõik muu varjutab siis ka nii-öelda kohaliku poliitmaastiku, mis on vajumas, siis üha sügavamasse koomasse, millal ta sealt väljub, on praegu muidugi võimatu ja, ja vara öelda. Ja küllap me need poliitmaastikuriismed ka täna oma saate jooksul kokku korjame, kus me neist ikka üle ümber saame. Aga siis noh, meenutame kasvõi lisaks suvele ja, ja kõikvõimalikele festivalidele, üritustele, rabarock kõikidele ja kõigele muule ka Tartu täna toimuvale meestelaulupeole. Ma vist väljendasin täpselt lavastust tantsupeole, Teie laulupeol. Tantsupidu Toomes, olgu tantsupidu on Soomes siis muidugi isake ja kuningas jalgpall, mis, mis tuleb meile siis uksest ja Neeme muidugi noogutab mõistvalt. Huvitav, Neeme sinuga alati satume kokku, kui meil on põhjust jalgpallist rääkida, sellepärast on põhjust väga sageli rääkinud. Siin on võib-olla küll jah, et, et seda tuleb meil uksest ja aknast, eeter on, ajalehepinnad on, on seda, seda, seda spordiala täis? No ma juba vist väljendasin piisavalt selgelt oma oma suhtumist, et et, et jalgpalli tuleb meil ikka sündsusetud palju. Et suurturniirid on ju täpselt samasugused toredad peod nagu, nagu nagu mõnes mõttes nagu meie sinu nimetatud juba siin suveüritused. Et mulle küll ma küll tegelikult tahtsin lisada sulle ühe repliigi, et kui sa ütlesid, et suvi vajub meie peale, siis mulle meenus sellega üks lasteraamat nimega Tsipol Liinovus tagaajamise põnevaks muutmiseks. Kirjanik kirjutas sellised read, et laseme nüüd ka pimedusele kiiresti peale vajud, laseme tal vältiiruselt tulla, et siis olge tagaajamine põnevam. Et mulle tundub, et meil on poliitikud, kaotavad, et see suvi tuleks nagu soojad, tuleksid kiiremini, kiiremini saaks nagu ebameeldivad asjad ära unustada. Ei noh, semantiliselt öeldaksegi, et ö vajub meie peale või alati midagi midagi koledat, nagu meie peale vajub, aga suvi vajub täpselt samuti, nii et, et nagu ma ütlesin, me oleme praegu pool koomaseisundis ja kohe vajume täieliku unne, nii et et ka ajakirjanikel tundub, et on selline haugi, mälu ja asjad, asjad lõpevad nagu iseenesest, just nagu temperatuuride päike midagi ära kustutaks. No aga küll oleks kurb, kui see suvi ei tuleks peale, siis me räägiksime siin, et kus ta ometi on millal ta tuleb, et ikka ta peab tulemas. See on ju see kauaoodatud ja, ja üürikene nagu nii et pea jaanipäev käes ja siis hakkame juba suve lõppu ootama, eks ole. Aga, aga jah, ma arvan küll, et siin selles mõttes, et selline võib-olla see poliitika koomaseisund on tõesti päris õige märkus, aga mitte selle mitte nii-öelda vaikelu pärast, vaid ta muus mõttes, aga koomaseisundi sarnases kohas vist see, see poliitika võib-olla selles mõttes uni teebki head ega, kui raskes olukorras võib-olla ongi vaja välja magada ja äkki äkki saab kuidagi selgemaks ja ja ja, ja ütleme nii, et, et ja teisipidi öeldakse ka seda, et ega siis uneseisundis inimese aju ju tegelikult ei maga või inimese aju ju tegelikult ikkagi nagu korrastab oma tegevust hea une korral. Et ses mõttes võib-olla kui see suve suve nagu võrrelda sellise hea mõnega sellise rahuliku hea unega, siis võib-olla selle lõpuks saabubki teatud korrastatus. Ja on ka selliseid imetajate liike, kes magavad ainult poole ajukeraga, nii et niimoodi täiesti, kes siis nagu on valmis kogu aeg tegutsema. Ma arvan, et kindlasti on meie nii-öelda näiteks erakonna aparaatidest ka selliseid inimesi, kes ikka kogu aeg jälgivad, mis toimub. Oodake nüüd nende erakondadega jõuame sinna, sest Neeme Korv on stuudios ja me peame rääkima jalgpallist. Me lihtsalt peame rääkima jalgpallist. Mitte sellepärast, et see meie elus väga palju midagi muudaks või kas Prantsusmaa võidab Inglismaad või, või Holland Venemaad või võida või? Ega sellest ju meie elus midagi ei muutu, et see emotsioon, kes on fänn nagu sina, Neeme jah, ma tea, Sulev ka võib-olla. Et noh, korraks on mingi emotsioon ja siis on ta läinud ja nagu, nagu mingi mingi pohmellis sarnane seisund saabub pärast. Aga õnneks õnneks jalgpall pakub ka ka palju muud. Tegelikult jalgpall, jalgpalli, kõik see, mis ümber toimub, see, see näitab kätega väga palju selliseid ebakohti, mis, mis meie ümber on ja ja kogu see, kogu see fännimajandus ja, ja need, need karistused, mis siis järgnevad mingitele tegudele, mis ei sobi nagu iseenesest kokku isegi ülla ju spordialaga. Aga muidugi ma olen, ma olen küsinud tegelikult jalgpallispetsialistidelt ja ma olen küsinud kaka filosoofidelt, et mis, mis pagana asi see on, et miks see, miks jalgpall alati tõmbab sellist sellist, noh, ma isegi kardan seda sõna niux nagu saasta ligi. Et mis see, mis see, mis see põhjus on, ükski teine spordiala ei ei sunni minna hordide kaupa ja kauplusi ja purustama ja autosid ümber lükkama ja täitsa hulluks, et igasugune inimlikkuse varinagu kaob ära. Sul, Neeme on mingi vastus? Ka minul on, minu vastus on niisugune, et kuna jalgpall on selline spordiala, et ta tõmbab ligimasse sõna otseses mõttes, ta on lihtsalt arusaadav, reeglid on, on sellised, sellised lihtsad ja loogilised emotsioonid on, on väga kõrget, rahvast on väga palju või seal, kus on palju rahvast, seal on alati ka probleemset rahvast ja seal väga õigesti tegelikult ütlesid seda, et et jalgpall peegeldab nagu jalgpallis peegelduvad ka mingisugused muud asjad, mis ühiskonnas toimuvad, et, et tegelikult ju jalgpalli sellise jalgpallihuligaansuse mulle tegelikult see sõna eriti ei meeldi, sest see mõjus selline sõna nagu koolitulistamine sihuke suhteliselt ebameeldiv termin, mis, mille jalgpalliga noh, mõnes mõttes ei ole ju väga palju pistmist. Aga küll, aga väga tihe seos. Ahjaa, seos, eks ju, ja ja jalgpallihuligaansuse on ju pärit kuskil 60.-test Inglismaalt ja kui ei ole alati seda nii-öelda seostatud ka mingisuguste nii-öelda majanduslike probleemidega ja ja, ja nii edasi ja nii edasi, aga ütleme nii nagu nii nagu kogu see ühiskond on arenenud, nii on, nii, on, nii on, ma arvan, et, et arenenud ka need, see huligaansuse ja mul on küll hea meel tõdeda, et, et seda probleemi on siiski väga tõsiselt teadvustatud ja ma julgeks siiski öelda, et tegelikult on saavutatud ka päris palju edu. Sellepärast et ütleme selliseid juhtumeid nagu ikka 85. aastal. Hei, Snelli staadionil Brüsselis, kus 39 inimest sai surma ja selle vigastatute kohta erinevad andmed, aga kuni 600 eks sai vigastada. Et selliseid selliseid juhtumeid ikkagi nagu, nagu naljalt niimoodi sellistel mängudel nagu enam ei juhtu. Ja, ja seal oli ka konkreetne noh nii-öelda nendele järgnesid ju ka konkreetselt, kui kaheksakümnendatel asjad väga hulluks läksid, siis järgnesid ka ju sisuliselt karistuseta. Ja, ja aga siin tuleb jälle see vana vana nii-öelda boikoti teema mängu, et, et keda sa siis nüüd karistad, sa karistad, kas siis seda selle vastava riigi, kelle, kelle nii-öelda fännid, eks ole, on, on, on pätti teinud, karistad siis seda föderatsiooni mingisuguseid too rahatrahviga, just kuidas, missugune on siis seos näiteks selle alaliidu või föderatsiooni ja, ja nende nende märatsejate vahel või, või kuidas, kuidas üks organisatsioon, kes korraldab ühte spordiala leiab rahastajad ja, ja vastutab nii-öelda meeskonna käekäigu, et kuidas ta siis nüüd ohjad neid, neid fänne kuskil võõras? No mulle tundub, et tuuefaa siis Euroopa jalgpalliliit on, on tahtnud väga teravat ja selget joont tõmmata nii-öelda jalgpallisalli ja siis selle, selle, selle, selle märatseja vahele, et see on nagu see, see on nagu see peamine eesmärk, sellepärast et et tegelikult ikkagi suurem osa inimesi ütleb jalgpalli EM-i kohta, et seal jalgpalli pidu mitte mitte mingisugune lööma kuskil kuskil kuskil vastavas riigis ja kui need karistused, mis on nii-öelda rahatrahvid, et need on sõna otseses mõttes tõesti jalgpalliliitudele, kes siis kes siis saavad jälgida oma nõndanimetatud nii-öelda nende Ultrate tegemist saavad nendele anda staadionikeelde liikumiskeelde neid nimesid, ülesande, kuhu vaja seal seal nüüd see, see üks pool, aga see suurem osa osa massist nii-öelda saab ennast kontrollida siis seeläbi, et kui, kui, siis nende nii-öelda lemmikmeeskonda tõepoolest karistatakse või siis näiteks neid endid, et teid ei lasta tribüünidele ja need on olnud suhteliselt mõjusad karistused. Aga no mu meelest ikkagi siin tuleb selgelt ju näha ka seda, et üks asi on nüüd jalgpallimäng kui selline spordiala. Aga teine asi on jalgpallitööstus kui väga suur meelelahutustööstus. Ja, ja mingis mõttes need jalgpallitööstus ilmselt ajalooliselt ja täiesti olemuslikult tõepoolest on ka selle need probleemid esile kutsunud mõnevõrra. Sellepärast et jalgpallitööstuse huvides on olnud nagu üles kütta seda händlust, eks ole, ses mõttes, et, et see, et ühest küljest tekitada see õhustik, et staadionil on sulle rohkem lubatud kui tavalises elus, sa võid karjuda, eks ole, sa võid noh, peaaegu vähemalt paljudele fännidele tundub, et sa võid seal peaaegu kõike teha, mida sa muidu võib-olla nii-öelda normaalselt tänaval kõndides ei teeks ja siis tullakse staadionilt välja ja püütakse ka peaaegu öelda, noh, ollakse nagu sellessamas transis, eks ole, et et peaaegu kõik on lubatud. Kuigi noh, nüüd eks ole, hakkab siis sedasama, tööstus on sellest nagu tulemust, nagu ära ehmatanud ja püüab püüab seda piiri panna. Ma ei usu, et ta on väga ehmatanud, tähendab, on, on mingisugune seltskond kindlasti morfaasia Fifas, kes, kes on ehmatanud ja aga samas on see ka kas reklaam või negatiivne reklaam, aga ikkagi reklaam spordialale kui sellisele ja, ja sellest on ju tegelikult kõik huvitatud. No hea küll on, märulipolitsei on süütekokteilid, on igasuguste asjade loopimine staadionil ja nii edasi aga alale kui sellise toote ju tahame või ei taha ikkagi ainult populaarsust juurde. No selles mõttes jah, et ta teeb nagu, vähemalt tekitab selle tunde, et tegu on millegiga, mis on peaaegu et elust suure. Nii tähendab, üks asi on jah, see on ja, ja selle tõttu kleepuki ilmselgelt sellele asjale ka külge hulk inimesi. Ja ma kardan, et sealsamas kas või Varssavis, eks ole, on teatud osa inimesi, kes kes ei olegi sinna läinud, selleks, et üritaks vaadata staadionil jalgpall ja no kindlalt on nad võib-olla on seal staadioni taga. Ega nad väga hästi ei näe. No tegelikult ju tegelikult on ju nii, et põrguinglid ütlevad enda kohta ka, et nad on tegelikult ühed tavalised, lihtsalt motosõbrad, kellele meeldib mutrit keerata. Aga, aga jalgpallis on tegelikult minu meelest veel praegu hetkel just sellesama tööstuse juures. Ma lisaks juurde, et on tegelikult üks suurem veel veel suurem ulatuslikum probleem on tekkimas. See puudutab nii-öelda otseselt seda finantsmaailma. Ehk siis see, et et nüüd sellise üle üleilmsete totalüsaatoritega internetis on tegelikult läinud ikkagi need panused ja summad, mille peale nendes ennustusmängudes mängitakse, on läinud ikka niivõrd tohutult suureks. Et, et minu meelest vot selle selle kontrollimine, selle ohjamine, et siin enne just siin enne EMi oli, olid Itaalias vahistamised, päris tuntud inimesi võeti, võeti nagu vahi alla seal kokkuleppemängude eest, et vot selle selle, vaat see on nüüd küll konkreetselt see, et kui tekivad nagu nagu mingisugused sellised nagu kokkuleppemängud ja selline sportlik ebaaus, siis ma arvan, et see on see, mis hakkab sellele alale ka mingit otsa pidi kahju tegema. Jah, no hea ja kahjude tegelikult ka see, et jalgpall on nii ootamatult poliitiline mäng. No selles mõttes, et, et need need vaenud ja, ja lõhed, mis on, on riikide ja rahvaste vahel olnud, on, praegu on, on minevikus on pärit suurest sõjast või veel varasemast ajast sageli siis jalgpallis nad nagu mitmekordistunud ja löövad välja. No ütleme, no mis, mis asja on, on venelastel minna Varssavi tänavatele Venemaapäeva tähistama? Sinna sisse häiritud see, et, et tulevad poolakaid annavad neile peksa, mis ka juhtus? Täiesti täiesti ootamatu mulle, ma ei ole ju süvenenud sellesse noh, nii-öelda jalgpalli all hobustes, aga minu jaoks oli täiesti ootamatu, see ütles Hollandi jalgpallurid, ütlevad, et neil on füüsiliselt vastik mängida Saksamaaga. Et noh, kõige kõige selle eest, mis siis sakslased ehk ehk natsid tegid siis teise maailmasõja ajal Hollandis kui palju inimesi mättasse löödi ja palju teatud rahvusi siis koonduslaagritesse saadeti ja nii edasi, ja seda ikka veel ja, ja, ja 60 70 aastat pärast seda, kui kõik need asjad on, on toimunud. Et muidugi president Putini reaktsioon oli, oli väga-väga tore, seekord kui, kui toimusid nii-öelda vene ja, ja fännide ja Poola, Poola fännide ja siis kokkupõrked, et korraldajamaa asi on, on kaitsta meie meie fänne mis, mis näitab jällegi seda ja mis, mis avaldused viivad, viivad neid inimesi riike üksteisest veel veel kaugemale, sellepärast et noh, on, on ju teada, miks nad, miks need asjad kõik toimub. No põhimõtteliselt Venemaal on küll ka endal kaasmaalaste kaitsmise programmid tavaliselt. Väga tubli ja Heino kaasmaalased, kes marsivad Varssavi tänaval ja karjuvad loosungeid andsid ja teine asi muidugi on, on, on ka see, et, et mis, mis kindlasti vajab nagu, nagu maha rahustamist või see on nüüd noh, riikide värk ja see on kuskilt initseeritud. Aga, aga see, see ootamatu, rassismi ja ksenofoobia puhang ikka, mis, mis alati selliste suurvõistluste ajal välja. No et mis, mis asi peab selles inimeses pea kolmas ikkagi toimub kui ta, kui ta hakkab tegema seal staadionil ahvihäälitsusi ja loopima banaanidega neegreid ja nii edasi, eks ole, neeger ei ole. Aga, aga, aga, aga noh, see on ikka uskumatu, siin käisin veel mingi jutt, et et Poola Vene mängu ajal kas kavandati ei, see vist ei toimunud. Kuna ma ei ole suur jalgpallivaataja, siis see vist ei toimunud, aga, aga seda kavandati vene fännid hakkavad siis loopima paberlennukeid teada, mis, mis põhjusel, eks ole. Et seal oli, see on ikka uskumatu, mis nende nende peaajus. Aga eks. See on samamoodi see see, et sa nüüd väljendab mingisuguseid mingisuguseid emotsioone, et kui me siin võib-olla saate jooksul jõuame rääkida natukene Kreekast, siis seal on ju nii-öelda siin poliitilisse pilti väga jõuliselt tõusnud teatav natsipartei ja leida neid selliste sugemetega äärmuslasi Euroopas viimastel aastatel oleme päris palju näinud ja küllap küllap need kanduvad siis ka üle ja selles mõttes mul on väga hea meel ka, et tõesti ka ka nende nähtustega. Noh, tegelikult ikkagi võideldakse, nendest räägitakse noh, see see ei ole, liialt, hakatakse ütlema. Jalgpall on selline pühamängija, kuulge jätke nüüd järgi, et te kuulsite valesti või midagi sellist. Ma ei tea, meie, meil on siin küll paljudes valdkondades niimoodi, et vähemalt vähemalt mulle tundub, et, et ei taheta nagu midagi tunnistada, aga minu meelest seda probleemi avalikult tunnistatakse ja näiteks Itaalia liigas on olnud väga palju probleeme siin siin viimastel aegadel, muuseas Itaalia rahvuskoondises mängib esimene mustanahaline mängija seal sellel turniiril. Nii et ja siin vahepeal oli, ikkagi, oli ikkagi päevakorral väga-väga tõsine karistus siin rahvusvahelise alaliidu poolt Itaalia, Itaalia liiga liigale Itaalia klubidele, et kui meenutada, siis pärast neid ränki sündmusi siin kaheksakümnendatel, kui pärast seisundit oli veel Inglismaal üks, üks juhtum, kus samamoodi Liverpooli ja siis toona Nottinghami mängu ajal said inimesed surma siis ju Inglismaa klubid visati välja Euroopa sarjadest ja see oli ikka see viis aastat oli ikka täiesti ränk ja pärast seda ütleme ausalt ei ole ju. Pigem pigem on need probleemid kolinud kuskile Balkanile ja ja Venemaa poole. Jah, ja sihukeste ütleme, rassismi asjade puhul on, on ikkagi väga kahju. Et kasutatakse ära, aga tegelikult seda, et, et kus siis võistlused toimuvad, et noh, et Ukraina, Poola, et noh, mis seal, mis seal ikka tahta sanduse, poolpidune või pool arenenud Ida-Euroopa, ET et sealt ei olegi midagi tahta, kuigi tegelikult, et olukord on ju pigem vastupidine nii-öelda see, et ksenofoobised ja rassistlikud ja äärmuslikud natsionalistlikud ja kõik need liikumised on, on vaata et Lääne-Euroopas ja mujal noh, veel ägedamalt kui, kui nad, kui nad siin meie kandis ju ongi, nii et aga, aga just selle nii-öelda vanast ajast pärit stereotüübi tõttu, millele minu meelest väga hästi on tähelepanu juhtinud president Ilvese paljudes oma oma sellistes avaldustes. Rohkem tasuks nendel nendel läänepoolsetele ühiskondadele vaadata peeglisse ja mitte alati sõimata, aga, aga paraku jääb ikkagi nii-öelda märk külge, et mis te nendest idaeurooplastest tahategi, et nad, nad ongi alles poolel teel puu otsast alla, et sellest, sellest on jube kahju ja, ja selles mõttes oleks, oleks jube hea, kui kui, kui Poolas ja, ja ka Ukrainas, mis on nüüd väga-väga sügavale suhu muidugi vajunud. Sellised asjad ei, ei toimuks, selliseid uudiseid ei pääseks domineerima, ütleme selle selle puhta puhta spordi tegema. Vähemalt, mis, mis nagu üle kannetesse puutub, siis on olnud küll minu meelest ikka selgelt see poliitika, et teleekraanidel noh, teatud nagu toimub provokatsioon näiteks staadionil, siis siis seda nagu teleekraanidele näidata. Ja, ja täpselt nii nagu nagu noh, ütleme igasugused hullud, kes seal üritavad seal midagi tekitada, et mitte mitte nagu neid juurde luua. Olgu. Seisuga siis kokku selle, mis meie poliitika tegemisest nüüd on vastu suve vastu, suvi on küll käes, aga ütleme, vastu kalendrisuve alles jäänud. Ja sellega seoses ma, ma küsiksin teilt, et kas meie siis koma ajakirjanikud teeme, teeme ka nagu midagi valesti, et olime väga-väga ägedalt, et äsja just viimased nädalad Reformierakonna kallal rahastamisskandaali pärast ja kajastasime seda päris päris adekvaatselt, aga aga järsku vajub neile ka nagu mingisugune kuldtähe, et me, meil nagu ka mingisugune osa ajust võetakse ära või, või ei viitsi või või, või lihtsalt noh, ütleme, lugeja, vaataja huvi kaob ära. Kaua sa ühest asjast ikka räägid ja tagajärg on see, et et poliitikud on saavutanud oma eesmärgi, erakonnad on saavutanud oma eesmärgi, nii nagu kardeti ja ja arvati see asi ka nagu päevakorralt ära ja siis tuleb sügis. Ja seda skandaali pole nagu olnud ja kõik analüüsid ja kommentaarid lõppevad sõnadega, aga valimisteni on veel palju aega. No iseenesest sellega skandaali puhul nüüd öelda, et see on nagu ruttu ära vajunud kindlasti ei saa, sest juba anda ikkagi mitmendat mitmendat nädalat üleval ja ütleme, ühe ühe teema kohta on seda ikka juba juba väga palju. Aga see, mis eile just tulid välja tõesti arvamusküsitlused parteide toetuse kohta, see, see oli tõesti päris üllatav. Tõsi, et noh, et seda, et, et need Reformierakonna toetus oleks pidanud selle pärast näiteks kukkuma, ma ei tea, 10 korda, eks seda meest keegi ilmselt ei oota. Aga seda, et et kohe-kohe üldse mitte vastupidi. Et isegi ühe protsendi võrra tõusis, et see on noh, tõesti võib-olla nüüd natukese natukese nagu arusaamatu, et et see, see minu meelest ei vasta, nagu ka nendele. Kui ise oled inimestega rääkinud kuskil täiesti ükskõik millises seltskonnas, siis noh, saad aru, et inimesed on tegelikult olnud asjast puudutatud väga paljud inimesed, kes ei ole mingit poliitikahuvilised sügavalt. Ja selle põhjal võiks nagu eeldada mingit mingitki nihet. Aga tõesti see tulemus esimesel hetkel tundub sellisena, et et tõesti kurb oleks, kui sellest nüüd võiks teha järeldused, et pange tuima edasi. Aga aga ma arvan, et see järeldus oleks, oleks, oleks kurb, aga, aga selle selle kaugem tulemus oleks kurb ka sellele järeldajale. Mind see tulemust nagu väga ei üllatanud, pean ütlema, et kui ma vaatasin, mina leidsin küll sellest uuringust nii nii üht kui teist tähelepanu väärset, et üldiselt minu meelest võiksin tsiteerida kuulsat Ristikivi luuletust, et sisaliku tee kivil jätab ka jälje ja tegelikult on niimoodi Ta isegi isegi kui me seda ei näe. Et kui vaadata nüüd nende erakondade reitinguid siin pikemas perspektiivis läbi kogu nullindatel näiteks ja niimoodi siis tegelikult, ega need sellised väga järsud tõusud ja langused siis on, on nendes graafikutes siiski sees, siis kui on ikkagi midagi väga kapitaalselt lahti, 2007. Kevad, aprillirahutused. See aeg, valimised kindlasti väga-väga tugev mõjuta, muidu püsivad need ju ikkagi, eks, ega siis keegi ei kujuta ette, et kui nüüd siin Reformierakond siin-seal mitmed avaliku elu tegelasi öelnud, avalikult küsinud, et kuulge, et ma olen olnud Reformierakonna valija, et vabandust erakondadelt, mida te teete, et kas ta nagu vastata mu küsimusele. Ja kas me kujutame ette, et järgmine päev ta, et kui tema juurde tuleb küsitleja, siis ta ütleb, et ei, ma olen nüüd sots, sotside pooldaja. Ei, see kindlasti nii ei ole. Ja kui me vaatame nüüd neid viimase uuringu tulemusi, siis tegelikult on ju kasvanud nende inimeste hulk, kes kes ütlevad, et neil ei ole erakonna eelistust ja minu meelest selles selles numbris ongi tegelikult Nõiaga sellisel sellisel kujul, siis need küsitlused toidavad nagu mingisugust petliku kujutelma. Et eriti eriti poliitikute jaoks, noh vaadake, meiega ollakse rahul, tähendab, me andsime selles skandaalis, mis oli meie seisukohalt ebaõiglane. Ja oli üks, üks reetur, kes, kes kelle käest me ei ole saanud adekvaatseid vastuseid. Et me teeme ju kõik õigesti, kogu see, meie, meie propagandamasin kõik meie, meie, mida me toimetame, olgu siis kas ideoloogia vallas või rahaga, me, me, me, me teame kõik hästi ja jääte, meie valijaskond on stabiilne püsib paigal, isegi natukene tõuseb küll, ütleme seal veamarginaali piires, aga, aga ikkagi tõuseb. Ja ongi nii, et, et kraaksutasin üldse. Pooldajad mobiliseerunud, aga see on muide sama efekt, mida on täheldatud ka keskerakonda ümbritseva skandaalide puhul, et ega need skandaalid järeliseks pigem, eks ole, selle erakonna kindlad pooldajad on nagu kindlalt mobiliseerunud ja võib, võib ka isegi noh, on sama samasuguseid situatsioone olnud, eks ole, et et kõik hoiavad kahe käega peast kinni, et kuidas nii, et nii suur skandaal ja reiting ei muutu üldse või isegi tõuseb natukese? Tegelikult, ega see, ega see mingisugune esmakordne juhtum ei ole? Eks needsamad elamisload seal on, seal oli ju tegelikult minu meelest see, see skandaal oli ikkagi ikkagi noh, selle erakonna jaoks ikkagi väga karm, sellepärast et seal vindi ikkagi konkreetselt õõnestati mingit teatud väärtust, mida see erakond on kogu aeg rõhutanud. Ja, ja ka ei juhtunud tegelikult ju mingit sellist, mingit ülidramaatilist pööret see läbi küll küll on mingisugused trendid on näha seda, seda küll. Aga mina rõhutaks ikkagi jah, seda, et, et noh, inimesed nagu, et kasvab, kasvab nende inimeste noh, osakaal, kes, kes ikkagi ootavad mingi noh, midagi uut või midagi muud või mingeid muid lahendusi. Sest minu meelest võib siit kui edasi mõelda, siis võib siit teha tegelikult ühe selge järelduse, et Reformierakonna konkurent parteid ei ole pakkunud Neile tegeliku alternatiivi valija seisukohalt. Ei ole noh, ütleme nii, et inimene, kes tõepoolest võib-olla mõni arvamusliider, kes ütleb, et ma olin Reformierakonna kindel pooldaja, ma olen hakanud kõikuma ja kelle poole ta siis ära pöörduks Keskerakonna poole sotside poole, IRL-i poole IRL-il on omad skandaalid, eks ole, eilegi alles üks andis nii-öelda uut hagu juurde. Noh, kuigi IRL-i, ütleme kiituseks võib öelda, et nad väga kiiresti puhastavad väga kiiresti, viskavad oma eksijaid välja. Aga samas noh, ikkagi, eks ole noh, kui just nimelt, et kuna neid eksijaid on nii palju, siis siis nagu inimestel ütleme, võiks tekib loomulik küsimus, et kui palju neid veel on või et ja kuidas nad ikkagi kõik sellistesse määramatesse ametitesse siis varem said, et kus erakonna silmad Ja reaktsioon on igal juhul adekvaatne, kuigi neid on, neid on tõesti palju, alguses tundus, et ohoo, elamislubade skandaal, et mingid kaks tüüpi Angeldasid ja, ja aga, aga tegelikult selle, selle kaevanduse põhi jäi ju ju ikkagi nagu, nagu lahti, rääkimata või, või avastamata, kuidas, kuidas need kaks said ikkagi tegutseda oma erakonna halduses olevate? Kõlab jubedalt tegelikult, aga, aga nii see ju ei peaks olema ka oma erakonna kontrolli all olevates ministeeriumides, et, et kus, kus ikkagi suured kalad on, kui väiksed niimoodi toimetasid. Aga nüüd selgub jah, et, et ka IRL-is on üks, üks skandaal teise järel. Tõsi, Nad erinevad selle selle poolest, et nad reageerivad teistmoodi kui, kui nende konkurendid parlamendid. Ja noh, võiks arvata, et siis alternatiiv on sotsid. Aga tõtt-öelda, kui me nüüd hakkame võtma, et kas sotsid on need viimastel viimasel ajal nagu pakkunud välja mingit reaalset sellist alternatiivi, et nüüd, et vot on Reformierakonna poliitika ja nüüd meie siin, eks ole, nii meeskonnana või kui mingi poliitilise platvormiga väga selgelt nagu et noh, et ongi nagu teine valik või. Nad nagu pigem nagu uinunud, otse langust. Kust 29-lt 24-le see on, on selles mõttes ootamatu, et, et nemad ei ole teinud midagi ei ühes ega teises mõttes. Aga ei olegi, teine ei ole skandaale ja ei ole ka teinud midagi. Ilmselt see, et ei ole teinud midagi, ongi ikkagi. Et, et ei saa päris nii eeldada, et lihtsalt hoiame nii-öelda eksimatult hoiame sellist hästi madalat, mitte eksivat joont ja, ja see viibki edule mingile mingil tasemel küll, aga mitte nagu päris ütleme võiduni, sest noh, kasvõi selles ümbritsevas rahvusvahelises olukorras kõige selle Euroopa kriisi taustal ma arvan, et Eesti valija puht vaistlikult ikkagi eeldab, et Eesti riiki juhiksid sellised tegusad esimesed, sellised, kelle võivad olla ekslikud, kes võivad olla isegi natuke mölakad. Aga, aga et noh, et umbes, et noh, tegijad mehed ja ma arvan, et reformi Erakond on mingis mõttes suutnud selles mõttes Eesti valijale praegu noh, kasvõi selle, selle isegi oma viimase aja käitumisega anda mingi sellise signaali, et me oleme, vähemasti me oleme tugevad noh just nimelt nagu siin Agu Uudelepp ühes artiklis ütles, et et Eesti nii-öelda valija jaoks on nagu tegija mees, see, kes ego leelis kõige kauem vastu peab. Kes saunas saunalaval kõige kauem vastu peab, et mõnes mõttes Reformierakond on ka nagu, nagu sihukses kõvas suitsusaunaleilis nüüd olnud, eks ole, mitu nädalat ja ja ei ole nagu lavalt ära läinud. Aga kui mõelda inimeste tervise peale, siis on, on pigem see, et tugev, tugev, tugev ja võib-olla on seal ka selle juures seda, et nagu eitatakse oma oma sisemisi probleeme lõppude lõpuks minnakse noortelt ära noorelt ära, nagu, nagu siin eesti meestega kipub, kipub. Jah, aga mida tähendab? Aga ma tahtsin nende sotside asja veel kommenteerida sellega, et et, et sotsid selle viimase. Ma veel kord ütlen, et minu meelest on, minu meelest ei ole see skandaal, see ei ole tavapärane skandaalse Meikari juhtum, see on üks asi, mis, mis jätkuvalt kõiki erakondi nii-öelda sööb ja õõnestab isegi see, kui me ajakirjanduses hoia seda pidevalt esikülgedel, mis seal on tegelikult ka täiesti võimatu, sest me kõik väsime ka ise ära nende samade asjade ülekordamisest, siis see on asi, mis jääb päris tugevalt sinna sisse, sest et tegelikult on ju nii, et reform püüab küll näidata, et Silver Meikar on kogu aeg üksi, aga tegelikult ta ei ole olnud üksi selles asjas, tal on neid, neid küsijaid on olnud väga palju. Neid on olnud ka neid inimesi, kes on öelnud, et jah, selliseid skeemi Võib-olla aga võib-olla ongi see see nii-öelda reformi pääste praegu. Ja mis puutub sotsidesse, siis sotsid, kelle, kelle reiting on ka kogu aeg nii-öelda olnud sellises mõnusas positiivses trendis, siis tegelikult sotsid ei andnud ka väga sellist jõulist, vähemalt oma esimehe poolt väga sellist, sellist jõulist reaktsiooni sellele asjale. No võib-olla ongi selles selles asi, et, et kui sul on olemas lojaalne või enam-vähem lojaalne valijaskond, taan nagu enda peas selle läbi hekseldatud nüüd läbi nende pikkade nädalate, et mis siis tegelikult on toimunud ja järeldus on, on väga lihtne, et jah, võib-olla meie juhid eesotsas tollase peasekretäriga tegid asju valesti, aga kõik ju teevad nii. Kõik suured erakonnad teevad nii. Järelikult polegi midagi eriti toimuma. Ja aga kui näiteks tulevad mõned üks uus poliitiline jõud või äkki mitu uut poliitilist jõudu, kes ütlevad, et see on üks meie põhimõte, mida meie tegema ei hakka, siis, siis siis, siis kas või 38 protsenti, kes praegu erakonna eelistust ei oma, see hakkab päris suurt ikkagi jõudu mängima. Aga kusjuures just täpselt, ma, ma näeme ka nõus, et see nišš on tegelikult praegu täitmata selle nende nädalate jooksul Meikari skandaalist, seda Nissi, Eesti ühegi suure poliitilise jõu nii-öelda opositsioonilise jõu juhtkond pole võtnud. Nad ei ole võtnud seda positsiooni, et meie oleme teistsugused, meie vastandumine ja nad ei ole, nad ei suuda seda usutavalt esitada. IRL-i kooli ja sotsid on ka öelnud, et aga üks asi on see, et sa seda kinnitad, teine asi on see, et, et valijal ehk meil on. On olemas mälume, me mäletame, et meil on ennegi selliseid tulijaid olnud, kes ütlevad, et no nüüd meie oleme teistsugused, eks ole või nagu nagu Kadri Simson on siin ühes intervjuus öelnud, et meie ühiskond ootab uut parteid. No kas ootab, ma ei tea, kas ootab, tähendab, inimestel on alati mingi mingi ootus paremale ja helgemale. Mina ütleks seda mitte ainsuses, et mitte uut parteid, vaid uusi parteisid, et tegelikult normaalne olukord võiks olla. Ma tean, et see erineb minu arvamus täiesti paljude nende olemasolevate parteide tegelaste omadusteks meelest neljast on küll ja küll ja võiks veel vähem võib-olla olla, aga aga minu meelest peaks olema loogiline, et, et nagu, nagu võistlusel, kui ma siin spordist alustasime, et ei ole mitte nii, et kolmele auhinnale sele kohale võistleb kolm pretendenti vaid, et need pretendent ongi poole rohkem, aga meil ongi neid palju. Tegelikult mitu erakonda Eestis praegu on? Nalju üle 10 nime järgi on neid palju, aga jah, tõsiseltvõetavaid alternatiive on jälle nagu. Tuleb siis nagu lootus, et, et see uus tulija olgu seal siis võib-olla ka mingeid kaks, kolm või minu meelest kas või 20 30 tuntud tuntud tegijat ja nime, et, et see tuleb parem või, või ausam või demokraatlik. Ei, aga ma ei tea, aga, aga miks seda valikuvõimalust ei võiks jälle pakkuda, näiteks ütleme, praegu on selline tore liikumine nagu Vaba isamaaline kodanik, eks ole, kellel on kuskil tsirka nagu nad on teatanud kakar 100 liiget, paarsada liiget, minu meelest võiks sellest täiesti piisata, et registreerida see asi parteina ära, kui nad seda tahavad, ma ei tea, kas nad tahavad, eks seal võib-olla nad ei ole selleni küpsenud, kuigi tundub, et selles suunas asi niikuinii liim. Aga et miks nad peavad tingimata nii-öelda, miks peab olema see künnis tõesti 1000 liiget, mis noh, ikkagi nii-öelda alustava tulija jaoks tähendab sellist ikkagi väga-väga kas väga suurt künnist või siis ütleme risk ütleme, et sellist, et ta tegelikult tahaks nagu natukese hakkama noh, nii-öelda pool sobi tegema, et need 1000 liiget nii-öelda kiiresti kokku koguda. Eks ole, et, et, et kui me võime, ma ei tea. Läheme poodi, eks ole, me ei taha, et meil oleks ainult üks leib ja üks vorst seal leti peal. Et kuigi kuigi ta põhimõtteliselt rahuldaks meie baasvajaduse ja me mäletame kõik, eks ole seda aega, kui oligi, nii, et hea, kui oli, eks ole, ikka üks vorst, vähemalt üks leib leiva hea, kui leivaauto oli tulnud hommikul. Aga, aga et meid me ei taha seda situatsiooni, me tahame, et meil oleks valida rohkem kui ühe vahel. No see see ütlus muidugi tuletab mulle alati meelde Saarde kooli ütlust, et katsuge valitseda riiki, kus on 246 juustusorti. Et liigne liine valiku ei vii ka kindlasti siin, aga ma tahtsin vaba tore liikumine, vaba isamaa ja mille poolest on nagu tore on? Alternatiiv selles mõttes? Ta võiks spekuleerida, võib olla tabanud. No ma ei tea, ei, ma ei tea, mina ei hakkaks neid sildistama, et eks ole, et minu meelest Nad võiks vabalt olla, kui nad tahavad olla näiteks järgmistel valimistel, eks ole, ütleme praegusele IRL-ile konkurendiks. Valija otsustab, kumba ta, võib-olla valija otsustab endiselt ütleme häältega näiteks 10 üks, eks ole, praegu olemasoleva kasuks, tal on, miks mitte, siis on see siis on see nii, aga noh, ütleme niiviisi Putinlikul kombel, eks ole, konkurendid elimineerida lihtsalt, eks ole, see ei ole, see ei ole nagu aus mäng, eks ole, selles mõttes miks, miks nad ei võiks niikuinii seal sisenemise künnis väga kõrge, eks ole, rahaliselt on olemasolevat parteid, noh, nad on organisatsiooniliselt välja kujunenud, eks ole, neil on rahalised võimalused suuremad. Ega uuel tulijal on raske ikka niisugust Indrek tarandit teha. Näiteks, eks ole, aga, aga see, see, see võimalus võiks ju tegelikult olemas olla. See see Putinlik, see tuli lipsata suust ja ma just mõtlesin öelda, et tegelikult on nii, et kogu aeg on savisaarega hirmutatud valijaskonda ja aeg-ajalt tõmmatakse jälle seda kaarti välja. Aga mulle tundub küll, et kui ma vaatan seda nii-öelda neid, kes jutustavad sellest, et, et kõik peab olema tohutult Maida stabiilne ja nüüd ongi läbi aegade niimoodi paigas, siis mulle tundub, et seal mõnes peas on küll nagu selline mõte, et see juhitav demokraatia, et see oleks ikkagi, see oleks ikkagi üks päris hea asi. Ja, ja mul on, mul on selline tunne, et inimestel tavalisel inimesel jääb ikkagi väga palju väga palju, sageli puudu sellisest just sellisest. Inimlikust inimlikust suhtumisest, et et ma kuulasin siin, kui peaminister rääkis raadiosaates õigusriigist ja ütles, et ikka õigusriigis käivad asjad teatud moel ja, ja ma sain aru, et, et noh, ta rõhutab seda, et juriidiliselt peaks olema nagu kõik alati korrektne ja paigas ja, ja täiesti täiesti nõus. Aga mulle tundub küll, et inimesed järjest enam nagu jäävad, jäävad ilma sellest vahetusest ja neile noh, nii-öelda pannaksegi kõike paika nii öelda juristide juristide nagu massi poolt, eks, et see, see ei ole nagu päris see, see demokraatia nagu mõte, eks ju. Et, et kõik kõik on niimoodi paika pandud Noh, aga mis? Ja siis hakkabki, hakkabki domineerima see, et kellel on, kellel on raha palgata endale kommunikatsioonieksperdid ja juristid sisse. Jah, aga see on ju väga selge, me liigume ka selle nende ühiskondade poole, kus jokk on, on jokk, edasikaebamisele ei kuulu, et mis, mis seal siis ikka nüdi erilist, meie suur suur eeskuju on Ameerika ühendriigid, mis ongi ju tegelikult juristide ühiskond. Ja, ja, ja see, et seal on miljonid, elavad allpool vaesuspiiri või, või see, see nagu ei puutu üldse asjasse. Palk oli ka meil selle selle nädala üks üks teema siin, mitu prominentset inimest majandusteadlast ja lõppude lõppude lõpuks ka Eesti pank. Eesti panga uus president on välja öelnud, et praegu meie majanduse suurim probleem on, on kerkivad palgad. Sel puhul ikka tahaks öelda, et ma küll ei tea ühtegi inimest, kes teaks inimest kellelegi ikka on tõusnud, eks ole. Või kelle, kelle vana palk oleks, oleks taastatud. Aga, aga ju siis ju siis kuskil on kellelgi see sõber olemas, kes teab, et ta palk on, on tõusnud ja, ja statistika seda nagu kinnitab, niiet see on samas. Samas, kui me saame nagu majandusstrateegiliselt aru, et, et see on et see on oht jah, okei see meie meie kärpekavade kohta siis siis siis inimese seisukohalt on ikkagi ajab ikka ikka harja ikka jube punaseks punasemaks veel kui mingisuguse jalgpallifännil, eks ole, et, et kui ta, kui ta kuuleb, et, et ta on peaaegu nagu toimetuleku piiril elamas ja, ja et siin meie, meie esi esimajandusseltskond ütleb, et kerkivad palgad on suur probleem, siis siis siis on selge, mis, mis toimus. Jah, seal on kaks otsa selle asjaolu, et et ega meil siin on nagu üks selline toimetuleku piiril palkade küsimus. Aga kui me näiteks kuuleme uudiseid Hispaaniast, kus öeldakse, et juba protsenti noortest on töötud siis kokku üle 20 ja siis siis minul tekib küll küsimus, et aga kas see ühiskond kas, kas me ei peaks nagu niipidi sellises ühiskonnas tahtma, noh, kui neile nii-öelda nõu hakata andma, eks ole vaatama, et et aga võib-olla peaks seda ühiskondlikku toimetulekut siis natuke ümber jagama, et ilmselt siis 70 70 protsenti või või siis kes tööl nad võiksid saada tegelikult natuke vähem palka ja selle võrra võiks luua rohkem töökohti? No puht matemaatiliselt ju muud varianti ei ole, et kui, kui see võimalik summa, mida ühiskonnal on palkadeks võimalik maksta, no ütleme, nii-öelda 100 protsenti siis tagasi jaguneb vähemalt inimeste vahel, kellele makstakse suuremat palka või ta jaguneb natuke rohkemate inimeste vahel, kellel siis keskmiselt on natuke väiksemad palgad. Ma arvan, et see on, see on nii lihtsalt nii, nii Eestis kui Kreekas või Hispaanias. Ja, ja selles mõttes jälle jälle mina nagu väga kiidan, Eesti ühiskond on ta ikkagi selle eest, mida me, me kõik tegelikult tegime läbi, ma ise mäletan väga hästi, kuidas sai, sai ka ühes toimetuses läbi viidud aastal ta oli siis 2009, eks ole see, et kõigi inimeste palgad vähenesid 10 protsenti, noh, mul endal samamoodi. Ja no ja see oli, see oli väga õige. Tänu sellele tegelikult säilitati hulk töökohti. Sa tahad öelda, et et me ei, ei peaks, ei tohiks, ei võiks nii-öelda Kreekat panna, et et kasutame ära selle, et meie taluvus on väga kõrge. Eestlane tänavale ei lähe? Eestlane ei nõua, eestlane on vagur ja vaikne ja on harjunud, et tal istutakse peas ja ja, ja nutuga kärbime. Ei, aga see oleneb jälle, et, et millele see siis see kärbitav palk nagu kulub, et kui see ka ütleme siis klassikalise kapitalismi puhul ütleme sellise ametiühingu liikumise probleem on ju selles, et et kapitalist, va raibe, võtab liiga suurt kasumit, eks ole, tema teenib kasumit. Kas töötajad peavad virelema näljapalga peal? Noh, see on ikkagi selline klassikaline kuskil 19.-st sajandist, eks ole tulnud see dilemma. Aga täna me oleme, on ju sageli võib-olla tõesti olukorras, kus kus firma on kahjumis, aga inimeste palgad on liiga suured ja neid ei ole võimalik kärpida. Noh, ütleme selles situatsioonis tegelikult oleks mõistlik, et töötajad nii-öelda ei, ei lähe nii-öelda demonstratsioonil ei hakka firma aknaid sisse viskama, eks olevaid vaid lepivad sellega. Töökoha säilimise nimel tulebki kõigil pingutada, näiteks kui praegu räägitakse pankade toetamisest, eks ole, Hispaanias minul sellega seoses tekib küsimus, et aga mis on nende pankurite palgad. Et mis on nende pangatöötajate sissetulek, kosmos? Ma kardan ka, et see käib nii Hispaania kui ma kui ka meie kohta siin, eks ole. Kus õnneks küll ei ole vaja riiklikult panku toetada. Aga et, et ma ei saa aru, et miks näiteks Hispaanias üks pangatöötaja peaks teenima rohkem kui õpetaja või. Sellepärast, et ta on pangatöötaja, miks, miks meil teatud juhid saavad, saavad 20 30 100 korda rohkem rohkem palka kui, kui noh, hea küll, see õpetaja näide siis, olgu siis õpetaja või või olgu ta siis politseinik või olgu ta päästja, eks ole. Et see on, see on lihtsalt niimoodi, see asi ongi niimoodi, aga, aga küsimus on vahel, et asjad, asjad võiksid nagu näida õiglasemad ja selles mõttes ma kirjutan kahe käega alla Priit Hõbemäe artiklile muust oli see vist seda puhku Delfis, kus, kus ta ütles, kirjutas sellest sised. Et olukorras, kus, kus meie meie palgad on seal nagu nad on. Et tundub, et eliidi hulgas ma äri majanduseliidi hulgas on, on ikka täitsa nagu kapsast segamini pööratud, et et noh, kas või viimane näide, see noh, Eesti õhujuhi palgast on juba 100 korda juttu olnud, aga, aga viimane näide, kus Eesti Energia nõukogu esimees Jüri Käo ütleb, et Eesti Energia juhil tegevjuhil võiks olla, võiks olla ka praegusest kaks korda suurem palk. Kirjeldasid, tegi ka vastava ettepaneku. Et noh, võib-olla tal võiks olla kõrgem palk ega, ega, ega teise ühe inimese, see tasustamine, see, see ei olegi iseenesest niimoodi nii väga tähtis. Aga kuidas sa saad praegusel hetkel tulla sellise ettepanekuga välja, vot vot see paneb mind kõige rohkem imestama. Et see on sandiga absurdi tipp, et tõepoolest inimesed elavad eri eri planeetidel ja ei saa aru ja, ja selles mõttes ma, ma ei saa ka aru, kui koos koos Hõbemäega, et et kus on see, et kui me räägime konkurentsivõimelisest palgast, et kus on see koht, kuhu siis nüüd Sandor Liive, kui ta ei ole praeguse palgaga nõus, siis niimoodi nüüd tormaks, mida, mida ta tormab juhtima või või, või, või kus on see koht, kus teda oodatakse selliseid sellise palga eest, nagu, nagu ta nüüd nad tahetakse anda? No ei ole sellist kohta, no lihtsalt ei ole. Kõige siin taustal istun, Ma ei taha küll ma olen täitsa nõus sellega, et see, see oli absoluutselt nagu kohata jutu mõte, aga ilmselt selle tausta tuleb vaadata selle elektrituru avamise taustale. Et kui potentsiaalselt võiks öelda, et Eesti energia hakkab konkurents Parima Eesti elektriturul Eesti energiast palju suuremate firmadega tõenäoliselt või vähemasti naaberriikides tegutsevate vähemalt sama suurtega ja võib-olla sellel taustal noh, nagu justkui tekib küsimus, et et kelle kõigiga ta nii-öelda konkurentsivõimeline Võib-olla, et siis juhi vastutus tõuseb ja peaks ta palka tõsta. Noh, mingis võib ju võib seda asja ilmselt puhta kuidas öelda selliselt äri äriloogika kohaselt võib seda ju asja niiviisi vaadata, et siseneb rahvusvahelisse konkurentsi järelikult nii-öelda tuleb hakata. Tähendab see palk on niivõrd konkurentsivõimeline, et kui toimub sisenemine rahvusvahelise konkurentsi ja on selge, et konkurente tuleb juurde, siis siis ootame ära ja vaatame, kuidas see juht nagu hakkama saab, sest ta, ta palk on rohkem kui kopsakas. Ja see ei puuduta ainult edasi, on, see on tavaline rahvusvaheline praktika, ootame ära ja alles siis vaatame nii nagu noh, põhimõtteliselt ju on, on ka Eesti õhus toimunud see, see asi, et ta on antud juhile üüratult ja, ja ma ei tea, mis muud omadussõnad siia käivad. Palk aga on samas nõukogu pannud ka nagu, nagu tingimused kahe aasta pärast olgu tulemus ja kui tulemust ei ole noh, ega see juhtiva palka tagasi ei maksa, eks ole, see on nautinud kaks aastat seda, seda röögatut, palka, aga siis on tal ka mingisugune nagu, nagu tärmin või, või teed laim peale, et et, et nüüd ongi kõik nüüd näite tulemus mees või, või hakka astuma. Aga ega me siis tegelikult me nagu ei ole veel rääkinud ju selle nädala kõige olulisemast asjast ja vahepeal siin läbida lipsas, aga, aga homme on siis Kreekas ju kordusvalimised või nimetame neid siis erakorralisteks või kuidas tahes valimisteks ehk siis Kreeka läheb nii-öelda teisele ringile pärast kuuenda mai valimisi, mis, mis viis riigi tupikusse, valitsust moodustada ei õnnestu, ei õnnestunud ja ega, ega ega eriti püütud ka. Sest juba juba pärast valimisi esimese poole tunniga oli selge, et sedapuhku jääb valitsus kokku panemata ja ja, ja juunist tulevad teised valimised ja käes on ongi homme, siis et mida me nendelt ootame? Ütleme nii, et mida me muutume sõna otses mõttes meie, sest et et sellest nendest valimistest sõltub ka meie jaoks palju Kindlasti sõltub ja, ja ma arvan, et, et kindlasti on õige neile inimestele, kes ütlevad, et ega me tegelikult ei tea, mis üleüldse juhtuma hakkab ja et mis juhtub nii nende valimiste tulemusel, mis juhtub võimalike otsustega euroalast tehakse küll igasuguseid plaane ja, ja ja ega, ega me ei ole nagu oluliselt targemad, kui need inimesed, kes on, on suhteliselt suurte nii-öelda dilemmade ees, näiteks kelle poolt hääletada. Et seal on seal valimissüsteem on ju tegelikult väga huvitav selles mõttes, et et võitja saab veel nii-öelda portsu kohta lisaks 50 lisa vastava, mis tähendab seda, et seal võidule on ikkagi noh, ülisuur ülisuur väärtus ja tähendus ja praegu, nagu ma aru saan, on seal põhimõtteliselt siis ta kaks kanget konkurenti sellele sellele esikohale. Aga vaatas, vaatan praegu selle asja nii ühte kui teistpidi, siis mulle tundub, et, et ikkagi ikkagi näikse nii, et vähemalt viimaste küsitluste järgi see, see poliitiline patiseis võib seal tegelikult jätkuda. Ja ei teagi, et, et mida, mida, mida, mida see vindumine siis, mida see vindumine siis endaga kaasa toob, kui see, kui see nüüd täpselt samamoodi edasi läheb, nagu pärast eelmisi valimisi? No praeguse seisuga tundub, et, et valimistulemus tuleb mõnevõrra teistsugune, kui ta oli kuuenda mai mõnevõrra teistsugune, mõnevõrra teistsugune, kuivõrd kui palju mõnevõrra vot see on juba iseküsimus, et jah, see on, selles mõttes on sul õigus, juhed või mulle tundub ka, et, et, et nii see läheb, et ükskõik milline see valimistulemus on, poliitiline patiseis tegelikult jääb püsima. Isegi kui Uus Demokraatia Pasok saavad vajalikud hääled kokku ja panevad ka siis nii-öelda valitsuse lõpuks moodustavad siis ja ega siis probleemide kuhugi ei kao ja, ja nii-öelda olukord fifty-fifty, mis on tegelikult Kreeka ühiskonnas, see jääb ju tegelikult püsima. Nii et ei saa ükski valitseja, ükskõik, kes ta siis on, jätta Kreekas, arvestamata teise poolega panevad Pasoki jõus demokraatia kokku, siis nad arvestavad. Kärpeplaanide vastastega igal juhul ja nii, ja, ja olukord on vastupidine, siis on, on ikkagi olukord sama selles mõttes, et, et ka teine pool, kui, kui talle ootamatult näiteks valimisvõit sülle kukub, siis ega siis ta ei saa jätta ikkagi arvestamata. Oletame, et, et nüüd siin võidavad need, kes on, kes on abi abi kärpekavade vastu siis mis, mis tundega nad hommikul ärkavad, et mis riiki ma nüüd siis valitsen siis riigis ja majanduses ja finantssektoris on, on selle valimisvõidu tõttu nagu midagi muutunud? Ainult väliselt on muutunud, aga, aga probleemid on samad. Ega kreeklased jäävad kreeklast, eks see on nagu selge, et seda on ju näidanud ka see tee, kuidas nad sellesse kriisi on jõudnud, ega siis see on toimunud nii ühtede kui teiste kreeka parteide juhtimisel pika aja jooksul nii parempoolsetega vasakpoolsete jooksul, et siin vahe vahel Eesti parempoolsed poliitikud on hakanud rääkima, kuidas Kreeka peegeldab mingit vasakpoolsust, nad pole midagi, mõlemad on ikka vahepeal võimul olnud, et ega see enamikus suurtes Euroopa riikides, kes tahab suurtes probleemides, on olenemata sellest, kas parasjagu on võimul vasakpoolsed on enam-vähem ühte sellist euroopalikku poliitikat. Paljud ütlevad ka, et ega see poolsus ei olegi nüüd nii väga tähtis, eks. Pigem ikka probleem on, on selle reeglite kehtestamise võimetuses selles euroalas ja see, see probleem kipub olema jätkuvat. Mingis mõttes on ju Kreeka nagu üks ülekäte läinud ütleme näiteks koolis mingi ülekäte läinud klass, kelle korralekutsumiseks ei osata nagu leida seda õiget vahendit, sest noh, päris naguniiviisi füüsiliselt karistada ei tohi. Aga, aga mida siis nagu teha saab, õieti, eks ole, et noh, et nagu otsitakse seda võimalust, aga, aga see, see pikalt Algne veenmismeetod on nagu väga-väga pikalt tavaline ja kuidagi kuidagi nagu väga visalt, eks ole, annab tulemusi ja tundub nii, et pigem peaks tõepoolest kreeklastele mu meelest kuluks võib-olla täitsa ära see valimistulemus, mis ütleks ei sellele euroliidu paketile, mille järel raha on otsas ja ongi nagu mõttekoht, sest raha on otsas ja mõttekoht Ta on üle üle terve Euroopa Liidu kõigis liikmesriikides, sest tegelikult me jõuame ikkagi nende nende küsimusteni, et milline noh, ütleme nii, et millist, millist Euroopa liitu me tahame, kas me seda tahame, millist Euroopa liitu me tahame ja me võime siin hirmutada igasuguseid silte, kleepida siin Ühendriikide ja ma ei tea millega, aga tegelikult see mina ütleks, et me oleme täiesti selliste suurte fundamentaalsete küsimuste juures ja, ja, ja sõltumata sellest, et kuidas seal Kreekas läheb, nendele küsimustele me peame niikuinii vastu. No täpselt, et praegu tegelikult ju Euroopa hoiab hinge kinni, et Kreeka valimised annaksid järjekordselt natukese hingetõmbeaega lükkaksid natukese probleemi edasi, tegelikult mingit muud lahendust Kreeka valitsus valimised ju anda ei saa kui seda, et, et äkki see lahendus äkki nii-öelda võidavad need, eks ole, kes on selle kärpepaketi poolt ja sellega me lükkame natuke asja edasi. Veaga valimised toimuvad Kreekas regulaarselt ma ütleksin, et kui, kui korda paras stsenaarium siis on kuu aja pärast jälle uued või ütleme noh, augustis näiteks. Ja nii see jääbki toimuma, et lõpuks peab see see otsus tulema. Kreeka ei ole selles mõttes nagu tavaline riik, Kreekal on viimasest 50-st 60-st aastast ikkagi ette näidata väga-väga dramaatilised sündmused ja ja mina austasi ei kujuta ette, kui kui, kui ütleme, ühel päeval seal pensionäridel jääb pensioniraha saamata Kreekas ja ja seal riigiametnikele ei maksta, ühel päeval lihtsalt palkasid välja. Et mis siis nagu toimuma hakkab, et, et kas siis riik upub nii-öelda rahutustes võib olla? Ta võib-olla on selle asja nimi ei taha küll välja öelda, aga aga, aga põhimõtteliselt ei, ei jäänud seal käed rüpes ootama, vaid hakkavad hakkavad tegutsema. Et kas siis nüüd Vana-Euroopa oma vana ja Euroopa demokraatia hälli, nagu siis kohtlebki niimoodi, et kellele see nüüd siis nagu kasulik on, et ei ole see kasulik ei Euroopale, Euroopa liidule, eurotsoonile ega Kreekale, nii et siin on, siin on neid, neid mõttekohti õudselt palju ja kõigele sellele vaatamata, et me võime juba praegu nagu suured üllitised ära teha, et mis nende valimistega toimub, on, on valimistulemus kindlasti väga-väga põnev ja ja selles mõttes homme õhtul, homme hommik on, on kindlasti väga-väga huvitavad, kuid me peame nüüd oma mikrofonid välja lükkamisest meile antud aeg on otsas. Neeme Korv, Sulev Valner, Aarne Rannamäe olid täna rahvateenrite stuudios ja ei jää muud üle kui soovida kaunistada vahetust.