Täna on kihl õpitoa seal mõisameeste laager maani purjus daame minna õnnitlema pruuti-peigmeest. Tere päevast kuuldud fraas on pärit filmist, mille nime siinjuures nimetama ei peagi ega ei vaja ka ütlemist, et sellest paarist aknesest ja Hansust ei saanudki paari. Tuletame veel ehk meelde, mis selle kihluse veoga juhtus. KUI Hansbon Rispiiteriliaga Iivuashenkelberg läinud naisevõtt õnneks siis Hertsog Magnusel õnnestus Liivimaasõja ajal pulmadeks ja pidada pulmi peeti ka sel päeval, kui vaenlase väed Narva juures Liivimaale kallale tungisid. Tänases saates ongi pikemalt juttu pulmadest ja teistest pidudest 16. sajandi teisel poolel, siis kui käis sõda Liivimaa pärast. Saates esineb Tallinna Ülikooli vanemteadur, filosoofiadoktor Ants Hein. Minu nimi on Piret Kriivan. Ja täna ongi pidulikum. Te kuulete arvult kolmesajandat Eesti lukku. 16. sajandi keskpaigas, kui kui Liivimaa sõda algas, siis me teame seda, et parajasti peeti Tallinnas suurt pulmapidu. Aga kui palju ja missuguseid pidusid, mis puhul pidusid peeti 16. sajandil No loomulikult see 1558, see arvatavasti siis jaanuari lõpus, sest kuskil 20. jaanuari paiku, kui tuli venelane üle Narva narva jõe, see oli muidugi niisugune pulmade pulm juba juba peaaegu pool aastat enne olid kutsed välja saadetud ja siis mitte ainult et siit Harjumaalt, vaid kogu Põhja-Eestist oli külalisi ning, ning samuti ka Riia piiskopkonnas ja seal oli nii uhkelt organiseeritud lausa mitut vaja võeti, võeti Tallinnas Tallinnas kasutusele Russowne suurte pulmapidude kohta ütelnud, et, et hoolimata sellest, et juba tollal olid siinse laadilühkista uhked pulmamajad siiski eelistati uhket mõisamajad, siiski eelistati pulm pidada, leitaks linnas suurgildi hoones mustpeades, sealt ruume üürida ja see oli nii uhked, kavandatud pulmed. Kui juba venelane üle üle piiri oli, siis hoiti saladuses, et tegelikult juba sõda käib, sest nii palju oli ette kulutusi tehtud, taheti pidutseda ja siis alles kuskil poole pulmapeol. Kui juba mitu mitu päeva oli pidurdatud üldse see lasti, see kuuldus nagu liikvele, et venelane tuleb või, või tatarlane, maja, Moskaviit tulevad. Ja need purjus purjus seltskond siis olevat küll väga praalinud. Agrina krussav ütleb hiljem, et needsamad, kes olid pulmas, olevat hiljem põgenenud iga põõsa ja kuuse eest, mida nad vaenlaseks pidasid. Nojah, teie küsimus oli, kui tihti pidusid peeti? Pulmi peeti võidu karikute kord elus, aga mu vitsu. Ma võin jälle tsiteerida Ortuaariat või võid jälle tsiteerida Russavit, et nii nagu Rosso kirjutab oma kroonikas päris üsna alguses. Mis aga puutub orduhärrade toomhärrad ja aadli ja nende poole pugejate igapäevasesse töösse, siis ei olnud see tol ajal muudkui küttimine ja jaht. Täringu, jaga kaardimäng, ratsutamine ja sõitmine ühest pulmast teise ühtedest uhketest varudest, teisele ühest fakkusest ehk kümnise tasu päevast teisele ühest kirikul laadast teisele ning pris vähel leidus neid, kes olid valmis väljaspool maad isandat ja vürstide kodades või sõjas teenima. Nii et töö mõiste vähemalt jah, siinsete mõisnike seltskonnale oli küll tollal üpris võõras. Pulmad olid kõige uhkem pidu, mis tol ajal peeti kõige suurem pulmad. Pulmad ei olnud mitte ainult tollal, eks nad ole praegugi kõik kõikides skulptuurides on pulmad. Uhke pidu muidugi semis. Russow räägib pulmadest, täitaks pidutsemisest Russe või pean muidugi seda meeles pidama, et Russovoli täiesti veendunud ortodoksne luteri pastor, luterlik pastor ja tema kirjeldas seda friiskamis kõikides pulmadesse pidudes ainult sellepärast näidata, kuivõrd jumalavallatut elu siin elati enne Liivi sõda ja taset ütleb korduvalt, et korduvalt, et siis siin elati nagu soodumas ja et see oli see vene-tatari hordide rünnakse, oli lausa jumala müts, mida see maa vääris. Ta rõhutab seda niivõrd tihti seda niisugust õpetlikku momenti, et noh, tal on, see töö alguses, on tal niisugusest, kui nendest pidudest pulmadest räägib, on ta seda nagu esile tõstnud, aga see hiljem näiteks, kui ta käsitleb seal verelangemist ja siis ta ei saa ka mainimata jätta, et miks Rakvere nii kergelt vene kätte langesid pets, eks ikka sellepärast, et et Rakvere linnas olevat olnud see niisugune jah, joomine, laagerdamine ja eriti relvadega praalimine niivõrd üldine, et näiteks seda ei olevat Rakverest lausa õigeks meheks loetud, kellel ei olevat põse peal siis mõnda mõõga harmi ja ta grammi kammi põse peal ja nii nagu Russav ütleb, et niisugune mees muu või muud mees ei kõlvanud tõeliseks eestantsijaks niisuguseks, kus ütelda niisugusteks jah, eeskujuks, kellel on vähemalt paar krambi kõrva peal ja need olid alati eestantsijad ja mis ta siis ütlebki, et jumal hoidku viljandi hüppamise Paide joomise ja Rakvere esitantsimise eest, et ta ta alati tõi niisugust niisuguseid näiteid, mis see tähendab eestantsija ja esitantsimine tähendab seal üsna kirgas küsimus. Hoolimata sellest, et tollest ajast Ta on neid tantsunimetusi teada terve hulk, kui on olemas pruudi tantsud, enamusel paaristantsud, paaristatud püsisid tegelikult ju kas lihtsalt saidi lõpuni välja, tähendab taristatud distantsid reas, niisugune kolonnis tantsimine, kolonnis tantsimine lausa ütleme, Mustpeade majast raekotta ja eestantsija, see kes määras seal jah, kõige uhkem, kõige uhkem kavaler. Tantsurütmi ja tantsusammud tantsurütmi määras muidugi Moose kandid ja ka näiteks pulmade puhul. Need arved toovad kas või pulbadele seotud asjad, et toovad tohutuid kulutusi näiteks toidule mitte ainult lambalihaveiseliha ja, ja mitte ainult peenleib ja ainult õlu vaika haamide kaupa. Kolm, neli vii saami välismaa veine vita ainult rein veine, vaid ka vaid ka kallimaid veine ja kulutused. Kulutused muusikutele. Nii et te küsisite, kes naersid, rütmi rütmimäärasid muidugi muusikut ja tavalise saadi pulmas olid linnamuusikud, aga kui oli päris uhke baar siis või tee võeti, ütleme aga telliti nii-öelda ordu Ordult muusikuid juurde ja, ja kuskilt mujaltki, nii et lausa mitu orkestrit. Ja et, et need on ikka väga kallid. Täpselt sama kallikutleme, sama kallis kui mingisugune Kõitlejate lihad ja ja õlled oli täitaks hau, paugud. Kõik, kõik oli uhkust, kui palju. Tuleme nende Tallinnas peetud pulmade juurde tagasi, kas on teada, kes siis paari pandi? Ei, tähendab, see 1000 Vissis katsed, tähendab see oli vist vist võiks Harjumaa-aadlik taga, aga Teide poolse naispool oli vist kuidagi Raega seotud, et väga-väga kõrges niisugusest raeseisuses. Pool aastat valmistati pulmi ette, mida siis, mida siis ette valmistati programmi või sööke, jooke telliti, riideid õmmeldi siis just imelt? Vaevalt, sest ma kujutan ette, et see, et see programm, see käis mõisas või tähendab pulmas pulma, enam-vähem sama, aga tuleb arvestada ka seda, et juba tollane liiklus liiklustempo oli niisugune, et et see polnud sugugi imekspandav, et, et tuli nii pikalt ette kutsuda ka ka matused olid tollal harilikult, et pool aastat peale kadunukese lahkumist ja muidugi meil on neid teada, mida kõike vaja vaja oli, pulmadeks üldse suurteks pidudeks. Ma ei tea, ma võin siin, võid siin võta näiteks mõne mõne peo niisuguse Eela arve või? Siin on Paadrema mõisast, see on küll natukene hiljem, see on siis seitsmeteistkümnenda sajandi alguses jah, seitsmeteistkümnes sajand juba siis olid arvedžiba riigi Darlites üle 2000 riigi taal Ri ja oli vaja kolm härga, 20 lammast, kaheksa noort siga, 20 kalk, kui need 24 hane kuus vasikat kat eriti tähtsad olid metslinnud, metslinnud läksid tegelikult maksma, kui need jah, metslilli läksid maksma 150 riigi tarritsioon, siis rohkem kui need härja, vaat lambad ja, ja noored alad ja valdkonnad kokku siis vaata, vaadake metsloom, uluk, saali, aadli aadli privileeg, ainult tema võis jahti pidada. Metslooma serveeriti laual. Kui palju ta tal toiteväärtust oli, aga ta oli laua ilu, tähendab ta ta servi, noh, loomulikult ta nii-öelda kõigepealt võeti ta lahk maha ja siis küpsetati ära nende vürtsidega lisanditega rosinate riisitäidistega, see topiti sinna sisse ja siis pant, tee lauale nende sulgede Ilus tõstili, mets metslinnud olid tunduvalt kallimad kui need lehmad, härjad, kui olete, pandi tagasilennule, suled tagasi, mitte ainult ei, suled ei pandud tagasi, näiteks 1513, kui käis ortopekster, siis oli laval isegi kullatud sulgedega paabulind. See noh, see on küll ainult kord teada, aga niisugune kullatud sulgi, kullatud martsipani, seda ikka, kus siis teatekuld on võimalik teha nii õhukesest loomulikult sul sulgede sulg ei lähe toiduks, aga kulatud martsipan on väga toitev. Kullatud martsipan, kullatud martsipani, Veneetsias leitakse, keelati ära. Siis oli seda latti liiga suureks luksuseks või see oli väljakutse, see viitas ta kudest järgu soodumale soodumale, jaka morrale. Kas see tervise peale ei hakanud? Ei, sest vaadake, kulda on ju võimalik. Kuldlehte on võimalik teha nii õhukeseks, et ta on peaaegu mikronites on tema paksus. Seda, seda osati juba tollal. Kled kuldamis tööd nõudsid seda, et kuld oleks hästi tall, tal lendlev ta on, näiteks see kinofilm on selle kullalehega võrreldes nagu paks betoon, see on ka nii õhukene ja jah, aga no loomulikult seal ainult teatud seisustele kullake, partipa see on ikkagi ainult tõesti ainult mingi ordumeistri vastuvõtt või see on Jürstlik roog. Ja, ja kui me nagu oleme des pulmadest ma seal ainuke natuke ütlevalt rääkinud, segaselt rääkinud meil on tollaste pulmade kohta nii-öelda kõrgseltskonna pulmade kohta on teada üpris palju arveid noh, väljaminekuid, makseid kõikidel trompetipuhujad tal ja edasi ja on samuti, oli teada terve hulk pulmamäärusi. Võiks arvata, et see on niisugune. Niisugune oluline ajalooallikas aga on ja ei ole. Ta ei ole, sellepärast et niisuguseid pulmamäärusi aitaks ka tall, no nüüd ainult igal pool Tallinnas, Riias, Tartus kõikjal oinad olemas ja neid teid ilmus tunnet mõnikord lausa iga iga 10 20 aasta tagant jälle uus, kus oli rangelt see nagu paika pandud, et mis oli millisele seisusele nagu lubatud see seisuslikkuse printsiip, see on punane joon läbi keskajaja läbi varase uusaja seda on kasvõi. Eesti keeles on seda juba ka talupoegadele, on seda korduvalt rõhutatud jutlustest Stahl 1649 oma jutluseraamatus ütleb, et selgelt, et et ei tohi talupoeg välja näha, kui, kui üks tollasest keeles kutt, üks ametimees ja üks ametimees ei tohi välja näha, putuks kaup, mees kauples, ei tohi, ei tohi välja näha. Üks mõistlik ja üks Moisik ei tohi välja näha, kui üks üks verst või fürss tähendab siis loomulikult, et seisuslikud viieteid räägin. Ma ei tea, kas või muidugi mürki võtta, et pingis aadli pulmas oleks olnud kullatud sulgedega paabulindu. Aga kes seda teab, seal base 1000 tuhandet kuulus 1558. aasta aasta full, miks mitte? Aga aga jah, et see oli ainult lubatud siinsele eliidile ja need pulmamärkused panevadki paika harilikult dist niisuguste kaub teevad, et, et oleks tohutut, et oleks selgelt tunda see kõigesti pulmapidamises, riietuses, sõidukites, ratsutamisel need vahed mitte. Neid nimetatakse pulmamääruseks niuksed luksusmäärused, et mis oli käsitöölisele keelatud ja mis oli kauppele lubatud ja mis oli kauppele keelatud ja mis oli aadlikule lubatud. Üldised käsitöölise kaupmehed. Pulmad olid väga täpselt reglementeeritud neid lõpuks nad suruti nagu ühe päeva peale kokku üks kuni kaks päeva, maksimum, kõik toidukorv, osad neist on lausa teada, mis ajal võis midagi pakkuda, millal võis või mitu käiku võis olla. Siin on esimesed käiguks vussoust või paksem supp ja, ja kollazzovste keelatud vot niisugused peensusteni. Kas on teada ka, mis, millest see must soust oli? See muidugi, ma usun, et meil on ju Idla Põldsam, Jüri on ju kirjutanud terve raamatu. Just nimelt Tallinna keskaegne toitumine ja tema muidugi teab arvatavasti teab, et mis sa must soust, et keelatud oli pakkuda kollassousti, nagu see varem kombeks oli, samuti mädarõika maitsestatud värskelt lisa köitaks Kabula liha, kabun, seon, kohikukk. Teiseks tuli pakkuda, tahad viia selle kõrval ühte ühte sorti veini, näiteks reinveini. Vein tohtis laval olla ainult senikaua, kui praadi söödi. Kolmanda käigu moodustasid sink suitsuvorst ja keel. Neljanda käigu riis, riis oli juba tollal olemas. Kriis on juba velgi Teiskada saidil olnud võis olla riis, aga mitte mandli. Mandlipere pere oli siis arvatavasti taadi tavalisest kõike, mis räägib ta praegu kaupesse, pulma ja viiendaks pakuti võidejuustu mõõdukatest koguseks. Viiendaks, ehk kuuendaks seguks oli vana kombe kohaselt õunad, pähklid ja koogid. Õhtust siis seal kakraapanis kraater on see jalgadega, see niisugune küpsetuspott. See oli jah, mis oli mis oli siis ta kaupmehele käsitöölise keelatud, aga aadlike, need aadlik, nii et võtetena pulmamäärused. Aga kuidas aadlikud pulma pidasime, tegelikult ikkagi tea, sest need pulmamäärused kuigi palju, mõnikord mõnikord mõni eriti Rootsi ajal näiteks uksel särna üks, üks kuberner püüdnud ka aadli nagu piirata. Aga seda nagu ei läinud nagu läbi tähendab seda tee niisuguse kõrgaadli solvamiseks ja üldiselt nad tegutsesid omapäi või siis niikaua, kuni tuli jälle järgmine määrus, aga tundub, et need määrused ei, neid ei võetud päris tõsiselt. Ja muidugi on ta, aga mis te küsite? Kärbersukeseksist seisuste kohta kõigi all muidugi muidugi talupojad, näiteks kui needsamad luksusseadused seal oli seal juba rääbib rootsi aega peale Liivi sõja lõppu. Et kui näiteks mõni kaupmehe proua kasutas seal mingisugust karusnahast voodrit või mingisugust, liiga palju oli tal kulda, hõbedat, siis ta pidi maksma 30 taldrik trahvi ja järgmisel korral, kui seda juhtus, siis juba topeltkoguses näiteks talupoja kohta kehtisid ka, aga seal mingit trahvi nõutamist polnud, vaid lausa lihtlabaselt. Nii on öeldud, et talupoegade keelatud tarvitada saksa sadulaid, päitseid ja saksa laadi Alutseid tagasi pööratud säärtega saapaid, nugise või rebasenahas, kõrgeid see, kui ka viida põletada ja viida müüa, mis seni laialt maad võtnud. Ja et kui keegi noh, kes seda määrust loeb ja märts luges ainult loomulikult peni saksa kirikuõpetaja või, või saksa ametimees kõigini näeb, seda on öeldud, on leiab seda ükskõik, kas kirikus või kuskil mujal midagi säärast, siis on igaühel lubat, igaühel lubatud sära võtta, millega talupoegade kõrkus maha surutakse ja lämmatab, lärmatakse, mille järele igaüks toimiku. Nii et, et see oli lausa jah, kui oli seal liiga, kui keegi arvas, et rebasenahast müts talupoja peas üleüldse, kus ta seal rebasest sai, sest jahil käia ei tohtinud, siis seal oli mingi surnud rebane tee peal midagi niisule või kanavaras, ehk siis sai. Aga kui seal ikkagi liiga kõrge paistis, liiga kõrge, siis võis see kaupmehe sell astuda seal kirikuks, ei pea selle talupoja juurde ütelda, sina mats, võta see müts sealt ära ja toimis vastavalt kõigile seadustele seisus psuse pühaseisus, see on nagu täiesti ära unustad, mis noh, praegune demokraatlik ühiskond see seisus, et ühiskond, mis valitses tervet seda keskaega ja varast uusaega. Aga pulmapidu, olgu ta aadli pulmapidu või talupoja pulm algas ikkagi kirikus käimiseks. Jah, muidugi kirik küll, aga Ma saan aru nüüd küsida, et võib-olla seal selle mõttega, et millises, vot kuidas aadlipulm täpselt kulges. Vaat ega me päris täpselt ei tea, meil on tõesti see imeilus Russowideks, kus on kõige pikemalt siinset pulme, räägitakse, Russowei ei hoia sõnu kokku, tundub, et ta räägib siin sellest täpselt, kui kui võetakse lõpuks lõpuks põrand sellest maha valatud üles. Õllest oli, et tuli heinad peale, toetult oleks tantsida saanud tantsides õlgedest või seal niisugune ta räägib kõigist, ta räägib, palju olid Endel Puttidel kesti ja ta trepi peal väljas seisid ja nägid seda niisugust peigmehe saabumist pealt. Palju neil oli neid kuld- ja hõbeehteid, ta räägib sellest. Seal paljut, tsiteerid seal, president tantsisid nende all kuldkettide ja sule tuttide ja muude ehetega mukitud, suured jakkasket, täkud ja erksad ratsud kelledest üksainus juba enam kui üheksa sälitist rukist paksis ja kellest ühekski muuks droominguks kasu ei olnud, kui ainult sääraseks toretsemiseks. Üheksas sälitesse muidugi rahvale mitte midagi. Sälitisse on minagi täpselt ja mis Salites on, teda on üsna raske tõlgendada omamoodi, nagu mahu ja kaalumõõt on olemas ja Salitisema on olemas. Tallinna säritis laevadel oli areenil harilikult Salitist, müüdi nii-öelda või müüdi viljalaevadele, laevadel sälitiste kaupa, see on umbes umbes 2000 3000 sinna vahele kilogrammides. Nii et üheksast sälittlisse on 1800 kilo rukist umbes või natuke rohkem, ütleme jah, 9000 korda kaks, umbes kaks tonni, umbes 20 tonni rukist. Võib-olla praegu rokin madal. Aga tol ajal, arvestades seda, et külades viletsamatel aegadel oli juba märtsis veebruaris-märtsis sageli rukis päris otsas ja tuli minna mõisa nii-öelda laenu võtma ja talvega oli valmis ükskõik mida selle selle eest andma, sest siis võib arvata, et rukis tegelik väärtus oli kallis. Aga nüüd naiste Vasaatorisest küsimusele te küsisite, kuidas pulm jah, et kas kirikas kirikust algas nii aadli kui ka talupoja pulm, jah, muidugi, ja talupoja pulm oli reeglina vot nii naljakas, kui see ei ole, tollasest ühiskondlik, me räägime aastas kuskil 1000 550560 võib-olla ehk kuskil 1600 sinna maale, tähendab Liivi sõjaeelne Liivi sõja aegne ühiskond hoolimata, et neid aadli arveid maksmata arveid vaidlustatud arveid on küll ja küll. Me aadli pulmakäiku nii päris täpselt võib, kõik pakub ja hoolimata on nii palju neid määrusi pulmade kohta. Nii palju artikleid nende kohta ei ole päris täpselt ei tea. Nii naljakas ole talupoegade pulmi oskama isegi täpsemalt rekonstrueerida, sest juba tollal need kõige varasemad Baltikumi kirjeldused ükskõik, ulatuvad jah, kasvõi selle Russowist või tuleneb peegeldage kõike nende nende stati Niilunud, seal iksootika ja nad, nad kirjeldasid talupojapulmi üsna tihti. Meie varased varased kroonikud, ärme nüüd seda, et kõigil on nagu niisugune väike niisugune pulmalõik ja seal on just nimelt talupoeg loomulikult pani või noh, reeglina pani ennast kirikust paari ja see juhtus juba mitu nädalat enne pulmi taluma punnid, nii lahkugi Kaarli pulmad enamalt jaolt olid talvisel ajal, sellepärast et talvel juba see liikumine talupojal polnud muidugi tähtis tema küllase toidu omas klast. Aga ikkagi talu pole üldse tähtis, et oli viljasalves harilikult enne mardipäeva käidi kirikus ja siis kaks-kolm-neli nädalat hiljem olid pulmad ja oli ainult see vaheriie on mõni kroonist maininud, et kui bulla juhtus nii et pulmas oli, et pulmas, et kirikus oldi käimata, istus pruut pulmas kaetud näoga, tähendab, tal oli see sõba ülasõba või see niisugune lina üle. Aga kui ta oli juba kirikus käinud, siis oli, oli ta juba lahtise näoga, see on niisugune. Pidamist justasid märkus aastast kuskil kuskil 1610 midagi niimoodi. Või oli see seal ja ma ei mäleta täpselt tulenevad aadli pulmadega. Tagasi, et kui pulmi peeti, siis keskpulma kutsuti ehk mis ma tahan küsida, on see, et kui mõnel tähtsal aadlikul olid pulmad, kas see oli suur sündmus? Liivimaa jaoks, kui palju rahvast sinna pulma kutsuti ja kui suure maa-ala seda teati. Noh, ma kujutan ette, et pulm oli absoluutselt igasuguseid. Oleme kuidagi antsest kuulsasse 1000 5800 seda pulma, see, millega sa leiad Liivi sõda, siit see oli, see siinpoolne vastukäik sele sõja algusele, esimene niisugune täiesti mittekohane. Seal oli küll, et seal nii ütleb russo, russo muidugi liialdab, et kogu eestimaadel kond ja ka suur osa liigina piiskopkonna aadlik. Aga samas noh, loomulikult me räägime siis juba sadadest sadadest inimestest, aga samas tuleb meelde, et ega tegelikult see aadel, kond Eestimaad polnud ju midagi ime. Suurt see oligi tegelikult ainult mingisugune maksimum, umbes 100 suguvõsa ja umbes 200 250 perekond võib-olla ainult null, jah, viisakalt juba natuke hilisemast perioodist, aga me teame täpselt seda, kuidas aadel oli see võistlus ülejäänud elanikkonnaga 0,2, kaks kuni 0,5 protsenti elanikkonnast, nii et 1000 inimese kohta oli siis ainult kaks-kolm aadliku. Liivi sõjaks oli ainult 500 mõisat olemas ja pealegi, et 500, mis tähendas seda, et sageli oli ühel mõisniku käes oli neid viis, kuus, seitse tükki. Nii-öelda, et jah, ainult 200 perekonda, kuidas pooled kutus, 100 100 külalistähendab, noh, nii-öelda paari loomulikult neid. No muidugi, see läheb niisuguseks talupoegadele, see väga täpselt reglementeeritud sellega need Fula määrsus tegelesidki, et palju tohib veerand Rama talupoja kutsuda täis adramaa talub, kõik oli paigas ja see oli ka kõigilt teises ühiskonnakihtides Albitaalil. Laadal see siinse maanurga hõis. Jah, nemad arvatavasti sadu pluss veel lõputu hulk võitlesid lõputult, aga teenijaid kui palju. Kui me nüüd tuletame meelde ühte väga kuulsat filmi ühte väga kuulsat Kirjandusteost siis Liivimaasõja ajal peeti Agnes von männifuuseni Hans von Rispiiteri pulmad, aga tegelikult sellenimelisi inimesi elas küll Liivimaal, aga, aga niisugust pulma. Teada ei ole ohvriks? Ei muidugi mitte täpselt jah, aga kuna perekonnad olid nii vähe ja vaadake tollasel aadlik kaal ühiskonnas, seal ikka väga-väga tähtis see kõrgema seltskonna omavaheline vereside, seda loeti ju lausa mitmeid veid sugupõlvi tagasi, mõni sai kaanlikuks tänu just nagu seda külla, kui, kui magas, ikka, andis juurde seitsmeteistkümnendal sajandil, kui tähendab saadi avalikuks nimetan peaaegu naise kaudu, tähendab kasvõi niisugused nagu lantika, hausenitia ja Fokid on niimoodi, et ta toit, rahakad, kaupmehed, kes abiellusid aadlikuga ja lõpuks said ka ise, see oli noh, nagu üks lisapunkt, aga see Riispiteritu väga tuntud suguvõsa keskajast ja Münchauseni omavahel. See ei ole midagi, midagi ootamatut või võimatut, jah, midagi võimatut ei ole jah. Aga kas on teada, mõni mõni konkreetne pidu? Tähendab nimeliselt, kes paari pandi? Muidugi on, see ei ole veidi päris hea küsimus, sellepärast et kõik need nüüd natuke liialdan, et baltisaksa aadli genoloogiasse Antpuse on nagu mingisugune karja tõbras, Raamat ei tea, sageli ei pea iialgi, sageli ei tea nendest täpset sünniaega täpset surmaaega, aga pulmaaega võib abiellumisaegu, kellede sugulased on alati täpselt ja nimelt kui kõigi tahaks, võiks võtta tõesti selle genoloogilises Andbuchi ja sealt vaadata järele, kui tihti on neid pulmi olnud ja, ja me saamegi lausa lausa kronoloogiat. Võime tõesti ütelda, et kas iga kahe või kolme nädala tagant oli jälle mingisugune kuskil mingisugune pull. Eks kuulsamaid Liivimaasõjaaegseid tegelasi on Hertsog, Magnus või kurikuulsamaid, kuidas keegi tahab. Tema ise oli siis, kui ülestõus algas, Läänemaal oli ta pulmas, aga ta juhe pidas ka pulmi. Aga see jutt on, aga oli selleks, et et kogu aeg pulmas pulma ja, ja jahikäigult jahikäigule. Jah, kui ta seal saabus, ta tuli ju noore poisina siia, peaaegu on sealpool 520 või vaevalt 20 täis täis abiellus tollal ikkagi vanemas eas. Aga muidugi tema pulmad olid väga erandlikud. Vaevalt et selliseid enne ja teise temast vist 1005 seitse kolm vist vist peale lihavõtteid tema pillusja Novgorodis, sellepärast et tema, tal ei olnud lihtne abielu, tema abielu oli nii-öelda politseile tühjusest, abiellus ju. Ivan neljanda, kuidas ta oligi, lellepojatütrega tähendab siis Maria Vladimirov naa, tähendab Staritsa ja Dmitri turstid Vladimiri kolmeteistaastase tütrega. Nad abiellusid Novgorodis ja nende abiellumine oligi täie igatpidi erandlik, sellepärast et muidu abiellumise kui Vene õigus, kui abiellutakse, siis see, kes kabi, noh, Vene õigus ka abiellu paar vanakreeka kiriku õigus järgi muutub kohe nii-öelda vene õiguslikuks, aga kuna siin oli tegu nii kõrgete persoonidega ja kuidas ütelda ei mingit pulmamäärused maksnud siis matus säilitas peale seda pulm oma luterliku usu ja siis tema abikaasa jäi vene õiguslikuks ja vot see oli nagu selline Kahekordne laulatus, et ma ei tea, kus siis enne oli Lutter vene õigeusus siis luterlikus kirikus, ma ei tea, kus, sest noogurysollase Lott üleüldse ta Novgorodis abiellus, oli tingitud sellest, et Moskva parajasti maha põletatud. Minu arust elasid nad päris hästi, nad tulid hiljem Kark siis nad elasid kark siis juba hooaeg kiviaeg Karksises lõbussis kuramas pilt alles, meil oli ka tütar, Fokia oli vist Timi ja ja hiljem Magnus oli küll üsna noorelt. Aga Järdokia omamoodi, kuidas ütelda? Vürstid ega see on ju ka ikka niisugune kõrge kaup just nimelt kaup, mingil määral poliitilistes suhetes ta mingi aja haaval, aga siis oli Riias, aga siis lõpuks otsustati saata või noh, käisid kindlasti läbirääkimised Moskvasse ja seal ta siis kloostris. Oligi tal on tavaline leskedele krises leskedele kloostris sorry siis kuskil 1615. Rääkis filosoofiadoktor Ants Hein, selline oli kolmesajas- Eesti lugu. Nüüd selle musta sousti juurde, millest saates juttu oli. Hinna Põldsam ütles, et on tõesti teada, et Tallinnas pakuti pulmalauas musta paksu sousti. Võisu midagi konkreetsemat Tallinna kohta teada ei ole. Küll võib aga keskajal Euroopas levinud raamatutest leida musta sousti retsepti. Kas ka Tallinna mustsoust või must nimelt selline oli, seda ei tea muidugi keegi öelda, vähemasti koostisosad olid Tallinnas küll kättesaadavad. See retsept on ka hinna Põldsami raamatus söömine ja joomine keskaegses Tallinnas. Ja see on järgmine. Jahu tuleb pruunista rasvas, lisada head veini ja kirsisiirupit. Siis lisada veel suhkrut, ingverit, pipart, nelki, Tiit ja kaneeliviinamarju rosinaid ja purustatud mandleid. Nii saab musta sousti. Ja veel üks põnev retsept hinna Põldsami raamatust. See on porgandipüree. Porgandit tuleb puhastada, lõigata tükkideks ja keeta, lisada veiniga valmistatud paksu mandlipiima ürte maitse järgi ja keeta pudru pehmeks värvida lillade või siniste lilledega. Kuidas teha mandlipiima, seda lugege juba hinna Põldsami raamatust ise ja seda ka, millest peab koosnema kollane soust. Ja kui keegi proovib järgi, siis andke teada, saate kodulehel, kuidas õnnestus teil see keskaegne söögitegemine pulmadest ja pidudest, räägib Ants Hein nädala pärast jälle. Minu nimi on Piret Kriivan. Aga ükski pulmapidu kindlasti möödunud muusikata, olgu aadliku pulm või talupoja pulm. Ja ehk tantsisid talupojad ka 16. sajandil pulmas lavajalavalssi torupilli saatel. Tänapäeval saab seda teha Sandra Sillamaaga koos.