Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte kolmapäevast, 23.-st juulist. Stuudios on Vallo Kelmsaar Eesti ettevõtete ja eraisikutele. Laenu ja liisingu maht on viimastel kuudel küll suurenenud, kuid kasvukiirus on vähenenud. Hoiuste kogumaht on rohkem kui miljardi krooni võrra kahanenud. Säästmise eesmärgil plaanib rahvusarhiiv sulgeda Pärnu-Viljandi- ja Hiiu arhiivi, koondada sealsed töötajad ning arhivaarid mujale kolida Pärnu puhul näiteks Rakverre. Eesti Kunstimuuseum alustab väliseesti kunsti arhiveerimise. Kolme aastaga tahetakse läbi uurida kogu kättesaadav pagulaskunstnike looming. Viljandis saab tänasest näha Martin kopase naivistlik skulptuure. Maal elanud kunstnik ei ole kunagi Eestis käinud. Lavastuslikult puukujukesed on ta teinud eesti kirjandusteoste ainetel. August on Eesti juubeliaasta teema kuuna pühendatud eksiilile vastupanuliikumisele ja riikliku iseseisvuse taastamisele traditsioonilistele kontsertidele, näitustele lisaks toimub mitu rahvusvahelist konverentsi ning suur öölaulupidu. Euroopa komisjon jätab pulgale ja ilma 600 miljoni euro suurusest abirahast, sest riik ei ole suutnud võidelda korruptsiooniga värskes spordis. Euroliidu abirahade kasutamise kohta on kritiseeritud ka Rumeeniat. Euroopa Liit ähvardab USA diplomaate viisakohustusega, kui USA ei kehtesta viisavabadust kõigi Euroopa Liidu riikide kodanikele. Meil on Eestis kuiv ja enamasti ka päikesepaisteline ilm. Sooja tuleb 19 kuni 25 kraadi. Eesti ettevõtete ja eraisikute laenu- ja liisingumaht suurenes juunis 2,2 miljardi krooni ehk 0,8 protsendi võrra. Aasta kasv langes eelmise kuu 21-lt protsendilt 19 protsendini. Kasvu aeglustumine on toimunud kõikides laenusegmentides, kuid rohkem on see ilmnenud kinnisvara sektoris. Sarnaselt eelmistele kuudele jätkus juunis viivises olevate laenude mahu suurenemine üle kuuekümnepäevase makseviivitusega. Laenude osakaal laenuportfellis kasvas mai ühe koma kuuelt protsendilt 1,8 protsendini juunis. Viivislaenude mahust ligi kolmandiku moodustavad kinnisvara sektoris tegutsevatele ettevõtetele antud ja ka järgnevatel kuudel võib eeldada laenukvaliteedi halvenemist, kuid pooleteise aasta ettevaates ei ole siiski näha, et see toimuks sellises ulatuses, mis võiks takistada majanduse sujuvat kohandamist või tekitaks tõsisemaid probleeme finantssektorile, teatas Eesti pank. Eraisikute ja ettevõtete hoiuste kogumaht kahanes juunis 1,2 miljardi krooni võrra. Euribori mõjul tõusid uute eluasemelaenude ja pikaajaliste laenude keskmised intressimäärad ligi poole protsendipunkti võrra. Pangad teenisid aga aasta teises kvartalis 1,6 miljardit krooni puhaskasumit. Eesti Panga teatel ületas esimese kvartali kasumit küll enam kui 80 protsendi võrra, kuid sisaldas mitmeid ühekordseid tulusid. Arhiiv plaanib Pärnu-Viljandi- ja Hiiumaa maa-arhiivi sulgeda sealsed töötajad, koondada arhivaarid mujale, kolida Pärnu puhul näiteks verre. Toomashaldalt kuulete lähemalt. Peamine põhjus, miks riigiarhiiv kavatseb uuest aastast sulgeda näiteks Pärnumaa-arhiivi, on kokkuhoid. Summa ei näi küll suur aastas 140000 krooni rendiraha Pärnu linnale, aga kui lisada muud kulud, ei näe riigiarhiiv enam võimalust neid kata. Praeguste kavade kohaselt koondatakse Pärnus neli inimest ja lõpetatakse tegevus mullu sajandat sünnipäeva päeva tähistanud 1907.-st aastast pärineva unika tavalise interjööriga Pärnumaa arhiivis. Kes ja mida selle tagajärjel kaotab, selgitab Pärnumaa-arhivaar Endel Arand. Kaotavad kõigepealt inimesed, kellel muutub teenuse saamine raskemaks, teiseks asutused neid on siin üle 200 ja kes vajavad nõustamist ja keda me oleme nagu põhimääruse järgi kohustatud nõustama arhiivinduse ja dokumendihalduse valdkonnas, väheneb muidugi laiemas mõttes riigiside kodanikuga. Meid kõige üldisemast laastus on 1000 külastust aastas, kes siit saab nagu konkreetse päringu vastuse, neid võib-olla ei ole nii palju vajalikud suunised, kõik teada soovijad saavad siit. Maa-arhiivi ülesanne ei ole mitte ainult päringutele vastamine. Maa-arhiivile on arhiiviseaduse järgi veel mitmeid ja mitmeid ülesandeid funktsioone arhiivi põhiülesannete täitmiseks, reivi põhiülesanded. Teatavasti on kogumine, säilitamine, juurdepääsu tagamine. Pärnumaa-arhiiviga sarnane saatus ootab ees ka Viljandi- ja Hiiumaa arhiive. Kuna riigiarhivaar Priit piirko viibib läheduses Kuala Lumpuris. Palusin arhiivide sulgemiskava kommenteerida ajalooarhiivi direktoril Indrek kuubenil. Pärnu-Viljandi- ja Hiiumaa-arhiivide võimalik sulgemine on üks osasid rahvusarhiivi säästukavast kasutada. Eelarve on selle aasta jooksul nüüd säästukavadega seoses vähendatud üheksa protsenti, järgmine, kas ta sellest omakorda kahaneb veel ligi sama palju, ehk siis 2009 on meie eelarve kolmandiku võrra väiksem, 2007 oli teine pool, mis seda otsust võimaldab siiski langetada, on see, et nende aastate jooksul, millal e on meie ellu tulnud internet e-teenused siiski garanteerime selle, et keskmine kodanik pärnaga sealhulgas ei pea, no väga valusalt üle mõtlemata saab oma teenused arhiivi abil kätte ja paralleelselt sellise füüsilise kohaloleku vähenemisega paradigmaatilised avardanud kasutamisvõimaluse ja lähiajal paraneb see olukord veelgi. Miks just Pärnu-Viljandi- ja Hiiumaa? Todon rendipindadel ja teine on see, et sobivaid hoiupindasid sinna nendesse kohtadesse Sid rahvusarhiiv säilitustingimuste parandamiseks nagu investeerida ei saa. Nii et pärnakad, mulgid, hiidlased, kes internetiga sina peal ei ole, teevad tulevast aastast endale vajalikke arhiividokumentide järele sõitma sadade kilomeetrite kaugusele. Näiteks Pärnu arhivaarid hakkavad asuma Rakveres. Eesti kunstimuuseumi projekt pagulaskunstnike loomingu uurimiseks sai Saku Õlletehasel miljoni kroonise toetuse. Koos Kanada, eestlaste ning Eesti riigi toetusega koostavad Kumu ja Tartu kunstimuuseumi võimalikult täieliku väliseesti kunsti digitaalarhiivi Toomas Kelt. Eesti kunstimuuseumi peadirektori Marika valgu sõnul on väliseesti kunsti uurimine muuseumi suurim projekt, millele varem muuseumi jõud peale ei hakanud. Ta on kõige suurem ja ma arvan, et ta muutub veelgi suuremaks ja olulisemaks. Muuseas, see ei ole tekkinud idee tänasel päeval. Meil juba mõtetes üheksakümnendatel ja juba siis me teadsime ja saime aru, et meil on kohustus tegelikult tegeleda selle paguluse eesti kunstiga. Projekti koordineerib kumu kunstimuuseumi direktor Sirje Helme, tema kõige optimistlikumad hinnangul kulub projektile kolm aastat ja üle nelja miljoni krooni. Praegu on aga viimane aeg hakata väliseesti kunstiga tõsisemalt tegelema. Praegu me teame, põhilised tõed või kui seal tõdesid üldse on vähemalt põhilised liikumised fikseerima vähemalt, et siis lõppude lõpuks interpretatsioon võib alati hiljem olla jaoks seitset interpretatsiooni võimalikuks teha ka hilisematele põlvkondadele on meie asi praegu nii palju dokumenteerida kui võimalik, nii palju arhiveerida kui võimalik koguda andmestikku nii palju kui veel on võimalik, sellepärast et põlvkonnad ju kahjuks vahelduvad tööd lähevad rohkem laiali, mingisugust dokumentatsiooni selle kohta ei ole, nii et ma arvan, et see on viimane hetk praegu veel dokumentatsiooni teha. Sirje Helme sõnul on väliseesti kunstnike loomingu uurimine seotud ka laiemate eesmärkidega. Nimelt on kogu Euroopas üles kerkinud soov paigutada paguluses elavate kunstnike looming üldisemasse kultuurikonteksti. Meie asi on tõepoolest vaadata nagu ka teistele idaeurooplastele, kuidas kultuur käitub või kuidas need tööd käituvad kultuuris, mis on loodud ühe ühe rahvuse esindajate poolt, aga hoopis teistest kultuurilistes sotsiaalsetes tingimustes. Rahvusvahelist mõõdet saab projekt juba augusti lõpul, kui kunstimuuseumis toimub esimene seminar pagulaskunstist. Projekti lõpuks planeeritakse rahvusvahelist konverentsi, samuti suurt vaatenäitust, kumus ning ülevaate trükist. Loodav arhiiv jääb uurijate käsutusse nii eesti kui Tartu kunstimuuseumites. Projekti toetab suurelt Saku Õlletehas. Täna alla kirjutatud pikaajalise koostöölepingu kohaselt toetab ettevõtte kunstimuuseumi miljoni krooniga. Toetust tuleb veel Kanada eestlastelt ja Eesti riigilt. Edasi tänased välisuudised, Marta Grauberg Euroopa Komisjon jätab Bulgaaria ilma 600 miljoni euro suurusest abirahast, põhjuseks riigi suutmatus võidelda korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevusega. Täna avaldatud raport kajastab Euroopa Liidu rahade kasutamist liidu vaesemates riikides. Selles on kirjas, et Bulgaaria on võitluses kõrgete ametnike seas levinud korruptsiooni ning maffiaga läbi kukkunud. Komisjoni teatel on abirahadest ilmajätmine praegu ainus võimalus kaitsta maksumaksjate raha. Euroopa liit peatas abirahade ülekandmise Bulgaaria kahele suuremale Euroopa toetusi välja jagavale ametiasutusele. Samas raportis kritiseerib Euroopa komisjon ebatõhusa korruptsioonivõitluse eest ka Rumeeniat. Selle riigi suhtes siiski meetmeid ei rakendatud. Raporti kohaselt jälgitakse Bulgaariat ja Rumeeniat lähedalt ka edaspidi, sest Euroopa Liiduga liitumisel näed kõiki liidu nõudeid vajalikuna. Raley täitnud. Euroopa Liit ähvardab USA diplomaat viisakohustusega, kui USA ei kehtesta kõikidele Euroopa Liidu riikide kodanikele viisavabadust liidu õigusvoliniku. Jacques Barroso sõnul on vastuvõetamatu, et samal ajal, kui mõned kolmandate riikide kodanikud saavad USAsse reisida viisavabalt peavad kaheteistkümneid Euroopa Liidu liikmesmaa kodanikud endiselt viisat taotlema. Tema sõnul ei ole vaatamata komisjoni ja üksikute liikmesriikide jõupingutustele USA suhtes saavutatud mingit käegakatsutavat edukomisjon teeb ettepaneku vastumeetmeteks. Üheks võimalikuks variandiks on viisanõude ajutine taastamine USA diplomaatidele järgmise aasta esimesest jaanuarist. Samas teatas USA ja viisavabadusprogrammi eest vastutav Richard Paat, et Euroopa liidu kaheksa liikmes ja sealhulgas Eesti kodanikud oled juba selle aasta lõpus pääseda USA-s viisavabalt. Tema sõnul kaasatakse Malta, Kreeka, Ungari, Slovakkia, Tšehhi, Läti, Eesti ja Leedu programmi tõenäoliselt oktoobris või novembris. Sõjakuritegudes süüdistatud Bosnia serblaste endine liider Radovan Karadžić kavatseb ennast Haagi sõjatribunali sisekaitsma hakata. Karadžić advokaadi sõnul kasvatab mees küll juriidilist abi, kuid kohtades plaanita üksi hakkama saada. Serbia võimude teatel antakse Karadžić Haagi sõjatribunalile üle selle nädala lõpus või järgmise alguses. Karadžić advokaat kavatseb üleandmise vaidlustada. Bosnia serblaste endisele juhile on esitatud 15 süüdistust, millest rängimadon Sarajevo piiramine, kus hukkus 11000 inimest ning massimõrv striebeni Chas, kus tapeti ligigi 8000 inimest. Euroopa liit teatas, et ei alusta praegu majanduse läbirääkimisi Serbiaga. Liikmesriikide esindajad leidsid, et Serbiat tuleb premeerida Radovan käsitsi kinnivõtmise eest, kuid üksmeelt kaubandussuhete avamise osas ei saavutatud ning ilmselt langetatakse otsus selles küsimuses. Sügisel. August on Eesti juubeliaasta teema kuuna pühendatud eksiilile vastupanuliikumisele ja iseseisvuse taastamisele. Täna tutvustati augustikuu tähtsamaid üritusi ajakirjanikele. Kohal käis Mall Mälberg. Meie keerulist ajalugu silmas pidades on selge, et erilist tähelepanu väärivad sündmused, mis tegid võimalikuks nii iseseisvuse sünni, kuidas sünni esimest poleks ilma vabadussõjata, mille pühendatud teema kooli jaanuaris teisele on pühendatud August juubeliaasta töörühma juht Toomas Kiho tuletas meelde augustikuude sündmuste jada. Just augustis on toimunud dialoog, tähtsaid sündmusi, mis on seotud nii hästi pagulusse minekuga 44. aastal. Kui üldse sündmuste ahela algatamisega Molotov-Ribbentropi pakti allkirjastamisega 39. aastal siis hiljem uue ärkamisaja hakul toimusid augustis, Molotov-Ribbentropi pakti aastapäeval mälestusväärsed pargi miitingut ja 31. augustil 1994 lahkus viimane okupatsiooniväe sõdur Eestist. Ja muidugi vaat et olulisemgi on see, et 20. augustil õnnestus teatavasti Eesti riiklik iseseisvus siin kodumaal taastada. Ja seetõttu on augustikuu, justkui meie kummardus nendele põlvedele inimestele, kes aitasid, olgu siis kodumaal või võõrsil Eesti iseseisvust alles hoida ja sedasi taastuda. Sündmusi ja ettevõtmisi, millega omariikluse taastamise aegu meenutatakse ja tähistatakse, on sadu kontserdid, Põhja- ja Baltimaade koorifestival näitused, rahvusvahelised ajalookonverentsid, jumalateenistused ja kogusele rajal liiguvad mööda Eestit kinobuss, kinorong ja kinolodi, et näidata noori kotkaid, ruumilist kino ja viiendal augustil esimest korda ka filmi Taarka. Ent kõige suurejoonelisemaks kujuneb kahtlemata öölaulupidu märkamisaeg 19. augustil, mille eest vedanud ja Margus Kasterpalu kinnitas täna, et sel päeval ei ole mingit põhjust ega vajadust end vabaks laulda. Vabad, me juba oleme ärganud, Me oleme ajaloos mitu ja mitu korda. Nüüd oleks tõesti aeg silmad puhtaks pühkida, märkama hakata, mis siis ikka õigupoolest ümbruses toimub. Millal me viimati märkasime, et Eesti on vaba või et abikaasa on ilus, et lapsed on toredad võimalusi, mida märgata on palju. Võib-olla seetõttu ongi see märkamisaja öölaulupidu siis oluline, selle koha peal toimub täpsemalt, siis kujutab öölaulupidu endast ühte suurkontserti algab õhtul kell üheksa ja siis me umbes kuue tunni jooksul liigume ajateljel esimesest laulupeost üle vabadussõja esimese vaba Eesti laulupeo juures üle iseseisvus ja selle kaotamiseni kuldsete 60.-teni ja sealt edasi siis lauldakse kõiki neid isamaalisi laule, mida 20 aastat tagasi ja siis kuskil seal kella ühe paiku öösel peab tulevikku vaatava kõne Eesti vabariigi president ja pärast seda läheb kontsert edasi siis, kui laulda ei taha keegi. Siis ta lõppebki ära. Viljandis avati täna Martin kopase naivistlik teema skulptuuride näitus Piret rist. Martin kapase töid oodati Eestisse juba kevadel, kuid vene föderatsiooniga tuli vahetada mitmeid dokumente, rääkis eesti naivistlik kunsti. Ehk siis Kondase keskuse juhataja Mari Vallikivi. Tööd tulid praegu Pihkva muuseumist ja, ja kuna see on riiklik muuseum, siis lihtsalt tõlget paberid jõuaksid õigel ajal õigesse kohta, et noh, selleks tuli nagu väga kõvasti vaeva näha, paberit tootsime tõepoolest väga palju. Martin kopas sündis 1908. aastal Venemaal Peterburis kubermangus Eesti külas nimega Valerjanova. Ta lõpetas sealse küla, kooli ja kutsekooli Eesti osakonna aga keerulised aastad ja teine maailmasõda võimaldanud tal lõpetada ühtegi kõrgkooli. 1960.-te aastate lõpul hakkas ta voolima puukujukesi, kuid ajendiks polnud mitte sisustada oma aega, kuivõrd teravnenud igatsus Eesti järele. Eestis pole Martin koopas kunagi käinud, kuid ta mõtles pidevalt Eestist ja oma puu kujukeste loomisel sai ta inspiratsiooni Nonii eesti kirjandusest. Martin kopase kuinaivisti avastas Pihkva muuseumi kunstiteadlane Natalia Saltan. Ilmaga. Põhjusteta võib Martin kopase loomingut pidada suurimaks avastuseks kahe tuntuima ja tunnustatuima eestynaivisti ja noadi ja Paul Kondase kõrval. Et nad on skulptuurid, aga on köik need naivismi klassikalised omadused, on neil olemas värvilised ja, ja tegelikult on nad veel ka üsna omapärased võrrelda paljude teiste puuskulptuuride ka sellised omalaadset lavastused. Kuna nad põhinevad enamuses kõik eesti kirjandus Classical, Oskar Lutsu ja Tammsaare teostel, siis nad ongi ilmselt tema mõtles, et ta ta lavastab siis kõik need stseenid uuesti ja omamoodi kasutab erksaid värve, tema proportsioonitunnetus kõik on paigast ära. Nad on omamoodi armsad, nad jutustavad midagi väga ilmekalt ja tal on selliseid naljakaid nüansse. Muidugi ta on väga omapärane iga igas mõttes. Pihkva muuseumis on praegu 31 Martin kopase tööd, kas ka eesti naivistlik kunstikeskusesse on võimalik mõned tema tööd saada? Kuuldavasti oli pärast surma jäänud tema mai ja väga palju töid, millest praktiliselt mitte midagi teada ei ole. Kondlase Gesculasel õnnestus osta ära viis tööd, siis kui ma tema külas käisin, kus ta elas ja, ja ühe ühe naise sugulase käest. Martin kopase puukujude näitus jääb Viljandis Kondase keskuses vaadata seitsmenda septembrini ja alates homsest rakendab Kondase keskus öömuuseumi ideed ning seda pühapäevani. Piret rist Viljandi. Ja ilmast öösel on oodata vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm, puhub läänekaarte tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ja sooja on üheksa kuni 15 kraadi. Päev tuleb kuiv ja enamasti ka päikesepaisteline, puhub valdavalt loodetuul neli kuni 10 meetrit sekundis ja sooja on homme 19 kuni 25 kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja kuulmiseni.