Head raadio, kahe kuuledest saadet siin me oleme, jätkub ja seda koos meie tänase külalisega, kelleks on Rebecca Kontus, tervist, tere. TVK. Kuulasime just lugu, mis veel vaikselt kaigub kõrvus peaks ütlema, sellel lool on ime, eks kõnnin sirgelt ja see on pärilik sinu värskelt albumilt flonüür. No millest näiteks seesama lugu praegu rääkis. Kõnnin sirgelt, eks siis kontrollid, kas sa oled piisavalt kainet hakata autoga sõitma. No minu mõte ei olnud muidugi ise, aga eks igaüks tõlgendab isemoodi, seda lugu. Mäletan, kui mina selle laulu kirjutasin, siis. Ma arvan, et ma ei ole varem olnud nii katki oma elus. Aga, aga seal teinekord on sedasi, et, et kuidagi laul tuleb minu juurde varem, kui mu emotsioon lõpuks sinna järgi jõuab, et selle laulu kirjutasin, siis, siis ma olin katki, aga läks natukene aega mööda ja siis Kõlab ei kõla üldse nii, nagu oleks väga katki. No just et mulle meeldib mõelda selles, et et noh, asjad lähevad mööda ja negatiivsete emotsioonide negatiivsed olukorrad lähevad eriti mööda. Rebecca räägimegi siis natukene sellest albumist, mis ma saan aru tegelikult noh, füüsilisel kujul ei ole veel üldse kätte tulnud kuskilt vabrikust. Sul, eks ole, mõned päevad on aega ongi jah, et ikkagi ta peaks. Reedeks peaks jõudma. No reede kell kuus, ma loodan, et ma saan seda juba inimestele. Loodame, et on kaine autojuht, kes, kes ta nagu ära toob, et ta jõuaks ikkagi kohale, aga räägime, käin eino lihtsalt vaata nii palju on ju igasuguseid liiklusõnnetusi, viimati õude meie siin vaatame kogu aeg uudisvoogu ja mis toimub? Sõidab teelt välja. Aga ei seda asja, noh, ma ka ei usu, et juhtub, et ikkagi plaadid jõuavad kohale, aga räägime siis natukene sellest plaadist plaadi nimi on Flanüüria ja võib-olla kõigepealt ütlegi siis miks selline pealkiri. Flaneer tähendab eesti keeles sellist jalutajad või uitajat ja Bodelleeri järgi oli see inimene, kes, kellel oli võimalik käia linnas ringi et avastada selle erinevaid kihte ja väga sageli tähistus kohvikus ja ja vaatas, mis ümberringi toimub ja kogusin inspiratsiooni sellest, mis, mis toimub ümberringi ja ma väga sageli just inimestest ja kuna ma ise olen kirjutanud lugusid samal moel, et ma olen inspireerituna olnud inimeste erinevatest lugudest, siis tundus hea mõte olevat allkirja panna, kes hullud inimesed? No näiteks siin mul istuvad ruumis mõned, no kas meie inspireeris? Vaatame vaatame. Aga mõte on ikka see, et, et need ei ole siis konkreetsed lood, vaid vaid sa lihtsalt omaenda, võib-olla fantaasial lasknud nagu lennata, oled jälginud neid inimtüüpe mingisuguseid ja sealt siis hakkavad need lood. No päris mitu lugu on sündinud ka just sedasi, et näiteks üks üks lugu, mis mu paadi peal on need noh, ma räägin selle loo siis ära, et tal oli suhe, mis oli neli aastat umbes kesti sisse, tema noormees jättis tema maha sõnadega, et sa oled kole ja sa oled paks ja sa lähed inetu ja sa oled vastik inimene ja minu arust kõige halvem esile. Minu jaoks oli nii sokk, et noh, ma nägin, kuidas see olukord lõhkus teda nii väga ära. Ja siis läks paar nädalat mööda ja kuskil seltskonnaajakirjas oli see noormees, siis võttis sõna, kuidas ta on leidnud uue tüdruku ja see ongi just õige, noh, kõige-kõige-kõigem läheb pool aastat mööda ja siis noormees noh, peale seda, kui tüdruk uuesti on õppinud hingama uuesti, hakkab olema tema ise, siis see noormees on tema ukselävele, tuleb, istub tema diivani peal, pikutab tema voodis, mängib tema kassiga, kurdab, kui raske elu temal on. Ja kui mul sõbranna mulle rääkis seda, et näed, tal on nii raske elu, sest mul oli lihtsalt selline tunne, et ma tahaks teda raputada. Aga milles sina elad, millal sa enda jaoks leiad selle hetke, millal sinul on õigus öelda, et mul on raske. Ja siis ma kirjutasingi loet, millal elad? Ja sa kirjutad ikkagi sellistest inimestest, kelle lugusid sa natukene täpsemalt tead, mitte see, et sa näiteks istud kuskil tänavakohvikus, näed, et keegi kõnnib mööda ja sa hakkad ette kujutama, milline elu tal võiks olla ja milline see inimene sinu silmi seal väga sageli, kui ma olen üksinda kohvikus, siis ma ei saa sinna midagi parata, et ma lihtsalt kuulen või ma panen tähele, mis näiteks kõrvallauas või inimesed, kes tekitavad mingit stseeni kuskil, et, et ka see võib olla inspiratsiooniks ja, ja see ei pea olema täpselt see, et ma tean kõiki asju tema elust, aga ma tean seda seika, kus ta näiteks ma ei tea, oma sõbrannaga, läks tülli või, või leppis ära või noh, mis iganes. Kas ei ole, see on väga õige jah, et tänapäeval ma olen tähele pandud, eriti, kui telefoni inimene haarab, siis võib rääkida, ma ei tea, mis asjad oma elust, et vahel tekib endal nagu piinlik, et mida kõike, midagi parata, et ma ei pane kinni ometigi. Nii, et siis selliseid põnevaid asju mine tea, eks ole, mõni võib end järsku ära tunda, noh nii nagu oli siin. Uudisportaalis olid need, kes käisid pühapäeval jooksmas maijooksu, et vaadake, et kas ta oma pilt, pildi leiate üles, et võib-olla mõni kuulab neid lugusid ja tunneb midagi tuttavad või on seal kindlasti midagi nii üldinimliku, et iga inimene kuidagi midagi tunneb. Noh, väga sageli on see, et, et mina räägin oma loo ja tead, mul on täpselt sama raske mul või mul on täpselt sama emotsioon, mul oli, mul oli midagi sarnast ja ma arvan, inimesed tunnevad ennast ära, aga teiste inimeste lugudes. Et kui mina kirjutan siin lool näiteks aja end püsti, et kaua sa istud seal diivaninurgas, siis ma usun, et enamikul inimestel on see tunne, et meditsiin ei jaksa, ei taha. Ma vaatan, et see plaadiümbris on ka hästi põnev, me ei saa vist veel esialgu seda näidata, või tähendab ütleme niimoodi, et kui me siin selle pildiga ühe poole saamas, siis võib-olla saame Facebook'i järsku üles panna, aga see kõik võtab aega. Aga räägi natuke see plaadiümbris, mis, mida see endast kujutab, seal seal sihuke fantastiline nägu. On täiesti fantastiline, natukene sinnani see tegelikult see on üks makett, ainult et tegelikult see tuleb, selline oranž, ma olin väga kahevahel, kas sinine või oranž, aga jäi Oranz, sest et oranž on selline muutustele altim. Ja siis ma otsustasin, et see Boranssaga, selle kujunduse autor, nii nagu mul ka teiste albumite kujunduse autor on Lauri Tuulik kes seekord siis joonistas käsitsi nende pildid, illustratsioonid nende laulude juurde. Et ta kuulas neid lugusid ja kirjutas välja mingid fraasid enda jaoks, mis tema jaoks olid olulised või kuidagi rääkisid temaga. Ehkki omaloomingut ja nüüd kuna minule väga meeldib see, mis ta tegi, siis siin, esitluskontserdil me paneme üles näituse tema töödest seeme, kiht. Rebecca see on suhteliselt ebatavaline, et noor inimene teeb albumi ja ta ei pane sinna endast glamuurset pilte vaid laseb hoopis disainerile, pigem sellise väga kunstimeelega disainerile joonistada pillid hoopis tema nägemusest. Kas. Sul on seal sinu enda piirid. Ei, see ei ole minu enda pilte, miks ei ole tegelikult, kui vaadata minu eelmisi albumeid, sest noh, ma olen ka üritanud mingit pool nägu panna või noh, mulle ei meeldi täpselt selline pere, vaadake seal mina mulle meeldib käia tänaval veel niimoodi ringi, et keegi ei tahaks eraelu ka elada. Või kas me sinust võime täna pilli teha ja Facebooki üles panna, kus on kõik meie külalistepillid? No hea küll. Rebecca, kuulame muusikat tänasest saatetunnis sinu valikul ja meil on pandud järjekorda, Florentsendame siin Loogandoog teis võib-olla ei saa põhjendada seda valikut kui need lood, mis ma välja valisin, muidu on sellised, mis ma ise olen avastanud kuidagi siis see lugu on minu kursa avastatud ja selles mõttes ma varastasin tema teemaloo ära. Et Ta mängis seda meil koolis ette mingisuguse video taustaks, mis ta ise tegi. Ja kuna minu jaoks oli nii selline positiivse emotsiooniga lugu, mida mul just sel hetkel oli väga vaja, siis nii võtsin selle endale. Lauljatar Rebecca Kontus on meile täna külasi ja Rebecca Lun õige õige pea välja tulemas täiesti uus album, millel on nimeks. Lanüür, just nimelt ja Rebecca on juba Sun neljas album. Ja ometi sa ju ei tegele ainult muusikaga, vaid sa käid koolis, sa käid tööl, kuidas sa jõuad neid nii palju teha? Ma ei näe, mu kursakaaslased imestavad, et kool on väga-väga-väga tihe ja tööl on väga palju tegemist ja see muusikaprojekt võtab aega, aga samas mina leian, et, et seal on mingid sellised asjad, mis hoiavad mind tasakaalust. Kui ma teeks ainult muusikat, siis see kuidagi nagu väsitaks ära. Et see arhitektuur, see kuidagi balansseerib mind. Sinu õpingute juurde jõuame ka veel kindlasti täna tagasi tulla, aga räägime veel paar sõna, selle paar sõna sellest albumist, flon nööre. Sul on seal peal nüüd 12 lugu. Kuigi sa alguses soovisid, et oleks 13 lugu. See on juba teine album, kus ma tahan panna peale 13 lugu ja no ei õnnestu. Üks üks päev saab teoks rongivi. No räägiks natukene sellest, mis, mis ta nagu stiililiselt on, et et mis, mis seal on, esimene lugu, mis kuulasime popdžäss vist või midagi siukest. Sassi liike. Mul ongi väga raske, kuna ma olen nii mõjutatud nii paljudest erinevatest stiilidest nagu tõenäoliselt kõik inimesed maailmas. Aga, aga kuidas sa siis ütled, et minu raamid on siin, et ma ei taha nagu väga teha seda, et tuleb, mis tuleb siis? On Tõnelased täht ei ole popp, ta kindlasti ei ole pop, et pigem nagu džäss, aga ma arvan, mingit popi mõjutustega võib olla. No igatahes noh, mõtlesin nagu rahul sellega, mis on nüüd valmis, oled saanud või, või pik kripeldab veel midagi. No kui kripeldab, siis ainult see üks lugu enne ära jäi. Luga räägi see lugu, miks see üks lugu ärajaid? No see jäi välja sellepärast, et kuna nende sõnade autor teda ennast enam ei ole, ta suri ära, kui ta oli siis neli 14 aastane üks poiss, aga selle, tema autoriõiguste pärija on tema ema. Ja kahjuks läks niimoodi, et, et me ei saanud kuidagi nagu kokkuleppele ta. Et nende autoriõiguste osas ja siis kuna ta tahtis iga kord, kui ma seda lugu hakkaks esitama, siis siis peaks tegema mingid uued kirjalikud lepingud ja uued, mingid maksed temale selle eest ja siis läks nagu väga keemiks minu jaoks. Ja eile õhtul siis ma istusin ja kirjutasin uued sõnad sellele laulule, et reedel see lugu on plaanis esitada. Selle 13. loo justkui nagu selle plaadiga koos ikkagi hoida, olenemata sellest, et ta plaadi peale jõuab. Tegelikult mul on plaan, kuna mul on plaan teha jõuludeks selline uute jõuludele jõululaulude album siis selle laulu, see on, see teema läheb väga hästi sinna jõulualbumi peale ka, et et kui kõik läheb hästi, siis tuleb jõuludeks uus album, kus on lugu peal. Selge ja siis rahaahne eit. Nii ei saa öelda, et võib-olla võib-olla neil on mingid teised seadused seal Ameerikas, mida mina. Niisugune pensionisammastega võib-olla endale mingil määral meie nimetame seda niimoodi. Rebecca, sa ütlesid, et istusid eile maha ja kirjutasid uued sõnad. Millest need sõnadega, selle looga on selline põnev asi, et mul on silme ees selline visuaalne pilt, mis on hästi tugev. Et ma olen kuskil linnas, mis on just pommitada saanud ja olen üksinda ja ma ei näe mitte midagi, sest et sellest purustustes tuleneva suitsu tõttu on vaade häiritud. Aga siis mingi hetke tuul puhub, sellised väikesed vaatekoridorid ja males, siis näen, kui katkise linn tegelikult on. Minu jaoks see linn on nagu metafoor inimesele, et inimene võib olla ka katki. Väga katki võib olla, aga linna loomulik olek täpselt samamoodi nagu inimese loomulik olek ei ole olla varemetes, vaid see tuleb uuesti üles ehitada. Samamoodi ka inimesega. Niisiis ülesehitustöö, kas see on? Kas see ongi ka üks selline, noh, ma ei tea nagu nagu sõnum. Mida, mida võib leida sellest sellelt albumilt, et inimesed noh, tänasel päeval võib-olla nii ära räsitud sellest elust, et sa kuidagi julgustad neid või, või innustab neid mingil määral? No ma loodan mind ennast, on see muusika väga innustanud ja julgustanud positiivses mõttes. Et see on, on see pigem siis nendele, kes on nagu saanud räsida või, või sobib see noh, kuulata ka siis sellistele roosadele ja rõõmsadele, kes, kes nagu ei tea veel midagi elust. Ma ise olen mõelnud seda, et, et võib-olla ma vaatangi elu läbi roosade prillide ja ma keeldungi ära võtmast neid prille eest, et ma ei tahagi võib-olla teada, kui, kui raske võib olla, et panen, ma eeldan ja loodan, et kõik läheb hästi ja kui ei lähe noh, siis proovime nii, et läheks paremini. Et kus see positi positiivne noh, ütleme niisugune suhtumine või on sul nagu alguse saanud, et kus sa selle oled nagu pärinud või oled tõesti? No ma arvan, et see tuleb ülevalt poolt võib-olla. Ent seda iseendale sisse ei pane ja ise ei võta seda ka nii hõlpsasti kuskilt. On sul see suhtumine kogu aeg olnud, sest et sa mainisid siin vahepeal ka endale raskemaid aegu, võib-olla on lihtsalt mingisugune elu sündmus sind pannud teistmoodi maailmale. Võimalik, samas kui ei oleks neid orgusid elus, ega me siis ei oskaks hinnata, võib-olla ka neid tippasid. Nii selgelt, et ma ta neid tippe rohkem, aga kui sul on tipu tipu tibud, siis lõpuks on see nagu paigalseisu Ameerika mäed üles olla hoogsalt. Kusjuures ma mäletan, kui ma olin mingi 13, siis ma mõtlesin, et ma tahaks, et mul oleks niisugune Ameerika mägede elu. Noh, eks ma olen seda natuke saanud ka. Rebecca, järgmine Luun, tseminekway plekid levilgaar põhjendas seda valikut. Kas see on sinu militaarksaid tumedam pool kuidagi veebi sellised maised, eriti maised. Ihad. Mulle väga meeldib autoga sõita ja mootorrattaga ja ühesõnaga kõik asjad, millel on mootor ja seal minu autosõidumuusika. Mustjani. Siin me oleme ja me oleme siis täna koos lauljatar Rebecca kontusega just kuulasime siis Rebecca valikul lugu, mis sobib Rebecca sinu meelest siis autoga sõitmiseks, et noh, ma saan aru, et sa sõidad siis kiiresti üldiselt autoga maanteel täpselt täpselt 90-ga, aga 100 kümnetsioonis k. Mulle meeldib väga kiiresti sõita, kui saaks, siis ma sõidaks kogu aeg kiiresti, aga teatavasti vist ei saa. Nojah, et on jah, mingid väiksed kohad, kus mingid paarsada meetrit kuskil on vist 100 110 või natuke rohkem ja tsikliga. Et sa sõidaksid tsikliga ka põhimõtteliselt ma saan aru ikkagi julmalt, kui, kui saaks, et kui oleks kuskil hoida seda ja nii edasi No ütleme, et minu olemus oleks see, et ma sõidaks väga julmalt, aga noh, jällegi tulles tagasi reguleerivate seaduste juurde, siis vist väga ei saa, aga jah, mul ei ole Tallinnas kohta, kus hoida. Sa paistad pigem selline tasane ja selline mõtlik hästi arutlev inimene samas ütleb, et, et sinu loomus on selline, et kimaks täiega, et kus need kaks poolust või kui kokku saavad? Noh, võib-olla on ka see, et aeg on võib-olla passi vaadanud. Ta arvab, et võib-olla kõik ei tasud täiega teha. Mis passis on siis niisugused huvitavad suured numbrid, on. Heas mõttes surnud tähendab mul nüüd ma saan aru, et sa mõtled seda, et et sa saad nagu vanemaks paratamatult inimene peaks saama targemaks. Targemaks sain siis. Noh, ei tea, kas saab, aga no meil ikka vähemalt seda muljet võib olla. Vanemaks, ja siis sa nagu on need, et, et sa nagu oskad. Ma ei tea, kas elu kuidagi nautida või hinnata rohkem seda, mis ümberringi on. See kõlab pateetiliselt, ma tean, aga kuidas on see niimoodi kuidagi? Ma tean, sa näed, ajaga on minul siiski väga raske ära härid, ma ei tea kuidagi see, et on ma ei tea, mulle tundub, et inimene on kuidagi nagu igav oli see moment, kui see, et seal on 24 tundi ja nii on, et tahaks kuidagi piiluda sinna mingite dimensioonide ta. Ma tean, et tegelikult see, ütleme, et meie füüsikalises maailmas ei ole võimalik, aga aga see on ikkagi minu jaoks üsna selline põnev teema, et aga kas on võimalik aega painutada? Me lähme nüüd tegelikult jah, ma mõtlen, et tulevik oleks kindlasti huvitav, aga me ei tea sest väga palju, aga lähme tagasi minevikku. Siis kui sa sündisid millalgi kaheksakümnendatel Pärnus. Et kuidas see Pärnu siis oli, siis ta veel vist suvepealinn ei olnud, aga Ali oli juba jah, ära sa märgi. Et 80 neid astmeid võib-olla nii täpselt ei mäleta, praegu igal juhul vist ikkagi see traditsioon jätkub. Räägi siis sellest Pärnu viljastavates tingimustes ja omaenda kodust. Et kuidas need siis need toetasid, seda, et sa tänasel päeval siis oled õnnelik inimene. Miini otse küsimus, sellele peaks olema mingisugune lihtne vastus, et jah või midagi sellist kohe niimoodi nagu ei tulegi. Ma arvan, et mul oli päris hea lapsepõlv, ma sain teha põnevaid asju. Sain teha teatrit, muusikat, tantsukoolis, noh, kõikvõimalikke, mis on võimalik lapsel teha. Ja suvel noh, kõik teavad, mis Pärnus toimub suvel, et rand ja hõrk paljarulluisud ja muideks selle rulluisutamisega meil oli vahva, et kuna me elasime suhteliselt linna ääres raekülas siis selleks, et linna saadama pidin. Noh, kuna uisutasin linna, siis seal tekkis mingisugune üheksa kilomeetrit ots. Mäletan, üks päev oli see, kus ma sõitsin kolm korda edasi-tagasi, ütlesin, teeb siis mingi 48 kilomeetrit. Oi-oi-oi, see tähendab, et välje lihasmassi peaks ikkagi olema tõesti selles mõttes. Aga jällegi, sellest on nüüd aeg möödas. Enam ei liiguta üldse. No praegu ei ole mingi aeg, käisin siin Skypargis kõvasti hüppamas, et see on päris päris vahvaga. Aga Pärnus ja ma saan aru, et see oli ikkagi õige mitu õde-venda. Räägi sellest, kuidas on see, et, et noh, sa pead nagu, ma ei tea, mis siis peab arvestama teistega, eks ole, loogiline. Siis praegu selleks, et seda lugu nüüd rääkida, ma peaks arvestama ajaga, aga ma räägin selle loo kiiresti. Et minu pere seal siis ema on sünnitanud last, mina kuues. Ja siis, kui ma olin viieaastane, sime, lapsendasime ühe poja Saaremaalt ühe poisi sealt Saaremaa lastekodust. Ja kui meie siis olime Kristoga, mina olin vist mingi 12 või midagi sellist, siis Pärnu lehes oli artikkel lastekodu lapsed igatsevad koduarmastus. Ja siis mu ema luges seda ja siis läks talle nii hinge ja siis ta küsis, et kuule, mis te arvate, lapsendaks ühe tüdruku veel, et seal oli pilt ka nii armsasti nimi all. Et noh, et pakuks ühele lapsele kodu? Muidugi miks mitte, noh, ruumi on ja küll nagu saab, hakkama on ju siis ema läks lastekodusse küsima, et kas oleks võimalik siis seda tüdrukut sealt nime järgi. Kas teda saab lapsendada? Saab küll, aga tal on kaks vendaga, noh, see oli ema jaoks sihuke väike argument, kuna tema natukene kasvas oma vendadest eraldi. Et lapsi ei ole hea lahutada. Arvutasime siis korras lävend küll, äkki võtame kolm last, tohutu samm, mõtleme kolm last. Küll ema läks siis uuesti lastekodusse, et võtame need kolm last Läti lastekodu pealt üles, need poisid kõigepealt emasid küsima, et kas te tahaksite tulla perre elama, noh, seal oli muidugi vastus on ju. Ja siis, kui ta, kui see tüdruk siis tuli, siis ema vaatab, et see ei ole üldse see tüdruk, keda meie tahtsime lapsendada. Et need nimed olid läinud vahetusse ajalehes ja kuidas sa siis ütled, et uksed, masinad ei tahtnudki tegelikult noh, ei saa niimoodi näha. Ja siis näete küll, lapsed on lapsed, et ei ole vahet. Ja siis, kui ema läks selle tüdrukuga seal tema asju nagu ära tooma, siis see pisike tüdruk, keda me tegelikult tahtsime lapsendada, ronin emale sülle, vaatas talle niimoodi armsalt otsa. Miks mind ei võtnud? Vaata mind ka. Ja mida sa siis ütled sellele lapsele? Ja võtsite neli last. Aga sellel tüdrukul olid kaks sadega. Selline liigutav ja lausa noh, kuidas öelda. Langele eepiline lugu täiesti. Ei, aga kuidas sa nüüd siis lõppes, mitu last siis tuli, no on kõige siis viis kuus last, tuligi kuus lasku. Ühest ühest plaanist. Kokku siis tuleb 13, aga see ongi seesama 13, mis puudu, jääb. Täiesti plaati. 13 lugu järgmise plaadi jaoks pead sa siis 13 lugu ikkagi kokku kariaalselt saama. No see on tõesti võimas lugu, aga, aga noh, reaalselt oli ikkagi ju siis väga raske. Ma kujutan ette, kui nüüd lühidalt öelda Kuna mina ise olin siis juba surnud laps tegelikult ikkagi veel siis mina ei mäleta, et nagu väga raske oleks saanud muidugi ega seal mingi meelakkumine ei ole ja ega see ei ole nii, et sa võtad lapse ja kõik on lust ja lillepidu, et loomulikult astega alati probleemid. Aga ma usun, et kõigest on võimalik üle saada ja, ja ma arvan, et lapsele ikkagi minna ellu, perekonnast on tunduvalt parem kui laste koduses. Et noh, ja kuna mu ema on ka üsna ettevõtlik, siis ta ikkagi vaatab, et meil oleks nagu hea minna edasi. See väike, kuidas sinuga endaga on, kas see suur pere on sind innustanud samuti saama, palju lapsi või mitu last tahaksid saada? Kunagi arvasin ka, et ma tahaks palju lapsi, aga noh, eks paistab, mis elu toob selliste kindlad numbritele ees, mul ütleb näiteks aias, tal on nii saaminele, eks vaatab, kuulame muusikat edasi, Tseemik hullumi oled valinud järgmiseks. Miks sulle meeldib Cheini? Minu meelest tähendab põnev minu meelest ta on laval väga vahva. Ma ise ei ole tema live otseselt küll näinud, aga ma olen vaadanud tema neid salvestusi ja mulle meeldib seda. Võtab mingid džässlood, mis on selline standardid, paneb nüüd täiesti mingi oma võtmesse, teeb neid omamoodi, et et näiteks ka see lugu haige. Et noh, see on selline klassikaline Sinatra, eks ole, aga see, kuidas tema seda näiteks laivis teeb, siis siis seal surra. Rebecca Kontus on meil täna külas, Rebecca rääkisid enne sinu lapse, Bel lapsepõlv möödus Pärnus, tehes igasuguseid erinevaid asju, said näidelda, laulda mida iganes, kõike. Aga siiski, ühel hetkel sa leidsid, et Pärnu, Pärnu jääb sulle väikseks ja tulid pealinna nagu õppima ja tuleb ka minna. Siis kuidas siis muidu, mis sinu esimene valik oli? Esimene valik oli? See oli ka muidugi põnev. Ma mõtlesin, et mina lähen ülikooli, mis muusika unustage ära? Tahtsin viia mereakadeemiasse paberit sisse, lennukolledžisse tahtsin tüürimeheks minna. Ja siis Tallinna ülikooli vist isegi viisin ära. Aga siis ma käisime, kuna mul sõbrad läksid otsa kooli katsetele, siis ma läksin ka ka siis otsa kooli katsetel käisin, siis ma mõtlesin, et mul on nii hea rahu, tuli sisse, et see on õige asi ja siis jäigi nii. Aga pärast bakalaureust oli sul veel õppimissoovi ja läksid ka magistratuuri. Ma tegelikult ühe aasta mul oli võimalik veel olla Pariisis, õppida džässmuusikat, mis seal toimus? Seal oli, see oli minu elu kõige kihvtim aasta üldse. Pariis, Pariisis, lühidalt siis misse, küügid, ühtimisel, unis, seek, konkreetselt part. Kui ei ole, siis tuleb Pariisi või tuleb minna Prantsusmaale partisema, see on kõige parem asi. Oriisi portori asi, aga midagi veel. Pariisis ütleme, et kui Tallinn on selline, ütleme, päris palju asju toimima, niisiis Pariisis toimub umbes 20 korda rohkem ja seal on see erinevate inimeste erinevate rahvuste kontsentratsioon nii palju tihedam, et seal on nii palju põnevam, nii palju rohkem tegevusi, huvitavaid asju, mida kõike vaadata ja näha. Seal vaenlaseni tõeline flaneer, ütleme selles mõttes ma arvan, natuke sain, mõjutas iseenesest. Või siis päris palju. Sa oled jah palju asju läbi teinud ja üks asi, mis igal Eesti inimesel ei, ei pruugigi õnnestuda, on eurovisioonil käimine. Et sellest on nüüd ma vaatan kohe seitse aastat, kui te seal Kiievis käisite. Et no mis sa ütled, mis kogemus see on. Kihvt, Kiievi Kiievi parti. Kiievi kotletid olid? Räägime sellest, aga jah, et oli, oli ikkagi äge, tasus käia. Et see lava ja kogu see tehnika ikkagi lähed lavale, siis siinkohal ripub 83 tonni valgustust siis võimas ja nende inimesed ja noh, see on väga kihvt, ma loodan, et otil läheb hästi, et ta võtab sellest kogemusest kõik, visandab võtmed. Samas ta mulle isiklikult ott väga meeldib, et ta laulab väga hästi, ma usun, arutelud, mis iganes tulemus seal ka ei tuleks, aga ma arvan, et see kogemus lihtsalt on täiesti võrreldamatu. Üks asi, mille sa oled ka läbi teinud, ma vaatasin, just Google'ist on, on abielu abielukogemus täitsa olemas, et mõtlesin ajamas. Et lähed järgmisel ringile ka nüüd selle kogemuse põhjal või. Oh noh, kui siin enne oli juttu nagu raskust, sest siis ma olen kuulnud sellist ütlust, et on kaks selliste raskete negatiivset sündmust elus, et üks on abielulahutus ja teine on surm. Et ma ei, ma ei arva, et see on mingi asi, mida, mille kohta öelda, et see on nüüd läbi tehtud, et see on pigem selline, et kahjuks läks niimoodi. Et ma olin kindel, et mina elus ei lahuta. Aga noh, iga kord ei ole nagu ainuotsustamine. Vaikus eetris, jah, ja just mõtlen, et meil on tegelikult kavatsus sinu plaadilt, nüüd sellelt mis reedel ilmselt ka Eestimaale jõuab mängida veel üks lugu, et mis me siin arutasime, mis mis loome, võiksime sealt need panna. Mis, mis nüüd see lugu oli basse, miks sa selle valisid? Aines basse? Et sinu aeg on nii väärtuslik ja, ja eks on mingi igu selline, kuidas öelda. No natukene kindlasti seda ka, et ma arvan, et kui olla arhitektuuri valdkonnas või muusika valdkonnas, siis natukene seda egoismi peab olema heas mõttes, aga selle loo emotsioon minu jaoks on see, et ta on kerge on selline hästi kerge emotsioon. Positiivne, eriti teinekord kontserditel teen nalja selle üle, et sügavad sõnad on, et eriti refrään on väga segavaid häireid. Näete ääratata, et minu jaoks on see, et ma loodan, et ma suudan minna elust läbi sellise meeleoluga, et mis iganes ka ei juhtuks, et küll saab, saab hakkama. Rebecca Kontus laulis just oma kirjutatud lugu maid Haimis, pressess jääb ikka oma aega, sa oskad sisustada küll ja oled oma õpingutega jõudnud hoopis teise valdkonda kui muusika, räägi, kuidas sa avastasid selle ja räägilemisega on. Ma avastasin telkida väiksest peale, mõtlesin, nagu selle pealt ta, kuna mul isa on natuke ka arhitektuuriga seotud olnud, et siis see tundus põnev minu jaoks. Aga, aga ma mäletan, meil oli kümnendas klassis vist mingi töövarjupäev, kus ma käisin ka sisearhitektil varjuks. Ja, ja kuna ma kogu aeg mõtlesin, et ma ikka peaks natuke selle alaga ka tegelema, siis otsa kooli viimase kursusega paralleelselt ma läksin juba ekasse õppima. Aga siis praegu ma teen magistrantuuri hoopis urbanistika ööbinstalis inglisekeelne programm kõlab nii uhkelt. No vot, et seetõttu me tahaksin koheselt välja pressida sihukeste tasulta siis selliste ekspertanalüüsi, näiteks meie linnale siin Tallinn on tema nimi, et oled sa eestist vaadanud selle pilguga, et mis siis nagu noh, need plussid-miinused on meil. No minu meelest tuleks tegeleda transpordiga päris palju tossu transporditorn osta. Ahah, vaat kui tore, eks ole. Aga samas ma arvan, et see noh, ma ei ole kindel, kas parem lahendus on, et see inimesed, kes peaksid siis hakkama rohkem, keda see tasuta transport või ütleme, et keda peaks ahvatlev kasutama ühistransporti. Et kui see transpordikvaliteet kannatab, kas need inimesed, kes praegu sõidavad autoga, kas nad siis hakkavad kasutama ühistransporti? Ei ole, väga kindel, selles ei ole, aga pigem peaks nagu rõhuma sellele, et see transport oleks jätkusuutlik, tegelema minu meelest sellega, et see hobujaama peatus lahendada, sest et näiteks trammiliini ei saa pikendada, kuna see hobujaama peatus on nii kitsaskoht, et, et sealt ei mahu lihtsalt rohkem tihedamalt käima. Niitra, see alati see koht on, nii rahvast üle ummistab, just ongi. Et varem oli Tallinna linnas raudtee, sealt, mis arhitektuurimuuseumi juurest tuli. Et minu meelest võiks kuidagi nagu keskust võib olla näiteks laiendada sinna või tekitada hoopis mingeid ringliikluse trammiga. Et vältida seda ühtegi kitsaskohta, kus kõik asjad jooksevad ühte kohta. Jah, kõigi kitsaskohti ei jõua nüüd enam ära rääkida, aga. Rebecca, sa ütlesid enne, et sa käid palju jala, aga samas sulle ei meeldi käia, palju veel, aga sa käid sellisest professionaalsest huvist äkki palju, et oma selle urbanistika maailmas sees oled jälgida enda ümber toimuvat, kas nii, sa näed asju paremini või miks ma näen asju paremini, kui ma kõnnin, sest et siis on aega vaadata autoga sõites on ju aeg ainult selle kiruda seda, kui halvasti kõik teised ümberringi sõidavad. Aga, aga kõndimine, see annab aegagi mõtlemiseks, et paneb mõtte tööle. Sunnid ennast käima? Jah, nii võib öelda küll mitte tervise huvides, siis vaid hoopis ütleme, et vahetevahel mulle meeldib ka kõndida ja kui ma ei pea kõndima. Mulle meeldib, kui ma ei pea, aga väga sageli sunnib ennast distsipliine. Aeg sunnib meil ka neid ikkagi neid kõnelusi siin lõpetama. Igatahes suur-suur, aitäh, et Rebecca said täna meilt siit läbi astuda ja muide, meil on veel üks lugu värskelt albumilt juba valmis pandud. Jah, ja olgu siis siinkohal öeldud ka see, et Rebecca esitleb oma uut albumit reedel Gustav Adolfi gümnaasiumi sisehoovis, aga ometi see ei ole otseselt seotud kuidagi selle kooliga ka lihtsalt sellise paiga oled sa Nunne tänaval valinud. Aga mis looga me lõpetame? Tänan, aga selle loo pealkiri on seiklus algab ja mulle meeldib mõelda, et ei ole lõppusid, vaid on ainult uued algused. Aitäh Rebega teile. Mind mu sammud võileiba. See on raadioga