Head raadiokuulajad, saade siin me oleme jätkub ja kätte on jõudnud meie külalise tund ja täna tervitame Tõnuga stuudios muusikute Andrus Kasesalu tervist. Tervist tervist, kõik võivad vaadata ka meie Facebooki leheküljelt. Andrus ikkagi viimase peal stiilne. Ja see stiil siis kuskilt 50.-test list, eks ole, nagu enamus asju sulle, ajudeta naine, lapsed on vist nooremad lapsed. Naine on sama vana või? Jah, ütleme siis sama vana vana klassi, mina olen juba abielus ja 1000 aastat ja ja vanad asjad on abikaasa, vanad vanad traditsioonid. Mis peaks, aga mitte 50.-test kuskil kuu lõpuks ikkagi, eks ole? Jah, sünniaasta on 60.-te lõpus tõepoolest, aga abielus olen ma ärme hakka. Ja nii pikalt olnud ja see on niisugune meeldiv. Ei, ma lihtsalt mõtlen, et eks ole, et kus see stiil tuli, et, et noh, võid ju ka mõelda, et, et miks mitte guugrite lõpustiil, mingid hipid tulid siis, eks ole. Ja väike sihuke trip ja, ja nii edasi, aga sul on ikka see 50.-te aastate Aga see 50.-te aastate niukene super edevate inimeste värk, tukk on üleval ja, ja niukene väline imidž selle 50 aasta puhul on tõesti väga oluline. Teiste muusikastiilide puhul võib-olla mitte, aga, aga, aga rock n rolli rockabilly puhul kindlasti. See tellib, hoida värk, et sa oled nagu töölisklassist juba viiendat aastat oli seal ainuke võimalus sul nagu siis nädala lõpus välja minna, ennast üles lüüa ja erinevad muust massist, see on niisugune kaasas käia, kuni siiamaani. Andrusel on tõesti selline mõnus lahe tukk ja ma võin öelda, et mina olen sellise tuka tegemisel hädas. Äkki sa annad mulle paar nippi, kuidas seda kõige kiiremini teha saab? Oma iga-homme hommik juba 15 aastat järjest vist juba enam-vähem nii-öelda kolm minutit vannitoas läheb sellega aega. Siis saad juba väga vilunud näiteks meil käis külas Marek Sadam n eurost, kes näeb oluliselt kauem oma soenguga vaeva. Ta keerab neid pikki pulki endale pähe. Terve öö. Arvata võib jah, aga kas ei olnud vanasti vähemasti olid see soeng ju, mida Presley kandis, see oli ju väga-väga pikka aega isegi tänapäevalgi. Vanematele seltsimeestel ja härrasmeestel on, on ikkagi üle pea soeng. Et kas ei olnud omal ajal mingid võrgud, vaata ööseks, lähed öösel magama, onju siis tõmbad mingi võrgu pähe ja siis saad olla kindel, et hommikul lähed. Kiiremini no ega ma siis nüüd niisugune vana aja inimene ka niuke vindid, et tänapäeval ikka moodsad vahendigased võtad vaha, vahu hommikul paned pea märjaks, rulliga fööniga särk-värk, lakk peale ja korras. Tänapäeval tänapäevased vahendid, me olime siin esimesel tunnil hädas natukene Marise padjanäoga, aga minu meelest on see padjanägu nüüd täiesti kadunud ja ei ole endale. Või siis ma ütlen, et, et siin on nagu tõestus olemas, kui sa mind ei usu, siis tõesti näen Andrust esimest korda, ta on viisakas, ma oleks samamoodi öelnud. Rokkmuusika. Luks olemine eeldab mitte viisakaks, mitte intelligentseks olemist, et sa pead nii, sa pead olema niuke, jõhkard ja niukene, ütleme aneemia, sa arvad, ma siis ütlesingi. Ausus jõhkralt aus olemine. Nii kuulasime sissejuhatuseks siis puugikompanii sinu, noh, praegu kõige, eks ole siis adekvaatsema bändi sinul praegu põhibändi viimase plaadi pealt lugu, esimest esimest lugu, demoon. Ütleme, mina ei ole niukene, väga universaalne inimene, kes kest igastahes projektides osaleb või et täna teen seda ja homme teist, et, et meil on see bänd olnud juba tegelikult sisuliselt 80.-te aastate keskpaigast erineva nimega erineva nimega natukese küll, jah, aga, aga põhimõtteliselt. Margus Jürisson, ega me alustasime omal ajal seda, seda rock n oli tegemist ja ta on meil bändis ka vahelduva eduga siiamaani peale seda natukese aja peale seda tuli kohe meie trummar Marek Lillemägi, kes hakkas meie esimeses bändis nimega rock n roll ainult seal 21. keskkooli koolibänd nii-öelda hakkas trummi mängiva kehaks nii-öelda tamme siiamaani. Ja noh, Oleg on hea küll, kes me kidramees on ja muidu geeniused, tore, tore nooruk on nüüd 90.-te aastatel meiega siiamaani olnud, aga aga samamoodi seal seal laar, Kirsipuu oli algusest peale, praegusel momendil ei ole, et kes teab, mis tulevik toob. Andrus tundub, et sina oled oma ümber inimesed valinud juba väga ammusest ajast ja väga õige valiku vist oled teinud. Kui me enne rääkisime suu abikaasast, siis me rääkisime su stiilist nime räägime su bändikaaslastest, et kõik on juba väga suhteliselt algusest peale sinu juures. Aga ongi ju bändi tegemine ei ole ju? Bänditegemine ongi sisuliselt sinu teine perekond. Need on kõik sõbrad, ta on, sul on niuksed, sa tead neid palju rohkem, kui et me tuleme mängule kokku ja ja, ja kui sa ei ole sõber nendega ja kui, kui mitte siin ei ole mingit omakasu, aga mitte midagi, ma lihtsalt, see ongi teine perekond, sa oled, ma olen kõige nähtavasti rohkem koos kui oma isikliku perekonnaga ööpäevast, sest ma olen, meil on niukene, seob meid ka firma, mida, mida me teeme, väikest Tuudjakene ja, ja käime õhtul mängudel koos lillemäega, jumal hoidku. Kes seal Jürisson sama moodi, et me oleme, me oleme kogu aeg, noh, niuke ninapidi nagu rohkem koos ja me oleme tõesti olemas sõbra ja see hoiab palju rohkem koos, kui mingi professionaalne pillimänguoskus või või mingisugused sellised proportsionaalsed oskavad, meil on omavahel niivõrd hea läbisaamine, lähme mängule jumala, et kui meil on seal lisaks muusikale on ka igasugused muud huvid, lõpetades uni, madjashapsitamisena välja, kuningast asjadeni, aga see moment, kus ma tunnen metsikult hästi ja mis meie õige perekond päris perekonna kõrval. Tahtsin korraks lihtsalt selle perekondade teemal küsida, kuivõrd on sinu siis selline noh ikkagi rockabilly ja rock n rolli elustiil siis ka sinu naise ja laste siis nakatunud, kas naine on ka ju noh, peaks siis mingil määral olemas stiilis kas ta püsib stiilis, kas tal on vastav soeng, kas tal on vastav vastavad siis mingid rock n roll'i seelikud või mis need seal asjad olid? Vaata, siuksed visuaalselt kujutan ette, aga ma ei tea neid nimetada vaata mis. Ja see, kui, kui inimesed mitte ei oleks nagu, nagu öeldaksegi, et kui sa oled nagu abikaasaga veel koos käid tööl ja sa oled õhtul kodus ka niimoodi, et siis siis niuksed abielud nähtavasti väga pikalt ei pea vastu, seal peab olema nihukest hingamisruumi, et, et noh, abikaasa, mul ei ole mingi hull rockabilly tüdruk või midagi sellist, et pigem täiesti täiesti normaalne perekond, kus, kus lapsed teevad, käivad oma asju, tunnevad hea meel selle üle, et lisal mõni asi läheb. Õnneks mina tunnen selle nende asjade üle head meelt, et siin mis nendel toimuvaga, aga mingisugust sellist niisugust otsest meid nüüd perekonnale muusika peaks kokku vedama, et sellist asja ma võin öelda, et õnneks ei ole. Selle puuri kompanii plaadi kohta veel tahtsin küsida, et kuskil oli kuskilt lugesin, eks ole, et, et see on ka Soome firma, on, on seda ka nagu välja andnud, kuidas sedalaadi diil on? Ja plaadi plaadi diilon ühe leheküljeline väga lihtsalt tehtud, et et tegelikult see ongi konkreetselt see plaat on välja andnud Soome firmaga nimega XR Music Finland nende alal nii-öelda siis kaldkriipsuga Venhjena rekord, mis annab nii-öelda rokkmuusika moodi asja välja. Ja ta ongi Soome turule mõeldud, eelkõige tähendab see plaadiviil on tehtud nagu, nagu nagu Soome jaoks. Aga noh, eks ta Eestis siin ka samamoodi tuli välja kui juba ühe asja teed. Et, et jah, et tal on, see leping hõlmab tervet Skandinaaviat, Skandinaaviast välja antud veel ei ole. Aga praegu enne stuudiosse tulekut ma just just oli rootslaste Universal'iga olime praegu jutuajamine, ütleme siis niimoodi viisakalt tekstis, eks siis näeb, et ma tulin praegu otseselt kohtumiselt. No mis mulje jäi, see velge sealt tuli, ma mõtlesin, niukene hallipäine härrasmees, kes oma muusikalist mõtet hakkab jagama täpselt juhuslikud kar, rockabilly vend. Nägi välja samamoodi ja tal oli veel vingemad hukkumine suure firma asjaga täiesti juhuslikult, vaid need on lootust. Ma arvan, et see alati lootus sureb, viimane, mis seal Soomes olete saanud keika keikad teha. Plaate müüdud, palju. Palju plaate müünud ma tõesti ei tea ja nähtavasti ongi seda tänasel päeval üldse väga keeruline. No nähtavasti ma arvan, et rock n roll müüb Soomes alati, et vaataks, et näed, siin virulased pojad, mürske sõidavad. Küll ta siis ikka müüb ka, tal on mingid metsikud promo seal ei tehtud ja pigem on see niisugune proovida, et kuidas läheb, et, et eks siis näha ole. Soomes on meil Soomest festivalid ainult üksikutel kindlasti võid sa käia ja, ja, ja see ongi tore, aga selleks, et seal on nii-öelda nagu natuke rohkem mängida, selleks peab olema seal agentuur, kes nagu järjest, eks ole, bändile mängija meil õnneks on olemas, meil on Polar Music täiesti tegeleb meiega ja ja eelmine aasta sai seal ikka. Ma arvan, me kuskil osas mängisin isegi vist Soomes rohkem, kui, kui vaatad Eestiski. Ja see aasta nüüd suvi tuleb ka peale, et seal on ikka midagi ühte koma teist. Pole viga, aga nüüd paneks peale ühe sellise loo, ma ei tea, kas sa seda oled ammu kuulnud? Meie vist ei tea, aga ei ole päris kindlad, kas mõnda kuud, sellepärast me kuulame ära ja vaatame, mis sa siis sellest loost arvad. Ja. Iialgi. Kuule. Nonii siin me siis oleme ja meil on täna külas Andrus Kasesalu, kuidas siis ütled selle loo kohta, mis on tehtud kuskil aastal, siis pakuks, et 94 peaaegu 20 aastat tagasi? Sinna konti, jah, see on üks esimesi tegelikult vist midagi linti, aga kas see on küll niukse esimese loomise sooritusi, et, et ma õppisin sel ajal otsa koolis otsa koolis? Ma õppisin ju seitse aastat, klassikalist laulan ma koolitatud ooperilaulja nii-öelda. Ja siis me käisime seal ju nende samade noorukite ka vahepeal ka natuke laeva peal tööl. Seal põhimõtteliselt meie laevabändi niukesed, niukesed, tantsumuusika ots, see lugu on jube kihvt lugudega. Väga kihvt lugu ja, ja ma saan aru, et praegu ikkagi mängitakse siin eesti. Mitte et mul oleks kihvtilt lauldud lugu ise 100 lugu. Lugu iseenesest on hea, lugusid mängitakse ka eesti raadiotes, et ikkagi eesti keeles tuleb ka teha ja vanasti tehtigi niimoodi, et oli teadlane, väljamaa lood on ju ja tehti eesti keeles ja kuidas sul on nüüd selle asjaga rock n rolli ka päikeseline, eks ole probleeme kogu aeg probleem. Selles mõttes, et ma olen ikkagi veendunud, et, et kui sa tahad nagu millegi asjaga nagu edasi minna, üleüldse midagi uut luues pead tegema uusi lugusid, aga rock n rolli nagu põhikeeleks on ikkagi nagu kõlab nagu inglise keeles. Aga et siin kohalikul turul ka, et nagu keegi ära ei unustaks, millega tegeled, siis aeg-ajalt tuleb nagu ka eesti keeles teha näiteks nagu siin. Ja need on iseenesest nagu rock Hotell, kuigi rock Hotell on minu, minu arusaamist ikkagi niuke estraadimuusikat rock n rolliks nagu ei tohikski tituleerida. Mingil ajal võis võib-olla praegu enam mitte nii palju, aga see selleks, et midagi peab eesti keeles ka tegema, kindlasti me teeme ka midagi, et kui tuleb mingi hea lugu, et inglisekeelsed sõnad saab tehtud, siis me teeme ka. Näiteks ma rääkisin Aapo ilvesele, rääkisin siin augu pähe, et meil tuleb yks niukene, hakkan vast mõne aja pärast salvestama näiteks lugu tuleb, ta lubas kirjutada mingid südamlikud sõnad. Ikkagi Eestimaal eesti moodi, aga jah, kuidas rock n rolli pisik siis ikkagi tuli, et see jäi vist natukene selgitamata, see haigusjuhtum või kuidas see asi nagu alguse sai? Et kuskil kaheksakümnendatel küll, aga kes oli initsiaator, kes on siis ütleme, selle nakkuse põhjustaja? Mul on Elvis alati meeldinud, ütleme, et Elvis on nagu, nagu igast asjad ikka, ka jahu noh, midagi pole teha, ta on ta nii särav isik, seal lihtsalt lihtsalt meeldis. Aga kuidas meie bänd nagu alguse sai sisse, et, et tahaks nagu ise ka teha oli nagu mõte ja kooli bändas seal omas koolis nagu väga midagi seal väljas tulnud ja siis ma sattusin mingitel x põhjustel sattusin niukse filmi nagu Savoy ball võtted olid. Ma isegi ei mäleta, mis aastasele, ausalt, ma ei mäleta seal mingi 200-ga. No ma olin mingisugune 16 15 16 sinnakanti. Ja siis ma sattusin seal kokku ühe vana tuttavaga RAMi poistekooris seal võtetele, kelle nimeks oli Margus Jürisson. Ja seal mingitel ühistel võtate, kus massistseenid Taaglimmerdas klaarite, ta laulis mingisugust Elvise lugu, imeilusasti, mõtlesin selle Vena. See võtab nui neljaks, selle vennaga hakkan bändidega hakkasimegi tegema. Saime kuskilt mingit kopeeritud Elvise 100 parema loo noodid ja mingi moment hakkasime tegema 20 esimeses koolis ka teises keskkoolis rock n roll bändi. Ja see oli nagu esimene mäng, kus me koondasime kõik seal sel ajal, kes seal koolis natukesega muusikaga olid suutelised rinda pistma Toomasse Hermata. Indrek Treufeldt mängis klaverit ja Ivo Felt mängis trummi ja salsa niukene. Me olime laabial üheksa kestet suur bänd oli pakk ja puha ja niuksed sealt sai. Jürisson on metsik Elvise fänn olnud ja ja siiamaani samamoodi salt hakkasimegi tegema. Jumal tänatud, aga kokku sattusite. Sealt läks juba asi nagu riburadapidi, edasi tuli otsa kool sinna otsa. Siis tuli muud asjad ja siin me praegu oleme. Andrus, kuidas siis otsa koolis hoopis klassikalise laulupeole sattusid, kui rock n roll oli seal juba enne otsa kooli niivõrd tugevalt juba sees. Sel laupäeval tähistas Estonia Ooperipoistekoor, siis omal ajal oli seal RAMi poistekoor oma neljakümnendat aastapäeva, mina olen selle poistekoori vilistlane. Ja seal poistekooris olid miskipärast sel ajal, kui mina laulsin päris poisina ja pärast ka hiljem natukese noorte korsess, kus on nii-öelda mehed, laulab seal oli niukene hästi palju igasuguseid huvitavaid tegelinski, kes on määranud minu, minu eluteel alates samamoodi Jürisson, seal siis eksju Kirsipuu näiteks siin väga paljusid tegelasi, kes tänapäeval on kõrges poliitikas ja, ja kes on väga suurte firmade eesotsas, kõik konselt poistekoorist läbi käia ja siis ka oli seal niuke nooruk nagu Jaan-Eik Tulve, dirigent tuli lihtsalt üks moment, kui ma olin keskkooli lõpetamise juures, ma ei teadnud, mida me hakkame tegema. Lauluhäälega oli nagu oli, et isamaa ei pidanud seda, seda mitte millestki ja ostasega mad praegugi kõrgel arvamusel sellest ei ole. Siis tema mingi moment, kus ma tulin lihtsalt otsa koolist mööda, kõndisime kõrvuti, ütles, et kuule. Aga miks sa laulmistele? Ah, kuule, lõpeta ära, ma lähen edasi vene keelt, parem tuleb ka hästi välja, midagi sellist kunstiinstituudi joonistamist noh, suhteliselt hea käsi, nagu ma ütlesin, ei, lähme praegu praegu läheme otsa kooli sisse, võttiski kinni lausa niuke nööbist ja vedas mind uksest sisse ja laulsin seal ette ja öeldi, et kõik asetsevad teine kursus läheb momentaalselt kui üksteisele otsa teisele, aga see vist oli nii suur asi, nüüd ka ei olnud, et seda ikka tehtud on ikka vähe suurem poiss kasvu järgi. Ja, ja olin Henn Eeriku juures, õppisin kokku siis seitse aastat kordamata ühtegi kursust, õppisin klassikas laulud ja mulle metsikult on suur armastus ja ja niukene hea meelega alati kuulata, klassikat ma enam ei ole küll võimeline laulma selles laulus. Me kuulsime minu klassikalist häält, millest, mille üle ma estraadirokklaulmise puhul küll väga-väga õnnelik ei ole, aga sellegipoolest, et oli täiesti mingi moment, mõtlesin, et nii, nüüd lõpetasime otsa kooli ära, kas ma lähen Saksamaale õppima klassikalist laulu või, või lähen bändiga laeva peale ja perega juba tekkis ja siis oli väga loogiline valik, et lähme ikka Soome laeva peal natukese raha teenima ja panen, laseme seda rock n roll'i edasi. Sellist noh, nagu traditsioon ei peaks küsima, et kahetsuse momenti ka oli, et oleks olnud ikkagi klassikaline, oleksite lõululgrats. Tool, mitte midagi, ainult ettepoole, mis ma sinna taha panema vaatama? Aga kuulame muusikat edasi ja järgmine lugu õnnes kõik häts Vanoway pois võib-olla paar sõna selle kohta. See lugu on seal kuskil 80 aastat päris alguse poole, kui mina esimest korda seda lugu kuulasin, see oli ka üks niukene suur mõjutaja, mõtlesin, et suur luisk, vot see on lugu. Ja siiamaani ma kuulan seda lugu, tuletab mulle seda seda momenti meelde, kus ma mõtlesin, et vot see, see see mulle nii metsikult meeldib, seal on kõik nii paigas see nii-öelda uue laine rockabilly, mis kaheksakümnendatel tulijat siis see oli minu laine. Andrus Kasesalu on meil täna külas ja kuulasime Andrus sinu valikul, äss, lõi kätsi Vanoway pois. Nonii ja natukene siis siin vahepeal juba hakkasime veeretama üldse juttu sellest rockabiliste rokkar rollist, et kas on selles vallas juba tehtud omal ajal, noh, mõni võib-olla hull võib öelda juba, et viiekümnetel kõik tehtud, aga tundub nii, et, et ikkagi ei ole, eks ole, et need kõik need erinevad Wood või voolukesed mis selle põhjal on sündinud, neid neid ainult tuleb nagu juurde, kuidas, kuidas sina sellele. Okei, sellega ongi niimoodi, et noh, rock, n roll on ikkagi juurtega seal nikkel 50.-te aasta rockabilly, nüüd räägime konkreetsemalt, on ikkagi tegelikult ikka juurtega kinnisel, 50.-te aastate muusika juures nii palju kui, kui annab, ollakse väline lukk ja mingi teatud traditsionaalse tasand, mis, mis seal peavad kindlasti sees olemas läp, kontrabass ja teatud teatud asjad veel. Et see ongi nii kummaline kui ka ei ole, et see on vist kõige traditsionaalse rokirokkmuusikaliik, mida üldse saab nagu rokkmuusikas välja eraldi tuua. Esimene rock n roll, klassikalised rokkmuusikaks ei loetagi. Et aga noh, ütleme, et niisugune tänapäevases mõõtsike vaatame tavaliselt ikka rockabilly võiks nagu sinna käia. Et nii meil kui ka kui ka Soomes ja noh, millega ma natukese rohkem olen kokku puutunud ja ja võib-olla siin siin, Euroopas nähtavast veelgi rohkem, see rockabilly liikumine on nii killustunud. Täitsa uskumatu, see ei ole nii, vaatad kaugelt peale, no tukaga vend järelikult teada, mis sa oled kõik päeva, miks see on palju keerulisem. Teri paigas, rokkar, kas sa oled mingi hetk kätt või mida veel, mida veel, mida veel, et need, need neorockabilly, vennad ja psühholena, oh jumal hoidku, et need nad omavahel ei räägi ka need on põhiliselt kui nähtakse 11 üle tee kuskil, siis keeratakse pilgud ära ka. Ja, ja, ja, ja, ja streigi kats on selles mõttes nagu unikaalset lahe asi, et kui nad tulid oma oma muusikaga välja, siis sinna oli ühendatud hästi palju asju, see ei ole ainult niukene kontrabassi Snap ja võimas kidrariffide nühkimine, vaid see on palju enamat, see ühendas ennast. Jaa, ühendab praegugi ja ja ka meie bänd muide kaldub sinna mõttele, et võiks ikka nagu selle stiiliga natukese nagu edasi minna sinna vaadata kõike musikaalsed inimesed ei saa ainult mingisugust kolme duuri hoida või ainult laulda niimoodi, et sinna peab pühendama paljuski nii palju juurde võtta muudest asjadest, alates mingisugusest pungist, Hewist võib-olla klemm rokist, võib-olla svingist, mis, mis mulle hirmsasti, kõik meeldivad mulle, ma armastan muusikat. Nii palju kui seda on ja mis, mis mulle sealt ma ei, ma ei ole mingisugune väga hulpaadu, et on kapeukinsi kolm, kolm akordi järjest pandud ja nendest peab elu lõpuni Nendes ristides uppu. Üldse mitte. Et niuke edasiviiv jõud peab, ikka oleme. Üksvahe peab olema. No igatahes ühe vinge asja, oled sa oma elustiili toetuseks nüüd soetanud ja see on ikka tõesti üks väga vinge asi, et ei teagi kohe, kuidas sellest alustada, millal see see imeline siis see sõiduriist nüüd Eestisse jõudis, jutt on siis tõesti misiganes seitsmenda aasta stuudio päike? No räägi lähemalt, mis, mis Markson. Silver Hook 57. aastal kuskil Ameerikas valmistatud. Et selles mõttes küll ainulaadne auto, jah, et minu teada Eestis rohkem sellist seda tüüpi autosid ei ole, stuudebeckereid on küll. Stuuleb Ecker on väga pikk ajalooga firma, mis enamuse ajast tegi, on veoauto, sest kui oli täis teine maailmasõda, siis seesama või ei olnud, siis ikka mõelge. Ameeriklased toetasid venelasi põhiliselt tehnika, toodi veoautosid. Stuude Beckeri veoautosid on Eestis küll ja küll. Mingi moment hakkasin tegema jube vingeid autosõiduautosid, kuni nad läksid 60. aastate alguses poole pankrot enne pankrotti minekut seal viiekümnete aastate keskpaigas juba olid nad oma autotegemisega nii jännis, et mõtlesin, et nii millega me tegelema, kas me hakkame tegelema mootorite edasiarendamisega disainiga? Mõtlesime, et kuu peale mootorit ainult disaini pani. Nende tagumised tiivad on nii kõrgelt, ühelgi tädilekkel pole näinud, et noh, nad näevad ulmeliselt lahedad välja. Sellega kosmose vallutamiseks põhimõtteliselt põhimõtteliselt olime. Ideaalis siis oligi, et ma ei tea, millal ma selle auto valmis aga nüüd ta juba garaazis mõnda aega seisab, aga see aasta veel kindlasti mitte, aga kiibitsejad ka sõbrad ja kaugemaltki, et tahaks natukene pilgu peale visata. Ei täi anda, et kellelgi on. Ma arvan, et Andrus, pigem sa ise tahad näidata inimestele, kes külla tuleb ja tulge vaadake, mis mul siin garaažis on. Räägime sellest autost siis, kui ta valmis sinna läheb, tagasihoidlikum signaal sellesse autosse läheb nii palju pappi, ma ei taha mõelda ka. Et kuidas reaalselt ikkagi sa pead keemia internetis vaatama mingeid osi või, või, või kuidas selle taastamine nagu käib, on siin Eestis üldse inimesi. Ma olen saanud aru, et Soomes näiteks on ju väga kõva noh, väga kõva kogukond, kellel niuksed. Pille muidugi seal on, seal on nagu kihvt on see, et lähed kuskile väiksemasse linna nädala lõpus, siis vaatavad ikka vennad kruiisiringina tõepoolest niuke kruvisime, mida meie meie augulistel Tallinna tänavatel muidugi on päris huvitav ette kujutada, aga no seal on see kultuur nagu tõesti veits nagu võimaluste pool, seal on ka ajalugu. Kuulge, jumala eest, meil ei lubatud ju, mis saasta meil siin välismaa autod hakkasid sõitma nagu, millest me räägime. Aga, aga seal on, aga Eestis on meistrimehi ja kuldsete kätega vend küll ja küll. Ja tehakse noh, natukene oda ka ja tehakse väga hästi neid autosid korda ja küll saab, saab. Jah, no kui suure Ameerika ikka fänn sa oled, sest et noh, vaata soomlaste kohta ka kunagi ilmselt ikkagi naljaga pooleks öeldud, et võiks olla mingi 51. Ameerika osariik, et seal on nii palju Ameerika fänne, kui vaadata neid autosid ja Ameerika musa siis fännamiste, noh, kui suur Ameerika nüüd ise oled, Ma saan aru, et sa tavaautoga oled ka valinud ikkagi Ameerika toodangu. Ameerika toodangu küll aga Chrysler, aga Austrias tehtud mis räägib, eks ole, globaliseerunud on see kõik asi? Ei oska öelda, ma ei ole rohkem või vähem Ameerika fänn, nähtavasti kui keskmine eestlane. Aga kui, kui ma esimest korda Ameerika, kui ma esimest korda Ameerikas käisin, siis mõtlesin küll tavaliselt olles, et seal ma saaks küll rahulikult hakkama ja mulle meeldib. Mulle meeldib vaba õhkkond, mulle meeldib vabama. Aga sa olid põhimõtteliselt siin juba pesa hakanud punuma, et selle pärast sinna jäänud Ei, no me käisime alles esimest korda kuskil siin bändiga, mingid ajad tagasi, et siis peale seda on juhtunud veel, aga aga? Jumalast ikka kõik see seondub ikka muusikaga. Ei, mitte midagi, mingi elulaadiga rohkem, et mulle meeldiks rohkem seapraest meeldiks rohkem hamburger või? Ei. Ja muusika on meilgi pandud valmis ja Frank Sinatra on järgmine oma looga hoolduvai Andrus, miks see lugu? Pigem miks, miks Sinatra mul on Sinatra vist läbi aegade kõige parem laulja minu jaoks minu kõrvadele selline fraseerimine sellist häält on täpselt nagu eelmiselgi puhul, et seda vist nähtavasti ei tule või kes teab muidugi tulla, aga Mikey Publee ei anna noh, midagi ikkagi mõõtu välja. Käisid vaatamas seda või kuulamas vaimulikest vahtraperekonnast. Küll esindajad olid olemas, aga ma ise ei käinud, oligi just. Käisin poiste korisel Viistite kontserdil vaatamas, et Estonia kontserdi, et lihtsalt asjad ühtset. Aga Sinatra on, silmad on, see on ikka emotsiooni kui veest meestel suu lahti ja sealt hakkab tulema. Ma ei ole sõnula, sellist asja on vajalik, on see emotsioon on selline, mis igal eluhetkel nii kurvas peas kui ka kui ka rõõmsana alati, kui see muusika tuleb, siis parem. Siin me oleme ja me oleme Andrus kasusele. Nonii Andrus Kasesaluga siis koos stuudios ja arutame maailma asju. Just võitsime, läbisin poliitika. Õnneks mikrofonid tava, et päris jah, et ütled ka lühidalt, mis põhjusel me ma poliitikast nagu väga palju seal rääkida ei taha. Sest et poliitikapoliitikast rääkides taas kord hästi palju ebatsensuursed sõnad raadioeetrisse lasta ihansel mingi põhjus ka selles suhtes emotsionaalne olla siis üliemotsionaalne ei ole. Ma ausalt olen jõuga vaipa nii, just parem. Parem mitte siis sel sel puhul, aga räägime natukene sinu tööst, üks asi on hobi, see hobi on olnud ka päris palju sisse tulnud, eks ole. No ütleme, et ega, ega ei saagi ju siin öelda, mis on hobi ja missa. Töö, et joones ma olen nagunii-öelda, professionaalne, muusikat muusikat õppinud, ikkagi selleks valmistunud, aga jaa, Tobraha rahulikult sisse ka ja kindlasti, aga Eesti vabariigis üleüldse elada ainult muusikast on, on päris keeruline sisse, aga sobis hästi ka võiks nagu üldisemalt tegeleda küll. Elanikele firmakene industriaalproduktsioon OÜ, kus meil on oma stuudio, milles me siis tegeleme sama moodikas siis muusikaga, telereklaamidega, raadioreklaamidega väga suureks osaks meie meie tööst on ka multifilmide helindamine. Kinos mina vaid multifilme või ükstapuha, kuidas sa väljuna teeme seal rollide kaupa, seal näitlejad käivad lugemas ja loeme ja teinud olete praegu juba. Võtame need lähima, et me oleme ikka suhteliselt palju juba teinud, aga siinse kalad kuivale, mis eelmine nädal läks kinodesse, et see on meie stuudios ära helindatud siis sel nädalal tuleb nüüd see Valhalla legendid, hoor, see tuleb kolm multikas, see on meile tara helindatud jõegistrilt, sage Rutiku käis lugemas ja sukk ja, ja kõik need raudvara jube ägedad. Emil Rutiku ja Tiit Sukk, et kuidas on siis nii-öelda õhkkond, tööõhkkond, asjalik, üli. Sukk on niuke, metsik professionaal, et see on niukene niuksed tempoga või, ja niivõrd lennult haarata, et noh, see on nagu lahe seda kõrvalt vaadata, mina olen vait seal, ainult seal oleks nendega sehkendada. Pealtpoolelt sõnalt mõned raskemad, mõned kergemad. Andrus, kuidas näeb välja multifilmide läheb pealelugemine nagu täitsa kuidas ta näebki välja, et lähen boksi, on mul seal ekraan ees mingi piilupart näiteks jookseb ringi ja all siis on. Jah, seal on, meil on see täpselt niimoodi, et tegelikult on power nagu puldi peal veel ees teleka ekraan ees ja siis kuulatakse korra läbi, mis originaalis on enam-vähem kolleeg siis kas viisakamalt õigikoloriidsemalt väljendab ennast, annab nii-öelda režissöörina nagu juhtnöörid kätte, et kuule see koht, et tee nüüd vähe aktiivsemalt või see sõna natuke lühemalt ja ja siis näitleja loeb vastavalt oma jumalikele oskustele, kas mõni kehvemini, mõnikord halvemini, mõnega läheb rohkem aega, mõnega vähem, aga see on niisugune. See on nihukene nihukene töö, nagu samas metsikult fan kõrvalt vaadata ja niukene osalise osaline natukene selles olla. Kas keeruline ei ole, kui tekst on puldi peal paberil ees ja show käib siis seal telekas, et kas näitleja saab alati aru? Võetakse sinult ikkagi täiesti täiesti fraashaaval sõnahaaval nii nagu ka laulmine stuudios teinekord. Mina kui kehv laulja, mina olen ikka supernäide, et mõnikord seal peab lõikama kokku ikka väga niukene huvitavalt seda asja, aga see on niisugune tausta, tahma, seda ei pea kõike teadma ja sellega ka täna välja lõigata. Vähegi võimalust on aga, aga põhimõtteliselt küll, et see on niisugune. Tänapäeva tehnika lubab teha pealselt emotsiooni Kateks emotsiooni sa ei saa muuta. Ülejäänud on kõik arvutis võimalik teha, kõik absoluutselt nihutada edasi-tagasi, paremale, vasakule, ettepoole tahapoole, efektid kõik. Aga kui sul on emotsiooniga nagu magedalt öeldud, siis seda juurde tuua ei ole võimalik. Nii et siis Valhalla on tulemas, et see siis juba järgmine nädal. Ja, ja siis tuleb, siin tuleb veel paar lahedat asja, aga mingi moment nüüd tuleb. Lähimal ajal on meil minu meelest jube kihvt multifilm tuleb töösse šveik täispikk Zweigi multiküll. Ma arvan, et eestlastele, kui on piibli kõrval kindlasti on kodus ka Zweigi raamat olemas, et nii, et seda, seda peab kindlasti vaatama ja Tõnu tuleb lugema. Ära sa räägi muidugi, kes veel saab ja kes veel muidugi lihtsalt meil oli siin ju mingi aeg tagasi. Oli ju infarkti värki ja siis tõesti oli väga rõõmus kõigil tõdeda, et läks päris hästi. Aga sa isegi lööd vahel kaasa, ma just vaatasin, et sinu nimi jookseb ka läbi kuidagi. Ja sellega on alati niimoodi, et hea küll, okei, et natukene stuudiatele on see erinev see ette antud need kriteeriumid, kes mida peab lugema aga meil kipub olema niimoodi, et lõpuks, kui seal on, ütleme, et ühes multifilmis on mingisugune 30 40 trolli häält, siis alati kõikidele häältele ju nagu ei olenice vastavalt ressurssi ei ole aega, ei ole võimalus leida täpset häält, siis siis lõpuotsa niimoodi, et umbes mingisugune osu rolle on, siis on vaja need ikka ära lugeda, siis kõik sõbrad, seal käivad lugevaselt lina ja kolleege, kes saab veel niimoodi käivad läbi, kappavad seal stuudios, kõik loevad mingisuguse asja ära. Teeb. No Andrus räägi nüüd natukene sellest ka, kuidas siis kuidas siis lõõgastunud nii-öelda töö kõrvalt või ongi sul see, et sul on ju tegelikult pillimäng ja siis laulmine on ju see, mis võib-olla võtab nii spordi kui ka siis sellise hobi ja. Käin sporti tegemas. Räägime spordist. Ma olen võtnud viimase pooleteist aastaga olla peaaegu 30 kilo. Ära sa räägi sest mingi räägi, aga mingi. Mingi moment tõepoolest oli, oli, oli, mõtlesin, et kuule, ei ole võimalik enam, kehakaal läks ülesse. Mina kui niukene, lahe suitsetaja ja niukene teinekord. Ja kõik niisugused, no nii, nii nagu need südamearstid räägivad, siis tuligi äratundmine, et teil on niisamuti ei saa ja, ja nüüd ma olen ikka käinud, käin ikka iganädalaselt. Kolm-neli-viis korda käin ikka täiesti spordisaalis nädalas, jah. Seda on päris palju. Seda on päris palju ja see aitab, alguses ei olegi, aga kuidas ma spordivalise samamoodi bändi ja käisin spordiklubis jõulupeol mängimas, siis öelda, et palun, kes tahaksid meil siin soodustingimustel käia, muidugi tahan, ma mõtlesin, et hakkan käima, kuigi ma käisin ka niisama, et olen väga pikkasid, aastad mängin squashi. Aga noh, see üks kord nädalas niukene lõksimine ja seal sellest on nagu vähe. Kui tahaks nagu tõepoolest, et enesetunne läheks nagu kardinaalselt paremaks, sellest peab rohkem tegema natukesega toitumist loomulikult vaatama, aga ma olen elus niux seda kaalu alla võtmist ja seda seda juba ühe korra teinud 80.-te aastatel, et ma enam-vähem kujutan ette, mismoodi see käib. Aga, aga on parem olla, uskuge mind, vähemalt. No aga kuidas sul see ree peale saamine käis, ma mõtlen seda, et kui sa nüüd hakkasid ühel hetkel tihedalt trendis Ongi esimest korda päeva ainult minema, ega rohkem ei olegi vaja. See üle ukse uksesaali minema ja olenevalt siis juba sealt juba on, sealt juba hakkab nagu meeldiv, sellepärast see on nagu õiget treenerit sattusid olema sel hetkel saalis ja ja tundsid, et ta nagu tolku ja see hakkab nagu mõjuma nagu sulle niukene narkootikum, et sa tõesti tahadki gängi siiamaani vabatahtlikult. Ja samamoodi räägime neist lõõgastumist veel, et et meil on aasta lõpus kindlasti perega, iga aasta käime, käime seal aasta lõpupoole, nädalakese oleme geno ruga suusatamas mis on niukene iga traditsionaalselt ja siis samamoodi nagu ikka niisugune keskmine eesti peret kuskil mingitel momentidel käia kuskil soojemal maal. Aga Ma ütlen, maanium bändimees, muusik me jumala eest andiga käime, minu jaoks on see. See on ühest küljest on töö, aga teisest küljest on see minu jaoks metsikult lahe phonyagist olemine bändiga lava peal olla. See on samasugune narkootikum nagu jõusaalis käima täpselt. Palju sul lastega kantserdamiseks aega jääb või on nad juba juba piisavalt suured? Mul on kolm last, suurem laps, lõpetab nüüd Gustav Adolfi hakkab see aasta lõpetaja, samas on see keskmine, on seal Liinase keskmine, jah. Keskmine laps on seal kuskil, käib ikka veel mingites keskkeskmistest klassides ja väiksem laps on seal kaheaastane. Et meil nagu on see heast nitad niukene suuremat kantserdavad väiksemad ja, ja väiksem, parem lagu siis suuremat vastavalt režiimile. Ei? Loomulikult. Piisavalt on aega, jõuabki. Ja ei, päris põnev oli sinuga rääkida, nüüd jääb veel oodata, millal siis auto valmis saab, siis limu sohu. See sellega läheb võib-olla tõesti aega, aga brändiga on ka põhiline, et tahaks nagu bändiga valmis saadetki hakata jälle uut plaatika tegema ja ikka see muusikaline mõte kogu aeg nagu tiivustab, et et see on nagu hästi oluline edasiviiv moment tegelikult elus, et et vaatame, et eelmine aasta me tegelikult salvestasime bändi hajub kolm lugu, et noh, et seda on ikka üüratult vähe, aga kuidas nüüd natukene ette ja, ja on tekkinud niukseid muusikalisi mõtteid küll, et järsku saab sinu aasta lõppu poole võib-olla, kes teab, ehk mingitel tingimustel ikka uue praadi materjali kätte, et nad nii palju oleks öelda, kui seda rock n rolli, kes meil siin on, aga? Aga kuidas me oleme täna kuulanud juba osasid sinu välismaiseid lemmikuid aga kui kursis sealt sa lähed eesti muusikaga, mida, mida Eesti inimesed teevad? Me mängisime ju samamoodi Tallinn Music Weekil sel aastal iseenesest oli, oli väga lahe, väga kihvt üritus ja siis sai nagu poole silmaga kõrvaga käidukal muudel üritustel ja vaadatud niukseid nii-öelda teisi tänapäeval toimivaid Eesti noorte ja vanema generatsiooni vokaal-instrumentaalansambleid. Et ma, ma olen, ma arvan, et ma olen kursis suhteliselt meil meil samamoodi stuudios käivad ikka mingisugused bändid tegemas ja ma olen kursis eriti sellega, kuna meil oli, on ju niisugune vene rahvusest nooruk siis meil käivad stuudios põhiliselt Eestis tegutsevad vene bändid, kellest muide, ma arvan, et ei ole paljude üldse aimu, et siin on nii vingeid, asju. Mina olen, ütleme niimoodi, kui keegi küsib, kas, kas sulle tundub see eesti muusika minule eesti muusika hetkeolukorraga väga rahul? Väga lahe on, tegelikult siin on seal tõeliselt kihvt asi, paistab olevat ja ja, ja samamoodi nagu et Eestis me oleme ka 1,3 miljonit meil on ja minu meelest siin toimub ja podiseb seda kultuuri palju rohkem kui me kui me tegelikult endale tahan tunnistada. Üks huvitav ongi see, et Eestis tegelikult on ju väga suur vene kogukond ja sul on, oligi läbi kindlasti siis ka hea ülevaade sellest, nagu ütlesid ka vene bändid, käivad nüüd sel nädalal möödub viis aastat sellest pronksiöö sündmustest. Kuidas, kuidas sulle tundub nüüd viis aastat on läinud, mis sul näiteks töökaaslased ja, ja ütleme, noh, inimesed, vene inimesed siin Eestis. Kuidas nendega läbisaamine on nüüd, kui juba aastaid on sellest asjast läinud? Ei pea väga hakkan poliitikat, kui, kui nüüd poliitikat välja jätta, mina arvan, et inimeste põhjal nagu vene kool vene keelt, kus nii lollid kui see ka ei kõla, aga vene keelt rääkivad inimesed ja teised nagu nagu päris hästi nagu ei tunneta nende probleeme ikkagi stateeriv probleemide ei ole mitte sellest, et mitte selles, et Eestit kujutavad ette tehased, on niuksed Nõukogude Liidu meelsed või nagu suurriikidel üldse mitte seas nemad muretsevad palju rohkem sellepärast et et ei ole eesti keele õpetaja, et koolides ja kes piisavalt hästi neid õpetaks, sest kõik tahavad siduda ennast Eesti vabariigi tuleviku. Ometi on neid igapäevaseid muresid siin palju rohkem, mis, mis nagu takistavad sellega, mis, mis nagu eestlaste jaoks on küll väike möödaminev probleem, et noh, ma räägin, et just nimelt, et miks ei ole eestlased venelastele näiteks siin tõepoolest eesti keele kursused kõik nad hea meelega õpiks palju rohkem, kui me tahame endale tunnistada isegi kui me tahame endale tunnistada, et nad tegelikult on palju avatumad ja palju lojaalsemad kui, kui meie, kes me oleme selle, selle Eesti vabariigiga siin ikka aeg-ajalt niimoodi, et vahed sõnu nagu ei valita midagi selle kohta öeldakse et nemad on lojaalselt ja nad tahavad seda eestit palju rohkem kui, kui me ise, eestlased, uskuge mind. Andrus Kasesalu, suur aitäh meile täna tulemast külla ja üks lugu on meil täna sinu valikul kuulata immelda Mei ionigade buum buum. Jah, et head rock n rolli ju ja rockabilly ei tehta mitte ainult Ameerikas, vaid, vaid Euroopaski ja, ja see on niisugune just uuema muusikast, mis, mis mulle nagu hingele tundub, et oh, see on see õige asi, mulle meeldis selline värk.