Aga kahekuulajad, Helge, laupäev näed enda käes ja viimast korda sellel hooajal alustab saade pealkirjaga poolt ja vastusaate toimetaja Sandra saatejuht Urmas Vaino rõõmustavad kõik siiralt selle üle et ei taasraadiot, et sedavõrd palju kogunenud siia tänase saate teema on väga intrigeeriv. Me räägime sellest, kas Eesti vajab uut erakonda. Kas Eesti, aga uut parteid ja selle kaudu siis uut parteipoliitikat ja kõike seda ja kaks aga huvitavat külalist on täna saates näitleja lavastaja Alar Sudak ja Kivisildnik siis kirjanik tervist. Tervist. Tere. Olen ausalt kõigepealt tunnistama siiralt, et mind väga üllatav see, et tõsiteks teine teisel pool lauda. Aga me jõuame kõigepealt selles kohas rääkida, aga teie olete veendunud, kui ma lugesin pikalt portaali pealkirjaga Delfi, et Eesti vajab uut parteid, miks ta vajab? Ma ütleksin niimoodi, et see eesti poliitmaastik on vajumas, häbi pärast maa alla, nii nagu Atlantis. Meil erakonnal ju põhimõttelist lagunevad on lagunemas, Keskerakond on null, lagunemas IRL. Nüüd tuliga Reformistsenaarium, et paljud ei ole sellega nagu, nagu rahul saab seda, et vaataks lihtsalt uut. Ehk siis piltlikult öeldes, kui sulle eelmised töötajad, kes on niimoodi, jäävad haiguslehele pikalt ja tööl käia, ei saa vaja uudist. Aga see mu küsimus selles, et see pole mitte uus uue pärast, sellepärast teistujab, tegelikult mitte. Parteitu vajab ka uut poliitilist mõtlemist, uut lähenemist, uut parteipudelit. Aga kas need parteid kuidagi nagu murenevad no või pudenevad, kas ei näita pigem nende inimeste noh, kuidas ma ütlen ausust, eksju, nad tunnetavad, et näed, partei on läinud valele teele, nad tulevad sealt ära, nad tegelevad kuidagi nii-öelda puhastusmeetoditega, ma ei tea, kas uued uued MTÜd, eks ju, nii nagu me oleme juba näinud ja nii edasi, et see võib-olla räägib hoopis parteipoliitika tugevusest. See pole tugev, sellepärast et samal ajal need tuumikud ekspordi tuumikud jäävad alles. No Boroditš oli Keskerakonna tuumik, nii et vähe ei olnud. Ta võis olla, aga siiski tähendab Keskerakond kui selline, ütleme noh, nii kauge elab Savisaar, nii kaua elab tema õukond, jagasime, õukond koosuke, ütleme 20-st või ühel hetkel viiest temast tähtis. Aga siin on see, et mispärast on kõik lagunevad kõik sellepärast, et ükskõik milline partei Londonis paremal vasakul konservatiivne liberaal seal demokraatlik. Vaat no vot sellepärast et inimestel on hakanud sügavalt vastu see, et parteikoos on kuskilt ainult tagatoast. Kui Keskerakonna taga turbaga Edgar Savisaarest ei, võib-olla mõnes parteis on viiulit tagatuba kui põhilised liikmete liinid. Vasturongi juht, sellepärast et liikmete konflikt tagatoaga Justkui hakata vaatama, mismoodi need parteid tekivad, reeglina tekkinud järgmiselt. On mingisugune toalist seltskond, inimesi siis mõtleb, et noh, võiks teha nagu parteid. Ja hakkavadki tegema, ja kui nad on edukal dise parteiga kasvab, ütleme 1000-ni sealt teise 1000-ni, sealt ütleme, 10000-ni. Või nad on piisavalt edukas, hinnad võivad ka valimistel, aga võim kui selline jääb endiselt sinna tahatuppa, kus kunagi mõelnud, et võiks teha parteid. Ja te arvate, et seda õnnestub kuidagi uue parteiga kuidagi nagu lappida või see on ju inimese loomuses, et teatud kamp hoiab kokku teatud kamp nii-öelda juhib pidu, kui me räägime niimoodi väljaspool partei, see on kogu aeg. Mis on õige, aga nüüd ongi see, kui lendab kui uue partei mudel oleks järgmine. Et tema liikmeskond ei kasvaks mitte uute liikmete kaasamisega ja värbamisega ütleme keegi Rahva seas unustatud liider, ütleks, et kena, me teeme nüüd partei niimoodi, et me hakkame liitma üksteisega. Kui kodanikuühiskonna esindaja. Arvad, et kusagil siis, et ühesõnaga MTÜd ei saa moodustada nagu tagatuba? No põhimõtteliselt MTÜ seda nagu moodustada, aga moment oli selles, et need MTÜde aktiivsed inimesed Need on ju tegelikult noh, nende selle vaimset kapatsiteeti missioonitunnet on tunduvalt rohkem oma valdkonnaga tegelema kui see, et ma astun kuskile parteisse, hirmul tutvusi, äkki ma kuskile pääsenud? MTÜd on seadnud endale eesmärgi, me tahame teha seda teist ja kolmandat ei sõltu nende egod on tunduvalt väiksemad ja üksteise vaheline konsensus ning solidaarsem suurem. See on tore, kui on, leidub inimesi, kes sellesse kõigesse usub Kivisildnik siin teisel pool nahmamises mõnusat rusikasse. Mulle tundub vahepeal, et et ja üldiselt selles mõttes on tore, Kivisildnik kuulub nendega ühte ridadesse, kes kardavad uue partei tekkimist ja ütlevad, et ei, ei. Stopp, stopp, stopp, sealt seda ei ole vaja. No ei karda, aga ütleme, elu on õpetanud, meil on ju olnud kolm lainet, uusi parteisid, ütleme kõigepealt Res Publica siis rohelised ja siis üksikkandidaadid mõneni, nendega püüti protestihääli, kui hakkas jälle kärisemase vana süsteem. Noh, kas ise tekkis või tekitati mingisugune uus häälte püüdmise asi, eks ole, Res Publica, noh, see on teada, kelle rahaga tehtud noh, kuhu see suubub, mis eesmärkidega ta nagu sinna isamaalastega nagu ühines, kuidas see ühinemine täpselt toimus, ei hakka vist neid lahti seletama, eks ole, need on läbi käidud teema. Et me teame, et see kõik oli üks alatu nõks, mis lõppes sellega, et isamaaline poliitik on praegu seal peldikutorudest eel nagu noh, avamere poole. Rohelisega juhtus nagu veel paremini, et kui me näiteks isamaast võime rääkida kui sellisest parteist, mis ütleme, et alustas heade mõtetega ja korrumpeerunud, siis minul on küll selline kahtlus, et roheline oli algusest peale mõeldud nagu sihuke häälte müügi või korruptsiooniprojekt, ma ei saa seda praegu tõestada, aga näed, mis selle parteiga juhtus, kuidas nad nagu toimetasid ja kuidas nad käitusid, mis nad esimese asjana Riigikogus ütlesid siis siis noh, pettumus on ikkagi väga suur. Ja siis see kolmas kord, kui, kui inimesed nagu ja meedia läks kaasa, meedia käib alati kaasas, eks ole, ka inimesed ise ju väga midagi ei mõtle, nad vaatavad telekat, nad kuulavad raadiot, näiteks ma ütlen teile, et pange pea ahju, siis enamus avavad nüüd nagu ahjuukse ja pean nagu süte peal. Õnneks on soe ilm ja praegu ei, keegi ei saa seda teha, aga aga nii see oleks. Ja üksikkandidaatide alaks siis nii pahasti, et noh, jõuame juba sinna nagu valimisseaduse juurde välja, et see seadus on tehtud ütleme ikkagi nende jaoks, kes on võimul ja mitte ja mitte mingil juhul mingite üksiküritajate ja väikeparteide muude taoliste asjade jaoks. Et need hääled rahulikult ja lõpuks kantakse ikka üle need, kes nendele, kes said kõige rohkem hääli ja sattus koos, säilis. Igal juhul on praegu olnud niimoodi, et kui tahes või tahtmata on juhtunud niimoodi, et kas hea tahta alatu nõksuga tehtud uued parteid või, või need üksiküritaja seal ikkagi ei suuda mitte midagi teha. Ja sellepärast on valitsejad väga rahul sellega, ma arvan, et nad on nii lollid ka ei ole, näevad ju ette, mis, mis toimub, eriti kui nad, kui nad ise neid asju korraldavad. Et selles mõttes mina olen küll nagu skeptiline seal üks põhjus, et, et me näeme, kuidas need parteid on praegu kas korrumpeerunud või korrumpeeritud või olnud algusest peale nagu lootusetus olukorras nagu üksikkandidaadid. Ja, ja meie valimisseadust arvestades kõike seda, noh ma ei, ma ei, ma ei näe neid nagu variante, aga üks väga suur nagu aga selle kõige uue ja paremini juures on ikkagi see, et Ma väga ei usu nagu Eesti inimeste nagu teadlikusse. Et mulle ikkagi tundub, et meie inimesed on noh, kas nüüd öelda lollid lihtsameelsed või kogenematud poliitikas, et ega meil ju koolis ei õpetata ka neid poliitsahkerdamisega skeemitamise nagu variante meil ei õpetata seda, kuidas töötab reklaam, neid ei õpetata koolis ajalehti lugema selles mõttes, et sa saaksid aru Vaevalt küll, see ei ole ju ühegi ühegi haridussüsteemi nagu esmane ülesanne, koolitada võimu vaenlasi või selliseid raskesti alluvaid kodanikke. Et on vaja ikkagi roboteid ja tööjõudu. Et selles mõttes ma arvan, et see, see ei ole kuskil kuskil kuskil kuskil, nii, aga võiks olla, miks ei võiks Eesti olla see esimene koht, kus õpetatakse mingite totruste asemel reageerima sellele infovoolule, mis sulle tuleb selles hoidma mingisuguseid nagu selgelt nagu silmad lahti saama aru, kelle jaoks seda tehakse, kuidas seda tehakse, kuidas seda enne on tehtud noh, selge, et igasuguseid asju on vaja õpetada geograafiat näiteks ja kõik, sa pead ju teadma, et Aafrika on olemas, aga sa pead ka teadma seda, et lurjused on olemas ja nad petavad sind iga päev. See tahabki teha sellist sellist teistsugust erakondade ei taha teha tagatoa erakonda, nii nagu on kõik praegused erakonnad elada. Ma mõistan seda vajadust, ma saan aru, et olukord Eestis on halb. Aga aga ma ei ole nagu optimistlik, et selles mõttes tuleb seda asja ikkagi väga hoolega mõelda, et ei juhtuks see, mis juhtus, n no mulle tundub, et Kivisildnik on tegelikult ära räägitav, praegu ta tegelikult on niimoodi millimeetri kaugusel sellest, et on nõus ikkagi uude parteisse tulema. Kuidas see skeem peaks välja tegema? Ütleksin nii, et pöördun tegelikult praegu mõne hea ja targa arvamusliidri poole, et teatavasti meil poliitikud, nii nagu need on läbi aegade kolmeks. Nüüd on ka realistid, on aferist ja need on riigimehed. Mistõttu jah, tõepoolest on tekkinud selline olukord, et ma ei ütleks, et praegu olemasolevate parteide seisus oleks ühtegi riigimeest. Aga sa praegu selline riigi, mis tekiks, ei juhtuks seesama, mis juhtus juba ühtse Eesti suurkogu, vähemalt selle ootusega. Kui Tiit ojasoo teatas, et tema teeb üht-teist suurkoguja inimesele taimerit, tõe pähe võtsid, siis oli paari päevaga müüdud 6000 kohta müüdud mitte kuskil saali kutsutud. Kui ütleme praegu Allar Jõks või Indrek Neivelt või Rainer Nõlvak ütles, jah, mina teen selle nüüd ära. Siis on juba tema isiklikud eeldused selleks ei lase tekitalementaaduga. No üldiselt Sven Kivisildnik siin ongi tegelikult nagu räägib, noh, on Reformierakonna võimuparteidega ühes paadis tegelikult öeldes, et Eestis ei ole vaja uut erakonda. Ei mõtet, on vaja, aga ei tule välja, see on sama, et noh, oleks vaja kuidagi nagu vaeseid toita, aga näed, ei saa, oleks vaja töötutele töökohti, aga no ei ole ja ja oleks vaja kultuurile, rahaga ei ole tegelikult needsamad nagu, kui ei ole võimalust, hakkan siin ja teeb praegu ettepaneku, kuidas seda tuleks teha ja saab teha ja tuleb teha. Asi on selles, et me oleme nagu sellel ühel poliitikaturul praegu koos suurte parte teistega, kes püsivad võimul tänu sellele, et neil on palju raha. Nad saavad teha reklaamikampaaniaid. Millegipärast toetame neid alati nagu ajakirjandus, noh, nende selja taga meedia, nii, nii, nii see, kus me praegu räägime, kui, kui eraõiguslik maitse asi ei ole maitse asi, ma olen ikkagi jälginud nagu seda, kuidas näiteks riigikogu valimiste ajal ütleme, avalik-õiguslik raadio, televisioon käituvad nagu kandidaatide ja väikeparteidega, et noh, see on ikkagi see on piinlik. Et sageli on see ääretult nagu ebaõiglane, kui palju nagu aega antakse, kuidas pärast seda väikest aega nagu põhjendatakse see ei ole kuidagi nagu põhiseaduslikega seaduslik, et selles mõttes, et sa, sa võid ju teha, selles mõttes ongi tore tee seadus, aga siiski on selles mõttes, et see on selle seaduse järgi, see seadus võib kas meeldida või mitte, aga aga seaduslik don no mis mõttes on seaduslik, millise seaduse järgi, kui peab nagu võrdselt kohtlema, siis tuleb võrdselt kohelda mitte ainult ühele viis korda rohkem aega. Võrdne kohtlemine arhitektiks on viis korda rohkem ja pärast seletaks, aga ta lihtsalt räägibki, palju ei ole mingisugune põhjused, üks räägib rohkem kui teine. Kui seaduses on öeldud, et kohelda võrdselt, siis palju ta räägib, ei lähe nagu absoluutselt kellelegi korda, ma ei saa sellest aru. Aga mis selle partei nagu selles mõttes või erakonnas sisu on? Selles mõttes, et on tore, et me oleme nimetanud siin juba nimesid, et kui need tulevad kokku ja ja kõik nii edasi, aga, aga mis, mis on see nagu see maailmavaateline või, või sisuline kvintessents, kui niimoodi võime kasutada laiali? Laiapõhjaline tsentristlik erakond Ehk siis ütleme, tema kujutakse niimoodi ette kui mitte liikmeli, ma no ütleme nii, et me oleme praegu selles mõttes absurdses olukorras, et meil on, eks ole, valitsusel on 11-l, on 11 ministrit briifinud, ministril on ainult neljal erialane kõrgharidus. Seda see, et ütleme, kodanikuühiskonna, selliseid helgemad pead on nendes poliitikast nagu eemal hoidnud. Ma teen ühe ärksa juurde, et meil on olnud, kus ministritel ei ole mitte ainult need nõunikud ja kantslereid nagu nende erialal, vaid ka poliitika alal, et saad aru, et nad ei ole erialaselt nagu spetsialistid, ametit, ka poliitikat ka siis ma tahaks teada, kui ministril on nõuandjat nii, sellel alal ütleme, tan raudteeminister, Tanel raudtee nõuandjad ja ta on näiteks mingi sotsialistlik minister, siis tal on veel sotsialisminõunikud ka sealjuures siis ma tahaks teada, mis on tema ekspertiis, mida ta üldse seal istub ja ma tean täpselt, mis ekspertiis on, aga tehnoloogilises mõttes ta võiks olla see, et millist poliitikat maailmavaatelises plaanis raudteel ajada, et see võiks siis olla, aga kui ta ei tea ei poliitikast ega raudteest, mida ta seal seisis. Aga tuleme nüüd tagasi, mis, mis see maailmavaateline sisu ikkagi uuel erakonnal võiks olla selles olukorras, kus meil, täna noh, on olemas see valik, nii nagu Kivisildnik ütleb. Algusest aastuv neoonerakond? Ütleme näiteks niimoodi, et kui selline erakond oleksime tekkinud ja oleks olnud 2011 lõpus, 2012 alguses. Ja sellele samale erakonnale, kus oleks esindatud kodanikuühiskonna helgemad pead presson tekkida selles olukorras õpetajaid. Kuulge, te lubasite meile palka, palka ei maksa üliõpilaslehel kuulge, tüdrukud, tasuta kõrgharidus seal ei ole. Ütleme seal selle erakonna juhatuses ja liinide hulgas volikogus on õpetajad, ütlevad, lubasite, meid on palju. Ma ei lähe muidu minema lihtsalt punkte kokku. Ja samamoodi üliõpilastega ehk siis puudu parteisisene surve ja seda on piinlik vaadata, mis on toimunud. Tähendab, kui partei puudub parteisisene, surve. No need on needsamad inimesed, kes siis ei avalda survet täpselt sama partei liikmed, need, kes osad ei ole siis rahul, tulevad parteist ära, teevad midagi muud. Vaatavad lihtsalt mokk töllakil töllmokad pealt, mida tehakse, kui ränne on selline kogemus olemas, et me oleme siin? Algatasime koos Ivar Raigi ka sellise kirja nagu avalik kiri Istanbuli peaministrile. See lugu siin umbes 8000 häält, mida tähele panin, panin tähele seda, et nende all kirjutatu hulgas puudusid erakondade keskastmeliinid. Ühesõnaga lihtsalt, et kuna ülemus ei olnud öeldud, et üteldagi toetega sele keri, eks ole, Siswarti peate, et oi, et meie ei tea, me vaatame vasikat. Nii nagu poliitikud ka ei olnud seal all, siis ma ütlen seda, et peaminister on, eks ole, koalitsiooni minister, opositsiooni võiks tala panna nagu teooria järgi. Pidasin jah, tõepoolest, pidasin tegelikult läbirääkimisi, aga, aga mis siis oleks, kui ütleme, seesama kiri jõuaks ka riigikogu saali? Ma sain kokkuleppele Jüri Ratasega, et ta peab oma fraktsiooniga nõu ja hilisem vastuseks oli vaikus. Aga mis, mis põhjusel võis olla siis, miks Jüri Ratas ei tahtnud sellega liituda? Põhjuseta sõnaga Eesti poliitmaastik on praegu selline, et andke mulle andeks meile erakonnad ootavad järjekorda, millal reformist nagu neid võimalik kutsuda. Et selleks, et mitte nii suhteliselt nagu tähendab, rikkuda ongi hoidunu avalikus konfliktist. Ehk siis ütleme niimoodi, et noh, Eestis on viimased selle aasta jooksul on nii palju kriise, kui pole olnud 20 ostuks mitte ühelgi teisel poolaasta jooksul. Ja ometi ma ennustan ette, et Andrus Ansip ei saa kuni aastal 2015 mitte ühtegi usaldus, kõik autod, aga kui nüüd reformile äkki võtab mind? Nojah, aga see on olnud kogu aeg, need kriisid, see ju näitab ühiskonna mingis mõttes tugevust, et tegeletaksegi rappimisega võetaksegi asjad ette räägitakse asjadest nii, nagu nad on, püütakse siis rääkida. Võib-olla õnnestuks. Tugevus selle tugevust oleks olnud vaja tunduvalt varem. Sõnaga piltlikult öeldes muidugi vihtus kas relil kommentaare, kuidas saaks Reformierakonna liikmeskonda laiendada? Kui hullumaja, hull paberil siis kui sellega, mis andaga. Reformid. No reformierakonnas on 10000 liiget, ei saa öelda, et nad on kõik kuidagi ma tea, diagnoosiga, nad on nad seal nagu kuidagi selline väga, väga kummaline. Fifty tähendab ja ma arvan, et see kõikides eluvaldkondades täpselt samamoodi fifty-fifty tekib selline küsimus. Kuidas saavad, ütleme need 10000 tarka inimest endale niivõrd rumala eterlast? No mina arvan, et see, see ei ole nüüd, seda ei saa ainult rumalusega põhjendada, mis Eesti riigis ja ütleme, nendest partei tagatuules toimub, mina olen reklaami teinud nagu parteidele, mitte Eesti vabariigi tasemel nagu vähe kampaaniaid, aga maakondade tasemel ja nagu küll, ja veel ja mina olen neid tagatubade inimesi näinud, tegelikult ei ole üldse lollid, need on kõige targemad inimesed tavaliselt seal väga asjalikud. Ainult neil on nagu, ütleme, kui neile midagi ette heita, seda siis, et neil on ainult üks huvi, kuidas, kas olla võimul ja jääda sinna edasi ja eksju, aga ütleme seda küll, see see on, aga, aga seal on üks, aga sa peaksid olema võimul kahel tingimusel. Sul on parteil mingisugune põhikiri, mingisuguseid eesmärgid ja väärtused näiteks Isamalistel ühed liberitel, teised sotsidel nagu kolmandad ja, ja sa peaksid neid asja oma seaduse raames. Aga kui me vaatame, kuidas Eesti riik nagu siiamaani majandatud siis me näeme ju, et põhiseadusele sülitatakse pea igal sammul, eks ole, meil kehtib raha, mis on sisuliselt valeraha, sest seda ei ole välja andnud Eesti pank ja kõik muud rahad, mis on välja antud mujal, näiteks minu keldris sinu keldris või kuskil Euroopa keldris on juriidiliselt valeraha. Nii ühesõnaga, et meil on praegu nagu totaalne valerahamajandus, see on kuritegu maleraha eest panud kohe vangi, seal lugege paragrahve. Teine asi on see, et me oleme Telegeerinud väga palju nagu otsustusi, nagu mingisugusele võõrriigile, ütleme Eesti riigil 85 protsenti seadusi tuleb ühest võõrriigist ütleme, umbes nagu omal ajal, eks ole, me olime Eesti nõukogude sotsialistlik vabariik ja seadused olid 100 protsenti Moskvast, need tulevad nad 85 protsenti Brüsselist ja ülejäänud 15 protsenti peavad olema kooskõlas brüsseli ettekirjutustega. Sellist olukorda ei ole nagu üldse võimalik ette, nagu kujutada Eesti vabariigi põhiseaduse nagu raames. See ei ole enam sõltumatu riik, kus on kõrgema võimu kandja rahvas, see on jälle selle haaras Marysimusega kaevata kohtusse kõiki olukordi nimel. Väga palju kohtusse kaevatud kristlased on kaevanud, kristlaste partei on kaevanud kohtusse, Helme on kaevanud lõputu arv kordi kohtusse, mitte ükski kohtuinstants ega KAPO ei ole võtnud neid asju töösse. Praegu on tõesti juhtunud pretsedentide esimest korda selle ESM-i või mis Euroopa solidaarsus, mingisugune mehhanismi ja see, see, sellega nüüd liitumise mingisugune asi on jõudnud, eks ole, kohtusse. Aga see on üks tail, kui, kui me oleme tegelikult juba loobunud oma riiklikust iseseisvusest ja oma nagu vaade praegu see on, see ei ole parteipoliitiline vaade, juriidiline vaade mitte lähtuvalt minu iseseisvuspartei nagu põhikirjast, vaid Eesti vabariigi põhiseaduses veendumustest selle osas, mis millistega seadusi tõlgendada ei seadusi ja ma olen sellega nõus. See ongi sona. Osmo praegu kirve, löön sulle pähe, siis hakkame kriminaalseades Tõgenevust, saatejuhti võib tappa või kunagi töötanud, eks ole, koos saates mingite kurjategijatega võite pidada kurjategijatega nagu kaasosaliseks nagu enesekaitse kodanikualluvuse korras ikkagi nahale. No vot, paragrahvi tõlgendamise küsimus, aga ikkagi ma tahaks ikkagi aru saada, mis tsentrism jutu arusaadav? Ei, ikkagi, aga mis need poliitilised vaated peaksid olema, millised peaksid olema need suunad sellel uuel parteil, ma ikkagi ei saa sellest aru. Kivisildnik siin räägib ilusasti oma parteivaadetest ja ma saan sellest kõigest aru, mina räägin väga radika, mitte radikaalne seaduskuulekus ei ole radikaal kindlasti, aga see on tõlgendamise küsimus, see kõik on. Ja sellega siis kas võib nõustuda? Kes on partei liikmed, on ilmselt nõustunud ja võib mitte nõustuda, aga ma ei saa ikkagi aru, mis see uue partei vaade peaks olema. Kui te küsite, konkreetselt ideoloogiat, hindaksin, siis esindaks sotsiaaldemokraatiat ja ühesõnaga meil see riik on juba noh, nii õhukene. Ja mis on toonud ka hädade kultuuris majanduses, mis mis tahes mistahes valdkonna ütleme sotsiaaldemokraatia ideaalina peaks mõtlema riigi ja rahva ja ühiskonna tasakaalutusele. Et rikkaks saaksid ennast tegeleda majandustegevusega inimesed kultuuriga, et nad oleksid, neil oleks sotsiaalsed garantiid. Kui mu mälu mind ei peta, kui ma siia stuudiosse tulin, vähemalt hommikul oli sotsiaaldemokraatlik erakond olemas. Mille poolest teie, sotsiaaldemokraatlik erakond, erineks sellest, mis täna Eestis olemas on? Konkreetselt see sotsiaaldemokraatlik erakond peaks valimistel midagi lubama. 2011 valimised oleksid ju niimoodi, tähendab et sotsiaaldemokraadid konkreetselt midagi ei lubanud, nii küll muudatusi ja me hoolime ja nii edasi ja nii edasi, nii edasi. Ja kui ma ühele sotsiaaldemokraadile küsisin, kuule, mis seal juhtus. Nii, siis ma ei tea, kas selle otsas uskuda või mitte. Aga ta ei põsamul heast peast. Nii et Reformierakond ei lubanud veel midagi lubada. Meil on seal raske rääkida, aga ei midagi selles mõttes, ma ei tea. Kui, kui see, kui see lause nüüd oleks õige olnud ise Peralikult reform, eks ole, pilgutasin valimisi asja silma, et kuulge, teeme diili, eks ole, otsis, mõtled, selge, me ei saa lubada seda teist ja kolmandat, me oleme vait, sama tähendab. Paneme plakateid natukene teleka vait, aga näe, alt veeti õnnetut. No seda ei saa, ta ju ei võta seda tõsiselt, ei usu, et tõesti oli Andrus Ansip, kes või, või siis Reformierakonna mingeid strateegid, kes ütlesid sotsiaaldemokraatidele ei tohi midagi lubada. Paar sellist märki tegelikult näitab sellel tõepõhi all olla. See oli siis, kui Sven Mikser oli kaks päeva enne valimisi või ütleme, kolm päeva enne valimisi oli Mihkel Raua Kolmeraudses nii. Mihkarva küsis ja milline oleks teie ideaalne valitsus ja siis nimetati see sõna ikka sealt reformis töödoneedia Keskerakonnast, need ja noh, rahvaliidus ka natukene. Kuulge, teil on ju IRL on täiesti vahele jäänud pole kedagi võtta ju. See oli selge signaali, kuule reform, et me püüame ju nii palju, et näed, me näitame häbimärgiga IRL ühel partneril püti asemele saada. Sotsid püüdsid saada Reform IRL asemel, no tere, tore taevas. Arusaadav, no või tegelikult ei ole, ma pean tunnistama, ma ikkagi ei saa aru, et, et, et mis nagu on see, mis, mis täna on puudu inimestel, kes ei saa parteisse astuda, millist, mis on nagu see erakondades, mis ei võimalda nii-öelda neid üleval. Ta IRL, nii nagu me võisime lehest lugeda, ei tea, kas see on tõde või mitte, eks ju, tõi bussidega inimesi kohale, kes isegi ei tahtnud tulla, teil on olemas justkui inimesed, kes tahaksid teha ka ikka ei astu erakonda, milles millest see nii-öelda lõheprobleemid. Nii et ma olen küll jahtinud kahel korral siin algatatud petitsiooni viimase muide, Sven Kivisildniku soovitan ka kõigil raadio kuulajatel pöörata tähele pabektsioon, punkom rahvaerakonna rahastamisest. Et kui mul oleks esimees hoolikat, ütleksin jah, mina teen Teedulgemuse esimese hoolikalt ei ole. Aga piltlikult öeldes tähendab hoian nagu inimesi soojas, kelleks võiks tegelikult partei moodustada, kui näiteks minuga võtaks kontakti keegi, kes on täiesti uus liider, et kuule, et sul on andmebaas all kirjutanud, tahtsin näidata, loomulikult saan nagu ütleme, keegi tuleb, keegi olemasolevates. Kuule, sul on seal nagu liikmele kevadel ei kuule, tead, ma ei saa. Mul on täpselt, kui tema pean õlut jooma. Düüsid, mis halo sulakiv nagu plaani kõige nõrgem külg on uued nõrgem külg on ikkagi seesama asi, et ütleme, vanad erakonnad saavad riigilt nii kohutavalt palju, papp, et neil on väga lihtne pidada üleval oma kontoreid. Ei no korralik inimesed andsid 100000 häält Indrek Tarandile, nii et komisjon ka, kui oleks üks poliitiline jõud olemas, keda rahvas usuks nii, nagu ta uskus, justkui Indrek Tarandit siis oleks uus partei riigikogus ilma mingi suure rahata. No siiamaani ei ole igal juhul midagi erilist nagu sinna riigikokku saanud. Aga ikkagi arvan, et selles on asi, et väga raske on organiseerida kui sellele inimesi kontoreid ja neile inimestele nagu mingisuguseid valge silmaga konkreetne Indrek Tarand näitas, mismoodi on võimalik võtta valimistel 100000 häält. Kui palju ta siis kulutas? No võib-olla oli mehhanism ta, ta ise väitis, et meil on need aruandeid võimalik näha, eks noh, summad on seal ikka, kes ei ole, ajakirjandus oli tal taga, kas selle raha eest või mitte, noh, ütleme, et ütleme, võime tõlgendada, et selle ajakirjanduse lihtsalt heasoovlikkus, sest tema nägu ja häält oli päris palju kuulda, eks ole, ja pilti näha lehtedes, et selles mõttes see on alati ettepanekute ideede ja ütleme nii, võib-olla see võib-olla õnnestub see kõigil seda võib ju proovida, et selle ja selle vastu ma ei vaidlegi, et noh, et kui see nii on, siis on see väga hea. Aga ütleme, et ikkagi see ebavõrdsus on selles, et need, kes on kraani juures, on selle kraani keeranud nagu enda poole. Ja, ja noh, väga lihtne saada igasugust tuge, pidada üleval oma kontoreid, eks ole, kasutada kõiki neid konventsionaalseid, reklaami ja propagandavahendeid, mida, mida ei ole noh, väiksel firmal või väiksel väiksel uuel arustava alustaval partei. No ütleme, kogemust ei ole, inimesi ei ole noh, kõik kõike seda, mis nagu teiste usaldust ju ka ei ole, kas see tuleb teile ette heita, et meil on tekkinud see eksju kuidagi ajaaastate jooksul? Miks inimesed ikkagi teiega kaasa ei tule, milles küsimus siis on, on kõik lollid? Korra on mul pole sellist soolikat nagu. Arusaadav mitte yldse isiklikult ei küsinud, vaid pigem nagu see siis nii-öelda selle liikumisega, selle mõttega teha uut parteid, kõik niimoodi natukene ei välista midagi, kõik justkui ootaks, aga tegelikult ei tehta midagi. Miks? Siiski paar uut parteid on nagu tulemus, üks on nagu EKRE ehk siis selle endise rahvaliidu pinnalt Eesti konservatiivne rahvaerakond teinud ikk. Aga ma kardan, et nendel mõlemal tähendab on need vanad head küljed, mistõttu nad on küll uued parteid, aga mitte selle uue süsteemi mõtlemise järgi. Ma arvan seda üldse, et partei on ikkagi vana asi, mis on võib-olla võib-olla vanem kui elekter ja sisepõlemismootor ja et selles mõttes ikkagi noh, ühiskonna areng ja tehnika areng on läinud ikkagi jupp maad edasi ja võib-olla see partei ütleme, et see, mis on partei mõtte, ütleme, et sina valid mingisuguse tüübi ennast esindama, eks ole, see aga tänapäeva tehnikat, kui me igaüks võime minna internetti ja maksta seal ise oma deklaratsiooni nagu tuludeklaratsioon eramaksuametis, et miks ma ei või minna ise läbi panga, mille, mida riik siis niivõrd usaldab, et ma läbi panga pangasüsteemi võin minna, eks ole makse maksma, et miks ma ei või läbi pangasüsteemi minna valima ja valida mitte inimesi, vaid valida konkreetseid projekte, kas ma tahan sõdida kõrbes? Linnukest ei panema kõrbes sõdida, kas ma tahan toetada kreeklasi ja läbi kreeklaste 70 protsendiga nagu saksa pangas kured ei taha, emane linnukest, tahan kooli õpetajatele panka, panen linnukese. Isegi teatud riikides isegi töötab, et sa saad nii-öelda ulatada, ulatada oma maksusüsteemi kaudu kuidagi nagu abikäe ja toetada mingit projekt, et mis see tegelikult see, see riigi nagu valitsemine on ressursside jagamist ma maksan makse ja siis ma, miks ma siis ei saa nagu otse ise öelda, kui ma saan ise neid makse maksta, miks ma ei saa ise ja öelda, mis ma selle rahaga tahan teha, ütleme, et võib-olla seal peaks olema nii, et mingi osa on see, et mingi osariigil on nagu noh, selline teisik, millest ei saa nagu üle ega ümber, eks ole, et et haiglad ja koolid ja mingisugune asi peavad mingis mõõdus olema. Ja ma saan aru, aga mingi osa raha on see, mida saaks veel nagu ise suunata. Kuidas meil ei teki seda uut parteid, sellepärast et parteide aeg lihtsalt sellisel kombel on läbi, keegi ei viitsi käia kuskil koosolekul istuda, rääkida, arutleda pikalt, sest need on kõik kuidagi vana süsteemi järgi. Et nad lihtsalt ei väljenda seda, sinu tahet. See, see on nagu see häda, eks ole, et ma olen ju ka valinud. Jõuame selle juurde välja, tuleb uut parteid teha, kes väljendaks, ma ütlengi, et ei väljenda see uus ka, et ma tahan otse ise öelda, kuhu, mis minu rahaga tehakse ja siis ei ole vaja sinna kümnet vahendajat vahele. Oh lahedalt neid reklaamikampaaniaid tulekus, toetage minu toetage. Sõda kõrvetas, tekiksid hoopis teistsugune. Kuule, ma vaidleksin vastu, sellisel juhul me saaksime lihtsalt Novgorodi WC 20 sajandi kombel. No see võib ka väga halvasti minna selles mõttes, et ega küsitluste järgi, mida inimesed nagu tegelikult tahavad kunagi see oli ammu juba ma lugesin mul kursusevend, Aare Kasemets oli riigikogu informaatikaosakonna ülem, tegi neid sotsiaal sotsiaalmingeid küsitlusi, no mida inimesed arvavad ja need arvamused olid kohati nagu selles mõttes täiesti nagu nagu jubedad, et kui küsiti, et nii, et noh, mida te nagu hindate, mis võiks teie kodu puhas olla, no meil võiks olla töökohti, meil võiks olla seda, teist kolmandat siis asi, mis on esimene asi, mis sinu kodukohas tuleks teha, siis esimene asi viinapood? Eks ole, et noh, kui inimestel sellised väärtused ikkagi on juba paigast ära ja sa annad sellele nagu nagu, kas siis inimestele ütleme nagu päts ütles haigla rahvale nagu vaba voli siis nad kogu raha kandivadki põhimõtet suhteliselt ju nad paneksid kõik raamatukogud kinni, kui anda neile valida. Nad täitsid igale poole viinapoodi ja kas langetaksid viina hinda või teeksid selle täiesti nagu tasuta. Teeksid mingeid mingeid selliseid jubedaid asju, Eesti Televisioon oleks ilmselt ainult tagumiku tuunimist ja mingisugust roppust täis. Et vot, seal on see, et noh, no isegi partei, ma saan aru, võti olemas, mismoodi parlamenti minna järgmistel valimistel. Ma ei, ma ei oska selle peale ma natsivõitja nagu kogu aeg olemas olnud, et see on niisugune seaduskuulekas põhiseadusele nagu rajanev poliitika. Aga, aga see millegipärast ei meeldi kellelegi, kõik, kõik tahavad midagi muud, midagi paremat, midagi skeemitada, kuskilt raha saada. See oleks nüüd üldse parteid vaid tegelikult ikkagi valida. No minu meelest on, suures osas on ikkagi süüdi valijad ja väga suures osas ka ka meedia ajupesu, ikkagi see, mis ikkagi telekast ja raadiost tuleb nagu see, mis me siin räägime, on praegu niivõrd tähtis, et mingi enda mõtlemisaparaat. No kuidas saab inimene mõelda, kui ta oma aju mitte kunagi ei kasuta, kui te kasutate seda tööl vabal ajal unes läks jälle ära see kõik väga ilus ja seda enam, et toimub ju kirjandusfestival ka praegu, aga aga inimesed ju ometi tahavad. See ei ole Pelektristika, põhiseadus on see kõige põhilisem dokument, millele Eesti elu on rajatud, aga kui me vaatame, mis tegelikkuses toimub, siis see toimub mingisuguseid kriminaalseid radu pidi. Noh, see ei ole mingi tõlgendamise küsimus, tõlgenda eurot, kuidas tahad, see ei ole Eesti põhiseaduse järgi seaduslik raha, millest me räägime ja selliseid ebaseaduslikke asju on meil väga palju ja mitte ükski neist ei jõua kohtusse, see tähendab, neil ei ole õigusriik. Meil ei ole töötavat õigussüsteemi mingisuguseid kriminaalid, laamendavad enamus parteisid, mis enamus, ütleme praktiliselt kõik parteid on kriminaalsed, need kuritegelikud organisatsioonid, mis rikuvad igal sammul eestipõhise välja arvatud ise välja arvatud iseseisvuspartei, selgemaks. Ta praegu tegelikult kartelli poliitikule omaste aedame kohvikus. Ma tahtsin just öelda, palun. Tähendab, mõnel ma lihtsalt ütlen, teema välja paistaks ütleme näiteks. Põhiseadus ei ole mingi demagoogiline asi minust demagoogial, et Eesti rahvuslikest huvidest Eesti riigi huvidest ja põhiseadustest ei räägita või räägitakse ainult siis, kui on riigikogu palka tõsta. See on demagoogia. Aga kui ma räägin seda, et mingisugused värdjad, kes põhiseadusele sülitavad kriminaalid, selle demagoogia, vaid see on puhas tõde ja kurje kurjategija. Ja kui seda tehakse juba vabariigi valitsuse tasandil, siis piinlikum on. No see just nimelt, ühesõnaga ma ikkagi tahan teada saada, milles on see küsinud, kuidas seda, miks seda parteid ei ole ikkagi tekkinud, kas siis tõesti on inimestel nii täiesti ükskõik, aga ei ole ju, me ju näeme, inimesed käivad ja püüavad kuidagi kogu aeg valimistel ja te ei saa ju kahekesi siin istuda ja öelda, et haju teie seal olete, lollid saab teha ja ma ei saa öelda, et te olete. Te valisite targa valitsusega, saab tarka poliitikat ja tark poliitik on teinud talle hea elu. Teil on halb elu, te olete valinud halvad poliitikud ja mis ma sellest järeldan, te olete kõlupead? Kuldöeldes on praegu, kui noh, ütleme kui seda valimistevahelise perioodiga võrreldes ajaga, siis me ei ole praegu, kell on hommikul kell pool viis mistõttu ühiskondlikult magab, sest need valimis on piisavalt kaugele. Kui need valimised hakkavad, nagu hakkavad tulema lähemale. Küllap siin tekib ka partei. Nüüd on tegelikult tähtis see, et. Mis parteid, mis parteis on, vist muud üle tekib, mis ta plaanis on? Ja ütleme tähendab ka need, kes, kes mõne parteiga teha ühiskonda paremaks peaks tegelikult vaatama just nendes olemasolevas tekkivates Vaba Isamaa kodanik ja EKRE, et ei mindaks jälle täpselt sedasama teed mööda, mida mööda millisel IRL-is ja siis ma olen tegelikult soovin igati jõudu vaba Isamaal kodanikul, aga mulle selline kartus, et kas tõesti selle partei ainus mõte on see, et kui nüüd Tõnis Lukas ja Andres Herkel nagu noh, on pannud piiri tagatoa olukorda, et kui teie nüüd meile tohtisin tipus ei kindlusta, siis meie teeme uue partei. On see kõik või ei, ma arvan, et see ei ole kõik. Aga neid liikmegi sinna ütleme sellega nagu liitu peaks olema selgemad, nõudma hoidma, äradel tabada tekkinud. Aga hästi huvitav küsimus, milles, millest see nagu see hirm tuleb, Te ise tõite seda väga hästi välja, kuidas kõik lõi kihama siis kui tuli see? No teatrietenduseks ju ka teistes olukordades tarandi valimistulemus jälle lõi kohe kihama. Kõik, nüüd hakkad tegema uut parteid ja nii edasi. Kivisildnik siin hirmult laupidin, eks ju, mille, millest see küsimus, miks parteid kardavad uut parteid? No mina ei karda taotleda riigilt mingit panna need igiMailane Tee oli 195.-st nii Riigikogus kui Koonderakond. Koond elaga maakondadega ühendust võttis lambist ära 42 kohta. Tuli Res Publica, kuid seal 29. Just ootavad midagi ilusat, usuvad paremasse tulevikku. Blond, või, või kasvõi see Isamaaliit alguseks ole, tuli seal 1992, kusjuures vahetult enne seda oli on rahaline 32 kohta appikene, kui see nüüd tuleb, siis mis minu kohast saab? See on lihtsalt hirm oma eksistentsi pärast. Sest reeglina kõik need uued suured tulijad on moodustanud valitsusi. Ja see on tõsi, see statistika on põhimõtteliselt olemas. Inimesed ootavad midagi, midagi paremat tulevikku ja see on väga inimlik, see on, see on arusaadav. Ja praegu lihtsalt on valimised liiga kaugel, te ütlete sellepärast sellist tugevat suurt parteide tekki. Jah, praegu tõsi küll, tähendab, ütleme, kui peaks midagi tekkima, siis peaks tekkima juba, kui venelased, sügisel on kohalikud valimised. Nii et vähemalt 2013 kevadel peaks nagu mingi selline uuem ja suurem jõud ennast juba. Kohalikel valimistel ei ole parteid vajagi, seal on palju lihtsam, eks selle partei jaoks on sul vaja 1000 1000 inimest, aga, aga kohalikes seal saad mingi valimisnimekirja neljakesi ka teha, eks ole, see on palju lihtsam, palju, palju, mugavam. Ma ei, ma ei arva, et see oleks nagu praktiline ja mõistlik hakata tegema parteisid juba nüüd selle kohaliku kohaliku valimise jaoks. Seal saab ilma läbi, tegelikult seal valitakse kohalikel, niikuinii valitakse inimesi, mitte maailmavaateid ja seal kommunaalprobleemidega maadelda, siis ei ole tegelikult maailmavaatel mingit tähtsust, kes torud maha paneb, kes lume ära roogib ja kes torud nagu läbi peseb, see on täiesti ükskõik. Sotsialist peab seda tegema täpselt samamoodi nagu nagu kapitalist, ainuke asi, kellele ta selle kogukonna raha nüüd üle kannab, see selles on see vahe. Mitte mingit muud vahet seal ei ole, kes, kelle sahaga lükatakse lund, eks ole, ja, ja kes kaevab torude jaoks kraavi kohal. Omavalitsuse tegevus on siiski natukene suurem ja laiem kui ainult teede tänavate ehitamine, mis peaks tegema. Täna, meil ei ole raha üldse, mida nad saavad seda teha, Kivisildnik anname sügacy läkiwaikese nõuet, mis see maailmavaade võiks olla, mis praegu justkui on nagu kuidagi katmata või mingi mingi selline mingi selline rahva poolt teieni seda ideed, eks ju elavad, elavad Eesti iseseisvuse nii-öelda kontekstis põhiseaduse kontekstis kui inimene, seda, nii nagu me oleme nüüd valimistel ka näinud, noh ta, ta on sellega rahul, mis praegu on ta ta ei, ta ei tule nii-öelda teie paatiad, aga mille poolest see uus partei võiks nagu silma paista, et mille, mis, mis on selle nagu Eesti põhiseaduse ja Eesti iseseisvuspartei mõttes, et eestlased on peremehed oma maal, eks ole nii aru saada, aga kui peremees on keegi teine ütleb nüüd te kannate oma riigieelarvest ühe kolmandiku üle sinna ja teil ei ole mingit õigust vastu vaielda, teil ei ole õigust selle eraorganisatsioone, kes seda raha kuskile pankadele üle kannab kohtusse anda selle protsessi. See on, eks ütleme nii, kui tavaliselt on see, kui kohtuvaidlus käib näiteks mingi maja üle, siis maja ei remondita, mingeid müükkega tehinguid ei tehta, aga praegu kohtuvabariik nagu pudeneb vabariik üks asi ühe käega mõistab kohut, ei ole veel ära mõistnud, aga teise käega juba valmistas ette seaduseelnõu, kuidas see sitt ütleme nii, demokraatia häda, aga ma ei küsinud praegu seda üldse, ma küsin seda, mida see partei, millest Alar sulak unistab, millis nishida, võiks täita, mida ta võiks tegelikult riigis teha sellist, mida praegu ei olemas? No ma ei tea, sest minu meelest põhiseadus on olemas põhiseadusest nagu lähtuv partei on ka olemas, aga need vaated ei sobi kellelegi. 0,2 protsenti arvab, et Eestis võiks olla võim Eesti rahva käes, teised arvavad midagi muud. Ja ausalt öeldes, kui arvatakse, midagi muud, võivad nad minu meelest minna puu taha. No ükskõik kuhu, minule see ei sobi, minu arust on see mõistus ja seadusevastane ja, ja mina ei oska pakkuda midagi muid kui seaduslikke lahendusi siiamaani ja ma näen, et ei poliitikutele ega valijatele ei sobi see, mis on nagu seaduses kirjas ja nad kogu aeg üritavad teha nagu mingeid skeeme. Ma ei tea, kas nad üritavad sellega teha elu paremaks või mitte aga faktiliselt tegelikult on läinud elu halvemaks. Et mina ikkagi arvan, et tuleb lõpetada kuritegevus ja püüda nagu edeneda seaduse raames nagu Hašeki raamatust. Rahulik edenemine seaduse raames oli selline partei oli et ma soovitan, nagu sellist asja tähendab ka seda, kas selle võiks Kui selline ütleme nii, et selle unistuste erakonna eesmärk võiks olla uue ühiskondliku kokkuleppe koostamine. Kui 2000 kolme koostati ühiskondlik kokkulepe, et siis oli, kirjutasid sellele alla, see oli enne valimisi. Tead, ausalt öeldes ma lugesin seda ühisvabandust, ma segan vahele, aga ma arvasin, et te teete selle koha peal nalja, ma lugesin seda nagu mitu korda, et nad kui ühe uue erakonna nagu idee peaks olema ühiskondliku kokkuleppe sõlmimine, siis. Ma tõesti ei saa aru, millest jutt käib. Mis põhimõtteliselt on olemas, mille järgi me oleme peremehed oma rahva ja kultuuri eest, mida meil veel vaja. Ei pannud ühtlementi tähele nimelt või 2003 lepiti kokku, et okei, et neid eesmärke võib-olla palju, aga mis on põhiline, milleni peamegi jõudma. See, et me oleksime rõõmsad sellel maalapil, kus me siin elame, sõnastan laostraktsendatu, rõõmsad, ma saan aru jah, et, aga olgu peale. Ei no aga see on sõnastatud eesmärk kogu aeg meil olnud, meil me peaksime hoolitsema, et see rahvas välja ei sure. Kokku need osapooled leppisid kokku ühes peamises eesmärgid ja sätestada, et Eesti ühiskonna põhilised valukohad, laste sündivuse tõus, noorte perede toetamine ning kvaliteetse hariduse võimud kõigile soovijaile. Ehk siis leiti ühisosa, kuhu tulemusi Ma tahan näha, milline erakond ütleb, et ei, see ei ole üldse oluline, kõik need punktid, mida siin on nimetatud, need ei, ei kõlba koera hänna alla, kõik ütlevad, et see on oluline ja kõik tegelevad sellega. Kas see on olnud oluline, kui meil lastetoetus pole tõusnud 1990? Mina tean hästi seda kooliõpetajat, kes valis nagu Isamaaliidu sellepärast et Isamaa ja Res Publica Liidu, sest neil oli kindel lubadus tõsta õpetajate palka nii ja nii palju. Ma tean väga soliidset kirjanikke, kes olid nii õnnelikud, et lõpuks ometi on üks partei, kellel on lahti kirjutatud kultuuri osa valimislubadustes tõesti Isamaaliidule oli. IRL-il oli väga korralik selline, teistel ei olnud kõik õige nagu šeff selline lubadus teha seda, seda, seda nii, nüüd on nad koalitsioonis ja, ja nagu nad koalitsioonilepingu tegid, siis jäi see nagu üheks lauseks, et teha midagi seal drill, atrull olla kultuuri heaks, võimalusel nuppu, avaneb võimalus, eks ole, see on ühesõnaga, et me me ei riku või ühesõnaga, me käitume seaduse raames siis, kui on võimalik. Kas teate, mis pärast juhtub, ühesõnaga see oli ju tookord niimoodi, et eelmise valitsuse või tugevam minister oli Tõnis Lukas, kes õpetajate eest. Ja siis tegi Reform IRL-i koalitsioonilepe ettepaneku, millest keelduda ei saanud. Teeme nii, teeme koalitsiooni ilma Tõnis lugeleta. Haridusele läheb ikkagi väga palju raha, eks ole, ja kuna meil on kôik teha seda ära erastatud maa on ära erastatud järgi on jäänud ainult maksumaksja raha ja see raibe läheb ka mingisuguse koolmeistritele veel, eks ole, mingitele prillidega haritlaste ja meil on vaja seda. Meil on endal vaja raha neli miljardit. Peugeot järgmise viie aasta jooksul, kui poleks olnud see läheb kõik meie hariduse kultuuri. Risk ütleme, kultuuriarved ei saa enam väga palju ära võtta Kultuuriministeeriumi sisuliselt, no ütleme, seal kolmandiku poole vahel kärbitud, seal kõige enam kärbitud ministeerium, aga vaatame põhiseaduse valguses on haridus- või kultuuriministeerium Ani, ministeerium number üks, mis asi meil siis seda eesti kultuuri suuremini säilib üle pika aja peale, tähendab? Jõuministeeriumiga, kes niimoodi püüab ennast kiiresti sajanditeks jäädvustada suurte monumentaalehitust Ma ei tea, ta võikski olla. Olen nagu praegu, läheme muidugi libiseme niimoodi teemast natuke eemale, ma ei ole päris täpselt 100 aktivisti ikkagi selles mõttes aru saanud, milline see partei peaks olema. Ja ma ausalt öeldes ei ole, see on veendunud selles, et uut parteid ei ole vaja, nii et ma olen endiselt nagu kits kahe heinakuhja vahel siin ja ei tea kummal suunal vaadata ja loodetavasti on raadiokuulajad täpselt sama õnnelikus olukorras sest ainult asjad, mille üle on võimalik mõelda, viivad lõppude lõpuks meid, ma arvan, edasi. Mõelda tuleks iga päev vähemalt viis minutit. Alustagem sellest viimaseks. See ühe lausega, mis valu partei oleks, see oleks partei, mille eesotsas oleks riigimees ja kus, mis sõlmiks ühiskondliku kokkuleppe teiste ühiskonnapooltega ja kus oleks võimalikult suurosalust. Kraatia punkt, unistuste erakond, unistuste erakonna meelest võiks esialgu täita neid olemasolevaid seadusi, mis on olemas nendest kõige tähtsamaid, et mitte üritada kogu aeg nagu slikerdada ja nagu pette skeemitamine mingi kuritegelikult mingisuguseid jamasid kokku lähen katsele kaks lõpetamisega, suured lähevad kuulasite selline oli esimene hooaeg saadet poolt ja vastu. Saatejuht Urmas Vaino ja toimetaja Marek Sander tänavad kõiki kuulajaid.