Kell sai kaheksa, uudistetoimetus teeb veel kord päevast kokkuvõtte, stuudios on Vallo Kelmsaar. Eesti ettevõtete ja eraisikute laenu- ja liisingumahu kasvukiirus on vähenenud ning hoiuste kogumaht rohkem kui miljardi krooni võrra kahanenud. Rahvusarhiiv kavatseb sulgeda kolm arhiivi, koondada sealsed töötajad ning arhivaarid mujale kolida. Eesti Kunstimuuseum loodab kolme aastaga läbi uurida kogu kättesaadava pagulaskunstnike loomingu. Eesti Vene teater kavatseb lavale tuua pronksiöö, et esietendus on kavandatud sügiseks. Pakistani valitsus kardab USA vägede omavolilist tegevust oma territooriumil. USA presidendikandidaat Barack Obama kinnitas, et tahab aidata kaasa rahu saavutamisele Lähis-Idas. Orkaan rolli peaks lähitundidel jõudma USA rannikule. Eestis on eelolev ööpäeva jooksul kuiv ja homme päeval ka enamasti päikesepaisteline ilm. Sooja tuleb homme 19 kuni 25 kraadi. Eesti ettevõtete ja eraisikute laenu- ja liisingumaht suurenes juunis 2,2 miljardi krooni ehk 0,8 protsendi võrra. Aasta kasv langes eelmise kuu 21-lt protsendilt 19 protsendini. Kasvu aeglustumine on toimunud kõikides laenusegmentides, rohkem on see ilmnenud kinnisvara sektoris. Sarnaselt eelmistele kuudele jätkus juunis ka tiivises olevate laenude mahu suurenemine. Järgnevatel kuudel võib samuti eeldada laenukvaliteedi halvenemist, kuid pooleteise aasta ettevaates ei ole siiski näha, et see toimuks sellises ulatuses, mis võiks takistada majanduse sujuvat kohandamist või tekitaks tõsisemaid probleeme finantssektorile, teatas Eesti pank. Eesti eraisikutele. Ettevõtete hoiuste kogumaht kahanes juunis 1,2 miljardi krooni võrra. Euribori mõjul tõusid uute eluasemelaenude ja pikaajaliste laenude keskmised intressimäärad keskmiselt ligi poole protsendipunkti võrra, märkis Eesti Panka. Rahvusarhiiv plaanib Pärnu-Viljandi- ja Hiiumaa-arhiivi sulgeda, sealset töötajat koondada ning arhivaarid mujale kolida. Pärnu puhul näiteks Kaagverre toomas saldalt kuulete lähemalt. Põhjus, miks riigiarhiiv kavatseb uuest aastast sulgeda näiteks Pärnu arhiivi, on kokkuhoid summa ei näi küll suur aastas 140000 krooni rendiraha Pärnu linnale. Kui lisada muud kulud, ei näe riigiarhiiv enam võimalust neid kata. Praeguste kavade kohaselt koondatakse Pärnus neli inimest ja lõpetatakse tegevus mullu sajandat sünnipäeva tähistanud 1907.-st aastast pärineva unika tavalise interjööriga Pärnumaa arhiivis. Kes ja mida selle tagajärjel kaotab, selgitab Pärnumaa-arhivaar Endel Sarapuu. Kaotavad kõigepealt inimesed, kellel muutub teenuse saamine raskemaks, teiseks asutused neid on siin üle 200 ja kes vajavad nõustamist ja keda me oleme nagu põhimääruse järgi kohustatud nõustama Harhiivinduse ja dokumendihalduse valdkonnas. Maa-arhiivi ülesanne ei ole mitte ainult päringutele vastamine. Pärnumaa-arhiiviga sarnane saatus ootab ees ka Viljandi- ja Hiiumaa arhiive. Kuna riigiarhivaar Priit piirko viibib läheduses Kuala Lumpuris. Palusin arhiivide sulgemiskava kommenteerida ajalooarhiivi direktoril Indrek kuubenil. Pärnu-Viljandi- ja Hiiumaa-arhiivide võimalik sulgemine on üks osasid rahvusarhiivi säästukavast. Rahvusarhiivieelarve on selle aasta jooksul nüüd säästukavadega seoses vähendatud üheksa protsenti. Järgmine, kas ta sellest omakorda kahaneb veel ligi sama palju, ehk siis 2009 meie eelarve kolmandiku võrra väiksem ja 2007 oli teine pool, mis seda otsust võimaldab siiski langetada, on see, et nende aastate jooksul, millal on meie ellu tulnud internet, e-teenused siiski garanteerime selle, et keskmine kodanik pärnaga sealhulgas ei pea ja väga valusalt selle üle mõtlemata saab oma teenused arhiivi abil kätte ja paralleelselt sellise füüsilise kohaloleku vähenemisega paradigmaatilised avardanud kasutamisvõimalusel ja lähiajal paraneb see olukord veelgi. Miks just Pärnu-Viljandi- ja Hiiumaa? Padrun rendipindadel ja teine on see, et sobivaid hoiupindasid sinna nendesse kohtadesse Sid rahvusarhiiv säilitustingimuste parandamiseks nagu investeerida ei saa. Eesti Kunstimuuseum sai pagulaskunstnike loomingu uurimiseks ligi miljoni kroonise miljoni kroonise toetuse. Saku Õlletehasel koos Kanada, eestlaste ning Eesti riigi toetusega koostavad Kumu ja Tartu kunstimuuseum võimalikult täieliku väliseesti kunsti digitaalarhiivi Toomaskilt. Eesti kunstimuuseumi peadirektori Marika valgu sõnul on väliseesti kunsti uurimine muuseumi suurim projekt, millele varem muuseumi jõud peale ei hakanud. See oli neil juba mõtetes üheksakümnendatel ja juba siis me teadsime ja saime aru, et meil on kohustus tegelikult tegeleda selle pagulasi. Kunstiga projekti koordineerib kumu kunstimuuseumi direktor Sirje Helme. Tema kõige optimistlikumalt hinnangul kulub projektile kolm aastat ja üle nelja miljoni krooni. Praegune teame, põhilised tõed või kui seal tõdesid üldse vähemalt põhilised liikumised fikseerima, vähemalt, et siis lõppude lõpuks interpretatsioon võib alati hiljem olla ja selle jaoks, et seda interpretatsiooni võimalikuks teha ka hilisematele põlvkondadele, on meie asi praegu nii palju dokumenteerida kui võimalik, nii palju arhiveerida kui võimalik koguda andmestikku nii palju. Meil on võimalik sellepärast, et põlvkonnad ju kahjuks vahelduvad tööd lähevad rohkem laiali, mingisugust dokumentatsiooni selle kohta ei ole, nii et ma arvan, et see on viimane hetk praegu veel dokumentatsiooni teha. Sirje Helme sõnul on väliseesti kunstnike loomingu uurimine seotud ka laiemate eesmärkidega. Nimelt on kogu Euroopas üles kerkinud soov paigutada paguluses elavate kunstnike looming üldisemasse kultuurikonteksti. Meie asi on tõepoolest vaadata nagu ka teistel idaeurooplastel, kuidas kultuur käitub või kuidas need tööd käituvad kultuuris, mis on loodud ühe ühe rahvuse esindajate poolt, aga hoopis teistest kultuurilistest sotsiaalsetest tingimustest. Rahvusvahelist mõõdet saab projekt juba augusti lõpul, kui kunstimuuseumis toimub esimene seminar pagulaskunstist. Projekti lõpuks planeeritakse rahvusvahelist konverentsi, samuti suurt ülevaatenäitust, kumus ning ülevaate trükist. Loodav arhiiv jääb uurijate käsutusse nii eesti kui Tartu kunstimuuseumites. Projekti toetab Saku Õlletehas. Täna alla kirjutatud pikaajalise koostöölepingu kohaselt toetab ettevõtte kunstimuuseumi miljoni krooniga. Toetust tuleb veel Kanada eestlastelt ja Eesti riigilt. Eesti-Vene teater kavandab lavastust mullustest pronksiöödest, lavastaja on Venemaa Kiirovi teatri kunstiline juht. Boris Pavlovi Mall Mälberg küsis vene teatri juhatuse liikme Jaanus Kuke käest, mis plaanib teatri pronksiöölavastusega. On. Plaanid on sellised, et teha üks dokument, lavastus, mis tõukub siis pronksiöö sündmustest, aga mis ei ole kindlasti nende sündmuste taastamine vaid pigem võiks see lavastus ja need etendused olla mingi dialoogi alguseks või dialoogi tõukajaks, seal ei esitata nii-öelda ühe poole seisukoht. Seal ei anta sellele sündmusele mingit hinnangut, vaid see on tõepoolest arutelu vormi. Selline dialoogile kutsuv lavastus on asja eesmärk. Mis põhjusel kutsuti lavastaja Venemaalt koristablovitš? Ükskõik, kas me võtame mõned lavastajad, venelased, kes Eestis on või, või võtame mõne eesti lavastaja, siis juba juba sealt on kindlasti märk küljes ja Boriss Pavloviga on selliseid dokumentaalžanreid ka varem juba tegelenud ja talle see teema tundub väga huvitav ja sellepärast saigi tema kutsutud. Kes võiksid tulla seda tükki vaatama? Ma arvan, et, et seda võiksid tulla vaatama kõik, kellel on nende sündmuste kohta küsimused veel õhus, kes ei ole päris täpselt aru saanud, mis toimus, miks toimus, kuidas ühele või teisele rahvusgrupile paistis, mida see tähendas ühele või teisele rahvusgrupile ja kuidas nende suhetega, mis tol hetkel kuidagi nagu tekkisid või pöördusid, kuidas nendega edasi elada ja üldse nagu saada. Kas te olete ise Boris Pavloviga rääkinud juba sel teemal, et kuidas tal selle materjali kogumine läheb? Ma kohtusin aga esmaspäeval ja, ja ta ei anna nagu väga palju infot praegu välja, sellepärast et ta on kohtunud tolle hetkeni, kui me kohtusime paljuski venekeelse osapoolega või, ja see nädal, mis nüüd praegu käimas on. Nüüd ta kohtub siis eesti inimestega järgmisel esmaspäeval, kui me uuesti kohtuda ja ma arvan, et siis on tal juba ülevaade selle kohta olemas, mis materjalide kokku sai, mis sellest on võimalik kokku kirjutada, tal on olnud ka tahe, et me võiksime sinna kaasata ka Eesti näitlejaid võiks olla üldse. Kakskeelne tükk, millel on esietendus kavandatud novembri lõppu. Välisuudised Toomas Kelt. Euroopa komisjon jätab Bulgaaria ilma 600 miljoni euro suurusest abirahast, põhjuseks on riigi suutmatus võidelda korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevusega. Täna avaldatud raport kajastab Euroopa liidu rahade kasutamist liidu vaesemates riikides. Selles on kirjas. Maarja on võitluses kõrgete ametnike seas levinud korruptsiooni ning maffiaga läbi kukkunud. Komisjoni teatel on abirahadest ilmajätmine praegu ainus võimalus kaitsta maksumaksjate raha. Pakistani valitsus kinnitas ohjeldada islamivõitlejate tegevust riigis ning ei luba teiste riikide Meie üksuste tegutsemist oma territooriumil. Pakistani valitsuse pool kuud tagasi moodustanud koalitsioon kardab, et USA võib alustada oma vägedega Pakistani põhjaosas võitlust Al-Qaeda ja Talibani salkade vastu. Pakistani peaminister ütles, et koalitsioon arutas riigi julgeolekuolukorda ning tegi ettevalmistusi peaministri esimeseks ametlikuks visiidiks igasse, mis toimub lähiajal. USA demokraatide presidendikandidaat Barack Obamat Bottas oma Iisraeli visiidil tihendada USA sidemeid juudiriigiga. Obama kohtus juudiriigi kaitseministri ning opositsiooniliidriga ning asetas pärja holokausti ohvrite mälestuspaigas. Demokraatide esinumber ütles enne kohtumist Iisraeli presidendiga, et loodab aidata piirkonda tuua kauakestvat rahu. Ta mõistis hukka eilse buldooseri rünnakut Jeruusalemmas, öeldes, et toetav paati vastuseisud terrorismile. Üle Mehhiko lahe Texase lõunal Sa poole liikuv orkaan Dolly tugevnes teise kategooria lõpuks teatas USA riiklik orkaanikeskus. Tolli peaks lähitundidel maabuma prantfelli linna lähedal. Orkaan liigub edasi 11 kilomeetrit tunnis. Maru ei tohiks häirida Mehhiko lahel asuvaid naftapuurtorne ja platvorme. Kolmanda, kuni viienda kategooria orkaane peetakse kõige ohtlikumaks, kuid ka teise kategooria vorm võib põhjustada ulatuslikke purustusi. Eestis on eeloleval ööl vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm, puhub läänekaarte tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis, sooja on üheksa kuni 15 kraadi. Homne päev tuleb kuiv ja enamasti ka päikesepaisteline, puhub valdavalt loodetuul neli kuni 10 meetrit sekundis ja sooja tuleb homme 19 kuni 25 kraadi.