Tänases vanamuusikatunnis heidame põgusa pilgu inglise klavessiini muusikale. Oleks igati ootas, arvan, et vaatluse alla tuleks 16. sajandi Virtsinalistide looming kahtlemata inglise klaviir, muusika, kõige esinduslikum lehekülg, kuid seda perioodi on palju uuritud ning selleaegset muusikatki kõlab tänapäeval üsna tihti. Teeme sissevaate hoopis Ants hiljem loodud klavessiini muusikasse, kus eriti silmatorkavam tõuseb esile inglise muusika ehk kõikide aegade väljapaistvaim meister Henri Pössell. Enne seda ka veel sissejuhatuseks näide Virtsinalistide loomingust, mis samuti otsapidi seitsmeteistkümnendasse Viljandisse jõuab Leida sama loomuliku jätku barokkmuusikas. Saate alguses kõlas maatilbeeesseni imeline foolliiv, mis pärit seitsmeteistkümnenda sajandi esimesest poolest. Nüüd kuuleme aga William Vöödi kuulsat kella imitatsiooniteoses The Bells. Rääkides inglise seitsmeteistkümnenda sajandi klaviir muusikast, tuleb kohe tõdeda, et võrreldes ansambli ja lavamuusikaga pöörati klahvpillile üsna väikest tähelepanu. Kummalisena mõjub see just seetõttu, et 16. rand on meile kinkinud hulgaliselt väärtuslikku klavil muusikat ja oleks igati ootuspärane oodata selle traditsiooni jätkumist ka uues andis saabudes. Kuid kindlasti mäletab kuulaja, millised ühiskonna ja kirikupoliitilised muudatused selle ajajärguga seotud. Ilmselt tulebki seletust otsida sealt. Pösseli kõrval on tolle perioodi tähtsamateks komponentideks William loos mässilok John hekkes Cherie maja Klaak, William Croft ja John Blow. Tänapäeval on neist tuntumad, kuigi paraku mitte klaviir muusika kaudu palju konsordi muusikat loonud William loos Kuulsa pastoraal ooperiviinasse teonis autor ning brüsseli õpetaja John blow. Jonne Ekres. Nende meeste klaviir. Muusika on väiksearvuline, kuid meisterlik, sisaldades süüte ja üksikuid tantse. Siinkohal teeme väikese kõrvalepõike inglise muusika juurest, et tutvuda varaborokse klaviir muusikaga. Mujal Euroopas. Näeme, et mandrile on juba seitsmeteistkümnenda sajandi alguses klavessiini väga oluline koht itaalia vara barokset praktikat, pealegi talle äärmiselt iseloomulikus vormis võib järgida Chiron laama fresko Paldi teoses Tokaata Assettima. Kui inglise klavessiini heliloojad võiksid eeskuju võtta itaaliameistritelt, siis prantsuse mõjudan geograafilistel kultuurilistel poliitilistel põhjustel ilmselged. Pösselli ja tema kaasaegsed arvatakse olevat palju mõjutanud näiteks Luiguper väänik kaunistatud stiil. Pääst Kuperääni tšakonni kõlab veel teisest geograafiliselt lähedal asuvast, jah, muusikaliselt üliviljakast piirkonnast. Madalmaadest pärit Jaan Peterson, Sweelinki Moorepalatiina. Henrik püssel elas aastatel 1658 kuni 1695 ülekohtuselt lühikesele elueale vaatamata jõudis ta luua erakordselt palju esmaklassilist muusikat. Eelpool kirjeldatud paradoksaalsest muusika poliitilisest situatsioonist johtuvalt kuulub siia alla eriti oma muusika vokaalmuusika instrumentaalne, kammermuusika ja alles siis, kuid siiski kaklaviir muusika. Kösseli olulisemate klavessiini teoste hulka kuuluvat kaheksas süüti. Süütide kolm esimest osa on valdavalt prelüüd Alman kuranud osade arvu suhtes kindel pidevus puudub, neid on kolmest kuni viieni. Kaheksas süüt, mida nüüd illustratsiooniks kuulama asume, on neljast osast koosnev osadel preljud. Almaan kurantia, menuet. Lisaks sellele, et nii Brüsseli kui ka tema kaasaegsete loomingust said mitmed süüdi tantsud. Uue inglisepärase nime almaanist sai Almen Rondoost, kraam, tööjõu ja nii edasi on palju seitsmeteistkümnenda sajandi muusikat ka inglise algupärastes vormides. Brüsselil kohtame sagedamini selliseid žanri nimetasime ground foon PayP siig ja need palad esinevad tavaliselt iseseisvatena süüdi osadena kohtame neid harva. Kuulasime hellist, stiililt ja ülesehituselt üsna tüüpilist kaheksandat süüti, nüüd aga ilmselt erinevatest osadest kokku pandud süütav Lessons, mis Pösseli kaheksas süüdist kannab järjekorra numbrit viis. Inglismaal tontigi tantsutsüklite alguses, kui less PS kontinendilt pärit süüti ilmus kasutusse alles hiljem. Kõlama hakkav sihutav Lässans koondab endas seitset lühikest osa preljud Alman Korant, Sarabanud džiig, Jelizatud briljud ning all. Kui rääkida Pösselli klaviir teoste stiilist, tuleb kohe ilmsiks, et inglisepärast väljendust kohtab siin vähem kui näiteks tema suure joonelistest Anssomites või lavamuusikas. Eelpool sai juba välja toodud eriti ilmselgelt prantsuse muusika mõjud. Prantslase stiil on teatavasti alati olnud erakordselt kaunistatud ning väljamõõdetud afektidega ja nõnda on ka Pösselli klavessiini teostes üle 10 erineva kaunistuse saatnud algupoolel kuulasime lühikest näidet luike Nonii muusikast, nüüd aga veel üks tema kaasaegne šamaan anri tangelbee, kelle muusika kahtlemata inglise ametivendade oma oluliselt mõjutanud kõlavad Meinuetja chacon, rondo. Henri Pösseli surm ennustas juba seitsmeteistkümnenda sajandi päris lõpus kadestusväärsete traditsioonidega inglise muusikakultuuri kiiret langust. Maale voolas sisse itaalia ja saksa päritolu muusikuid, kes kõige hinnatumat ametipostid enda kätte haarasid. Nende hulka kuulub õieti ka viimane selle maa suurkuju, kellest inglased tänini 10 küünega kinni hoiavad ja kelle, kui mitte rahvusliku, siis vähemalt kodakondsusliku kuuluvuse pärast. Tänini vaieldakse. George Friedrich Händel. Kaheksateistkümnenda sajandi inglise heliloojatest on tänapäeval tuntumad vaid ehk Charles pööni ja umbes aastal 1756 esimesed inglise sonaadi avaldanud saamas. Hoogastan Haan. Kuulame džiigi, aanid Keedursonaadist. Me oleme täna õhtul kuulanud vähetuntud klavessiinimuusikat Inglismaalt ja võrdlusena kõrvale ka Mandri-Euroopa muusikat samale instrumendile. Muusikateadlased on ühel nõul selles, et inglise seitsmeteistkümnenda pandi väärtuslikem klaviir. Muusika kuulub Henri Pösselile kuid kui seda analüüsida võrdluses tema kõige kuulsamate hinnatamate teostega, jõutakse tihti järeldusele, et suure meistri loomingu see tahk ennustab juba langust, mis järgmisel sajandil muusikas ees ootab. See ei tähenda, et brüsseli klavessiini looming oleks väärtusetu, vaid pigem seda, et muutunud sotsiaalne ja kultuuriline kontekst sellist muusikat enam ei soosinud. Brüsseli klahvpillimuusika väärtust demonstreerib kas või see, kui palju seda tänapäeval plaadistatakse esitatakse. Taasavastatakse ka teisi tema kaasaegseid, kes senini matult vürtsinalistide varjund. Tänase muusikalise tunni lõpetavad Peeesseli, lihtsad ja armsad marsid džiigi teatsioonid kogumikust George Collection Oblessons ning saate autor soovib heatahtlikele kuulajatele rahulikku ööd.