See juhtus õigemini seda juhtub päevast päeva, kuust kuusse ja aastast aastasse ankruväljakul mis asub ühe meie kangelaslinna lähiseid kaitsval saarel. Linn kindluses. Ankruväljaku keskel kõrgel tumedast kivist alusel seisab tähelepanelikult kaugusesse vaatava admirali mälestussammas. Samba alust piiravad ankrud ja kivised merelained. Suurte selgete tähtedega on alusesse raiutud admiral Makarovi sõnad. Ära unusta sõda. Madruseriides nooruk. See on vanemmadrus Sergei, sel jäenit. Ära olulista sõda. See tähendab, ära unusta oma auvõlga kodumaa ees. Jõuame tata, jõuame prooviljaga kinno, mida vaatan madruste klubis kevadele tänaval garnisoni kinosaga purustatud unelma. 1000 korda olen näinud tuha. No igal juhul kaks korda küll. Televiisoris on Karmel Ülekanne Leningradist, Kiirovi teatrist, külalislauljaga oli rumeenlane või kreeklane, mis back sisule. Mandoliin. Registreerisin end klubi rahvapilliorkestrisse, sinu isiklik? Valeri kandis. Aga miks tema ei tulnud? Jäi laevale, valmistub eksamiteks. Mina olen temale uudis. Tema emast sõidab siia Allobi trumme tsehhide delegatsiooniga. Millal nad saabuvad homme? Kas sa ei taha, et ma tean, mida sa nüüd ütled? Suur tänu, Ma olen juba söönud ja ei soovi mitte midagi. Kas pole nii? Muide, mul ei olegi teed. Ise käskis osta, aga ma unustasin. Õigemini ei unustanud, vaid kiirustasin koju. Kohtasin siit. Kui toreid Medena katsime, hakkan väljakul. Kuid sina suhtud kuidagi imelikult meie kohta, mis nagu oleks neid aastaid olnudki ning mina pole praegu üliõpilane ja sina madust. Ning see, kus me praegu viibime, pole Kissa. Muide, vabandust. Sa pole ju nüüd enam mitte lihtne madrus, vaid vanemmedus. Aga kas valelik ei ole veel vanem? Ei, ta alles teist aastat teenistuses. Minagi. No muidugi. Sina oled ju vana merehunt. Vabanda, palun. Aga kas valeliku ei saa edasi öelda, et omme ta ema siia tuleb? Õhtul lahenduses, ütleb Anna Petrovna peatub arvatavasti meie juures. Isa kindlasti lubadeta ära. Et nad mõlemad, nii tema kui valeliku isa olid temasse kunagi armunud. 1000 aastat tagasi, kui need olid veel kursandid võiks muidugi keelepeksja, nii mõnus on ju vahetevahel ka keelt peksta. Kuid tema eelistas valeliku isa minu isaga, tutvusid emaga ning abiellusid. Hiljem, aga erinevate inimeste juures tikkisime meie, sina, mina, valeerik. Siis aga tuli sõda. Mina jäin emast ilma, valeerid kisast. Ja sina mõlemast. Tookord viis saatus meid kõiki laiali. Kuid nüüd kogub jällegi kokku ja siia ankruplatsile. Miks ta Mehhiko kogub? Kässar kuulasing, kõnelejad, aga sinu sõnadest ei saa aru. Nagu laulaks? Kuulen ainult sinu häält. Kontsentreerib palun oma mõtteid ja vasta. Miks peal eemalolekut, järsku koguneme siin Anna Petrovna isa. Sina ja valeerik. Sina Jaaval eri maadlused, mina, üliõpilane Anna Petrovna ka õmblustsehhimeister. Koolis olid sa ju meil kõige taibukam õpilane. Nuputa nüüd. Nadimäega ei kohtu. Aga inimene, kellel on sügavmõtteline mitte saatus, ei paisanud meid ankruväljakul kokku. Vaid kapten Bondav. Ma kuulsin temalt, et sa saabud. Registreerisin end spetsiaalselt rahvapilliorkestrisse Käia klubisse. Tee käib üle ankruväljaku. Nii väga, tahtsin sinuga kohtuda. Ja näe kohtusidki. Miks kinnine. Miks te siis peale selliseid sõnu peaksid mere katedraali kellad lööma? See on juba huvitav minu pulmas. Kellega siis rannakaitse kapteni Grigori pandariga. Sellepärast ma jalutasin vihmasel ankruväljaku, et kohata sind ja õnnitleda. Saab õnnelikuks, Tatjana. Ka valelik tervitaksid. Nägemiseni. See on kõik pea. Pea, ma ütlen sulle. Mis on aga kes kella parandab? Seal riigi varandus. Võib-olla ta seisis kunagi kuulsa admirali korteris. Võib-olla isegi staniukowitzi juures. Tunneb hästi ajalugu. Nähtavasti oli veel hea õpetaja ja rannakaitse kapten. Seda on näha. Luba mul minna. Vastan teie privi kontradmirali tüdrajatakse valguse peale karjumise. Küll oleks nagunii katki läinud, kui mitte täna, siis homme vedru roostes parandatakse, käin massilt, kes kaptenid, kellasid parandada ei oska. Ja parem siis juba masinistid on kindlam. Parandavad ära, võtavad valvelseisaku Kemars tagasi kasarmu. Kuidas sa ometi võisid? Jätsid kirjutamise kõiki. Valerg ütles mulle, jätta ära kirjuta talle. Tema pluss üks rannateenistuse kapten on armastus. Kust tema seda teab, Anna Petrovna, kirjutas ta, kust tema teab? Nägi teid koos teatris? Leningradis muidugi, milline rumalus. Noh, hea küll, nägi, no ja mis siis, sellest? Mõtlesin ka kohe päid, ainult sinule. Isegi teadis, mõtlesin. Kui see kõik meie vahel algas, ei olnud ma veel seitsmeteistkümne aastane. Nojah. Kas sa mäletad seda, Sergei? Mina mäletan küll. Andsin sulle vandi, et mitte kedagi peale sinu. No ja mis siis sellest, et ma käisin Bondariga koos teatris? Sa paremini jutusta, kes sul siin on? No siin saaks olla ja kas siin on palju tüdrukuid? Armuks rõõmuga, kui vaid saaks. No esialgu tõepoolest nukrutsesid, lihtsalt ei teadnud, mida teha. Teie seal eraelus ei pea meist midagi. Läks laevastiku, kaitseb piiri. Aga kui raske see siiski on? See on hoopis teine elu. Ei ole enese peremees. Nukrutsesin siis aga võtsin end käsile. Andsin ära erialaeksamid, sain vanemaks marluseks. Valeerik tuli siia. Hoolitsesin tema kui poja eest. Nüüd on temaga atrullis. Aitasin teda. Käime koos õppustel. Veel üks aasta ja ongi kõik üle, kelleks? Ei tea. Võib-olla lähen edasi õppima. Hoia palju, kell on varavee üheksales, huh, vaja hakata liikuma. Kas seal sisimas, sinuta, isa, ma ei ole veel elus mitte kunagi kuhugile hilinenud. No aga see pole ju lahingülesande täitmine. Liigussis kui sul minuga igav on, eks siis mine, kuula mind, Tatjana. Mul tuleb veel aasta või poolteist laevastikus aega teenida. Sinul on ka kolm aastat õppida. Olgem realistid. Vaadelgem elu kaine pilguga. Elu on ju meil erinev, täiesti erinev. Sina lõpetad ülikooli, sinusse filoloog, teaduslik töötaja. Hoopis teine, ringkond inimesi, hoopis teistsugused huvid. Nad on juba praegugi teised. Pole vaja endid petta. Tõele peab otse silma. Kõigavatsena. Olgem realistid. Tõele natsi tarvis silmavaadet. Sellistest sõnadest neid 10 aastat vananeda. Oled Norrute käisu, mine minema. Ja, ja mitte midagi ei tule välja mitte selle pärast, mida sa räägid, vaid kuidas sa seda räägid? Ma vihkasid, aga mina armastan sõit, aga mina vihkan. Väärtusetu väiti inimene. Rihalist minaga mõtles, unistasin meie kohtumisest, kuidas see toimub? Külma ostsin selles suures korteris. Pärnu toom panid selga. Vahet. Ja nüüd müts ka pähe. Ja olen nüüd Sergei seal Jaanil, see tähendab mina. Ela Ma olen siis nüüd ser käissell, jäälin. Mäleta. Tule siia. Sa ütlesid, et Tatjana ja pundar käisid koos kinos. Pealegi kino avardab ju inimese silmaringi, kus see polnud mõni halb komöödia. Wonder võttis tädi äral käest kinni, kuid Tatjana tõmbas käe ära ning mõtles teadkellest. Aga muidugi, miks ma pole talle sobiv? Admirali tütar. Ja siis sellest. Loobuda tätjanast. Loll, ma löön su maha, kui sa mulle seda veelkord ütled. Kas see söökla ettekandja? Eerik, sa oled loll. Kas sa tead, mis on armastus? Tule siia. Kuule. Ma loen sulle luuletuse, mis on temale kirjutatud. Aastat kaheksa siin toote ja hiljem veelgi aastat viis sind oodates ma kindlalt loodan, et kohtumine tuleb siis. Ja ma ise kirjutasin. Aeg möödub aeglaselt, kuid siiski möödub. Ma demobiliseerub või lähen laeva komandöriks õppima. Kuid seda me otsustame juba temaga koos. Tatjana, andesta, palun. Lülita raadio sisse, palun kohe. Tere õhtust. Eiei ise ei ole veel. Püksi olen. Hästi siis, homme, kes see oli? Üks kapten, tal olid plekid filmile, kevadele tänaval. Tahtis tulla. Sinaga ehmusid, aitab, ma ei taha mängida seda rumalat mängu ei taha. Sinul on see meelelahutus, Litervatuur, aga minule jälle ilmusid sina jälle unetu ööd, rahutus. Sina tahad rahu, sisemist tasakaalu. Milleks sa sõitsid siia? Sõida, mul on aeg minna brigaadid, orkestri proovi, jätsin vahele. Baasis kuule, kogu elu kahetsed kui täna. Kas sul on halb minu juures? Kas sul pole tõesti kübetki tunnet? Minu vast ütlen sulle kohe kõik ja siis lähen minema. Vaevalt, et me veel enam kunagi kohtume piinelgu ja kannatage oma pealegi. Kuid ma pean sinust lahkuma ja mitte sinule mõtlema. Möödunud aasta siis näeme, mis edasi saab. See aasta on katseajaks nii sulle kui mulle meile mõlemile. Mis ka ei juhtuks? Teadadjana armastan sind. Kas on vaja sellest rääkida, on vaja, Sa isegi ei tea. Sa ütled, et see on nali, mäng. Aga see ei ole enam nali, Tatjana. Sa ütlesid, et sa polnud veel seitsmeteistkümne aastane? Kamina ei olnud. Siis aga tuli armastus, tagasvase täitis kogu mu südame. Sinu heaks ohverdan kõik, sinu pärast teen ma kõik. Minule oled sa kõik padjaga, mida käsed, seda teen käset sooritada kangelasteo, teen selle. Ma käisingi, jää minuga, brigaadi jõuad 10 minutiga. Seni Olesi. Siis aga lähed, jooksid ja mõtled minule. Mine käele sinule. Sergei seljaninile. Vaatame kella May või hilineda mitte minutitki. Ma pole elus veel mitte kuhugi hilinenud. Ainult lollid või Logardid hilinevad. Kas sa mõtled, et ma luban sul sääraseks muutuda? Ma luban sul saada vaid ainult paremaks siis seal ka mina parimaks. Näiteks. Valest laiali. Mängi palun. No näed sa, mida sa kõiki oskasid ja varjasid minu ees, sa oled üpris toos ja mängib kõigist kõige paremini maailmas. Kõigil allveelaevade komandöridele, lipulaevas spetsialistidel ilmuda staabiülema kajutisse kõigil allveelaevade komandöridele, lipulaevaspetsialistidel ilmuda staabiülema kajutisse laiguliseks tegevuseks valmistud valvel, lahingulised tegemiseks valmis vabalt. Kas isiklik koosseisud? Pardal kaks on lubatud maale saabuvad kell 23 null null tagasijõudmisest, kant mulle kohe ette toiduvarude laadimist jätkata. Just nii. Seltsimees komandör, pealelaadimine lõpetatud laeva 15 minuti pärast valmis reidile minekuks. Valvel vabalt. Ja see on kõik mitte kõik. See ei ole kõik, millal me jälle näeme? No ma ei tea. Igatahes varsti, kuna saan jälle linnaloa, sajad ju nädalaks, aeg siia. Lahilista sulle kirjutab, kui ma ise ei saa, ma saadan valeliku kirja. Aga mida sa käsid mul teha terve nädala siis ta akna juures ja vaadata. Oled madruse naine. Anna andeks. Aga ma ei saa ning ka mina, isa, aga peab saama nii ruttu ei ole veel noh, 30 sekundit. Jooksjaid tänaval pole mitte kedagi. Sa ju armastad mind, armastab kui ilusad sõnad. Miljon korda, mis miljardeid miljoneid triljoneid kordi lausunud inimesed neid sõnu, kuid alati on, näed, justkui uued, kõlavad nagu muusikajaan kaunimat muusikast. Kas see pole samuti Ussena? Ometi pole temast aga paremat. Filoloog ütle, kas kõigusele filoloogid välja mõelnud Ihlybedi Aelav jõu, filoloogid, segule, ristide kompetentsi, kuid ka filoloogid võtsid selle loomisest osa. Filoloogid on ka inimesed. Ka nemad armastavad. Me räägime rumalusi, Sergei, sul on aeg minna. Minessis, kallis, jookse kogu juust. Mine. Ma sulen silmad ja loen kuni viieni. Kui avan, siis sind enam ei ole. Üks. No miks sa nii väga tahad, et ma sinu juurest ära läheksid? Tüütan sind juba. Sa ei armasta mind ära, Sergei särgi. Just sellepärast tähendab seda, et ma sind armastan. Aabits sind, ma ei pea laevas mitte kell 23, vaid täpselt kell null kohal oleva, räägiksid, et ja, ja on ju tegusid, mida inimene pole võimeline tegema. Ma olen veel vaba, terve tund, näite linnaluba. Sa ei usu? Ei, ma usun. Aga kas ma tõesti ütlesin, et kell 20 looma ütlesin seda meelega, et mitte kiirustada. Et aega jääks varuks. Et ma võiksin rahulikult sammuda vihmasajus üle ankruväljaku ja mõelda sinust. Lisaks sellele ma ei tahtnud sulle koormaks olla. Jah, sa tahtsid minult varastada tervi tunni 60 minutit. 3600 sekundit. See on ju terve. Ja see on varandus, kui me oleme koos. Aga kui sind ei ole, siis on see ainult 3600 vahet. Nii nagu meie teineteist armastame ei ole vist keegi armastanud. Kas ka sina arvad nii? Ma ei tea. Mis puutub sinusse, mis teised teevad? Neil on 60 minutit, nii. Ei, siiski vähem 40. Sul läheb ju minekuks aega. Aga kell on juba 23 23. Miks see nirautasid? Võib-olla, mis? Võib-olla mitte midagi või olla, kui sina oled minuga? Sina oled siin ja mina? Kui imelik tunne on, kui sul on ees veel 40 minutit, 30 30 minutit. Aga millest me räägime sinuga 30 minutit. Istume kõrvuti nii lähedal üksteisele, nagu oleksime üks inimene. Tatjana, Sergei. Ainult ärgem kõnelgem sinu ülikoolist ja minu laevast. Ülikoolist pole tarvis. Aga läänest on vaja rääkida. Majutus Sulev alevikust tahad talu hoopis teiseks muutunud? Sa ei tunne teda enam äragi. Vapper osav sportlane, kergejõustiklane ja sadat meetrit jookseb 11,5 sekundiga. Olgu, kõik enam ei lausuma sõnagi. Hakkame lihtsalt sinuga sekundeid lugema. Sa ei tea nende sekundite hinda sest keegi ei saanid sinult võtta. Sellepärast sa ei teagi. No ütle, kellel on sellest halb, et meil on praegu sinuga nii hea. Homme kell kuus on äratusloendus. Ja ees on terve öö. Aastat kaheksa sind ootan. Ja hiljem veelgi aastat viis. Ta tuleb meie juurde kaldale. Mao peale ma laulsin ise, tõusid nii vara. Tere ritsikas. Pool kaheksa, kes seisab. Parandasin teda eile, aga ei saanud asja. Küll oled sa väsinud ilmega isa. Vaat mis ritsikas, keeda teed, seni ajan habeme maha. Kas puhvetis on midagi söödavat? Maga emakat. Aga kas sa magama yhidagi? Ei ole enam aega? Kuidas sa eilse päeva veetsid? Igav? Ei olnud? Ei olnud. Ma lugesin ja kordasin loenguid ning õhtul käisin kinos. Kevadel jäi tänaval, kas oma sõpru, kanalid ja käid, nägi? Valikut ei ole ma veel näinud. Täna saabub Anna Petrovna tšehhide delegatsiooniga. Annabeutroome peatub meie juures. Millal teda viimati nägid, ise? Väga? Jah saabus neni veidi 18. Kas te uurisite juba, milles on asi? Hüva, tunni aja pärast olen staabis. Isa, ma tean. See on arvatavasti sa laiali. Ma ei küsi sinult, muide mitte kunagi. Kuid mais saadis veidi 18, on valeliku Sergei lähe. Kas ta läks retkele oletameni? Millal? Ütlis. Millal laev väljus? Kui see on sulle nii tähtis ja sa ei anna neid andmeid välismaistele suurriikidele, siis ma ütlen sulle eile öösel adinandrentsikas, miks sa seda küsid? Paleeriku pärast. Me jätame Anna Petrovna seniks siia, kuni nad tagasi tulevad. Aga kas ta kaldale jäänud? Tõin klubisse mängima õppida. Kunagi mängisin seda pilli. 309. Palun Katrin, Padarit räägitakse kontradmirali juurest. Palugeta helistaksime korterisse. Tänan teid. Temal oli ju luba kuni 24-ni. Ei või olla. Et sa mulle valetasid, särgi. Kuid siiski minuga mul on lihtsalt sa minult midagi küsisid, kas hakkame einestama, tütreke? Siin pole veel midagi valmis. Mina mõtlesin, et munapuder säriseb, leib on lõigatud tee välja valatud. Oot, oot, oot, vaata mulle otsa. Oled sa haige? Nii, ma olen perve. Lihtsalt eile oli kõva vihm ja tegin oma jalad märjaks. Isa vasta mulle ainult ühele küsimusele. Kuid midagi ära päri. Ja kõige tähtsam ära küsi, miks ma selle küsimuse esitan. Kas lubad? Väga raske. Kui tuba on siiski kui inimene, noh ütleme madrus hilines laevale, ütleme ühe tunni ainult ühe tunni ja see läheb, lahkusin ma temalt. Mis juhtub siis madrustega? Kavatsesin kirjutada jutustuse meremeeste elust meie ülikooli ajalehele. Ja niisuguse süžee, ma mõtlesin välja. Istu ja joo teed, kirjanik. Neeme siis olemegi oma ametit jaotanud. Sina luuletad, aga mina toimetan majandusrindel ja samal ajal annan sulle konsultatsioon. Joo teed, tee on maitsev. Šansid oma konsultandilt küllaltki raske küsimuse. Esiteks juba sellepärast, et sa ei öelnud, mis madrus samm on, ta hea, alb distsiplineeritud päris inimene üldse ta. Ja teiseks, millest oli tingitud hilinemine missugustel motiividel. Võib-olla olid põhjused erakordsed ja erakordsed? Kui sind huvitab määrustik, siis helinemisele vaadatakse kui kuriteole sõjaväelise distsipliini rikkumisele. Raske eksimus. Kas sinu jutustuse tegevus toimub sõja ajal? Vaat mis sa mõtle kogu jutustus asjalikult läbi kirjutaja algus ei näita siis mulle. Lahendus, aga mõtleme koos välja. Joodiritsikas küll tulevad aga sul kummalised süžeed pähe. Sul ei saa, staabist. Kuulen. Tänan. Ärevad neni. Tulen kohe. Väljakutse pärast lepime kokku peale midagi jah, midagi on. Kui Anna Petrovna saabub, sa võtad ta. Ühesõnaga, hoolitse tema eest, kuni minu tagasitulekuni. Kals teeks seleti teiegi karjad, Jaanovits. Mis ometi juhtus Grigori Radio nats?