Tere, mina olen Olavi pihlamägi ja tänased kurioossed, lood tabavad viimase vaatuse möödunud sajandi seksikaim naise Lundy Ameerika filmidiiva Merilyn Monroe salajases elus abiks samanimeline ka eesti keeles välja antud raamat. Ning kuna jõuame ka Merlini suhteni tollase USA presidendi John Kennedy ja tema venna Robertiga siis kasutan samuti allikana 1998. aastal ilmunud raamatut. Presidentide armulood. Olgu kohe alguses hoiatatud. Mõnigi kurioosne lugu selles saates langeb vöökohast allapoole, siis võiksid lapsed rahulikult muuga tegeleda. Ja päris selge on seegi, et seksikaim naise elust rääkides ei pääse me seksist ei üle ega ümber. Põhjus selle minisarja tegemiseks on 50 aasta möödumine. Viiendal augustil. Selle kauni naise salapärasest surmast ja praegu, mil britid tähistavad suurejooneliselt oma kuninganna Elizabeth teise trooniloleku kuuekümnendat aastapäeva avastan ma, et need kaks naist on sündinud samal 1926. aastal. Elizabeth 21. aprillil ja normanšiin esimesel juunil üks Londonis, teine Los Angeleses. Üks on kroonitud peade seas kindlasti mõjukaim teine kroonimata seksisümbolina üllatavalt igikestev. Kui hetkekski unustada Merilini varajane surm siis milline võiks ta olla täna 80 kuueaastasena Pole mingit põhjust loota, et kui 50 aasta eest oleks saatus otsinud teise tee siis oleks täna meiega see Merilin, keda me hoiame säravale agendina. Oma mälestustes. Tutvudes nonii, salajase eluga. Jõudsime teise saate lõpuks välja 1958.-sse aastasse mil alustati võtteid hiljem ülemaailmsed Roori tekitanud filmiga džässis ainult tüdrukud Merilini tšaklemoni ja toni Gotisega peaosades. Kuulsa režissööri Billy Wilderi valik meriliinile peaosa pakkuda oli ühest küljest õige. Kaks aastat filmimisest eemal olnud Seczpommi tagasitoomine. Ekraanile kindlustas edu. Kuid teisalt oli see pidev võitlus Merilini lagunema hakkava abieluga oma kolmanda seadusliku abikaasa, näitekirjanik Arthur Milleriga ja ka tuntud-teatud pidevate hilinemiste ning unustamistega. Nii on teada fakt, et üht repliiki, kus viski on, tulite tervelt 40 korda uuesti filmida. Sest Merilin puterdas ja ajas kõik segamini. Kuna ta enam kõige lihtsamat teksti ei suutnud meeles pidada, kirjutati seal talle suurtele papitükkidele viletsaid maha lugeda. Ja kui võtta ebaõnnestus, hakkas Merilin nutma ja talle tuli uus meik teha. See kõik võttis kohutavalt aega. Režissöör on tunnistanud, et tuli päevikus ma oleksin võinud ta tappa, kuid õnneks koliga imelisi päevi, mil ta tegi seda, millest me kõik teadsime. See on puhas kuld. Muisuks helikilde filmist, kui Merilin tutvustab end kui Šuker käini. Selle filmi ümber on levinud palju legende millest, kus olid võltsid naistemagnet toni kördis, kes pidi filmis Merini suudlema, olevat väitnud, et see oli sama, mis suudlus Hitleriga. Tegelikult oli kördis väsinud taolistele totruste vastamisest, seal lihtsalt keeras vindi üle. Vaatamata publiku ootustele ei tekkinud neil kahel peale tööalase suhte midagi muud. Ilmselt tuli Merilin oma elu keerdkäikudesse sedavõrd eksinud. Taaskord neelas ta liiga suure annuse unerohtu ja tema päästjaks oli tema uus draamaõpetaja Poolas Trasberg naine, kes oli filmivõtete ajal kogu ajatruult Merilini kõrval. Seesama Poola on tunnistanud, et suur näitekirjanik oli oma naise vastu liiga põlvlik. Ja oleks võinud olla osavõtlikum. Eriti pärast seda, kui Merilin sai oktoobris teada, et on taas rase. Pole teada, mida Miller rasedusest arvas. Kuid ta polnud kuigi õnnelik. Merilin oli otsustanud ka ilma Müllerita oma eluga edasi minna. Peaasi, et laps sünniks. Kuid 18. septembril 1958 elas Merilin üle nurisünnituse ning pärast operatsioone tehti talle teatavaks karm tõde, et ta ei saa kunagi lapsi. Lõpuks Merilin leppis oma olukorraga ja tunnistas sõbrale. Ma arvan, et see oli märguanne jumalalt kes ilmselt ei tahtnud, et ma lapsi saaksin. Miks peaksite lubama mulle lapsi, kui ma suurivaevu omaenda eluga toime suudan tulla. Kui film džässis ainult tüdrukud ekraanile jõudis, ei rääkinud režissöör Meriliniga ühtki sõna. Ta oli nii tüdinud. Kui ajakirjanikud Waydelilt küsisid, kas ta oleks valmis veel mõne filmi koos merideniga tegema vastas mees üheselt. Ma olen millegi sellise taas läbielamiseks liiga vana ja liiga rikas. Karmid sõnad ilmselt õiglased. Kuid just selle filmi asetas Ameerika filmiinstituut oma kõigi aegade 100 naljakama filmi edetabelis esikohale. Ja filmis viimasena kõlanud repliik. No keegi pole täiuslik. On valitud sajandi 50 parima filmi tsitaadi hulka. Ja ma olen kindel. Ilma Merilynita poleks filmil seda edu olnud. Ja ega ekraani taha peagi kõigi pilgud ulatuma. Selleks ongi köögipool. Nüüd on aga aeg kuulata üht laulu sellest menufilmist Merilini esituses. Koos honorari ja kassatulu protsentidega sai Merilin filmi džässis ainult tüdrukud eest 2,3 miljonit dollarit mis oli tollases vääringus väga arvestatav summa ja andis tõsist tuge perekonna eelarvesse, kus abikaasa Arthur Miller oli pikas kirjutamis krampis ja praktiliselt midagi ei teeninud. 1960. aasta jaanuarikuu keskel sõitsid Merylin Heart Miller Hollywoodi et seada end sisse luksushotelli pangalos number 21. Nende naabriteks olid prantsuse filmi paar Irmontan ja Simon siiniore. Montaan oli leitud pika otsimise peale Merilynile partneriks filmis lets meikar lav mida asus filmima režissöör George kiukor, kes tahtis sellest veidrast loost teha bestselleri. Kuid ridamisi ütlesid meespeaosaliste kandidaadid talle ära. Montaanil ei olnud eelarvamusi ja ta kirjutas lepingule alla. Stsenaristide Gildi streigi tõttu andis Arthur Miller nõusoleku anna ise filmistsenaariumi mõningaseks ümbertöötamiseks. See tundus aga Meriline ideede reetmisena ning ta tajus, et mees saab sellega talle kätte maksta. Repliigid käik põrgusse, olid võtteplatsil tavalised ja näis, et samavõrd kui Merilin põlgas miljardit, põlgas Miller teda. Kui lisada Merilini tavapärane hilinemine, kus ta hommiku asemel alles keskpäeva paiku võtteplatsile jalutas, muutusse juba enamikule tüütavaks. Kuid ometi õnnestus tal oma tööga kuidagimoodi hakkama saada nagu tavaliselt. Kuid filmimise käigus sõbranisid Merilin ja Monto, kes oma puise inglise keele pärast pabistas ning naiselt nõu küsis. Kuid ühel hetkel sai kannatus otsa ning naise pungala ukse vahele kirja, kus palus teda mitte panna end tundide kaupa ootama. Mulle pole kunagi meeldinud väikesed kapriissed tüdrukud, kirjutas prantslane. Teen siin ühe väga põgusa kõrvalepõike. Teatavasti avastas Montaani prantsuse laulja Edith Beach, kellega neil oli tormiline romaan ja sellele, et närviline Beach kuulus kogu täiega kategooriasse kapriisne ning tujukas. Pole mõtet aega raisata. Seega Montaanil oli selliste naistega juba kogemus, mis Ameerikas hoopis teises mõõtme võttis. Kui Miller uuesti Saariumiga seoses oli linnast ära ja Montoni naine juba Prantsusmaale sõitnud, juhtus see, millest filmi pealkiri lets Meyclav räägib. Ühel aprillikuu õhtul läks montaaž Merilini pungalasse, mis asus tema oma kõrval arutama järgmise päevakava. Naisel tuju tõstmiseks olid tal kaasas lilled. Oma memuaarides on Montaan seda meenutanud kui vastupandamatut olukorda, kus ta vastu seina Lietuva Merilini põsele andis musi mis kasvas üle armatsemiseks. See suhe kestis vaid kaks kuud. Aprillist juunini. Filmivõtete lõpuni. Võib-olla poleks sellest midagi olnudki, kuid igaüks, kes Merini voodisse sattus vääris esikaane lugu. Montaani abikaasa Simon siinioree püüdis olukorrast üle olla väites, et Merilin koges vaid iiri Sharmi ja see pisiseiklus ei ohusta nende abielu. Moto on, on meenut. Tänud, et Merilin oli ilma igasuguse valdskuseta. Lihtne tüdruk. Ma pidasin teda sama kogenuks kui mõned teised daamid, keda olen tundnud. Oleks ta vaid olnud kogenum, siis poleks midagi sellist juhtunudki. Ta on üle maailmakuulus. Kuid ta on kõigest laps, kes armus nagu koolitüdruk. Kui see oli, niisiis palun ma südamest vabandust. Kamerilynil paistis olevat piinlik, sest ta oli ikka veel abielus. Nüüd Merilini ja jumal, Taani duett parandamatult romantiline. Sellest saatusliku pealkirjaga filmist lets. Nii laulsid filmis Let's Make Love 34 aastane Merilin ja temast viis aastat vanem prantslane. Iv montaažfilm osutus edukaks, teenides kassatulu 3,3 miljonit dollarit ning see esitati ka parima muusika partituuri Oscarile. Tegelikult polnud Merilin põhjust seda filmi karta sest ta oli palju parem, kui see film vääris. Ning isegi Milleri ümbertöödeldud stsenaarium sundis Moldovat tagasi oma vanade ära võitud liistude juurde. Mängimaks ehtsat Seczpommi. Selles filmis on laul, mille heliloojaks on kuulus kõlbookler ja millest sai üks staari mõjusamaid lavale astumisi, mida eales kinolinal nähtud. Ajakirjandus andis oma muljeid edasi. Nii. Kui film oli umbes 12 minutit kestnud läheb ekraan korraga pimedaks ja üksikprožektorikiir leiab üles mustadesse doosides ja lopsakas kampsunis. Peategelase. Ta teadvustab orkestri taustal, et tema on Lolita ja tal pole lubatud poistega mängida sest tema süda kuulub issile. Kui nüüd hetkeks mõelda, et Merilin oli kogu oma nooruse otsinud isa, keda tal ei õnnestunudki leida siis oli selles laulus peidus ehk veidi enamat, kui esmapilgul paistis. Kui äsjakuuldud laul oli filmist lets Meyclav, mille käigus leidis aset peaosaliste ekraaniväline armusuhe siis sellesama 1960. aasta kevadel toimus veel üks sündmus, mille tagajärjed viisid hoopis kaugemale kui põgus armuseiklus. Nimelt sai sel kevadel alguse Merilini tutvus patrisse Kennedy Lawfordiga geenedite mõjuvõimsa perekonna tütrega kes oli abielus ilusat briti näitleja biilsel Loufordiga, kellega omal ajal oli Mary liinil olnud põgus suhe. Pieter tutvustaski Merilini oma naisele ja neist said head sõbrannad. Need kaks naist olid erinevad, kuid ehk see erinevus. Neid siduski kui Merilin oli hulluks läinud naise soovimatu sohilaps, kelle lapsepõlv oli kulunud ühest kasuperest teise kulgedes, kes iial ei saanud olla kindel, kas seda vajati ja armastati. Kuulsusele vaatamata polnud tal kunagi raha, sest ta elas alati üle oma võimete ega osanud enda eest seista. Patrisse pätt oli hoopis teise taustaga, mis lubas tal saada parima hariduse ning olla alati oma jõuka perekonna kaitsva ja hoolitseva pilgu all. Bet oli harjunud oma pidevalt üle aisa lööva mehega sest ka tema vennad olid kõik kuulsad seelikukütid ning isa Joe elas aastaid pere kõrvalt koos filmitähe glooria sumonsoniga. Tädi tungival pealekäimisel nõustus Merilin osalema 1960. aasta 15. juuli õhtul Los Angelesis presidendikandidaat John Kennedy valimiskoosolekul. Pärast kõnekoosolekut tutvustas pätt lava taga mereni oma vennale ja mõnede pealtnägijate arvates hakkas nende vahel kohe Arena midagi enamat kui tavavestlus. Tegelikult oli Merilin John Kennedyt korra varemgi kohanud, kuid siis polnud nad üksteisega vestelda saanud. Kuna Kennedy oli oma himuruse poolest tuntud, ei tahetud valimismeeskonnast selle suhte arengut näha, kuna vaevalt ameerika valiks presidendiks mehe, kes eirab oma naist või petab oma perekonda. Teisalt võis Merilini kuulsus anda soovitud lisahääli. Ometi pidas vajalikuks Merilini soovimatute tagajärgede eest hoiatada, mille perenaine naeris ja lisas. See on naeruväärne, see on kõigest flirt. Nii kujutatakse sele suhte algust raamatus Merilyn Monroe salajane elu. Hoopis teistmoodi kirjeldatakse geni tutvuse algust aga raamatus presidentide armulood. Merilini tutvustati John Kennedy ka 1954. aastal ühel kodupeol ja tutvustajaks oli Pytherlouforde. Merilil oli raske veenda oma tollast abikaasat J peole tulemast. Kuid lõpuks see siiski tuli, kuigi vihkas kõiki Hollywoodi pidusid. Kennedy ei saanud peol Merilini silmi ja naine tundis end ühtaegu ebamugavalt, kuid samas kammitatult. Enne kui Joe Merilini minema vedas, pistis naine Johnile pihku oma telefoninumbri. John helistaski talle järgmisel päeval, kuid õnnetuseks, vastas Joe. Pärast lahkuminekut kohtus Merilin iga kord Johniga, kui nad mõlemad New Yorgis olid. Kui John Kennedy läks seljaoperatsioonile, siis kaunistas tema palati seina Merilini plakat, kus ta seisis väljakutsuvalt harkisjalu. Kui Merilin abiellus Arthur Milleriga, jätkus tema suhe Johniga. Iga kord, kui nad Milleriga tülli jääksid, jooksis Merilin oma korterisse 57. avenüül. Kui aga jonn juhtus olema linnas, siis kohtusid nad Johni poissmehe korteris hotellis Karlil. Nii 1957. kui 1959. aastal kohtus Jon merideniga mitmeid kordi Pieter Loufordi majas, kui tema naist päti kodus ei olnud. Fordi rannamaja oli tõeline patupesa, kus korraldati metsikuid pidusid. Pietadè orgiatele noori näitlejanna Sid modellijastuvardesse. Nii mõnigi kord Jon pärast pidu, ühe paar tüdrukut oma hotellinumbrisse. Merilin ütles kord, et kuigi John meeldib talle genesitest kõige rohkem ei hääletaks ta kunagi tema poolt. Kuna ta mõtted on kogu aeg jalge vahel ning raske on usaldada USA presidenti, kelle mõtteis on ainult tema riist. Ning jõuame nüüd selle 15. juuli presidendikandidaatide kõnekoosolekuni kus ühe autori arvates sai alguse Johni ja Merilini tutus. Tegelikult järgnes kõnekoosolekule veel afterparty, mis lõpes kuulsa alasti ujumisega, millest Merylin osa võttis ning Kennedy lükkas oma ärasõidupäeva võrra edasi, et olla koos naisega. Jätkates sama presidentide armulugude raamatust saame teada, et Merilyn Monroe seksuaalne tulevärk erutas Ühendriikide presidenti. Johnile meeldis Merilini patsutada ja pigistada, kui temaga hullas. Merilin aga on tunnistanud, et John oli voodis jõhker ja hoolimatu kes armatses nagu alaealine. Ta oli paari sekundi mees. Ka teised naised on kinnitanud, et John oli kiirelt tegutsev ja kiirelt lõpetav mees. Vilets armastaja. Muidugi oli Merilini lootus, et John läheb oma naisest Jackist lahku ja temast saab esimene leedi. Ühelt sõbrannalt uuris ta visalt, kas ta sobiks esimeseks leediks. Merilin arvates oli president abielus Rait kujuga, keda polnudki võimalik armastada. Tuleme nüüd tagasi 1960 aasta juuli lõppu mil Nevadas algasid filmi, mis vits tõlkima seda, kui ebasobivad inimesed, võtted. See oli viimane Merilini filmidest, mis valmis sai. Kõik oli siin viltu. Filmistusena Saariumi oli kirjutanud Artur Miller oma naist silmas pidades. See oli ka ainus asi, mille ta nende neli aastat kestnud abielu jooksul kirjutas. Eelmise filmistsenaariumid ainult kohendas. Merilin ja Artur põlgasid teineteist nii väga, et see oli ime, et nad üldse filmi hakkama said. Artur oli kirjutanud loo, mis tundus väga isiklik. Nagu kättemaksuks naisele muutis ta tihti teksti just enne võtete algust. Ja see viis naised tasakaalust välja. Pikk neli kuud kestnud võtteperiood vaadak karmil maastikul oli raske. Ja seda raskendas veelgi Merilini ettearvamatu käitumine. Pluss alkohol ja ravimid ning aimdus peatselt lõppevast abielust. Ta ise ütles, et ainult filmi tõttu Natel koos ongi. Arstid kirjutasid naisele tema ärevushoogude ja häälte leevendamiseks välja üha suuremaid ravimikoguseid mis ületasid lubatu isegi kolm korda. Seetõttu oli Merilin kogu päeval loid. Meigikunstnik alustas naisele meigi tegemist, kui see veel voodis oli, sest muud võimalust lihtsalt Polnud. Tal kulus ärkamiseks lihtsalt väga-väga palju aega. Kui lisada juurde veel Nevada meeletu kuumus siis ei pidanudki Merilin seda kõike vastu ning viidi lennukiga Los Angelese haiglasse kosuma. Film sai valmis, kuid kohe tabas maailmavapustus. Filmi üks peategelastest kaakeibel sai oktoobris infarkti ja suri vaid 59. eluaastal. Ta oli siiski enne surma filmis jõudnud näha ja pidas seda üheks oma parimaks tööks. Kuid Merilin tundis ennast süüdi olevat mehe surmas, kelles ta nägi oma kujuteldavat isa. Just Mirideni pidevad hilinemised ja ebastabiilsus võisid viia mehe ülepingesse. Kui lisada veel fakt, et Clarke'i põle oli ahelsuitsetaja, kes tõmbas kolm pakki suitsu päevas siis ei pidanudki süda enam vastu. Kui pärast Klakeibi surma hakati naist ka möödasõitvate autodest mõnitama hõigetega, mis tunne on olla mõrtsukas siis pole vaja eriti rõhutada, kui läbi Merilin omadega sel hetkel 1900 kuuekümnete aasta lõpus oli. Ta vormistas just enne jõule oma uue testamendi kus pärandas oma vaimuhaigele emale 100000 dollarilise fondi oma poolõele, kellega ta tihedalt suhtles ainult 10000 ja kõigi üllatuseks oma psühhiaatrile koguni 20 protsenti oma varandusest. Ning veelgi üllatavam ülejäänud 75 protsenti oma draamaõpetajale. Teisele naisele Annale kuulub täna suurem osa Merilini varandusest. Peab kohe ütlema, et surres polnud Merilin rikkas. Tema varandus kasvas alles pärast tema surma, tema nime, müügist ja autoritasudega kogutust ja ulatus paari aasta eest kaheksa miljonit dollarini. 1961. eks ta alguses oli esimeseks asjaks vormistada lahutus Artur millerist. Selleks sõitis Merile Mehhikosse, et lahutus kohe jõustuks. Ta valis selleks päevaks 20. jaanuari John Fitzgerald Kennedy presidendi ametisse astumise päeva. Merilin tahtis sellega nagu öelda, ma olen nüüd vaba. Jaanuari lõpus jättis ta filmi ebasobivad inimesed esilinastusel New Yorgis hüvasti oma senise elu ja kolmanda ametliku abikaasaga. Veebruariks oli Merilin olukorras, kus ta kaalus oma 13. korruse korteri aknast alla hüppamist. Tal puudus igasugune huvi suhtlemise vastu. Ta oli kõhn ja haiglane ning ta ei pesnud isegi juukseid. Oma psühhiaatri nõudmisel oli Merilin nõus minema paika, kus puhata ja rahuneda. Ning selleks sai võtni kliiniku psühhiaatriaosakond, mille raudne uks tema järel sulgudes tundus olevat nagu vangla uks, kuhu teda pandi kuritegude eest, mida ta polnud sooritanud. Hullumäes nimetaksime asju õigete nimedega. Merilini olukord halvenes, sest ta oli koos hulludega luku taga. Mingi ime läbi sai aga Merilin loa üheks telefonikõneks. Ta helistas oma teisele abikaasale. Jaanuselt meeste hullu meest päästaks. Juba samal õhtul lendas mees kohale ja nõudis, et neli lint tema vastutusel haiglast välja lastaks. Kui te seda ei tee, tõhutama jumala nimel, et lõhun selle haiga tükkhaaval laiali ähvardas pesapallitäht. Seepeale korraldati kiiresti haiglast väljakirjutamine ja kui Merilini psühhiaater teda kodus külastas, karjus naine arsti peale kogu südamest. Kuidas sa võisid mulle midagi sellist teha? Ma usaldasin sind. Kodus taipas chow, et naine polnud tõesti terve, aga arsti lähenemine oli olnud vale. Oli naise maha rahustanud, veenistan naist teise haiglasse minema, sest ta vajas ravi. Merylin nõustus vaid tingimusel, et Joe teda iga päev külastab. Ja ta saavutas oma advokaatidega kokkuleppe, kus oli kirjas, et ilma loata ei ole kellelgi õigust teda vaimuhaiglasse panna. Merilin oli ravil kolm nädalat ja kui ta haiglast välja lasti, oli teda välisuksel vastu võtmas suur hulk ajakirjanikke, kelle tähelepanu naine paistis nautivat. No öelge, milline inimene veel oleks huvitatud hullumajast lahkudes avalikkuse tähelepanust. Merilina kooli haiglast pääsemisele järgnenud kuudel leppis Merilin mehega, keda ta pidas oma päästjaks Jody matšiga. Ja mõlemad otsustasid oma suhtes olla mitteametlikud ja kohustusteta. Kuigi palju. On räägitud, nagu oleks nad plaaninud uuesti abiellumist, siis polnud setusi. Merilin hakkas sel ajal hoopis uuesti kohtuma, Frank Sinatra, aga kui Joe sellele kindlalt vastu oleks olnud, poleks Merilin seda teinud. 1961. aastal valdas Sinatra soov pigem naist kaitsta kui tõeline kirg. Mõned sinasõbrad arvasid, et mehel on naisest lihtsalt kahju. Kuid Sinatra kammerteener George teadis täpselt, et Merylin soovis seksida ja seda alailma, et tunduda ihaldusväärsena. Ning härra käitus olukorra vääriliselt. Frank Sinatra kutsus mereni päeva pärast naise 30 viiendat sünnipäeva. Las Vegasesse külla, et tähistada nii naise kui oma sõbra niin Maarteni 40 neljandat sünnipäeva. Kui külalised kohale olid jõudnud, oli Merilin juba parasjagu shampust joonud ning oma imelise naeratuse ning tohutu blondi lokikuhil aga vaimustavalt Ilus. Ta tahtis Frankiga fotograafidest miilutseda. Tule Franki, ma tahan, et terve maailm teaks, kuidas ma sind armastan. Frankaga tõmbus eemale ega jäänud pildile. Ühtäkki teatas Merylin. Hakkan oksele. Ja Frank vis naise seltskonnast ära. Elizabeth Taylor, kes oli külaliste seas, kommenteeris sündmust nii. Marylin ei peaks jooma, kui ta ei kanna. Mina tean, täpselt, palju ma kannan. Ühel hetkel sai aga sinatral Merilini tembutamisest kõrini. Ning 1962. aasta veebruaris teatas mees oma kihlumisest tantsijanna Juliet bluusiga. Selline oligi Franky viis Merinist distantseeruda. See kihlus, teade ajas naise hulluks, ta tormas peegli ette. See süljetoni märilinist 10 aastat noorem oli halb, kuid see, et tal olid täiuslikud jalad, oli veel hullem. Merilin tundis end oma jalgade tõttu alati ebakindlalt, sest need olevat liiga lühikesed ja paksud. Et neile veidigi pikkust lisada, kandis ta ülikõrgete kontsadega kingi. Nii oli ainult 164 sentimeetri pikkune Merilin ka veidi pikem. Olles Franki poolt hüljatud, tegi Merilin Aga rea rabavalt kauneid fotosid. Tema karjääri parimaid. Kui fotograaf arutas tiivaga fotosessiooni üksikasju, olevat isegi meest oma voodisse kutsunud, kuid seda ei juhtunud. Naine tahtis saada pilte, mida igaüks naudiks ja ta sained. Ainus, mida Merilin kindlad sessiooni ajaks nõudis oli jahutatud numbrini jooni. Šampus ning Frank Sinatra muusika. 1961. aasta lõpus ostis Merilin endale 77000 dollari eest päikese kolmetoalise maja mis oli staaride standardite kohta liiga tagasihoidlik ja pisike. Kuid lopsakas, aias oli bassein. Krunt oli kõrge, müüriga varjatud ja asus tupiktänava lõpus. Eesukse ees oli kiviplaat ladinakeelse motoga, mida on tõlgitud, kui minu rännak lõpeb siin. Ja võib-olla nähti selles sõnumis mingit Merini surmaeelset soovi. Merilini arst doktor Clinton soovitas naisele koduabiliseks 59 aastast karmi näoilme ja teravate näojoontega Smarryt kes iseennast õeks nimetas, kuigi ta mingit metharidust polnud. Aga ta oli arstile tema patsiendi majas informaatoriks. Merilini naine ei meeldinud, kui ta nõustus arstiga, et talle on abilist vaja. Ma jätan vahele. Merilini viimase lõpetamata filmiloo jätan vahele tormilised kohtumised juba presidendiks saanud John Kennediga. Vahest kõige kummalisem koht, kus need toimusid, oli kohtuministrist venna Robert Töökabineti ülakorruse magamistuba kuhu sai eralistiga otse ministeeriumi garaažist sõita, et tähelepanu mitte äratada. Kui öelda, et Merilin armastas jonni, siis oleks vale. Ta vajas tähelepanu seoses kuulsa mehega. Ja tunnetades viimase huvi enda vastu, ihaldas kohta esimese leedina. Ta muutus pealetükkivalt tüütuks, helistades presidendi eraliinidel ja nõudes kohtumisi. Nende viimane kohtumine toimus tegelikult saalitäie inimeste silme all. 19. mail 1962. aastal tähistati New Yorgi Madison Square Gardeni kontserdisaalis suurejoonelised president Kennedy 40 viiendat sünnipäeva. Tol õhtul oli lavale kogunenud palju tuntud artiste, nende seas Frank Sinatra, Ella Fitzgerald kuid õhtujuhiks olevat Peter Law. Ford otsustas Merinist teha ürituse tähe. Paljud presidendi kabinetiliikmed olid kindlad selle vastu, et naine üritusel üldse osaleks. Kui Jackie Kennedy sai teada, et Merilin kontserdil üles astub, käskis veel enda ja näitlejanna vahel valida. Ja pärast Johni valikut Merilini kasuks sõitis ta peo asemel hoopis koos lastega ratsutama. Pieter Low, Ford otsustas ka veidi nalja teha kuulutades mitmel korral välja härra president Merilyn Monroe. Seejärel liikus prožektorikiir otsivat laval ja tühjaks jäigi, kuni lavale ilmus teine artist. See nali pidi vihjama Merilini alatisele hilinemisele ja see võeti saalis ja naeruga vastu. Merilin oli naljas teadlik ja talle paistis see meeldivat. Kui ta lõpuks lavale ilmus, puhkes tormiline aplaus. Ja nad nägid seal seda olevust, keda oli õnnistatud jumalanna iluga. Lohvrd vaatas, kuidas naine tema poole vingerdas sest kitsas kleiti lubanud pikemaid samme astuda. Siis võttis ta naiselt hermelini. Seal ta seisiski tundudes liibuvas sätendavas kleidis peaaegu alasti mähitud üksnes oma ebamaisesse ilusse. Selle kleidi tegi Merini moelooja Jean-Louis kes selle tale garderoobis selga õmbles. Niivõrd tihe oli see ümber keha. Ja kätega seksikaid liigutusi tehes paitas ta oma kehakumerusi. Paistis, et tema ongi see presidendi sünnipäevakink. Kuid Merilin laulis õigemini külg kähises laulda oma õnnesoovi. Merlyn oma etteaste ja ühtlasi kogu eeskava lõpetas astus president Kennedy mikrofoni juurde ja ütles. Nüüd, kui mul on nii armsad õnnesoove lauldud, võiksin ma ka poliitikast tagasi tõmbuda. Kuigi Merilin oli puruväsinud ja kõrges palavikus, otsustas siiski osaleda suurel erapeol. Ilmselt magasid nad siis viimast korda koos sest pärast sünnipäeva galat polnud Johnil Merilynist enam kasu. Tal oli olnud romaan kaasaja ihaldatuma filmitähega ja see pidi lõppema. Jon ei võtnud enam vastu naise telefonikõnesid ja naine vihastas sedavõrd, et lubas avalikustada oma suhted presidendiga. Selle hirmus saatis Jon asja siluma oma noorema venna Roberti kes samuti ei suutnud vastu seista Merini võludele. Kuigi bet Kennedy on väitnud, et bobiga polnud Merilini midagi. Peale sõpruse oli olukord siiski teine. Lobi olevat isegi kaalunud oma abielu lahutamist. Kuid samas võis see kõik olla ka ainult Merilini fantaasia. Samuti on räägitud mingitest päevikutest, mida naine lubas trükki anda, kui tema armastusele ei vastata. Päris selge oli see, et Kennedy vennad tulid suhetes Meriliniga üle piiride läinud ning kaitset maaema eest, mida naine nendes võimsatesse vendades nägi. Daneeldi saanud. Merilini diagnoos. Piirialane isiksusehäire lasi naisel näha ennast jälitamises ja kiusamises. Ta tundis üksi olles eelkõige hirmu. Seda hirmu tahtis ta eemale peletada tugevate inimeste abil. Või kui neid ei olnud, siis rohtudega. On laupäev, neljas august 1962. Kuigi pole teada, milline oli sel päeval Merilini meeleolu oli tal põhjust olla õnnelikum sest mõne päeva eest oli ta allkirjastanud Foxiga lepingu kahe filmi peale summas üks miljon dollarit. Tavakohaselt külastas Merilini tema arst, kes lahkus õhtul kella seitsme paiku paludes majapidajanna all ionissil ööseks sinna jääda. Siis helistas sõber. Ta kutsus naise enda juurde koju õhtusöögile, millest Merilin aga keeldus. Sest tema piiritu nukruseallikaks olid Kennedy vennad. Ja tajus, et naisega pole kõik korras. Merilin palus Peteril öelda hüvasti oma naisele pätile. Ütle hüvasti presidendile ja, ja ka ise hüvasti, sest sa oled nii kena mees. See kõne tekitas mehes kõhedust ja ta püüdis hiljem veel helistada, kuid liin oli kinni. Umbes kell kaks öösel helistas majapidajanna doktor Clintonile olles mures, et Merilini toa uks on lukus ja tema ei pääse sisse. Viis minutit hiljem saabunud arst nägi läbi akna näitlejannat kange ja elutuna voodis. Ta lõi aknaklaasi katki ja ronis tuppa. Seal taipas ta, et Merilin on surnud lebades kõhuli voodil, telefonitoru paremas käes ja mitu avatud ravimipurki öölaual. Surmale lisab salapära vahel fakt. Arst ja majapidajanna teavatisid võime alles kaks tundi hiljem. Samuti ei olevat magamistoa uksel olnud üldse lukku. Merilini maost leiti vähe ravimijäänuseid ja neidki ei analüüsitud korralikult. Kuid tema jämesoolealaosa oli värvi muutnud. Kas keegi oli teinud talle surmava klistiiri? Kui lisada veel asjaolu, et Junis pesi kese töödel pesu muutub kogu lugu veelgi segasemaks. Kas enesetapp või mõrv, mille olid tellinud Kennedyt? Et vabaneda tülikaks muutunud filmitähest või maffia või FBI jätangi selle küsimuse lahtiseks. Nii nagu see on olnud juba viis aastakümmet. Puulude lonis sai surmast teada alles mitu-mitu tundi hiljem. Ja otsustas koos Timohhoga siiski matused korraldada, kuid sellest oti kõrval kõik meelelahutusmaailma vägevad sest Timohho arvates olid nemad kõiges süüdi. Matu, selliste nimekirjas oli vaid 26 nime. Järelhüüde luges draamaõpetaja Liis Trasberg, kes kirjeldas Merini helendavat omadust. See on segu nukrusest särast, igatsusest, mis tekitas kõigis soovi sellest osa saada. Kennedyt õde Pätu oli Merini surmast löödud ja tuli kabelisse, kuid sealt saadeti ta ukse pealt tagasi. President Kennedy ei paistnud suurt leina pidavat, sest tellis endale järgmiseks õhtuks külla oma tollase armukese kellega Jack'i äraolekul kuni keskööni aega veetis. Robert Kennedy läks samuti oma elu ja poliitilise karjääriga edasi ega maininud kunagi avalikult Merilini nime. Merilyn Monroe andis oma 36 eluaastaga maailmale kõik, mis tal oli jäänud, anda teadmise, et ta oli. Ja alati on meie kõigi jaoks. Mina Olavi pihlamägi, tänan teid kuulamast. On. Liita.