Kreekas on tervelt neli asopase nime kandvat jõge. Paatides on nende jõgede jumalaks kõik, samuti araablased. See on kreeka mütoloogias kohati päris suurt segadust tekitanud, sest igal jõe jumala asoposel oli hulk lapsi, peaasjalikult tütreid, keda erinevad Olümpose jumalat peajumal, Zeusi ka eesotsas pidevalt Rovide tavatsesid. Ühemedi järgi armus merejumal Poseidon kaunisse Neuffi, kelle nimi oli ORC küüra ja kes oli ühe jõe jumala asopose ja Niels metoope tütar. Kor küürali jumalikult kaunis ja Poseidungi ei osanud midagi paremat ette võtta, kui röövis piiga ära häbista Saarele, millel polnud nime. Lähme nüüd merejumal otsustas Saarele oma ilusa korpüüre nime anda. Teine kreekakeelne nimevariante oli kerküüra itaalia keeles külas aga saare nimi pisut teisiti. Korfo sama nime all tunneme seda saart ka meie Kreekas. Korfa ajalugu on vallutuste ja sõdade lugu. Pikka aega valitsesid siin oma laevadel mööda Aadria merede lõunasse purjetanud Veneetslased. Pärast Napoleoni sõdu tulid veelgi kaugemad valitsejad, britid kõne 1864. aastani, Londoni lepingu järgi ühines Korfu lõpux Kreekaga. Ja sellel saarel seisab ahi. Leian ilusat pühapäeva vikerraadio Helgi Erilaid ja algaski taažiks. Aja jälg. Ajalugu viib kokku asju, mis muidu kuidagi kokku isaks Johann Straussi ja Kreeka sildagi. Sinise, Doonau ja Korfu ranniku. Kõik algas Viinis 24. aprillil 1854 või noor Austria keiser Franz Joseph esimene teine abiellus Baieri printsess Elizabethiga. Franz Joseph oli 24 Elizabeth, keda Viinis peagi sissiks hakati hüüdma oli vaid 17 aastat vana. Teist päeva pärast pulmi kirjutas Elizabeth luuletuse, mille sisu võiks enam-vähem niimoodi kokku võtta. Miks ma küll ometi lahkusin sealt, kus mu hing oli vaba, märkasin raudus käsi kuldses vangiga rongis ja olin oma vabaduse maha müünud, mis tähendab, et Elizabeth tundis end kaunis palees nagu kahosburgi esinduslossis lõksus olevat tema eest ei varjatud, miks ta tegelikult keisri abikaasana sinna vastu võeti. Austrial oli troonipärijat vaja. Noor keisrinna täitis selle lootuse, teineteise järel sündis kaks tütart, viimane neist kahjuks suri. Ja lõpuks, augustis 1858 anti keisri õukonda ennast 101 kahuripauguga märku, et külmale on tulnud troonipärija, kroonprints Rudolf. Elizabethil oma lapsi kasvatada ei lubatud, kõvernantidega oldi Austria keisrikojas harjutud. Pealegi teatas kõrgestisündinud ertshertsoginna Sophie, et keisrinna on nõrk tervis. Õukonnast eemaldunud Elizabeth ja iha enam üksi ja haige oli tõepoolest. Tänapäeva diagnoos oleks ilmselt olnud pidev stress, põhjuseks elu, mida ta pidi elama kuid mida ta elada ei tahtnud. Füüsiliselt oli keisrinna ilmselt enam-vähem terve, kuid mõned kinnisideed ja nõrkused olid tallu ometi. Ta oli sündinud ligi sadakond aastat liiga vara, sest pidev muretsemine oma kehakaalu pärast sai pigem 20. sajandi daamide probleemiks. Nii et ta sõi vähe, kuid armastas üliväga magusat. Igatahes alustanud iga päev ja iga lisandunud gramm, tegi ta juba murelikuks. Ta võimles tegi pikki jalutuskäike ja ratsutas mitte ainult Viini ümbruse metsades kaasadel, vaid isegi linna sees. Eriti meeldisid talle aga rebasejahid. Lisaks ta suitsetas mõnikord isegi sigareid ja see oli Austria keisrinna puhul küll midagi täiesti ennekuulmatut. Keset mõistmatust ja iseenda valitud üksindust tegi ta lõpuks otsuse. Elizabeth oli keisrinna ja keegi ei saanud teda takistada, kui ta otsustas endale lihtsa ja praktilise jahi muretseda ja merele minna. Gruusia vaba elu oma jahil Mira maare purjetas ta neli aastat mööda Vahemerd, kuid põikas aeg-ajalt rannikule, et kasvõi Rivieras oma abikaasat ja lapsi näha Pariisi, et kohtuda oma õega ning avastas niimoodi ringi seigeldes enda jaoks kogule Lääne-Euroopa ja Aafrika põhjarannikuviimist õnnestus tal peaaegu viis aastat enam-vähem eemale hoida. 1867 krooniti Franz Joseph Aga Ungari kuningaks ja Elizabeth seisis uhkelt tseremoonial. Tema kõrval oli tekkinud Austria Ungari kaksikmonarhia, sest sõjas Preisimaa vastu oli Austria lüüa saanud ja vajas tugevdamist. Ja selle vastu oli see, et kuigi palju huvi ei tundnud, kui ta täitis oma kohust ja oli ungari rahva seas vaated populaarsem kui Franz Josephi ise. Ja nüüd, kümmekond aastat pärast kroonprints Rudolfi sündi kinkis Elizabeth oma abikaasale veel ühe tütre, kelle nimeks sai Marie valeerija. Selle lapse võttis Elizabeth kelleltki luba küsimata endale. Jaan maakonnas polnud Elizabethil ühtki sõpra, küllaga valvureid. Politsei agendid teatasid kojaülemale praktiliselt igast keisrinna must ning kõigist, kellega ta kohtus. Ega neil palju öelda ei olnud, sest aastaga kümnete jooksul oli Elizabethil vaid üks usaldusalune tema juuksur Fanny Anger. Juuksurit oli ka pidevalt vaja, sest keisrinna tumedad paksud lokkis juuksed ulatusid peaaegu põlvini. Ta kandis neid kroonini ja ümber pea põimetuna ega saanud päris kindlasti ise oma soengu tegemisega hakkama. Ja nagu teada, juuksuriga jagatakse tihtigi saladusi, eriti kui pole kedagi teist, kellega neid jagada. Niisiis jälgis salapolitseiga Fonni Angereri ja avas tema isiklikke kirju. Täpselt samuti keisrinna Elizabethi omi. Õudusunenägu algas 30. jaanuaril 1889 oma hilisemas ettekandes keiser Franz Joseph vile kirjeldas vürst Hoios, kuidas lastes šveid Serfi paleesse ning otsis üles kroonprintsi kammerhärra, keisrinna kammerhärra raadiotandi üheskoos otsustati, et uskumatult kohutav tuleb kõigepealt case rinnale teatada ja et seda peaks tegema keisrinna kauaaegne seltsida Ida-fon ferenssi. Veerand tundi hiljem väljusconferentsi keisrinna ruumidest. Keiser Franz Joseph oli oma väikeses kitsas tumepunaste seintega töötoas audience vastu võtmas aga alati sel kellaajal. Idabonhaaranssi oli uuesti linna juures ja sealt saadeti sõna, et audientsi tuleb katkestada. Siis avanes Elizabethi ruumidesse viiv uks ja selle taga seisnud mehed kummardasid sügavalt, kui leinaloori kandev keisrinna Franz Josephi kabineti poole kiirustes. Sel kohutaval hetkel ei seisnud tolles väikeses kabinetis mitte Austria-Ungari keiser ja keisrinna, vaid isa ja ema oma mõõtmatus südamevalus. Nende tugev, tark, rõõmus, alati elegantne, jumaldatud oma ema piiritult armastanud poeg, nende kroonprints oli iseendalt elu võtnud oli ta jätnud hüvastijätukirja, mis algas sõnadega kallis ema, mul pole enam, kust elada. Kes Rudolf filt selle õiguse ära võttis. Elizabeth oli valust otsekui halvatud kahtlustest ja enesesüüdistustest piinatud. Mis oli õieti juhtunud, kes teadis tõde? Proua oli kolmekümneaastane Rudolf tundnud 18 aastast paruness Marie Vetzeerat nagu selgus 87 päeva mis sundis seda paari üheskoos surma minema. Mis oli juhtunud kroonprintsi Mayerlingi jahilossis? Sel traagilisel päeval? Küsimustele Elizabeth vastust ei saanud. On teada, et kaks päeva pärast seda, kui Rudolfi surnukeha oli pandud väikesega putsiinide kiriku kuningliku krüpti saabus hilisõhtul tõllas looritatud naine ning palus vaimuliku lend krüpti juhatada. Pool tundi hiljem istus ta tõlda ja lahkus. Kõige raskemal ajal jäi Elizabeth oma keisri juurde, kes hiljem öelnud, et kui ta naist tema kõrval poleks olnud, küllap poleks valuda murdnud. Umbes aasta pärast traagilist sündmust 1889. aasta kurbade jõulude ajal saadi aru, et keisrinna jaoks oli tema senini möödas. Ta jagas oma tütardele ning õuedaamidele kõikama kallid riided, ehted ja karusnahad. Nüüdsest oli tema värv must, nagu ta ütles, tema hing on surnud, edasi elab vaid tema keha. Mõnel aastal jäi oli Isabet ilmaga oma vanemast tõest Heleenest. Ta läks tagasi oma ema juurde Baierisse ning oli sellest peale Viinis vaid külalise rollis. Oma reisidel oli Austria keisrinna paaril korral peatunud Kreeka looderannikul seisval Korfu saarel. Kreeka manitseja kultuuriga oli teda alati köitnud ning siin lootis ta teda kõikjal jälitavate valusate mälestuste kütkest lõpuks vabaneda. Korfulane Petras Vrailas armeenis kinkis Elizabethile maatüki mere rannikul kas tuuri küla lähedal ja siin seisvale künkale, kust avanes vaade Korfu linnale pidi siis tõusma Austria keisrinna palee. Sellise kingituse eest sõnas Elizabeth Vraila Sarmeenist. Suured eemand tehtega, mille sai endale armeenise vanima pojanaine. Kauni heleda kreeka stiilis palee plaanid tegid Itaalia arhitekt Rafael karitu. Kuulus saksa skulptor Ernst Herter valmistas kreeka mütoloogiast inspireeritud raidkujud nii paleesse kui seda ümbritsevatest aedadesse. Juba aastal 1884 oli Ernst Herter Berliinis Achilleuse kuju teinud. Sellest sai keisrinna Korfu palee, aedade uhkeim meistrit ning kogu rajatisele anti nimeks Sachilley Jon. Isabetile sõbisse hästi. Aastatega oli tema huvi Kreeka kultuur ja mütoloogia vastu üha kasvanud ning ta rääkis kreeka keelt paremini kui mõnigi Kreeka kuninganna enne teda või tema ajal küllap tundistega mütoloogilise kangelase Achilleuse lugusid. Achilleus oli kuningas, peeleuze ja nümf teetisevele jalgne äkkvihane poeg et oma poega haavamatuks seega surematuks teha Kastnuteetis vastsündinud Achilleuse allilma jõkkest üksi, hoides teda kandadest teiste lugude järgi vaid ühest kannast kinni ja lapsekand jäi omandist üksi veest puutumata. Siit siis Achilleuse kand. Nõrk, haavatav koht. Hilleusele oli ennustatud deta, hukkub Trooja sõjas. Homerose iiliases kirjeldatud Trooja sõjal olnud pärimuse järgi ajalooline alus Hailaste ja free kangelaste võitlus, teise aastatuhande teisel poolel enne Kristust iidsetes müütides leidub Trooja sõjalugudes hulk tegelasi ja keerulisi sündmusi, mis kõik omavahel seotud olid. Ühe enam levinud versiooni järgi olnud sõja põhjuseks see Trooja kuningapoeg. Paaris röövis Sparta kuninga Menelaose naise ilusa Helena. Naised on ikka läbi ajaloosegadusi külvanud. Niisiis liitusid Kreeka kuningad Menelaose vennaga, memm Nonii juhtimisel kättemaksuks Trooja vastu. Seda oli pikk ja verine, kestis oma 10 aastat. Hulk kangelasi leidis siin oma otsa ja plahvatusohtliku loomusega Hilleus oli Homerose hiil ja siis üks selle sõjakeskseid tegelasi, kes sai jagu kõigist oma vastastest. Nonii paarise. Nool leidis tema ainsa nõrga koha. Kanna. Mõnes müüdiversioonis juhtis Kreeka päikesevalguse ja ennustamisjumal Apollo või siis Apollon ise. Paarise vibust välja lennutatud nool. Onu Anto, seal oli palju jumalaid, tihtigi olid need omavahel vaenujalal ja maksid maalide maapealsete soosikute ja kaitsealuste kaudu üksteisele kätteolijatele. Nonii, käsi siin mängus nutta. Ühes tabas paarise nool Achilleuse kanda ja tappis kangelase. Trooja sõda lõppes ja hävitamisega ja aastatuhandeid hiljem tõusis Kreeka saare Korfu rannikule oma poega leinav Austria keisrinna Elizabethi soovil imelistest aedadest ümbritsetud valge kreeka stiilis palee ahilley on platooniliselt romantiline pelgupaik. Künka tipul seisva ahi leiani palee valgel sammastega fassaadil on kolm korrust tagaküljel vaid üks. Siit avanevad uksed, terrassile ja iidsete puudega aeda oliivipuulehtede varju jääv lumi. Valge aiamüür eraldab palee ja selle aiad välismaailmast. Et sisse pääseda, tuleks avada laiad pitsilisest raudvõrest väravad. Nende juurest viib kald, mis samma sees kata. Selle tugevad sambad toetavad teise korruse laia verandat, mille mõlemal poolel seisab suur lahtine võlvitud kaarkoda. Samas ees, kuda juhib tulija suurde avatud ees halli mis on kõrge, rahulik ja Korintose sammastega piiratud poleeritud marmori jahedust mahendavad punased vaibad seintel ja põrandatel siin võõrastena tunduvad kõrged peeglid muudavad ruumi veel suuremaks. Pronksist ja portselanist hiigelfaasides tõusvate palmide oksad ulatuvad laeni. Osallist viivad uksed palee teistesse ruumidesse söögisaalimängudes Itaalia keisrinna tubadesse. Väikeses ruumis ees hällisissekäigust paremal on kabel altari kohal. Meresõitjaid kaitsev jumalaema teos, mille keisrinna Elizabeth ise Marsseys toonud oli. Marmortrepp, mis viib ülemisele aiaterrassile, on ehitud Veenuse, Artemise ja kaunite kreeka noorukeid teraid kujudega. Terrassi toetavad sambad on kinover, punased kapiteelid on punased ja sinised ning rikkalikult kullaga kaunistatud. Samma sees kuja, musti seinad ilustavad suured ümarad freskod. Apollo ja Daphne Homeros, Theseus järiaadne Aizapos. Jah, Odyssey emastikud. Sammaste vahel buvad kettide küljes antiiksed, portselanlambid. Mõned oma leianid kaunistavad marmorkujud Elizabeth Toomast Villeborgeesest ja näiteks Cannova skulptuuriga. Kolmas tantsija seotud lugu jutustab, et selles meistrit mees on jäädvustatud Napoleoni lemmik õe Pauline Borgeese graatsiline figuur. Seal finantsseoses oli Elizabethile ahil leiani sisustamisel täiesti vabad käed jätnud. Keisrinna pidi saama kõik, mida ta vähegi soovib. Palee neelas tohutuid summasid ning siseruumide kujundamiseks oli keisrinna müünud enamuse oma ehetest. Tema sooviks oli, et kõik asjad Majas pidid olema valmistatud parimatest materjalidest ning meenutama ehtsaid antiikesemeid. Siin leidus hõbeda ja elevandiluuga kaunistatud toole ning suurte lambanahkadega kaetud istmeid. Kaunite antiikkappide reproduktsioon, hoone, kuid eriti suurt hoolt ja tähelepanu nõudis tohutu hästi madala Kreeka voodi valmistamine keisrinna magamistuppa. Selle säravate postide ümber hullasid, neusid ja voodile oli heidetud siidkate Seinenišid esseesid, kauneid vaasid imepärasest sinisest klaasist hoone teisel korrusel, kust otsest pääsu aedadesse ei avanenud, olid külalistetoad ning Franz Josephi ja keisripaari noorima tütre mõneri ruumid. Ahillejani palee ühekorruselise tagaküljesammaskäiku piirab pikk jõunjas hammasterida. Siin on lumivalged ehis vagudega kaunistatud klassikalised sambad, mille alumine siledapinnaline kolmandik on kaunilt kina punane. Mõnikord on needsamad sambad üleni luuderohtu kasvanud. Nende ees seisab pikk rida suuri lumivalgeid kreeka rüüdes, naisekujusid, loorberipärjad peas. Olen nüüd või pigem muusad. Keisrinna Elizabethi romantika ja poeesia huvi arvestades pigem viimased peen marmorist trepiastet viib sammaskäigu varjust imeilusatesse aedadesse. Ahin meieni aiad ei ole Euroopa kuningalosside tohutute muruplatside pügatud puude ja põõsaste ning sümmeetriliste lillemustritega aiad. Ahi meieni, aiad on lõunamaa lopsakad, meeletult kaunid, pisut metsikud aiad, iidsete presside, magnooliate ja oliivipuude varjus kõrgusi õitsvaid, hekke toredaid madalaid hiigellehvikutena, laiuvate okstega pallime ning hulk lõhnavaid, roose ja headsinte. Aia teel jalutades võid leida purskkaevu musta saatoriga, kelle õlgadel seisab noor teonüümsus. Aia tagumine määr laskub laugelt mere poole ja siia laskis Elizabeth ehitada paviljoni, mille katuse moodustab säravat Estonia des Antiik-Kreeka mustriga kangas. Siit avaneb vaade merele ning Albaania rannikukaugetele mägedele. Aias on veelgi avatud terrasse ja kaugemal, seisab Elizabethi lemmikskulptuur. Surev Achilleus Ernst Herteri kaunis looming, ahilleni aedade keskpunkt, Marisel vibus, teele saadetud, surmav olen leidnud kangelase ainsa nõrga koha temaga linna ja maapinnale varisenud Achilleus on heitnud pilgu taeva poole otsekui oodates abi olümpaselt oma jumalannast emalt töötiselt. Keisrinna-le meeldis Achilleus seetõttu, et viimane oli tugev. Enesekindel ei hoolinud traditsioonidest ega kuningatest. Elas vaid oma tahte ja unistuste järgi. Kõiges selles oli midagi Elizabethist enesest enne tema ellu tulnud tragöödiat, poja surma aiateelt rooside vahelt võib leida teekäijate ja kaupmeeste jumala tiivuliste skandaalidega Hermese, mis on Herkula Neumi kuulsa pronkskuju koopia poolringi kujuline. Kaheosaline trepp viib Achilleuse terrassile. Elizabeth kutsus seda paika oma rippuvate aedadeks. Treppide all on kalipsoga rott, millest tulvab kunstlikku roheliste valgust. Tahaplaanile paigutatud peeglitest paistab veepinna lõputu sära. Metsanemfid ja joobunud faun tunnevad end kogu selles roheluses ülihästi. Oi, kuidas liinile ei meeldinud see fantaasiaküllane ja imetletud palee Korfu saarel, millest keisrinna Elizabethi kodu sai. Seal ei tahetud aru saada saada sellisest vanakreeka ilmutisest, kus oli 128 ruumi, terrassid Sämmastikud, hallid sammaskojad ja tall 50 hobuse jaoks kõik seni üles tohutu hulga raha ning keiser Franz Josephi annetused ja keisrinna ehete müügist saadud tulu Elgorvanud kaugeltki kõike. Ahi leianiga jättis õnnetu keisrinna On enesest maailma jäljemis jutustab temast rohkem kui ajaloodokumendid ning päevikud. See palee kõneles põgenenud olemisest painejaliku oleviku eest omaenese loodud maailma ning seda on võrreldud Eliisabeti näo, Baieri kuninga Ludwig teise ehitatud Neushedainiga. Nii Elizabeth kui Ludwig otsisid üksindust, eraldatust ja ilu omaenese maailmast. Oma päevikutes tunnistas Elizabeth Korful leedistada sama nooruspõlve. No ja siis Elizabethile sahhi Leionis või rändas ringi. 58 aastane keiser Franz Joseph töötas Viinis. Siis tegi Elizabeth midagi väga ootamatut. Midagi, millega vaid temasugune naine hakkama võib saada ka juhatas äärmiselt targalt ja taktitundega üksildase keisri elusügisesse Viini näitlejatari Katariina Shati. Ja nagu kirjutatud, võrdselt üle pikkade nukrate pilviste aastate paistis Hosburgi paleesse taas päike, õukonnajutuveskid jahvatasid, mis jaksasid, aga lõpuks väsisid needki. Seda enam, et neil vähestel kordadel, kui keisrinna Hosburgi sattus, suhtles ta äärmiselt sõbralikult nii keisri kui ka tärinaga. Ahilleianis rändas Elizabeth mööda varjulisse aedu ning Küngles õhtuti villaborgeesest toodud marmorvannis. Kella üheksa ajal valitses mereäärses palees juba vaikus. Unetute öödel kõndisega keisrinna taas terrassidel ja hämarate laiateedel. Jaanuaris 1892 suri Elizabeth teema mais 1897 hukusega tulekahjus. Tema õde Sophie, kellega keisrinna väga lähedane oli olnud. Elizabeth ilmselt ei suutnud pärast seda tragöödiat enam kaunis jahil leianisse jääda. Koos väikese konnaga alustas ta taas oma rännakuid mööda Euroopat. Ta käis paljudes Austria ja Saksamaa linnades Šveitsis, Pariisis, Itaalias ning püüdis kuurortides jõudu koguda, sest tema tervis, närvid ja süda ei tahtnud enam kogetud vapustust jälle vastu pidada. Sageli reisis keisrinna prognita, kuid viimi salapolitsei teadis alati tema asukoha ja talle korraldati igal pool seisusekohane vastavad. 10. septembril 1898 lahkus ika inkognito reisiv Austria keisrinna Elizabeth koos vürstinna Staraid ning sekretär Friedrich Parkeriga Genfi hotellist et laevale astuda. Vürstinna kõndis Elizabethi ees, paar kerkis rinnast sammuma härra tagapool ning ühel hetkel hakkas liikuma sadamakai. Reelingule nõiattunud mees astus paari sammuga Eliisabeti juurde ja torkas talle pista rinda. 68 aastane keisrinna ei surnud kohe. Ta oli teadvusel ja viidi isegi laeva, kuid sealt taas tagasi hotelli, kus arstidena midagi teha ei saanud. Tema mõrvar võeti kinni, nii see oli. 25 aastane Itaalia päritoluga anarhist Luitši Lockeeni. See noormees oli tulnud Genfi etappa Orleansi hertsog. Hertsogit ta ei leidnud. Niisiis otsustas Lugiini tappa esimese tema teele juhtuva kroonitud pea. Ajalehtedest oli ta teada saanud, et Austria keisrinna Elizabeth on Genfis ning ta ise oli keisrinna ka mõni aasta tagasi Budapestis näinud. Niisiis tabastama, pistada väsinud ja haiget naist kroonitud, kes oma elu jooksul pigem okaskrooni oli kandnud. Aastal 1907 ostis Saksa keiser Wilhelm teine ahi leiani oma suveresidentsiks siin tööd keegi mitmeid tähtsaid tipule maatilisi nõupidamisi. Keiser Wilhelm tellis skulptor Johannes körtsilt ka Omachilleuse kuju imposantse kõrge pronksskulptuuri, mis seisab pjedestaalil näoga linna poole ja valvab kogu Helleyonit. Istria Hilleus on täies antiikse sõjarüüs. Kilbi ja odaga kilbil on näha kohutava korgo pea peegeldus, mis peaks kõik vaenlased teemale peletama ning kangelase põlvi kaitsevad lõvipead peas. Anna Helleusel uhke suure poolkaarekujulise harjassulega kübar. Ja ta seisab kõrgete lehvik palmide vahel. Keiser Wilhelmi suved möödusid ahi leianis kuni esimese maailmasõja alguseni. Sõja-aastail tegutses siin prantsuse ja serbia vägede sõjaväehaigla. Pärast seda sai ega paleest Kreeka riigi omand. Teise maailmasõja ajal oli siin teljeriikide peakorter. Praegu leian kogu maailmast saabuvatele turistidele avatud. Selline oli siis lugu Austria keisri nast Elizabethist ja tema Hillellinist kaugel Korfu saarel. Aja jälg kivis.