Kell on kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte laupäeva 30. juuni olulisematest päeva sündmustest. Stuudios on Uku Toom, maailma mõjukaim ajakiri, Forbes on nüüdsest olemas ka eesti keeles. Esimese numbri tiraaž on 20000. Eestikeelse Forbesi ilmumist tuli Tallinnasse tervitama ka forssmedia Corporationi president Steve Forbes. Majandustegelased loodavad, et väljaandes suureneb oluliselt Eesti osa. Egiptuse presidendiks vannutati Mohammed Morsi lubas toetada palestiinlasi ja kutsus lõpetama verevalamist Süürias. Genfis algasid Süüria kriisikõnelused. Tähistamaks Viinistu kunstimuuseumikümnendat aastapäeva, avas Jaan Manitskit muuseumi juurdeehituse ja uue ekspositsiooni. See on poole suurem kui senine väljapanek Avatiga Viinistu jahisadam. Riigikogu suures saalis käib remont, vahetatakse välja nii hääletus kui kaamerasüsteemid. Kui on vaja pidada erakorraline istung, toimub see konverentsisaalis. Peterburis on koos Unesco maailmapärandi komitee nimekirja võetakse üha uusi objekte Viljandimaal Heimtali muuseumis. Ta Rootsi eestlaste aja jooksul kogutud ja valmistatud eesti rahvarõivaid ning väliseestlase valda Lorentsi maailma rahvaste rõivaid. Tunni aja pärast algab Tartu lauluväljakul popkooripidu. Eestis püsib ilm pilves selgimistega ja hoovihmadega. Öösel on sooja seitse kuni 12, homme päeval 13 kuni 18 kraadi. Ja nüüd siis kõigest pikemalt seoses maailma mõjukaima majandusajakirja Forbes eestikeelse väljaande avatseremooniaga viibis Eestis tuntud USA majandustegelane ja Forss meediakorporatsiooni juht Steve Forbes. Mall Mälberg käis avatseremoonial Kadrioru pargi lilleaias. Phelps on USA ajakiri, mis ilmub 22. riigis ja see on üks usaldusväärsemaid kaubamärke maailma äriajakirjanduses. Forbes kirjutab ettevõtjatest, annab investeerimisnõu, käib välja värskeid ideid ning on tuntud miljonäride ja miljardäride edetabelite poolest. Nüüd siis on ilmunud ka esimene eestikeelne fools. Tseremoonial viibinud jagasid oma esimesi muljeid arengufondi juht Raivo Vare. Minu esimene selline mulje on, et see tahaks natukene kasvada kohaliku sisu suunas ja, ja noh, ma arvan, et meie tegijate ülesanne on siis saavutades kvaliteet ja selle kaudu, et rohkem kohalikku materjali, rohkem kohalikku huvitavat materjali Kui suureks kujuneb Eesti osa folk, siis see sõltub peatoimetaja Vallo Toometi sõnul meie oma võimekusest. Porsche ei ole siin pannud ette reegleid, me ise loodame, et tuleb kusagile 50 protsendi kanti. Aga see tähendab ka seda, et kõik see 50, mis on Eestis kirjutatud, tehtud, uuritud, analüüsitud, peab olema kõrgtaseme. Mida leidis kultuuriminister endale forssi esimesest numbrist? Huvitav ajakiri. Me oleme nüüd ligemale 20 aastat suutnud elada ilma tõsiseltvõetava majandusajakirjandus, et Eestis, et oleks hästi tore, kui see nüüd tekiks eeldusetafooksil täiesti kindlalt olemas muutuda tõsiseltvõetavaks meediaväljaandeks mis on täiesti tühine. Oma kõnes kokku tulnuile rõhutas Steve Forbes, et Eesti majandus on saanud hakkama sellega, millega USA pole suutnud, millega Euroopa Liit ja Jaapan pole hakkama saanud. Haaps mainis Skype'i stardikapitali ja muud, mille poolest Eesti on edukas olnud ja loodetavasti ka edaspidi on. Ta ütles ta oma kõne lõpus, et ei maksa kuulata selle maailma Krogmaneid, kes ütlevad, et Eesti teeb valesti, eesti teeb õigesti ütlasti fools Foxil tuli vastata ka ajakirjanike küsimustele, sõjaliste konfliktide ja nende mõju kohta majandusele. Tõeliselt ei ohusta maailma majandust mitte Iraani-Iisraeli konflikt, vaid vilets majanduspoliitika, mida ajavad Ameerika keskpank ja meie valitsus ning Euroopa keskpank, kes peegeldavad Paul Krugmani taoliste inimeste mõtlemist, kes ikka arvavad, et on aasta 1935 kas ta ise investeeriks Eesti või Läti majandusse. Nagu kuulsite peapsti foobsene investeerimist järgmise Forbes Eesti ja Forks Läti läbi lugema eestikeelne foorum järgib esialgu Forbesi põhikontseptsiooni, mis on ajakirjale edu toonud. Tulevikus on muudatused võimalikud, ütleb peatoimetaja Vallo Toomet. Esimese eestikeelse numbri tiraaž on 20000 ja see võiks peatoimetaja sõnul kani jääda. Sellist vaatlevad, analüüsivad, nõuandvad, kogemusi jagavad, vot sellist asja on vaja, et inimene, kes tahab minna äris või kes juba on äriselt lugedes seda ajakirja, ta nagu tunnetab, et temaga räägitakse, seal antakse ka midagi. Riigikogu suur saal on tühilauad, toolid välja viidud, põrandaauke täis, mis toimub? Riigikogu kantselei direktor Heiki Sibul. Riigikogu peab ka ajaga kaasas käima ja kui me vaatame seda tehnika, mis riigikogu saalis on, on juba eelmisest sajandist ehk 96.-st aastast pandud, siis kui palju me teame infosüsteeme mis nii kaua vastu pidanud, ehk sel suvel on meil siis vajadus võimalus välja vahetada hääletussüsteem, riigikogu istungite saalis kaamerasüsteem ja kõik sinna juurde siis kuuluv tehnika orkestrit ümber istutada on kuulda olnud ettepanekuid, võiks kuidagi teistmoodi istuda, kas siis kaare kujuliselt või nägudega üksteise vastu või kuidas iganes. Kas lauad jäävad paika? Lauad jäävad samas moodi, neid ettepanekuid on ikka jälle alates 92.-st aastast ju tehtud, et õige parlament diskussiooni nii-öelda elavda. Parlament on ikkagi amfiteatrikujuline Need mõõtmised, me tegime juba tõesti 95. aastal ära, et sellesse saali ei ole võimalik hästi panna laudu amfiteatri kujulises enam kui me tahame eriti seda unikaalset mööblit ja neid toole aga säilitada. Kõva remont kestab. Remont on planeeritud niimoodi, et augusti keskel peaks olema kõik valmis. Kui testid lähevad korralikult, siis oleme selleks ajaks valmis. Ja kui riigikogu peaks kogunema erakorralise istungjärgule, no riigikogu võib. Peab olema valmis alati kogunema. Kui erakorraline istungjärk toimub, siis selleks on meil tehtud eraldi plaan ja see toimub siinsamas majas, siis riigikogu konverentsisaalis. Hääletamine on ilmselt veidi teistmoodi, hääletamine on teistmoodi ja seda näeb isegi riigikogu kodukorra seaduses, et siis hääletatakse käetõstmisega ja kõik asjad on natuke teistmoodi kui, kui päris istungite saalis aga kindlasti istungit pidamata jää. Egiptuse ülemkohus vallutas täna moslemi vennaskonna kandidaadi Mohammed Morsi riigi presidendiks. Ta on Egiptuse viies riigipea pärast monarhia kukutamist 60 aasta eest ning araabia maailma esimene vabalt valitud islamistlik president Morsi on lubanud võita tagasi presidendi volitused, mida sõjaväeline nõukogu pärast Hosni Mubaraki kukutamist piiras. Venemaa, Süüria ja rida suurriiki alustasid täna Genfis suletud uste taga kõnelusi Süüria kriisile poliitilise lahenduse leidmiseks. ÜRO konverentsis nähakse viimast võimalust Venemaa ja lääne erimeelsuste ületamiseks Süüria kriisile lahenduse leidmisel, erimeelsuste tõttu tuulikust, kõneluste algus juba kaks tundi edasi. USA välisminister Hillary Clinton kohtus konverentsi eel prantsuse ja briti välisministritega. Eraldi kohtumine oli ka Venemaa ja Hiina välisministril aga Eestisse tagasi. Viinistu kunstimuuseum on tegutsenud 10 aastat, Jaan Manitski tähistas seda muuseumi juurde ja uue ekspositsiooni avamisega ühtlasi tiga Viinistu jahisadam, mis võib vastu võtta 60 70 alust sellest kõigest Riina Eentalu. Uus muuseumihoone on osavalt seotud vanaga, uus hoone on suure kuhja kivimis muuseumi kõrval seisab jätnud muuseumi sisehoovi ja uus hoone on haaranud mereekspositsiooni osaks. Hakake minema, mitte päripäeva, nagu näitustel tavaks, vaid vastupäeva ja laske end ühel hetkel üllatuda. Mind pani õhku ahmima. Aga kas Jaan Manitski on kordagi kahetsenud ettegi muuseumi liinistule? Ei, mitte kunagi, vastupidi, mul on selle üle väga hea meel olnud, sest need 10 aastat, see on väga palju meile siin Viinistul suves, eriti suvisel ajal pakkunud. Mida nüüd see juurdeehitus võimaldab teil oma kollektsiooniga teha? No ma arvan, et valik, mis on tehtud ja mis on üles pandud siia nüüd on poole suurem, kui see varem oli ja osa jäi küll veel ootele, et tulevikus on loodetavasti veel midagi pakkuda. Ekspositsiooni kujundasid Urmas ja Sille Vaino. Sai vaadatud, et uuemas ossa sobivad väga hästi moodsamad kunstiteosed ja noh, võib-olla natukene vanem kunst selle arvelt ka kannatab, et võiks olla veidi hõredamalt, see klassikaline kunst. Kuidas teile kogu see kompleks meeldib, see on imeline, lausa, ja just needsamad aknad siin selle fantastilise merevaatega. Ühtäkki ongi tunne nagu, kas sa oledki hoones sees, oled meres või mere ääres või laevas või kus kohas, et see tõesti vapustav. Uue hoone arhitekt Emil Urbel. Ülesanne oli, et oleks võimalikult palju seinapinda, kuhu pannakse siis pildid ja et seal oleks võimalikult palju aknapinda, et need pildid saaksid valgust ja võib-olla sisse minnes ei saa aru, et tegelikult on tegemist minu meelest viimaste aastate Eesti suurima puitmajaga. Aga kunstimuuseumi juurdeehitus polnud ainus, mida Jaan Manitski tänavas tabas ka Viinistu jahisadama ja ta ise loodab, et seekord sai sadam niisugune, mis selle meretormidele ka vastu peab. Soomlased ootavad pikisilmi ja Helsingi jahiklubi on oma regatiga tulemas ja on teada, aga tuleb, kinnitas ka teisi. Kõik on oodatud. Riina Eentalu Viinistu. Unesco maailma kultuuripärandi komitee peab oma istungit Peterburis. Komitee istungi tulemusel lisandub maailmapärandi nimekirja päris mitu uut kultuuri- ja loodusobjekti ja kohal on ka Eesti delegatsioon. Sellest nüüd. Ago Gaškov. Kuni seitsmenda juulini joon Peterburis koos Unesco maailmapärandi komitee. Sellesse komiteesse kuulub 21 riiki ja Eesti on juba mitmendat aastat ka selle komitee liige. Eesti kuulumine komitee, see tähendab seda, et lähiajal meie riik ühtegi oma objekti sellesse nimekirja ei lisa, ütles delegatsiooni kaasjuht kunstiajaloolane, professor Mart Kalm. Suures organisatsioonis osalemine ei ole sugugi lihtne tõsta. Tähendab, meil on mõnes mõttes komitees olla keeruline selles mõttes, et me tunneme, et nagu Unesco süsteemis sageli domineerivad teistsuguse kultuuriga maad, Eesti lähtub oma otsustes konventsioonist ja püüab konventsiooni põhimõtteid ellu viia ja mitte lasta end oma otsustes mõjutada muudest teguritest, aga me kipume olema oma põhimõtetele truuks jäämisega vähemuses. Meil on siiski ka väga palju toredaid hetki, kus me nagu oleme kõik üheskoos rõõmsalt, mulle isiklikult meeldis see, et Maroko oli esitanud vabati linna mis oli korrektuaadi pealinn 20. sajandi arhitektuur, kus modernism ja kolonialism teineteisele käe ulatavad ja see on just olnud valdkond nagu peljanud, et see arhitektuur ei olnud modernistliku arhitektuuriajaloolaste jaoks piisavalt puhas ja kohalike jaoks olid alati liiga kolonialistlikult euroopalik, aga nüüd ollakse sellest niisugusest vastastikusest eelarvamusest üle saanud. Järgmised päevad toovad palju lisa, et kindlasti ooperisõbrad rõõmustavad kui Saksamaalt paju õieti ooperiteater, mis on väga positiivse eelhinnangu saanud. Vastu võetakse muidugi, mis meie tööd siin pingestab, on see, et kui ekspertorganisatsioonid on ka kritiseerinud esitamise viisi kaitset korralduskava kogu seda juriidikat, Piive puhvertsooni, seal on väga suur töö, see koht ette valmistada. Ekspertorganisatsioonid sageli ei ole riikide ettevalmistustööga rahul. Eile õhtul kutsus Eesti delegatsioon komitee liikmed Peterburi Jaani kirikusse vastuvõtule. Tegemist oli väga sooja ja südamliku üritusega. Kirik oli rahvast puupüsti täis ja kõigile tundus meeldivat eesti kultuuri territoorium. Venemaa põhjapealinnas. Viljandimaal Heimtali muuseumis saab vaadata Rootsi eestlaste aja jooksul kogutud ja valmistatud eesti rahvarõivaid ja väliseestlase Evalda Lorentsi maailma rahvaste rõivaid. Kohalbespiret, päevrist. Heimtali muuseum on nüüdseks ERMi filiaal ja Rootsis tegutsev väliseestlaste Heimtali muuseumi sõprade selts otsustas kinkida oma arhailised esemed muuseumile. Nõnda saigi näitus sellel suvel teoks, jätkab muuseumi giid-koguhoidja Merle Puusepp. Nad on väga erineva saatusega, mõni neist on omal ajal Eestist kaasa võetud, mõni on seal tehtud, kui tekkis soov ja vajadus oma juuri tähtsustad, et igal on oma lugu, kuidas need esemed rootsi sattusid? Esemed sattusid rootlikus paadipõgenikega 44. aastal ja osa asju on ka hiljem Rootsis valmistatud. See on selline eesti rahva ajalugu, mis on tõesti olnud vahepeal Rootsis inimeste käes ja siis nüüd siia Heimtali muuseumi jõudnud. See on väga haruldane. Näitust tundub küll. Heimtali muuseumis on kindlasti avastamisrõõmu veelgi, aga rahvamaja laval on vaadata Rootsis elava väliseestlase valda Lorentsi maailma rahvaste rõivad jätkab kunstnik Anu raud. Valda Loorents on selline inimene, teismelisena tuli tal väga suur huvi tekstiili vastu läks tekstiili õppima, aga kahjuks tuli tal ränk liigeste põletik, nii et ei saanud seda eriala pida. Rahuldas oma seda tekstiilihuvi ja armastust ja kirge, sellega käis paljudes maades reisimas ja iga kord sealt ostis kaasa mingisugused asjad. Vaadates Tuneesia või türgi või Portugali või mõne muu maakangale tikitud mustrit, tabad end korraga mõttelt, et eesti muster on juba ammu-ammu maailmas kasutusel. Rohkem mõelda ja vaadata rahvusvahelisi ornament, kirju ja ka meie enda kohta ja sugulust, sarnasust ja erinevust kõigi sellega. Ma olen Eesti Rahva Muuseumis nende vaibakogudes küll vaadanud Ambla ja Põhja-Eesti vaipu, kus needsamad pääsuse hännad või kalast raba või, või heeringa, hundi kirjat seeson. Mõlemad näitused on Viljandimaal Heimtalis avatud suve lõpuni. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Piret päivrist Viljandi. Vähem kui tunni aja pärast algab Tartu lauluväljakul suur laulupäev nimega popkooripidu. Tallinnas hakkas veidi aega tagasi sadama, loodetavasti on Tartus ilm parem, aga sellest, milline meil öine homne ilm tuleb. Merike Merilain, palun. Pühapäeva öösel liigub üle Eesti jahedam õhkfrondi ümbruses sajab ka hoovihma ja päeval on siis juba Eesti kohal väike kõrgrõhuhari ning taevas selgineb. Õhtuks on aga tulekul uued vihmad ja arvatavasti ka äikesed. Tuul on valdavalt edelast ja nõrk ning sooja on öösel 10 kuni 17 kraadi, päeval 19 kuni 25. Esmaspäeva öö. Töö kujuneb tõenäoliselt viimaseks ja äikest vaid ka palju olla sest Kesk-Euroopast läheneb meile äikeste tsoon, mis praegu Saksamaad kimbutab. Päeval ilm paraneb, kuid on jahedavõitu ja tuuline. Ja aitäh. See oli Päevakaja kuulmiseni.