Juulikuu esimesel nädalavahetusel, täpsemalt koguni neljaks päevaks sai Haapsalust festivali linn. Sõbraliku sobiva ühendusena toimusid siin neljas vanamuusika festival ning keskaegse Haapsalu päevad ja seekordne vanamuusika festival pakkus viis eriilmelist kontserti, millest neli toimus Haapsalu lossikirikus, kus ning üks selle kõrval asuvas väikeses linnuses. Ka tänase saate jutud on salvestatud lossi kirikus või selle kõrval põlispuude all. Festivali kunstiline juht Toomas Siitan. Õieti selle festivali algidee tuli Haapsalu linnavalitsuselt ja see oli siis planeeritud keskaegse Haapsalu päevade üheks osaks. Täna ma julgeksin öelda, et, et see festival on, on saanud võrdlemisi iseseisvaks nii et, et need on otsekui kaks üritust, mis toimuvad samal ajal all, aga kindlasti nad toetavad 11. Festivalis salati sõnas. Mainisite, et vanamuusika. Selle piire on raske hoomata või piiritleda ja tahate festivalil eelkõige elavat muusikat pakkuda. Mida te sellele veel lisate? Muusika minu jaoks ei saa olla vana ega uus, sellepärast et, et kõik muusika, mis kõlab, see on, see elab praegu. Ja kui muusikal üldse on mõtet, siis ainult siis, kui, kui ta on aegse muusiku poolt ette kantud ja kui ta pöördub kaasaegse kuulaja poole. Ja see, mis, mis sünnib muusiku ja kuulaja vahel see sünnib nüüd praegu, meil ei ole mingisugust põhjust vaevelda selle mõtte kallal. Kas me esitame seda muusikat nii-öelda autentselt, nii nagu, nagu see muusika rajal mõeldud oli, nagu ta omal ajal kõlas. Sest et kunagi pöörduda tolleaegse kuulaja poole. Ja kuna see on nii, siis siis ma enese jaoks nagu tõesti esitan või kogun siia festivalile kaasaegset muusikat, olgugi et ta on kirjutatud Bachi või Šveitsi poolt või on ta kirjutatud üles keskaegsetes kloostrites liturgilise lauluna. Vanast muusikast ja sellest selle autentsust, esitusest see oli kunagi muidugi üpris oluline selle uue käsitus traditsiooni tekkimisest seal. Ja see oli tõesti, kus muusikud päris palju turnisid arhiivides püüdsid kätte saada heliloojate autentseid väljendusi oma teoste kohta. Ja võib-olla veel olulisem oli töö, mida tehti vanade traktaadi rottidega, just mis puudutasid muusika esitamist. See oli aga vajalik eelkõige mitte selleks, et muusika kõlaks tõesti nii nagu kunagi vaid see oli pigem tähtis vabastada neid mingisugustest vahel peal ladestunud ja sellega selle muusikaga, mitte sobivatest esituse konventsioonidest. Kui näiteks varase muusika plaadistusi on plaadifirmad püüdnud, et müüa ja reklaamida selle lausega, et see on nüüd esitatud nii nagu helilooja teda ettekujutus, nagu, nagu see tollel ajal kõlas siis see on igal juhul spekulatsioon. Ja, ja sel puhul jääb ikkagi küsimus, et, et miks me peaksime tahtma seda nii esitada. Nii et Ma ütlen, et Haapsalu festival on vanamuusika festival, siis ma selle selle mõttega ei piira ennast üldse taas tuliselt. Meie tänavuse festivali avakontserdil kõlasid ju Pärdi patukahetsuse laulud, mis on tuliuued aga ometi kantud mingisugusest vanast vaimust nii-öelda. Ja Ma ütleksin pigem nii, et selle vanamuusika mõistes minu jaoks kõlab eelkõige üks eriline esituse laad või lähenemise laad muusikale. Aga, ja kõik need niinimetatud vanamuusika Piiblit tänapäeval esitavad ka õige uut muusikat ilma ilma sellest rahastust probleemi tegemata. Repertuaari valik on need tingitud suuresti sellest ruumist, milles me selle festivali korraldajana ma olen oma festivali kavas saatesõnas ka öelnud, et meie festivali üheks peategelaseks on Haapsalu toomkirik. Ja loomulikult me valime vastavalt siis muusikat, mis sobib sellesse kirikuruumi. Aga sellel aastal oli meil ka kena tantsuetendus siin siin kiriku seina taga väikeses linnuses. Meil on olnud näiteks puhtalt orkestri kontserte kirikus. Eelmine aasta kõlas festivalil koguni Brüsseli ooper Tiido Jenias kontsertettekandes me tegime selle ka kirikus. Ja siin võiks nüüd olla niisugust sisulist, mitte klappimist, aga ma siiski leian, et oma oma niisuguse eetilise põhijoonega, mis ka selles ooperis on sobisse teos ka sellesse ruumi. Nii et ma, ma tõesti ei, ei püüaks mingisugust, väga selget repertuaari liini siin selle festivali puhul maha panna. Ma olen alati mõelnud suhteliselt laia publiku peale, nii et ma ei tahtnud korraldada nii-öelda elitaarset festivali, kus on oma publik. Siin on tõesti ju palju suviti vastajaid, palju turiste ja õieti muusika, mis siin kõlab, see peaks olema mõistetav, vastuvõetav kaasaelatav kõigile neile. Muidugi on siin tegemist mõnel määral sellise nii-öelda publikuga kasvatamisega või publiku loomisega. Sest et me oleme siin esimestel aastatel nüüd back, kui nad neile tõesti küllaltki populaarsete repertuaari näo, nagu näiteks eelmine aasta külasid, Vivaldi aastaajad, tänavu siis lõppkontserdil Bachi, kolmas orkestri sviit või midagi taolist. Ma usun, et viie aasta pärast, kas see on näiteks ka publik nii palju kuulnud, nii palju kogenud vähemalt selline stabiilne publik, et ta on võimeline vastu võtma ka võrdlemisi tundmatut, võrdlemisi erilist muusikat? Millist, noh, näiteks plaadipoelettidelt ei pruugi kunagi leida. Aga, ja mul kindlasti ei ole mingisugust kitsamat sihtgrupi nii-öelda festivalil. Festivali avakontserdil esitas Eesti filharmoonia kammerkoor Tõnu Kaljuste juhatusel Arvo Pärdi patukahetsuse laule mis tõesti väga hästi sobisid just sellele festivalile ja Haapsalu lossikirikusse. On ju Pärdigi sõnum seesama, mis keskaegse kloostri lauliku või barokiaja, helilooja, muusikasse valatud helistusel. Sellest kontserdist me kahjuks helilõiku pakkuda ei saa, kuna maailmas toimivad rangelt autorikaitse seadused. Maikuus salvestas plaadifirma iie May Pärdi teose tervikuna meie kooriga Nigulistes ning meie tama heliplaati, mis peaks välja tulema lihavõttepaiku. Festivali teisel kontserdil esinesid Haapsalu festivalikoor ja ansambel väike Ringdirigendiks Andrei Katz et kes on tegev Lõuna-Hollandis mitme tuntud kooridirigendina ja on ise on ta laulnud ka mitmes professionaalses kooris. Kaal ansamblis. Neist tuntumad on kolleegium Kaalecentia capella Bratensis. Selle kontserdi kavas domineerisid Johan Herman saini Jahaineris, Sütsimatetid Esseka Andree ja Giovanni Gabrieli ning Samuel saiti instrumentaalpalu. Johann Hermann sein ja Heinrich Süts olid seitsmeteistkümnenda sajandi algul kaks peamist meistrit, kelle loomingus jõudis uus moodne itaalia barokkstiil Saksamaale ja see tähendas peamiselt traalselt tundelist, väljenduslaadi ja harmoonia pillidega saadetud solistide eelistamist läbinisti polüfoonilise, mõõduka täiuslikku harmooniat otsiva renessansi stiili asemel. Samas olid aga mõlemad kõike muud, kui pelgasid taanlaste jäljendajad. Parima osa oma loomingust lõid nad Saksamaale äärmiselt raske ja laastava kolmekümneaastase sõja ajal ning päriselt itaaliapärane hästi koolitatud laulu Virtoose ja efektseid instrumentaalkoosseis eeldab väljenduslaad ei tulnud sel ajal juba majanduslikel põhjusel kõne alla. Selle asemel sulas vasttärganud tundeline barokkstiil Saksamaal kokku eelmise sajandi muusika parimate kogemustega. Nii sündis seal midagi ainukordset. Kui Itaalia. See muusika väljendus seitsmeteistkümnendal sajandil reeglina ühe plaaniliseks ja teatraalseks, siis saksa muusikasse Tõi just Südziyažaini põlvkond erilise vabalt ja jõuliselt tundelise polüfoonia stiiliemis kulmineerus hiljem Bachi loomingus. Itaalias sündis uus stiil kõrgendatud tähelepanust poeetiliste tekstide vastu ja seetõttu väideti 1600 100. aasta paiku, et mitmehäälne laul hävitab luulekogu ilu. Teksti pole seal kas üldse kuulda või on tainetult moonutatud. Süts ja sain olid oma tekstide suhtes vähemalt sama tundlikud kui nende Itaalia kaasaegsed ent oskasid ka keeruka mitme häälsuse panna peenimate nüanssideni teksti väljenduse teenistusse. Eeskujuks oli neil ehk kõige enam sajandivahetuse itaalia peen ilmalik Madrigali kunst mida loodi peamiselt kodanlikele haritlaste ringidele saini loomingulist suures osas ja sotsi oma valdavalt küll vaimulik. Ent kuna kirikukoorid ja õukonnaga Bellid olid sõja-aastail varjusurmas, pidasid nendes sügavtõsised motetid silmas samasuguseid koduseid võisalonglikke ettekandeid. Johann Herman sain, rõhutab seda seost ka oma tähtsaima moteti kogumikku Iisrael Sprünlann tiitlist. See olevat loodud erilises veetleva Itaalia Madrigalist stiilis. Kuulakem. Siit moteti Frye disdesse vaebesse taineri juugendtunne rõõmu oma noore ja naisest. Kõlas Johan Herman žainimatet tunne rõõmu oma noore ja naisest. Heinrich Süts on oma tähtsaima motiti kogumikku Castlise koormusiik loonud eeskujuks uue põlvkonna heliloojatele tõelisest polüfoonia kunstist. Ja ta pole kindlasti oma muusikat nende sõnadega üle hinnanud. Mitu põlvkonda saksa heliloojaid õppisid selle sajandi suurima muusika kirjaviisist ja nii pole liialdus väita, et kõik, mida me imetleme Bachi loomingus olnuks ilmas Sütsita mõeldamatu. Kes Südsi loomingust kuulame? Moteti? Sminerlöderlept. Ma tean, et mu lunastaja elab. Kuulsite on Heinrich Hütsi moteti. Ma tean, et mu lunastaja elab. Esitasid Haapsalu festivali kooriansambel väike ring Andrekatsi juhatusel. Küsitlen taas Toomassitanit. Kuidas te lähemalt iseloomustaksite tänavust külalisdirigenti? Andrei Katz on saanud lahja laulja koolituse kõigepealt tema õpetajaks oli Hollandi üks parimaid barokkmuusikat esitavaid tenoreid Maarjas vanalt teena. Ja selle põhja pealt andis ta muidugi koorile väga head vokaalset õpetust. Ja teiseks on ta aastaid koos tegutsenud selliseid dirigendiga, nagu seda on Filit Harrivegi. Ta on laulnud tema kooris, aga teinud seal ka pidevalt koormeistritööd. Tal on endal ka koorijuhtimise õpilased. Õpetaja selles mõttes on mitmekülgselt kogenud noor dirigent ja, ja tõesti, ma väga nautisin ise seda peentööd, mida ta Šveitsi Jeaini motettidega sellel aastal tegi ja koor oli temast ka täitsa ehtsalt vaimustuses. Just selle koori kokkupanemine ei olnud lihtne. Sest et see algab õieti selle projekti väljakuulutamisest ja siis ma ootan suure ärevusega, kes ennast registreerib, keerivad, tähendab kõigepealt muidugi need osalised peavad olema ise sellest sellest projektist väga huvitatud, see on, on minu jaoks üks väga oluline printsiip. Aga loomulikult ei saa kogu seda koosseisu ikka niiviisi juhuse hooleks vedamise asjaks ka jätta. Ja vastavalt siis tuleb seda koosseisu tasakaalustada, kutsuda lisaks veel inimesi mõnele teinekord kahjuks ka ära öelda. Ja see kokkupanemise töö jah, võtab, võtab aega. Aga teisalt. Ma pean ütlema, et et neil on siiski üllatavalt palju väga võimekaid noori lauljaid sest tegelikult tänavuse festivali kava on on koorilauljale väga ränk tehniliselt. Ja ma pean ausalt ütlema, et nad tulevad sellega tõesti professionaalselt toimima. Haapsalu festivali kooris on ridamisi tuttavaid nägusid teiste kooride dirigendid ja selliseid staažikaid, projekt koorides, lauljaid, koor kõlab väga kenasti. Kuid mida annab sellises kooris osalemine? Peeter Perens? Ma arvan, et selles kooris osalemine on oluline ja eelkõige siis selle koori läbiviija dirigendi isiksuse pärast, et kes seda koori juhatab parasjagu. Sest kui igal aastal on tegemist eri dirigentidega, siis kindlasti igalt ühelt on midagi kõrva taha panna nii nagu näiteks siis nende päevade kunstilise juhi Toomas Siittoni käest, kes ühtlasi on ju muusikaajaloo õppejõud muusikaakadeemias kes valdab seda teemat väga hästi. Kuid sel aastal on minu arvates eriti õnnestunud see, et kooriga tegi tööd hollandi koori dirigent André Cats ja muusikale lähenemisest ja temaga ilmselt väga suurtest teadmistest oli küll erakordselt palju kõrva taha panna, mis oli, oli kõikidele kooris osalejatele väga suureks õppetunniks. Mina jälgisin kõrvalt ühte proovi ja, ja ilmselt sellest kirikuproovist Ki sellest ühest oli väga palju kasu, sest seal ta pani neid Arcticulatsioone paika ja, ja see realiseerus kõik kontserdil. See, mis ta tegi, kirikus, see tegelikult oli, ütleme, selle artikulatsiooni kohandamine selle kiriku akustikaga, sest me tegime, tõsi küll, prooviga ka suure akustikaga kohas nagu Mustpeade majas ühel päeval valges saalis, teisel päeval Olavi saalis, aga no siin on seal akustika veel mitu korda suurem. Ja ma isegi ei ütleks, et ta oleks mõningaid temposid oluliselt ümber kohandanud. Aga tal oli eriline oskus muuta Ta koorilaulja väga tundlikuks ja väga kuulavaks, mis meil on just sageli puudu, et kipub olema, et igaüks põrutab oma partiid. Ja sellega see piirdub, aga, aga see oli lihtsalt hämmastav jah, kuidas, kuidas tema oma muusikalise lähenemisega suutis iga koorilaulja teha erakordselt tundlikuks. Nii et tunni tunnetasid seda ruumi kõik koos, kus te laulsite? No ma ütleksin nii, et me tunnetasime seda muusikat ja teineteise tegevust selles muusikas ja, ja tekkis niisugune tõepoolest projektkoori puhul väga harvaesinev ansamblitunnetus, sest projekt kooride suur viga ongi see, et kõik võivad ju hästi laulda. Aga, aga ansambel ja vastastikune kuulamine ja sobivus jäävad, jäävad välja, arendamata. Aga sel juhul tõesti meil oli viis proovi kõigest. Ja just see muusika sisuline külg sai minu arvates küll. Noh, ma ei arva, et oleks paremini saanud enam teha. Küsisin pärast kontserti Andrei katsilt, kuidas jäi ta rahule kooriga. Ma olen väga rahul, kooris olid väga head ja ilusad hääled. Teadsin ja rõõmustasin selle üle juba, tähendab ka eeltöö oli väga hästi tehtud ning õigupoolest toimus meie töö hääldusega ja muusikaväljendusega. Koor oli tõepoolest fantastiline ning ma olen väga rahul. Haapsalu kiriku akustika on väga ilus, kuid pisut liiga pika kajaga ja seetõttu harjutasime siin väikesi detaile ja kohandasinenud ruumiga, mis õhtul ka päris hästi õnnestus ning kontserdi atmosfäär oli suurepärane. Rahule jäi ka publik, kes plaksutas välja lisaloo ja selleks oli Heinrich Sütsimatet. Also had kotibelt Celipt. Nii on jumal maailma armastanud. Kõlas Haineris Sütsimatet. Nii on jumal maailma armastanud. Esinesid Haapsalu festivalikoor ja ansambel väike Ring, juhatas Hollandi dirigent anreekat. Ansambel väike ring esines salus koosseisus Elar kuiv, Arvo Haasma, Peeter Klaas, Imre Eenmaa ja Lembit Orgse. Nende esituses kuulame Andrea Gabrieli Richercaari. Laupäevane Pariisi Gregoriaani koori kontsert kandis pealkirja sünd ja kannatus. Nagu kuulsite kõlasse gregooriuse laulvaid naiste esituses. Pariisi Gregoriaani koori naisharu lõi 1994. aastal Jaan-Eik Tulve. Enamik lauljaid on kas endised või praegused Pariisi kõrgema rahvusliku muusika ja tantsukonservatooriumi üliõpilased kelle jaoks gregooriuse laul ei tähenda vaid muusikat kaugest ajaloo hämarusest vaid kes soovivad seda tunda ka kõige loomulikumaks keskkonnas liturgias, mis teeb selle pooleteise aastatuhande vanuselaulu ka praegu elavaks. Seetõttu lauldakse kontsertide kõrval väga sageli missadel Pariisi kirikutes ning seda ka suurte festivalide raames, nagu oli veeemmess jääni festival 1995. aastal või Pariisi vaimuliku muusika festival möödunud aastal. Kontserditurneed on viinud koori Belgiasse, Šveitsi, Moskvasse ja Liibanoni. Koori dirigent Jaan-Eik Tulve läks 1991. aastal pärast Tallinna konservatooriumi lõpetamist Pariisi Gregoriaani kooridirigeerimist õppima. Pariisi kõrgema rahvusliku muusika tantsu konservatooriumi lõpetamise järel 1993. aastal sai temast professor Lui Marii või nii assistent, samas klassis ja pedagoogitööd on ta teinud ka paljudel Gregoriaani kursustel üle kogu Euroopa. Prantsusmaal, Belgias, Itaalias, Norras, Fääri saartel, Leedus, Soomes ja Eestis. Aastast 1996 on ta gregooriuse lauluõppejõud ka Eesti muusikaakadeemias. Jaan-Eik Tulve, suur aitäh ilusa kontserdi eest. Mina vist pole ainuke, kes avaldab imetlust ja imestust, et ainult naised laulavad Gregoreani koraali. Juba mitmed inimesed küsinud ja ja mitte ainult siin Eestis, vaid laia maailma oleme käinud, aga tegelikult seal midagi imelikku ei ole. Võib-olla tõesti. Mul on meeste esituses võib-olla rohkem tuntud ja teda on rohkem kuuldud ja, ja võib-olla läbi ajaloo on ka kirikute sellised professionaalid algsed esitaja, diaprofessionaalsed, laulikud, koorid ja ansamblid, olnud rohkem meeste pärusmaa. Aga naiste laul on siiski olnud läbi aegade. Näiteks naiste kloostrites lauldi samamoodi kui meeste juures ja keskajast on isegi teada väga paljud paljusid naislaulikuid ja naisheliloojaid. Kõige tuntum kindlasti Ille Karlsson, pingen. Ja sama võib-olla hakkas mind huvitama selle naiste seltskonna kokku, kutsusin, et noh, tegelikult on ju praegu olukord nii maailmas, et rohkem mehed laulavad ja, ja ega ei ole ei ole selliseid naistekoore. Ja siis kuna huvilisi nagu leidus ja siis saigi alustatud. Ja see seltskond pärineb Pariisi konservatooriumis ja lugesin neid nimesid kavalehelt. Teil on väike, aga paljurahvuseline seltskond, nüüd huvitav, mitu rahvust siin on esindatud? Hakkame Kaug-Idast peale Korea kaks tüdrukut on koreast siis üks Siberlanna on hulgas, siis on norrakas siis pulga Taarja, Armeenia segu. Mõned on prantslased, ka, üks inglane on teda siin Eestis veel yks hiiglane ja siis üks kolumblane. Ja kõik need said Pariisis kokku, et õppida vanamuusikat? Jah, et õppida täpselt tõstada sama gregooriuse laulu. Sellepärast et see klass seal Pariisis Gregul kursalauluklass Pariisi konservatooriumis on üks tegelikult üks maailma ainulaadse maid võib-olla üldse. Sest saab seda õppida igal pool ülikoolides, aga siis ta tihtipeale küllalt teoreetiliseks vanades käsikirjades ja ja, ja inimesed õpivad küll kõik märgikesed ja, ja konksukese selgeks, aga on elava ettekandega nagu eriti tegeleda. Ja ma arvan, et just praktika külje pealt on see Pariisi konservatooriumi Gregory klassi üks ainukesi ainulaadseid isegi kogu maailmas. Õpetajate nüüd ka Tallinna konservatooriumis. Et kas siin on ka kujunemas gregooriuse lauluhuviliste ring? Huvilisi on mulle endalegi üllatuseks nüüd esimene, kui ma seda klassi seal juhendasin, Tallinnas oli küllalt palju huvilisi, sest noh, tegelikult ju Eestis ei ole see laul nii väga tuntud ja isegi traditsioon selle laulutraditsiooni kadunud koos reformatsiooniga, nii et noh, tan, küllalt uudne, aga noh, võib-olla samas on ta ka uudne ja huvitav ja inimesed nagu hakkavad uuesti avastama ja noh, tegelikult nii palju kui ma olen maailmas ringi käinud, on nagu igav pool selle asja vastu huvi olnud ja üllatavalt paljud erinevad rahvad ja erineva päritoluga inimesed saavad nagu sellest muusikast aru ja, ja, ja, ja tegelevad sellega. Nii, et. Mul üks isegi üks jaapani kolleeg, kes on Hiroshima ülikooli professor, ütles, et noh, et ei ole. See ei ole õige arvata, et Gregoriuse laul on Euroopa selle kultuuri kandja või et tegelikult on kogu maailma kultuuri kandja, sest tema ise juhatus juhatab ühte koori sealsamas ülikoolis ja kus on 30 inimest ja see on muusikaülikonda neuroshimas ja neil on, kõikidel on kohustuslik kaks aastat õppida gregooriuse laulu. Kõik, kes õpivad muusikat, peavad seda sellega tegelema ja noh, siin me teame, et mingit kristlikku traditsiooni joonisel Jaapanis palju ei ole seal 0,02 protsenti kristlased üldse. Ja noh, samamoodi Koreas, Koreas muidugi kristlasi rohkem, aga kõik tegelevad ja ja noh, hiljuti Me käisime Marokos, kus kõik on ju hoopis teist päritolu ja teise kultuuritraditsiooniga ja meil oli vabaõhukontsert, 3000 inimest oli kohal ja ja noh, mõned said ka aru, said oma sellise elamuse sellest et noh, ma arvan, et ta räägib nagu igalühel ja siin Tallinna konservatooriumi, sest noh, samamoodi või siis on huvitav, et et inimesi tuli sellel kursusele igasuguste ettevalmistustega, tähendab, nii instrumentalist kui kui lauljad dirigent kõiki. Täna püstitas ka teie kontsert publikurekordi kontserdi saanud õigel ajal pihta hakata, kuna inimesi järjest tulijad oli, olid need piletijärjekorras. Inimesed seisid püsti, tähendab, et et on meil ka suur publikuhuvi. Gregooriuse laulu vastu. Seda tõesti igal pool, kus me oleme nagu varem käinud, on huvi olema, sest selle ma arvan, selle laulu, selle muusika vastavalt. Itaalias näiteks oli selle kummaline kontsert, kuna olin, kus 100. vihma ja kontsert oli ühes väikeses kirikus mäe otsas, nii et isegi sinna autoga sind juurde pidi viimase otsapidi mööda mäekülge ronima ja libisesid ja kukkusid, mõtlesin noh, et ei tule ühtegi inimest. Ja noh, kontset pihta hakkasime, nägime Puubistele kirik täis inimesel tulnud 400 kilomeetri kauguselt kohale. Tegelikult jällegi Ma ütlen, et Itaalia, eks see peaks olema küllalt tuttav selle muusikaga, samas on sellistes vanades Euroopa maades katoliku kultuuriga maades on see muusika natuke nagu tahaplaanile jäänud või selliseid varjusurmas, nii et noh, just praegu on korraldaja nagu hakkab uuesti uuesti jälle välja tulema ja tõusma. Aitäh Sovindi ansamblile edu edaspidiseks. Ja ka seda, et, Diskuuleks ta gregooriuse laulu sagedamini. Kuulanud pea poolteist tundi gregooriuse laule suundus public lossi rikku kõrvale väikesesse linnusesse, et osa saada 14 10. 16. sajandi armastuse joogilauludest ning tantsudest Prantsusmaalt, Burgundiast ja Itaaliast. Esinesid vanamuusika, ansambel Rondellus ja ajaloolise Tantsuansambel Salta toores Reval Jenses Pirve kurbeli juhatusel. On 14. 15. sajandi prantsuse muusika kõige tuntumad nimed. Nad kõik olid oma elu jooksul suuremal või vähemal määral seotud kirikuga ning lõid suurepärast vaimulikku muusikat. Haapsalu vanamuusikafestivalil kõlasid aga näited nende meeste loomingu teisest poolest ilmalikust muusikast, mis oma väärtuselt vähemtähtsaks. Kandes osaliselt Tusiga rahvaliku muusika intonatsioonidest, on see muusika siiski äärmiselt rafineeritud. Võib ette kujutada, et muusikud, kes neid palu esitasid, pidid olema kaua ja hästi treenitud nagu ka tantsijad, kes tolleaegse koreograafiaga hakkama said. Masso ise on suurepärane Arne näide tänapäevases mõistes ebatavalisest täiuslikkust mitmekülgsus, sest ta ei olnud mitte ainult oma sajandi suurim prantsuse helilooja vaid ka suurim poeet. Sõnaseadmises on ta lausa virtuoos trikimeister ning kui sellele lisada sama andekalt loodud meloodia ja mitmehäälsus, siis pole ime, et tulemus on ületamatult geniaalne. Armastus südamedaami vastu oli üks põhjuseid, millest ajendatuna heliloojad endast parima andsid. Sama puhas ja kultiveeritud, nagu oli see tunne oli ka sellest sündinud muusika. Ka suhteliselt miniatuurset palad ei olnud mingid lihtsad laulud, kesed vaid omade rangete kaanomite järgi loodud osavad ja andekad meistriteosed. Haapsalu vanamuusikafestivalil esines ansambel Rondellus koosseisus Marja staak, Veikko Kiiver, Piret Kreek, Robert staakia Taaniel kirikal. Ja meie kuulame aga kolme aasta tagust võtet. Esines ansambel Rond ellus. Festivali lõppkontsert oli Johann Sebastian Bachi muusikast. Esinesid Haapsalu festivalikoor, Tallinna barokkorkester solistid Kaia Urb, Mati Turi ning Piero Loff. Lindeke barokk trump. Lätil juhatas Toomas Siitan, keda tunneme peamiselt muusikateadlase ja muusikaajaloo õppejõuna kuid konservatooriumi on ta lõpetanud hoopis kompositsiooni erialal. Viimasel viiel aastal on Toomas Siitan järjest aktiivsemalt esinenud ka dirigendina. Ma kindlasti ei suuda tegeleda ainult ühega nendest kahest. Sest et minu kogemused, minu haridus, minu, minu töö on tõesti seotud väga palju kirjutamisega õpetamisega, see on siis omamoodi reaalne muusika vahendamine. Aga samas ma tunnen, et see jää üks väga lahjaks jääks poolikuks, kui ma sellesse Millest ma räägin, ise nii-öelda kätt sisse ei paneks. Üks oluline festivalitegelane on olnud ka festivali koor. Mida te olete kogu aeg ise kasvatanud. Küll oma isikuga ja külalisdirigentidega on siin käinud Stefan leiton Inglismaalt. Sel aastal oli Andrekad Hollandist. Kasseega kasvatamise protsess. Jätkub. Ja seda ma tahaksin kindlasti edasi viia. Minu jaoks on need festivali kooritöö perioodid üsna lühikesed, aga väga intensiivse töö perioodid omalaadsed, täiendusseminarid, meie festivali koor on koos põhiliselt aktiivselt tegutsevatest koorijuhtidest koorijuhtimise tudengitest laulu tudengitest üldse jah, tudengeid on võrdlemisi suur hulk. Ja neile on see minu arvates küll väga väärtuslik kogemus töötada nädal aega niivõrd kogenud ja heade dirigentide nagu nimetatud. Seda on nende käes vee all. Ja mulle teeb suurt rõõmu, et näiteks seekord see koor on, on nädala jooksul ikka tõesti silmnähtavalt või kõrvaga kuuldavalt arenenud. Esmakordselt on sel aastal teil organisatsioon, korraldus organisatsioon taga Concerto krosso näol. Kas selle võrra on olnud ka festivali ettevalmistamine lihtsam? Ja ta on olnud kindlasti palju lihtsam minu jaoks sest need esimesed kolm aastat, seda ma pean nüüd enda jaoks tõesti selliseks stardi ajaks rohkem. Päris ehtsat festivali ikkagi üksinda kokku panna on üsna võimatu. Pealegi kui see ei ole ka ju veel veel põhitöö. Ja see, et nüüd on agentuur kontsert Rosso siin siin selle peakorraldamise enda kanda võtnud, see on kindlasti näha ja kuulda, aga selles festivali programmis, sest et nii palju tööd nõudvaid programme ma ei ole siiamaani suutnud pakkuda sellele festivalile nagu näiteks ja Pariisi Gregor Jaani koorikutsumine või siis kasvõi selle lõppkontserdi korraldamine, kus meil on mitte ainult siis festivalikoor ja Tallinna barokkorkester vaid kus on näiteks külaliseks üks, üks maailma parimaid barokk trompetimängijaid tänapäeval Piero, Flindeke Pariisist ja nii edasi, tähendab seda, seda tööd on tõesti palju olnud ja ma leian, et see on nüüd väga suure sammu professionaalsuse suunas edasi teinud. See festival just korralduslikus mõttes. Millisena näete te Haapsalu festivali tulevikku? Siin on ju terve rida mõtteid, mis suunas võiksid festival areneda. Üks mida ma kindlasti tahaks, on see, et me saaksime niisugust täiendusseminari stiili edasi arendada. Et see ei puudutaks mitte üksnes festivali koori, vaid võib-olla ka teisi kollektiive, näiteks sedasama Tallinna barokkorkestrit. Midagi taolist õieti tänavu juba toimub, vähemalt siis selle trompeti kooriosas. Ma arvan küll, et Eestis ei ole niiviisi kõlavat barokk trompetikoori veel kuuldud ja need kaks eesti mängijat Priit Aimla ja Taavi Guntu ütlesid mulle küll, et, et need on erakordselt väärtusliku tasuta saadud täienduskursused nendele. Nii et et selles plaanis tõesti ma püüaksin edasi liikuda. Ka siin on nüüd tõesti probleemiks just ka see organisatoorne külg. Taolised täiendusseminarid on siiski ka küllaltki kallid ja siin on lihtsalt ruumi meil kosumiseks. Tänavune festival on igatahes pakkunud neljal õhtul Haapsalu toomkirikus ja väikeses linnuses elavat muusikat ja publikut on olnud väga palju. See näitab, et jätkub meil huvilisi Haapsalu festivalile ja jätkub ka teistele festivalidele. Ja ma soovin väga palju edu edaspidiseks. Aitäh. Haapsalu festivali lõppkontserdilt kuulame Johann Sebastian Bachi kontaati glooria ineks seltsis. Teeoo esitavad Haapsalu festivali koor, Tallinna barokkorkester solistid Kaia Urb ja Mati Turi ning barokk trompetis Piero Flindeke, dirigeerib Toomas Siitan. Haapsalu vanamuusika festivali lõpetas Johann Sebastian Bachi kantaat glooria hinneks seltsis. Teeaa esitasid Kaia Urb, Mati Turi Haapsalu festivalikoor ja Tallinna barokkorkester Toomas Siitani juhatusel. Esmalt välja, teie olete haapsalu festivaliga seotud selle algusest peale muusikuna, Tallinna barokkorkestrile kunstilisi juhina ja nüüd, viimasel aastal ega organiseerijana kontsertagentuuri Concerto krosso eesotsas tundnud kõiki neid korraldamise rõõme ja valusid. Kuid mis nüüd käesoleval hetkel, kui kui festival õnnelikult lõpule jõudnud mis jääb domineerima. Väga meeldiv tunne ja tore on, et nii palju rahvast on käinud kõikidel kontserdil ja minu arvates on festival igati õnnestunud. Kas on tekkinud juba mingeid mõtteid tuleviku suhtes mida mida andis siit selle festivali korraldamisel nagu kõrva taha panna või, või kas tekkis uusi ideid, mida võiks teistmoodi teha? Kindlasti mis korraldamisse puutub, siis, siis see oli tohutu kogemus ja kindlasti me tahaks järgmise festivali teha. Veidikene teistmoodi. Õnnitlen selle õnnestunud festivali puhul. Seda võib nii öelda, sest neljal päeval on siin Haapsalu toomkirikus ja väikeses linnuses jagunud rahvast kõikidele kontsertidele. Et suur aitäh selle festivali eest.