Tervist, mina olen Urmas Vadi, hetkel on käimas perfoomentsi festival ja just praegu on see jõudnud otsaga Pärnusse. Ja praegu kell 12 toimub üks perfomance Pärnu linnagaleriis kes Pärnus, minge vaatama ja kuulake kultuuriga ja järelkuulamisest internetis. Need aga, kes pole pärnus, jääge meiega ja kuulake intervjuud Albaldrockiga. Ja seda, kuidas Maarika Vaarik peab päevikut. Kuidas muusikuna oma kodu korras hoida? Seda küsib Peedu kassilt on ERM. Aga nüüd saame viimaks ometi teada, mis on Kivisildniku inimväärtuste. Akvaarium 60 pere vastärganud vikerraadio kuulaja, mina olen ustav Kivisildnik, hästi köetud akvaariumimugavustes. Heast elust hoolimata ei ole ma mitte lolliks läinud nagu paljud teised, vaid otse vastupidi. Õnn ja rahulolu on läinud üle siiraks kroonud ruuduseks. Tõuseme nüüd kõik koos püsti ja väljendame ühemõttelist toetust valitsevale režiimile. Hüüame nagu üks mees. Elagu sooneutraalne günekoloogia. Elagu neutraalne pornograafia. Elagu too neutraalne porno, graafia. Ja lõpetuseks me nõuame üksmeelselt üleüldist vabatahtlikku sooneutraalset kastreerimist. Veel kord me nõuame üleüldist vabatahtlikkus neutraalset kastreerimist. Sellega oleme kinnitanud omale valvsust ja meelsust ning võime asuda sensitiivsete päevateemade käsitlemisele mata saada süüdistust võõrvõimude huvide esindamisest. Sellise süüdistuse võib saada igaüks, kes üritab Eesti Vabariigist jätta läbikukkunud riigi muljet. Nii sain ma aru jõustruktuuri kõrge ametniku avaldusest, kes selgitas massidele jõustruktuuri menukas aastaraamatu kuumemaid hitte. Valvsa ja ustava kodanikuna asusin ma kohe meediat monitoorime, et selgitada välja Kremli mõjuagendid ja teha nad siinsamas akvaariumi nurgas vagaseks. Selle pilguga vaatasin ma üle hüpermenuka telesaate tantsi, tagumik, trimmi tagumikule keskendumine valmistab teatavasti vaimset rahulolu ja teeb vaataja targaks. Pärast tagumiku vaatamist olema lõõgastunud ja parem inimene. Tagumikku ja õlitamine on minu inimõigus ja Democrats ohtlike väärtuste mõõdupuu. Ei seedrit, ei palmid, ei kasva me maal, kuid tagumikku ikka saab. Mulle õudselt meeldib üks mõte, mille, mille on kirjutanud meile Andres Narva kui tõmbepunkti kohta, mida hetkel Aivar Toompere argumendina välja toob. Kas Tartu oli 400 aastat tagasi, kui Tartusse ülikooli lõi Rootsi riigis mingit tõmbepunkt? Ülikooli asi ei ole mitte käia mööda tõmbepunkte, vaid neid ise luua. Kuulsime telehäält, kes tutvustamist ei vaja. Hääl väljendas üldlevinud seisukohta, et tõmbekeskusi on vaja luua, on vaja ennast liigutada. Ma valisin tagumiku saate selle pärast, et tunnen hästi teet kaske ning see annab mulle võimaluse ennast teletähevalgusest tähtsamana paista lasta. Palju tähtsamana, kui ma siin riigiraadios tegelikult olen. Oleme koos Teeduga teinud mitmeid kultuuriprojekte. Teet on andekas ja tore inimene, loodame tagumikud aitavatele edaspidi tantsuasjadele toetust leida. Kuid mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Äkki ta tuleb asjast. Kas tagumik, trimmi, saade on läbi kukkunud riigisaade või mitte, läbikukkunud riigisaade. Esimesel pilgul on saade täiesti pädev. Tundsin ennast tagumikke vaadates üle tüki aja eurooplasena. Kunagi õnnestus ennast Väino Tanneri rahadega Itaaliasse sisse seada, seal kohalikke telekanaleid vaadata. Antud kontekstis meenus kohe öine vaata, kus kaks vana ja poolpaljast hoora 11 hõõrusid. Neile sai helistada. Ilmselt oli see mingi vanurite treeningsaade ja telefonitsi anti nõu kodustreenijatele. Koledate inimeste treenimine telekas on euroopalik tava, selle vastu ma ei vaidle. Vananemine on loomulik protsess ja koledaks muutumine käib selle juurde. Kui me aga oleme olukorras, kus noored inimesed on paksud ja ütleme otse välja ei ole seksikad on vastikult, mitte seksikad ja näid seksikus valdkonnas läbikukkunud isikuid on juba nii palju, et tuleb telesaade teha ja seda telesaadet ei panda vaatajate puudusel kinni. Siis on olukord enam kui tõsine. Kui eestlased on massiliselt koledad, siis tekib mul tahes-tahtmata küsimus. Kas riik ei ole mitte läbi kukkunud? See on kodumaa pärast muretsema patrioodi küsimus? Õige eesti mehe küsimus. Kas me selliseid koledaid naisi tahtsimegi? Meeste juures tundub koledust loomulik, seega saan ma aru, miks homoseksualismi lokkab ja seda tuleb igal võimalusel propageerida. Muid variante ei ole. Teine Andres ütleb, et sisekaitseakadeemia lõpetanuna ütleksin, et ma poleks valinud seda kooli, kui see oleks asunud Narvas. Tuletan meelde, et riigil on ka teisi võimalusi piirkonnas oma kohaloleku tõstmiseks näiteks maksta rohkem palka selles piirkonnas. Muud variandid kõlavad nagu isegi kuulsite, absurdselt rahaga nüüd küll strateegilisi küsimusi ei lahenda. Kui meie riigil oleks mingeid muid väärtusi nagu kultuur või keel või sotsiaalne võrdsus või hea haridus või midagi sellist siis oleks väline ilu ja seksikus kõrvaline asi. Me oleme aga omaks võtnud globaalse kehakultuse ja turufundamentalismi mõõdupuud, mille järgi trimmis tagumik on kogu universumi mõõt. Meie riigis keerleb kõik tagumiku ümber, meelelahutus on tagumik, sport on tagumik. Kunst on ka mingi kavala nõksuga tagumiku lainele lülitatud. Karjäär ja läbilöögivõime sõltub su tagumikust. Kui su tagumik on kole, siis sa elus edasi ei jõua. Raha ei saa, lapsi ei koolita ja keegi ei astu sinuga juhuslikku vahekorda. Võin seda omadest kogemustest kinnitada. Meile lubati heaolu, õnne ja muid kapitalismi hüvesid, nüüd aga selgub, et need hüved langevad sulle ainult siis osaks, kui sul on kobe perse. Persed on aga probleeme, ütleme otse välja. 90 protsenti eesti perseid ei kõlba isegi kassi saba alla. Selles mõttes on persesaade selge märk ilmsest läbikukkumisest. Kuid ma ei tahaks nii senti mentaalselt lõpetada. Igal asjal on ka päikeseline bee pool. Me kõik teame, kuidas laiad massid metoodiliselt mõnitavad eesti kirjandust, et seal liiga ropp. Raamatutes on liiga palju perseid ja muud sarnast. Pole hullu. Kirjandus oli televisioonist lihtsalt mõne aja ees püüdan, persed au sisse tõstetud ja küllap toob perse saada roosaga ropu kirjanduse kuldajastu. Jääme lootma, et seksuaalne läbikukkumine viib kultuurilise õitsengu, nii et üks perse viib teiseni. Täna ongi selline saade, kus me teeme juttu. Kunstniku köögipoolest. On käimas kaart ja küll tuleb see kevad, kahhelid on õhus ja Peedu kassi kodust räägib Anne Erm. Errn eesti rahvamuusika. Tere, Peedu, tervist. Kõigepealt ma püüan paari sõnaga sind esitleda. Ehk muusikud kõik teavad, et sa oled suurepärane, kontrabassimängija. Alustasid basskitarriga, aga nüüd on sinu lemmikuks saanud kontrabassi ja sellega sa võitsid ka 2006. aastal siis soni Chess konkursil Grand Prix, sa esitled Jazzkaare festivalil ka meil kontserte. Nii et see asi on sulle nagu üsna, aga uus, aga ma arvan, et sellest esitlejast sõltub ka nii ühte kui teist täna nagu võib-olla keskenduksime rohkem sellele, et kuidas muusik saab midagi enda heaks ise ära teha, ilma et oleks suurem mänedžer allilma, et keegi tema eest hoolitseks, et kuidas ennast ise esitleda. Ja tänapäeval on siis internetis selleks väga head võimalused, et ma sain aru, et igal endast lugu pidaval muusikul on olemas koduleht ja koduleht on nagu kodu. Ja pärast see koduleht on, see näitab, et kuidas sa hoolid oma kodust, et sinu kodulehte vaadates pidin küll ütlema, et see oli nagu väga hea, et seal oli kõik, mida ma soovisin sinna, nii mööbli kui emotsiooni mõttes. Pildid inglise ja eesti keeles head muusikat kuulata, saad videot kuulata ja hiljaaegu ilmus seal heliplaat armaada ja seal on selline ilus transformatsioon siis selle ümbrise kujunditest, et see kõik hakkab nagu elama. Milliseid selliseid internetivahendid enese tutvustamiseks on siis sinu meelest olulised? No need on, eks ole, tänapäeval neid tuleb aina juurde ja muidugi selle võidukäiguga kaasas käia on päris raske, et igale poole ennast nii-öelda registreerida ja panna ennast üle, aga üles. Et kindlasti see koduleht minu meelest ühtepidi on ja nagu jääb selliseks meediumiks, mis, mis ei lähe loodetavasti moest ära. Et noh, tõsi ma olen näinud oma kodulehega vaeva, et see oleks võrdlemisi värske ja ja püüan seda hoida teemakohase ja et seal oleks igaühele, kes vähegi tunneb huvi, midagi seal, vaata, mis ma teen, et igaüks midagi leiaks sealt. Samas ma pean ütlema, tõdema, et tahate Eestis, kui ma otsin oma kaaskolleegidest infot, vahel on isegi vaja näiteks mõne kontserdi ajaks saata mõni biograafia, siis seda ei ole nii lihtne leida, kui, kui võiks arvata, et oleks. Aga nüüd, et muusika veelgi laiema kuulajaskonnani jõuaks, ma nägin, et sinu esimene album on Amazonis saadaval. Kuidas sinna on lihtne läheneda. Jah, see on muutunud kättesaadavaks. Et siis selline, seda nimetatakse tütardest Subiootion tänapäeval on see digitaalne levitusetest, plaat oleks saadaval nii, aiti on siis kui Amazonis, kui näiteks on Skandinaavias väga populaarne, on ka selline asi nagu Spotify mis on programm, millega ütleme, kui sa liitud ja maksad seal teatud kuumaksu, siis põhimõtteliselt saad kuvata praktiliselt kogu maailmamuusikat mis on välja antud plaadi peale oleme kohe olemas ühe kliki kaugusel, sa kirjutad nime sisse ja kõik selle inimese plaadid lähevad lööda ette. Ja palju siis kuumaks on terve aasta ette maksta. Saab, aga noh, kuna sa Eestis pole võimalik, siis pole ta kasutanud, aga ma olen just väga näinud, et Taanis, Rootsis, Norras on see ülimalt populaarne kõikidele pillimeestele. Nad ilmselt maksavad umbes neli või viis eurot kuus selle eest. Jama. Rõõmuga tunnistada, et see viimane plaat armaada on ka seal juba üleval ja esimene plaat on ka seal olemas. Et selle jaoks erinevad kanalid, et kuidas need sinna saada, tavaliselt, et otse ütleme nii-öelda otse, et mina ei saa Aithnsi ukse peale koputada ja pinda nii-öelda liikmeks, see peab olema ütleme, plaadi leiballi kataloogis, ütleme vähemalt selline 10 artiklid või vähemalt 10 ilmunud plaati. Et sind hakatakse nagu tõsiselt võtma selle jaksa ja sellepärast on ka tekkinud väga palju vahendajaid, kes seda pakuvad, seda teenust. Neid on nüüd juba nüüd juba sadu, et kunagi olid need, et ütleme, kaks suuremat siidi beibi ja Joenkoer kes ütleme, pakkusid seda vaheldusteenust, et võtavad mingi protsendi selle müügi pealt või ütleme, alguses registreerimismaks on seal ja nüüd viimase, selle peal puhul. Ma läksin seda teed, läksin selle kõige vanema juurde Tseedi beibi, mis on selline hästi USA-s asuv firma ja lihtne usaldusväärne selle koha pealt ja ütleme, kui ma registreerisin ennast seal ära, ma hakkasin selle esmasel registreerimisel, siis minu see armaada plaatori Aitjun siis ütleme, nädala aja pärast oli saadaval ja see on, ütleme, kas seda sealt otseselt ostetakse. Need andmed jõuavad muidugi päris pika viivisega, kuni pool aastat hiljem jõuavad sinu kätte, et midagi läinud. Ja protsent, mis nemad selt vaheldatavad, ei ole eriti suur, aga Mul on palju olulisem fakt see, et see on saadaval. Et see on seal olemas, ma saan öelda, et palun sealt ja osta seda. Et ilmselt Eesti publiku ja inimeste selline harjumus osta internetist muusikat loodetavasti tulevikus kasvab. Et siis selleks hetkeks ma loodan, et ma olen juba nagu selle sammuga juba tuttav, ma ei pea ennast kurssi viima. No vähemalt inimesed tulevad kontsertidele, kui nad teavad sind järjest rohkem ja plaadimüügiga on nagu on, et see on päris keeruline ja see armaada ei ole ju veel mõni kuu on alles väljas, et teda veel ootab, selline tore tulevik. Ma loodan. Aga Ma usun, et muusikud ja ka muud inimesed kuulsid meie väikesest vestlusest üht-teist kasulikku kõrva taha panna ja olla ise julge ja käed külge ja ikkagi ennast esitleda. Nii et oleks kõik korrektne ja kõik oleks ära öeldud, mis südamel. Asi on ilmunud selline suur ja raske raamat kunstiraamat mille pealkiri on Kroto Portohti viisi põõs. Nähtamatute kunsti nähtamatute kunst, et seda ma tahtsingi, et Oll, Paldrok, sina, kes sa oled siin stuudios ja non grotalaste juht või kuidas sisendi kohta ütled? Stuudios Anonymous pahna ratast on jah. Aga seal on mingi lõhestumine ka, et Anonymous, Boch on ikkagi kunstniku nimi, aga aga ütleme, et nõng, ratta eestvedaja, oled sa siis all Paldrok. No tegelikult ei ole, see on ikka praeguseks ratta eestvedaja, on ikka, on paha, aga aga see on lihtsalt see non grataks põhitõdesid, millest see alguse sai, üks nendest oli anonüümsus, et inimesed loobusid oma identiteedist ja esinesid ainult grupi koosseisus grupi nime all. See ehk siis jah, nagu Kyoto nimel. Rasestumine on lihtsalt tekkinud siin Eestis, kuna noh, peale viitteist aastat tegutsemist, väga raske on kellelegi mingisugusel väljal aktiivselt tegutsedes anonüümseks jääda. Et Eesti on nii väike, kõik teavad kõik, ja selles mõttes. Me oleme hakanud kasutama neid algul, meil ei olnud neid nukratta, nimesid ka, aga nüüd me oleme lihtsalt sellepärast, et et kõiki nagunii teatakse, et võtan üks demokraatia nii-öelda väljamaal, see täiesti toimib. Lihtsalt olemegi anonüümne grupp. See võimas suur värviline raamat, kus on ka prantsusekeelset inglisekeelset teksti sees ja ka natukene eestikeelset teksti, ta käsitleb ikkagi perfoomentseid siis räägikski just nimelt nendest perfoometsitest, aga alguses räägiksid ka sellest ajaloost ja üleüldse sellest nõnglotto positsioonist. Eesti kunstimaastikul ja ka ütleme välismaal, kuna sellest kõndisime siit trepist ülesse stuudiosse, siis sa ütlesid, et sa tulid just New Yorgist ja seal oli üks Ameerika turnee ja tegite seal igasuguseid asju Nunkraatalagastega. Et mis on see tallaste positsioon praegu ja mis, mis, mis ta on olnud, see nimi juba iseenesest näitab, et see on justkui selline noh, ta ei ole peavool. Või Ratase loodud 1998 ja Ajal kui praegu tagasi mõtelda sellesse aega, mis situatsioonis see sai loodud, siis praeguseks on see situatsioon muidugi muutunud ja ühiskonnas on märksa teistsugune kunstnikupositsioon. Aga sellel ajal, ütleme üheksakümnendatel pärast, kui Nõukogude liit lagunes ja seal ikka teatud ajal täiesti kunst muutus täiesti sõimusõnaks, kui ma mäletan, kunstnikud nimetasid ennast disainerit, eks kunstnik olla, et see oli täiesti niukene, autasin see täiesti ebarentaabel üürimõist sai Tallinna linnapeaks hüüdlausega, et mul pole kodus ühtegi raamatut. Et see, see situatsioon siis kraatia kasvas väljaakadeemiana ratast, mille me lõime 1998 Pärnus selle pankrotistunud sütevaka humanitaar Gümnaasiumi kunstiosakonna baasil, kus oli siis 40 tudengit üle Eesti, kes kõikas, kus teistest kunstikoolidest välja visatud või nad olid siis polnud sisse saanud. Aga tohutu aktiivne boheemlaslik on ja siis kooleks pankrotilisest koolist sellel ajal tahetigi nagu kõikides kunstiõppeasutustest, kui täiesti ebarentaablid, ebarentaablid, sõna, millega kunsti alati käsitleti kõiki kunstiga söödavat. Ja siis sellest koolist kõik plaksutasid käsi. Nüüd me saimegi sellest tülikas, Sid hakkama. Ta naasionist lahti ja noh, nüüd on akadeemiast lahti, saadad endaga paremini. Ta nimi tuligi paljuski sellest ja selles mõttes jah, ta on peavoolule selles suhtes vastanduvat. Et kui tänapäeva kunstimaailma ikka juhin Aart World Instituut institutsioone tänane kunstimaailm siis kunstnikest ülevalpool, kes nagu võtab kogu selle kunstiorganiseerimise, noh, kõik muuseumid, galeriid, igasugused fondid, kes finantseerivad kunsti ja elavad sellest ja noh, nemad on võtnud nagu kunstiväljal praegu võimu, eksju, et kunstnik on lihtsalt väike ettur, kes, keda need aarded seal liigutada oma suva järgi saadab siis rada üks põhilisi peavalust helistamise jooni ongi see, et me usume, et kunstnik saab täiesti iseseisvalt kõige sellega hakkama, see on täiesti kasutu Saarde vald ja, ja peale interneti tulekut ütleme nagu margina Itaalia mainstream, et kui nende vahet praegu Eesti kunstiväljal vaadates seda vahet peaaegu ei ole. Kunstimaailm peale internetitulekut ei ole suutnud luua neid staare, mainstream kunsti, ikoone, mille jaoks nad tegelikult nemad toodavad lihtsalt kommertsmaailmale, eks ju, ikoone, mida müüa, mida esitleda. Aga seda peale Andy Warholi pole ühtegi inimestena, keda kõik mehed poe taga teaks. Selle aja jooksul selle 15 aasta jooksul on ka loometsi mõiste muutunud või isegi kui see ei ole muutunud, siis inimeste vastuvõtt on sellesse muutunud, et kui see tollal oli selline mingi kamp hulle kuskilt puu otsast paljad, siis noh, tänapäeval on see kuidagi aktsepteeritud. No ega ta ei ole niimoodi selles osas Eestis suuresti muutunud, et et no see on lihtsalt, inimestel oli see, mis on just nimetatud. Et on ka mul hulle puu otsast paljalt, eks noh, niukene klišee teine veel see, teine, mida ma praegu isegi ma ei taha, nii et ma ei taha kultiveerida, aga seal on see purgiga seotud asi, eks ju. Mis on igasuguse eestlase südames kunstiga seonduvalt, et et noh, tegelikult see ei ole ju niimoodi, et see on lihtsalt nagu niukene. Osadel inimestel on lihtsalt niisugune ettekujutus mingitest asjadest ja teistel ei ole, et ma arvan, et see ka siis, kui ratas oli loodud, oli ikkagi väga tugev nagu inteli Eesti intelligentsi poolt näiteks Jan Kaus oli, käis neile, eks ju, noore mehena seal loenguid pidamas, kui ta veel kuskil mujal ei pidanud ega ei olnud mingisugune Kirjanike Liidu esimees ega midagi ja Leonhard Lapin Raul Meele et see oligi ikkagi alternatiivne kunstikõrgkool ja kunstiõppeasutus, et selles suhtes ja seal oli väga tugev toetus ja väga tugev vastuseis. Kuna me ise positsioneerisime vastu sellele peavoolule, et sellest tekkis Nojah, ma võtan ka siis sellise oponeeriva hoiaku nende hulludega puu otsas juba seda tegin, siis ma läheks edasi ka, et et kui non kratta, nagu sa just ütlesid Oll Paldrok et on ikkagi selline kõrvalvool olnud või ise seda tekitanud, siis nüüd see suur uhke paks, korralik tomat, see pole nagu õige asi. See no see on nagu, see on juba nagu peavooluasi, et ma panen selle kohe riiulisse, panen Okase ja, ja noh, ma ei tea, kelle kõrvale selle raamatu. Seal oli number kolm, on ju, et see on kolmas raamat ja see on nagu kõige kergem nendest kolmest. Ja minu arust ei ole niimoodi, et ainult diapalun õigusraamatuid välja anda, seda mõistsin, mida ma juhtisin tähelepanu algul, et kunstnikud on täiesti võimeline ise neid asju tegema, finantseerima ja läbi viima. Et selle raamatu ka, et ei ole midagi, nii et siin kuraatorid, valijad, kellest raamatuid välja antakse ja kellel näitasid, tehakse, et kui ma teen ise kõik need näitasid ise need raamatud perfomance, niuke kaduv. Kui sa, loomad siit saab kuidagi videole, jah, sa saad ikkagi virtuaalselt teda säilitada, aga tegelikult kogu see pildimaterjal ja see, et üks põhjus neid raamatuid välja anda, see, et kõik see virtuaalne materjali kadu, eks ju, kõvakettad hävinevad isegi alustasime 1998, need CD-kettad need enam ei töötanud, sain Fizzanetilt sealt kätte, sa pead pidevalt seda uuendama. Kui sa annad nagu raamatu välja, siis sellest on see asi on arhiveeritud, seal ma ei pea muretsema on failide pärast täna ja kui sa vaatad ikkagi neid tekste, mis on kirjutatud sellest samast nähtusest ja pilte koos siis see just on, mis aitab sellest oponeerivast sellisest labasest pealiskaudsest klassifitseerimisest üle saada. Kas sa praegu ka esined, kas see on kooperfoomets, mis sa teed? No see ei erine minu, mul, mina eristada oma elus nagu performans siit ja ja oma päris elu. Et kui ma hakkan nagu perfomance esinema, ega ma mingeid proove, ideed mida ma ette ei valmista, selles suhtes verbaalset osa, et ma lihtsalt lähen, räägin kirjeldama viimast perfomance. Ahah, see oli siis viimane oli New Yorgis eksib Kümnenda laveni olla, eks exit, mis on 30 aastat tegelenud, see on nihukene galerii mis nüüd lõpetas, ja siis nad tegid niukse pooleaastase lõpetamise, oma matusetaristuse, seal, sellise, kus olid kutsutud siis nende kõige kes on neil seal osalenud ja niuksed laulahkumis lahkumisnäitustega ja siis meie pole sellega seotud olnud, aga meid kutsuti sinna esinema perfomance. Siis Me kogusime sinna kokku igast maailmajaost, kunstnikud ja New Yorgis baseeruvad suures osas aga ikkagi Aafrikast, Aasiast, Euroopast, ida Lääne-Euroopast ja siis tegime niukse loengusarja, mis eelnes sellele perfomance, oli, kus me andsime New Yorgi kunstnikele 10 käsku, uut kuidas talitleda kunstiväljal ja siis ühendasime selle lõpuks siis aktsiooniks, kus oli siis jah, seal oli loomaraudadega kõrvetati inimesi ja siis seal oli Buddha tantsu aafriklaste poolt ja siis seal oli Ida-Euroopa niux destruktiivset lõhkumist. Ja seal oli väga palju eri rassidest inimesi, kes kõik statsid kõigist, osadel oli aju ja ta juhatas ketis koer ruumi ringi. Seal olid politseinikud, kes juhatasid inimesi tänavalt läbi galerii sisse ja välja ja ja siis seal on tuld ja tossu ja just põlves Kuivõrd oluline on sinu uinun? Jaoks see keskkond ja see aeg ja paik, kus te neid korraldate, et kui palju te peaksite seda teadma või, või te kaotate lihtsalt ennast laiali. No me põhiline idee ongi see, et me oleme konteksti kohapõhised, et selles suhtes me tänapäeval kui kunstnik kuskil läheb, siis on selge see, ta peab saatma ette niukse kirjelduse, mis täna performans või näitus või maal, kuidas see väljend näeb? Mis selle nimi on, mida see tähendab ja kuidas inimene vaata ja siis peaks seda vaatama. Keeldume täiesti diskursuses, meie. Meie kalender on nii täis, et parima tahtmise juures ma ei saa sinna mitte midagi lisada. Et me oleme iga aasta ikkagi paar kuud Ameerikas, paar kuud Euroopas valguvad Aasias ja siis seal Eestis taas ka paar kuud, aga et selles suhtes noh see ei kutsuta, et noh näiteks 10 käsku, et see üks käsk oligi see, et kunagi ära oota, et sind kutsutakse tagasi. See on näiteks üks teine käest näiteks, et ära kunagi mine tööle. Või tähendab see tööle minek selles mõttes tööd sa pead muidugi tegema, aga et sa ei müü oma inimressurssi laskurkopikate eest kellelegi teisele. Et aeg on selline väärtus, mida sa pead kasutama iseenda jaoks klopaga mõistlikult. Näe, see kõlab väga jälle uskumatult paljudele, et kõik nagunii, eriti New Yorgis, kus kõik ütlevad, kõik on nii kallis ja nad ei saa seal kuidagi teistmoodi seda teha, kui peavad päevade tegema. Aga teid job, on jälle niisugune asi, et siis sa ei saa jälle kunstile pühendada või sa ei saa seda asja teha, mis tahad, inimene tahab ikkagi oma kutsumust järgima oma kirele, pühenduma ennast. Et kõik see muu on täiesti tühine. Sa mainisid enda jutus ka sõnatestruktiivsus ja ja mina mõtlesin ka selle peale, kui neid fotosid raamatust vaadata perfomance fotosid ja, ja lugeda neid tekste, siis selline millegi lõhkumine, mingit Os millegi kõrvetamine, noh nii edasi ja nii edasi, selline Testruktiivses on olemas. Ja siis ma mõtlesingi, et kas ei võiks olla selle asemel hoopiski konstruktiivne, midagi ehitada, luua. Kui panna jälle oponeerin, aga kui sa neid tekste paremini lugesid või paljud tekstid sa oled lugenud praegu seda viimast raamatut, võib-olla seal nagu natukene rohkem neid päevikuid ja natukene vähem päris analüüse. Aga tegelikult just see toimibki niimoodi, et see perfomance ei ole ainult see, mis esitatakse, et see on kunstiline väljendusvahend. Kunst on ainult vahend. Et see, see toimibki, nii et vaadates seda destruktiivset asja, seal toimub energiavahetus ajus, toimub see konstruktiivne osa siis Pealtvaataja ajus ja meie ajas ka. Kas seda perifoomentsid peab keegi ka vaatama, on see sinu kui esitaja jaoks oluline? No me tegime algul, kui me alustasime mis oligi sellest kunstisituatsioonist, 90. siis olidki nagu ju kui võib-olla mõtled tagasi, ajaliselt tegid ju Eesti pangale tehti perfomance eid ja siis öeldakse, et tubakafirmad tegid oma asja, siis palgati sinna performance'i kunstnik ja, ja see oli ka üks, miks non grataks põhitõdesid neil tee kommertsi. Ja Me tegime esimesed aastad ainult täiesti ilma publikud, ta ei osalenud, mürgitused näits avalistel personali teinud. Ühtegi perfomance it mingi tellimise peale ja siis me ikka ei osalenud isegi festivalidele, kuna see tundus nagu liiga labane. Me tegimegi siukseid 240 tundi, Pariisis näiteks sulgesid ennast sellesse ruumi 11 inimest. 10 päeva, 240 tundi järjest, nonstop perfomance alustasime 24 tunniga, mäletan Helsingis ja lõppes Kölnis oli 336 tundi järjest. No see oli juba liiga, mis te räägite seal siis personeerisi toimub niukene eksperimentaalne ruum kus on nagu eri intensiivsusaste kogu selle aja jooksul ja seal toodetakse uusi ideid. Ja sa töötad ennast täiesti tühjaks kõikidest ideedest, mis sul on, et seal kõigepealt tehakse siuksed asjad ära, mis sul on juba ideed olemas. Noh, kui saates olid niukene perfomance liha termin, mida me kasutasime, et inimesed võivad 11 kasutada üksteise ideedes ja teised ei tohi sellest keelduda, et sa pead olema valmis oma inimressursina teiste eksperimentaalselt nendes katsetustes osalemiseks nagu loovutama, et siis inimesed tegid nagu neid likvideerida härra, mis neil olid kõigepealt niuksed, valmisid siis nad mängisid niuksed juhuideedega, siis toimus täielik vaikset, täiel mitte midagi, aju on täiesti tühi ja siis hakkab nagu alateadvusest tulema igasuguseid imelikke asju. Ja kuna anonüümne ja seda ei ole pealtvaatajaid, siis see toimib nagu niukse laborina, et see, et inimestel ei ole siukest tõrget, et see see autorikeskne kunstnikku, mis nagu haarthelt praegu kasutab, et see see ongi see täielikult ainult baseerubki kunstniku nimel. Et see on üks, mille pärast me oleme anonüümsed ja teine asi on see, et see täiesti töötab ainult indiviidina nagu tasemele, et see täiesti kaotab igasuguse kollektiivse tegemise, sest kui sa pead ikkagi oma nime üles töötama ja selles suhtes sa ei tohi seda lahustuda teistega koostöös. Gloto on ju nimi. Aga meie ei ole kaarte ja see ongi nagu võitlus selle asja last. Aga noh, selles mõttes, et asja sellest ei piisa, ega nad esimene, et kõik need intervjuud andes on kohe hakatakse urgitsema nagu sinagi, sinu esimene küsimus ei kaediga, mis su nimi on? Et kes tegelikult oled, et ratast ei piisanud sellest kollektiivi inimeste teada saada või noh, selles mõttes seda müüti tekitada. Mul tekkis praegu sinu jutu peale selline mõte, et vaata, meil raadios on selline võimalus, et ebatsensuursete kohtade peale pannakse piix. Vaata, kui sa tahad hästi anonüümne olla, mitte öelda enda nime, eks ju. Non kratta nime, sest me võime panna igale poole piiksu jah, neid kinlanna elada saade ja ma mõtlen, et, et kas sulle meeldiks, et esimene raamat said näiteks markeriga, kõik nimed üle sai pole. Aga kui ma nagu ei ütle, et, et millest jutt on, kellega me räägime. Et kas see ei tekita sinu jaoks segadust, et ole päris ause all, et kas sa, see anonüümsus on väga lahe asi, aga ikkagi. Et oled sa kindel, et sa ei taha, et seda, mida sa teed, seostatakse sinuga. Noh, see kõik on indiviidi individuaalsel tasemel müügi, ma tahan selles suhtes, et kui ma räägin sinuga Urmas, siis loomulikult sa räägid minuga. Aga see on see, kui me räägime ikkagi nagu aardujaldist ja ja noh, nagu ühiskonnast, kuidas kunsti käsitletakse nagu vahend, eksju nagu ikkagi toome selle probleemi esile sellega ja nagu ma juba alustasin, et selles mõttes, et Eesti ongi nii väike, et kõik tunnevad 11, et selles suhtes noh, peagi, nii kui niigi kõik saavad teada, kes sa tegelikult oled. Aga et noh, maailm on palju suurem kui Eesti Sa räägid, kui hästi sul läheb ja ja kui oodata, et see igal pool maailmas alati ja see on väga tore. Selle juures tekib küsimus, et vaata, sa oled ikkagi noh, Eestist pärit eestlane. Et kuivõrd oluline see rahvuse teema sinu jaoks on. Meie teemegi ainult rahvusliku kunsti ehk siis eesti kunsti olemegi eestlased ja me teeme, Ta on praeguseks on olnud 500 inimest, eks ju, viimase 15 aasta jooksul. Et selles suhtes noh, nendest on tõesti võib-olla pooled on eestistavad võib-olla ka vähem, et selles suhtes, et ta ei olegi enam päris eesti rühmitus, aga peakorter on siin ja seda juhitakse siit ja et me ei ole eestlased. Nii et see on eesti rahvusliku, instaab eesti rahvas seda või mitte. Et veel üks mõte tekkis, kui sa rääkisid panga tellitud perfoomet, sest siis on ju hästi palju kunstikogujaid, kes ostavad endale maale ja viimasel ajal võib-olla ka fotosid. Mõni üksik ostab võib-olla mõne video. Aga kas sind tellida saab, näiteks ma tahaksin enda pulma tellida, et tuled sa kohale. Et kindlasti Nonkraatat osta ei saa, aga kuna noh, rattad on olnud nagu jah, nagu ma ütlesin, väga palju inimesi, eks ju, siis kindlasti keegi on pulmas, keegi on jah, et nagu on juhtunud isegi jah, et kedagi on saanud tellida ja arvatakse ka, et ano kraadata tellida, aga aga tal ei ole sellist liikmekaardi, et sa oled igavesti Nokraata liige, nii et need kõik 500 inimest. Nad ei ole praeguseks kõignograta liikmed. Rattaliige oled sa ainult siis, kui sama inimressursi antud hetkel selle asja heaks rakendada. Mõni näitleja räägib palju, mõni ei räägi. Mõni näiteks kirjutab. Ja nii pidasid nädalapäevad kultuuriga päevikut Maarika Vaarik. Neljapäev, 12. aprill. Ma tõusen varakult, kell on seitse. Ma ei julge oma suud avada, sest ma ei tea, kas sealt tuleb mõnda arvestatavat heli. Või on lihtsalt kahin. Ootan. Mu tütar seisab minu kõrval. Teda ei pea ma juba ammu kooli saatma. Me ei räägi. Sest ma ei julge ju suud avada. Kell on 11, ma olen teatris proovis. On mingid hääled, valgus. Ma liigun või istun või seisan või kükitan, tantsinud, jooksen. On mässan. Masendav. Üks pool minust teeb seda ju iga päev. Teine pool täna. Vaatab, aga ei näe. Kuulab, ai kuule. Seal on ära. Õhtul on etendus huvitav kuid tihti või kui mitu etendust ära jääks, kui see oleks minu vaba tahe. Või kui tihti ja mitut palavikus lõõmavad hingelt haiget tühjuses kõmavat näitlejat laval näeme. Ja ometi. Vinnastub minus. Ja ma lähen justkui mööda trump pliini. Teen hüppe üles. Ja maandumine on alles kolme tunni pärast. Ja sellelgi on erinevad variandid. Ja ma suudan. Ma tahan. Ja ma tahan ja ma olen. Reede 13. aprill. Ma tõusen varakult kell on seitse. Olemine pisut parem. Proov teatris. Mapetan. Me pingutame, proovime uuesti. Ja uuesti. Ei käivitu. Kuid ometi vist isegi midagi sündis. Mulle ei meeldi sõnad tubli. Selles on mingit pugejaliku agarus diameeldida tahtvat egoismi. Laupäev Neljateistkümnes aprill. Huvitav, et kõik need päevad sellel nädalal on läinud rütmis. Proov, etendus, proov, etendus, proov, etendus. Järgmine nädal peaks kujunema rütmis. Proov, proov, proov, proov, proov, proov. Lõpp vaid kisub proov, etendus, proov, etendus on olnud ka nädalaid, kus on lihtsalt etendus. Etendus. Ja ette on tulnud ka nädalaid. Mis on lihtsalt tühi? Mitte vaba. Pühapäev 15. aprill. Vaba päev, ilus päev, soe, päike paistab, kõik aurab. Igas aias lõkke. Või vähemalt grillitakse. Või on toolid, et Lõsutada või reha, et riisuda labidas, et kaevata? Meie tänaval keeras keegi makki põhjamaa ei arutle selle üle, kas see muusika meeldib mulle või mitte. Tahan olla õues ja hingan täiesti vabalt. Meie tänavat pidi läheb üks vanapaar. Väga aeglaselt. Nad lähevad kaua. Nad on vanad. Esmaspäev 16. aprill. Ma tõusen varakult. Kell on seitse teksti teksti tekstitekstid. Niipea kui ma olen neid ka ära öelnud, nii-öelda ette kandnud või esitanud Ma pühin need oma peast, ma ei taha seal hoida mitte ühtegi teksti. No muidugi on tulnud ette, et ma olen pidanud oma peas hoidma mitut-mitut teksti korraga ja mitut mitu aastat järjest. Aga niipea, kui nendega on ühel pool. Ma unustan nad Mul on olnud päris mitu head kolleegi, kes hoiavad oma peas kõiki tekste. Ja mitte ainult endi omi, vaid ka kolleegide uni, partnerite omi, sealhulgas ka minu omi. Ja kui mul nüüd tõepoolest neid vaja läheks, ma võiks ju nende käest küsida. Muide, siin ei ole midagi tegemist mäluga. Teisipäev, seitsmeteistkümnes aprill. Tihtipeale Ma sõidan bussis, nii et istun sellele toolile, mis on seljaga sõidusuunas. Ma panen silmad kinni ja kujutan ette, et buss sõidab teistpidi nii-öelda ma olen ikkagi näoga sõidusuunas. Ja ma suudan seda. Aga ma võin istuda ka nii, et ma olengi näoga sõidusuunas. Panen silmad kinni. Ja kujutan ette, et buss sõidab tagurpidi. Nii-öelda möödume jälle kõigist nendest majadest, kust me just mööda tulime. Justkui liiguks ajas tagasi. Aga ma võin sõita ka nii et võtan seda jõudu, millega buss läheb edasi. Panen silmad kinni. Ja kujutan ette seda jõudu, millega buss läheb tagasi ja siin keskel, kuskil tekib nullpunkt. On tunne, nagu buss seisaks paigal. Ta näris etapp läriseb, aga tamp paigal. Ja siis kõlab minu peatus. Ma teen silmad lahti. Olendi kohal. Kolmapäev 18. aprill ja. Ma istun proovis. Kell on 11. Teda ei ole veel, lubas tulla, aga ei ole ju siis hilineda. Ehk tuleb siis hiljem? Kõik tundus korras olevat. Huvitav. Tänase kultuurikaja tegid Kivisildnik, Viivika Ludwig ja Urmas Vadi. Päevikut pidas Marika Vaarik. Kuulake meid ka internetist vikerraadio koduleheküljelt. Kõike head ja.