Tänases saates muusikast võlutud jalutame veidi ringi ühes vana Tallinna keskaegses kindluse tornis kus on hoiul suurem osa Eesti algupärase muusika noodikäsikirju. Selleks ainulaadse sisuga täidetud torniks on saue ja ta kuulub teatri- ja muusikamuuseumile. Käsikirjalise kogu vanimaks ürikuks on 15.-st sajandist pärit inglise helilooja John Tansteibli Neumade kirjas kirjutatud naat ja kõige uuemaks Urmas Sisaski, Mari vihmandi, Mart Siimeri, Toivo Tulevi ja paljude teiste noorte heliloojate käsikirjad. 15. sajandil püstitatud Assauwe torn oli Tallinna konservatooriumi kasutuses 1934. aastani ja siin asusid oreliklass ning professor Artur Kapi kompositsiooni klass. Esimesel märtsil 1934 avati tornis just alumises osas esimene muusikamuuseumi ekspositsioon. Siin olid aukohal helilooja organisti Peeter süda-ga seotud noodid ning esemed sealhulgas tema oreliteoste käsikirjad ja koduorel. Selle oreli valmistas Saaremaal elanud kihelkonnameister Voldemar Freiman 1874. aastal. Ja sellest pillist saigi tollase muusikamuuseumipillide ekspeditsiooni esimene eksponaat. Peeter süda on eesti algupärase orelimuusika suurkuju. Tema teoste arv. Mul pole küll suur ja need mahuvad ühe kahe poolega kontserti raamidesse. Ometi on nende teoste kaal suur eesti muusikale. Kuulamegi alustuseks pastor Stahli Peeter süda oreli loomingust ja selle esitab Kristiina hoidre. Assauwe torni käsikirjade kogu Meerunud väga erinevaid teid mööda kuni 40. aastani kogunesid noodid eraisikute kogudest siis Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali noodikogu kaudu küll loomingu võistluste nootidest, küll muusikateatrite repertuaarist, Nõukogude perioodil kehtis süsteem, et heliteosed omandas Kultuuriministeerium. Autor tõi noodiministeeriumisse, sai honorari ja ministeeriumist läks Nato automaatselt edasi muuseumisse. Nüüd Eesti vabariigi kehtestamisega see süsteem enam ei toimi. Käsikiri on autori isiklik omand ja muuseumi töötajad peavad käsikirjad individuaalsete kokkulepete alusel muuseumisse saama. Võib kindlalt öelda, et see, mis senini on Assauwe torni kogutud, on igas mõttes unikaalne, mitte ainult Euroopa mastaabis. Euroopa riikides nagu Soomes Norras asuvad käsikirjad laiali üle terve maaraamatukogudes, arhiivides või isiklikes kogudes. Ja need saavad veteuurijatele alles siis, kui uurijad sõidavad mööda riiki ringi. Järgmiseks kuulame kahte katkendit, Karl August Hermanni laulumängust, Uku ja Vanemuine. Seda teost on peetud eesti ooperi eelkäijaks ja Tõnu Kaljuste eestvõttel on mitmeid katkendid lindistatud sellest lavateosest on kuulda ka, et see tuleb tervikuna ettekandele. Praegu kuuleme kahte osa Kungla rahvas. Ja oh laula ja hõiska. Kaks katkendit Karl August Hermanni laulumängust ooperist kukkuja Vanemuine esitas Eesti filharmoonia kammerkoor Tõnu Kaljuste juhtimisel. Samas esituses kuuleme veel kahte pärli Assauwe torni koorimuusikakogust ja need on Miina härma. Küll oli ilus mu õieke ja Aleksander Tomsoni kannel. Laulis Eesti filharmoonia kammerkoor Tõnu Kaljuste juhatusel ja need laulud olid Miina härma, küll oli ilus mu õieke ja Aleksander Tomsoni kannel. Eesti muusika suurejoonelist hilisromantilist liini sajandi algusest esindab Artur Lemba. Nii helilooja kui pianistina. Peterburis suurt karjääri teinud mees on Eesti muusikalukku läinud kahe klaverikontserdiga, mitmete populaarsete kammerteostega ja ooperiga Lembitu tütar. Kuulamegi praegu Kirsti ja Klaarika kuuse ettekandes. Artur Lemba armastuse poeemi viiulile ja klaverile. Artur Lemba armastuse poeemi esitasid Kirsti ja Klaarika Kuusk. Täna on suur päev helilooja Artur kapile kantakse ette Estonia kontserdisaalis, tema suurejooneline oratoorium Hiiob. Sõjajärgse Eesti esimest esiettekanne juhatab Neeme Järvi. Hiiobi partituur ja klaviir on juba ligi 70 aastat olnud hoiul Assauwe tornis. Kahjuks pole oratooriumiga veel helisalvestusi. See kõik seisab ees maestro Neeme Järvi käe all lähiajal Artur Kapi loomingust. Kuulame tema populaarset koorilaulu kuu. Kuulsime Artur Kapi koorilaulu kuu, selle esitas Eesti raadio segakoor Tõnu Kangroni juhatusel. Hiljuti lahkus meie hulgast suure heliloomingulise pärandi jätnud Artur Kapi poeg Eugen Kapp. Selle aasta märtsil täienes tema käsikirjaline fond terve hulga käsikirjadega, nende hulgas lavateoste erinevate reaktsioonidega. Eugen Kapi ühest tuntumast teosest balletist Kalevipoeg. Kuulame stseeni mõõkade tagumine, selle esitab Eesti raadio sümfooniaorkester dirigendipuldis Neeme Järvi. Kuulsime Eugen Kapi mõõkade tagumist balletist Kalevipoeg esitas Eesti Raadio Sümfooniaorkester, dirigendipuldis oli Neeme Järvi. Väga suur käsikirjaline, kogu on meie sümfoonilise muusika ühel rajal paljude eesti heliloojate koolitajale. Heino Elleril. Sama populaarne viiulitavas männid kõlab praegu Rootsis elava eesti viiuldaja Tseelia Aumere esituses. Klaveril Greta Eriksson. Tseelia Aumere esituses kuulsime Heino Elleri pala nännid. Klaveril saatis Greta Eriksson. Samas esituses kõlab veel Elleri õpilase Tartu koolkonna ühe säravama helilooja Eduard Oja. Magazzitlite tants liita süüdist. Sele Aumere esituses kuulsime maga, tsiklite tantsu, älita süüdist ja autoriks Eduard Oja. Käesoleva aasta 28. mai oli Assauwe torni jaoks väga tähtis päev. Torn avati värskelt renoveeritud ja sisustatud Soomest toodud liugriiulitega. Avamistseremoonial viibis hulk eesti juhtivaid heliloojaid ja teisi kultuuritegelasi. Tänu uutele riiulitele suurenes torni mahutavus neli korda. Kui seni oli käsikirjade kogus ruumi 1600-le suurele noodimapile, siis praegune mahutavus on 7000 mappi. See fakt lubab muusikaosakonnal julgemalt arendada tegevust käsikirjade kogumiseks. Nüüd saab ka avaramalt vastu Ta väljapaistvatele muusikategelastele kuulunud noote ja muusikaalast kirjandust. Viimastena seal on järsult suurenenud nootide hulk väliseesti heliloojate teostega. See kõik on toimunud tänu laienenud kontaktidele väliseestlaste ja välismaa eesti arhiividega nii USA-s, Kanadas, Rootsis, Saksamaal ja mujal. Eesti ühe tuntuima helilooja Eduard Tubin aga on seotud käsikirjade leid tartust käesoleva aasta märtsis. Ligi kolmesajaleheküljelise paki sees oli isegi rida teoseid, mis Tubina teoste nimestikus seni puudusid. Selle väärtusliku tublina ennesõjaaegset loominguperioodi kajastava noodipaki oli hoolikalt säilitanud proua Evi Schults, kellele siinkohal suur tänu. Tubina loomingust kuulama praegu katkendeid balletist kratt, mille autor lõi 1940. aastal. Viimati nimetatud moodi pakis oli samuti visandeid sellele balletile niisist, Tubina kratist sissejuhatus, peremehe tants, gradki tants, esitab Bambergi sümfooniaorkester ja dirigendipuldist taas Neeme Järvi. Eesti muusika ühes suurejoonelisema helitöö Rudolf Tobiase oratooriumi Joonase lähetamine, partituur ja klaver on olnud aluseks esindusliku CD salvestamisele. Neeme Järvi käe all. 1998. aasta on Toby ja selle mitmekord, sealt juubelihõnguline täitub 125 aastat tema sünnist ja möödub 80 aastat tema surmast. Sel puhul on teatri muusikamuuseumil kavas mai lõpul korraldada Tobiase päev. Esmakordselt saab muusika avalikkus näha oma silmaga Tobiast Tobiase haruldaste tööde originaalkäsikirju, sealhulgas Joonase lähetamise Ami. Praegu kuulame Joonase lähetamisest finaali. Selle esitavad Pille Lill, Urve Tauts, Peters Svensson, Raimo Lauka, Mati Palm oratooriumikoor, Eesti filharmoonia kammerkoor, Tallinna poistekoor, orelil Ines Maidre. Eesti riikliku sümfooniaorkestrit juhatab Neeme Järvi. Kuuldu oli Joonase lähetamise finaali osa, selle esitasid solistid, oratooriumikoor, Eesti filharmoonia kammerkoor, Tallinna poistekoor, orelil Ines Maidre ja puldis oli Neeme Järvi. New Yorgis elav Rudolf Tobiase tütar Helen Tobias Uusberg on muuseumile saatnud mitmeid oma helitööde noote. Üheks selliseks Ansonatiin Fledile ja klaverile. Teose esimese osa moderaator konspirita esitavad Samuel Saulus vääril Lille Randma. Nii kõlas Helen Tobias tuusbergi esimene osa sõnatiinist Fledile, klaverile mängisid Samuel Saulus ja Lille Randma. Eesti koorimuusika suurkujude Cyrillus Kreegi ja Mart Saarekogud on teatri- ja muusikamuuseumis ühed suurimad, üldse vastavalt 56 ja 43 suutma sisaldavat fondid on ammendamatuks laboratooriumiks eesti rahvamuusika läbitöötamisel. Cyrillus Kreegi kogumahutavus on aukartust äratav. Paralleelselt originaalheliloominguga seadis ta nii koorile, orkestrile klassikute ja kaasaegsete heliloojate teoseid. Kirjutas oma käega ümber neid noote, milliseid pidas väärtuslikeks. Igast tema noodimapist vaatab vastu missioonitunne. Kuulame kahte Cyrillus Kreegi koorilaulu. Kuule valgusest imelist juttu, selle esitab Eesti raadio, sega Korand väejuhatusel ja teiseks missa sirised. Sirtsuke esitab Eesti raadio segakord Toomas kapteni juhatusele. Need olid Cyrillus Kreegi laulud kuula valgusest imelist juttu ja missa sirised. Sirtsuke esitas Eesti raadio segakoor vastavalt Ants Üleoja ja Toomas kapteni juhatusele. Suure hulga loominguga on esindatud muuseumi seinad, Tamberg. Tema üheks säravamaks ootuseks on trompetikontsert loodud 1972. aastal. Kuulame selle kontserdi esimest osa andante allegro esitajaks Timofei toksitzer. Orkestrit juhatab Eri Klas, orkestris on üleliidulise raadio ja televisiooni suur sümfooniaorkester. Nii kõlas Eino Tambergi trompetikontserdi esimene osa andante allegro mängis Timofei toksitzer. Orkestrit juhatas las ja orkestriga, üleliidulise raadio ja televisiooni sümfooniaorkester. Assauwe tornis on ka koht Eesti filmimuusika partituuridel. Nii Eino Tambergi, Lembit Veevo, Arvo Pärdi, Raimo Kangro, Jaan Räätsa siis Lepo Sumera, Erkki-Sven Tüüri ja paljude teiste heliloojate filmimuusika noodid. Praegu kuulama Veljo Tormise muusikat filmile kevade sellest on autor teinud süüdi. Kuulame kevade süüdi esimest osa, kui Arno isaga koolimajja jõudis ja neljandat ning viiendat osa tuisune, videvik ja kevade. See need kolm osa esitab Tallinna kammerorkester Neeme Järvi juhatusel. Kõlas kolm osa Veljo Tormise muusikast. Filmile kevade esitas Tallinna Kammerorkester Neeme Järvi juhatusel. Eesti muusika flöödiester Mägi pöörab sageli oma loomingus tähelepanu eesti rahvaviisidele. Erandiks pole ka tema tuua rahvatoonis flöödi leia viiulile. Teos on pühendatud sammul Saulusele ja valmis 1983. aastal. Kuulame teosest kolm esimest osa. Esimeses kasutab autor Setumaalt pärit rahvaviise teises ja kolmandas osas Kuusalu rahvaviise. Nii kõlasid toovad rahvatoonis autoriks Ester Mägi esitajat Samuel Saulus ja Urmas vult. Maailma kontserdilavadel enam esitatava Arvo Pärdi heliloomingu nõndanimetatud avan kardistliku perioodi, tippteosed olid perpetum mobile kollaaž teemal pea CH esimene TNS sümfoonia ja veel mitmed teosed. Kuulame teost taas teemal PA CH osad dokata. Sarabanud Riczyrcar mängib Tallinna kammerorkester Tõnu Kaljuste juhatusel. See oli Arvo Pärdi kollaaž teemal pea CK mängis Tallinna kammerorkester, Tõnu Kaljuste juhatusel. On tuntud fakt, et raske on ära segada teiste heliloojatega jaan tähtsa loomingut. Selle tõestuseks olgu seekord tema esimene viiulikontsert ja esimene osa sellest mängib lemma arendi. Tallinna kammerorkestrit juhatab Eri Klas. Kuuldu oli Jaan Räätsa veel kontserdi esimene osa esitasid lennuerandi ja Tallinna kammerorkester Eri Klasi juhatusel. Kaks Educati aktiivset sümfonisti praegusel hetkel Lepo Sumera ja Erkki-Sven Tüür. Kuulame Lepasumeralt esimest osa enertšiko tema muusikast kammerorkestrile, teos on loodud 1977 esitajaks ERSO, dirigent Peeter Lilje. Kuuldu oli esimene osa enertšiko Lepo Sumera muusikast. Kammerorkestrile mängis ERSO ja dirigendipuldis oli Peeter Lilje. Minu arvates üheks ilusamaks eesti kooriteoseks on René Eespere kaks jubilatsiooni kammerkoorile. Praegu kuulame esimest osa AW Maater ja selle esitab Tallinna muusikakeskkooli kammerkoor Eevi Espere juhatusele. Nii kõlas Aavemaater René Eespere kahestibilatsioonist, esitas Tallinna muusikakeskkooli kammerkoor Eevee Esper juhatusel. Orelil mängis Tarmo Esper. Küllalt saue tornivaramust on veel kontsertidel kõlama. See on ka need teatri- ja muusikamuuseumi tuleviku eesmärk, et aidata kontsertidele kõlama näiteks maailmamehe, kontrabassikunstniku Ludvig juhti, kontrabassikontsert. Kogu kontrabassilooming võid tundmatu, kust ta Jurnase sümfooniline poeem äik. Kui baltisakslase Heinrich Faizneri trio vioolal, eklarnetele Fogotile või siis Columbias Bogotas sümfooniaorkestrit juhatanud Olav Roots võib pianist Vladimir Patva looming või muusikateadlase Hillar saha loodu. Seda nimestikku võiks viia väga pikaks. Tahame teatri- ja muusikamuuseumi muusikaosakonnas selle lünga täiteks teha kontserdisarja nimetusega avastusi ja saue tornist. Assauwe tornis on tublisti üle poole Eesti heliloomingu käsikirjadest. Teine pool on vabariigi teistes arhiivides ja raamatukogudes suuremate muusikakollektiivide noodikogudes kodu Eesti või väliseesti heliloojate isiklikes arhiivides. Meie eesmärk on koondada müüri kaitse alla võimalikult palju Eesti muusika käsikirju. Koopiad aga võiksid olla laiali üle terve maailma. Siis on võimalik neid kätte saada nii siinpool kui sealpool ookeani. Lõpetuseks jääb kõlama Erkki-Sven Tüüri graafiline leht Fledile harfile. Selle esitavad Raivo ja Eda peaske.