Head kuulajad tänases filmi ilma saates on stuudios kaks hallipäist meest. Mõlemat on sündinud 46. aastal, üks külmal talvel, teine soojal sügisel. Üks on animafilmimaailmas selles suures maailmas tuntud kui kirju koer. Teine on vaid Kihnu saare kirju koer. Tere tulemast, Priit Pärn, mis tunne on olla Eesti filmimaamärk ja eesti filmi elav klassik? Tere värk. No tunne on selline asi, et ega ei saa inimene elada mingi tundega kogu aeg, et ärkad hommikul ja mõtled, et ma olen see ja see kui keegi seda ütleb, noh, ilmselt on hea tunne, aga ma arvan, üldse mingit asjade tegijatel on nii, et see, mis on tehtud selle tulekava juures, soojendamine head ei too, et peab nagu juurde tega. Sinu filmid on väga mängulised ja kui sa lubad, siis üks korralik raadiosaade on ka üks mäng nagu elu üldse. Ma tahaksin sulle kolm mängulist küsimust esitada, esimene nendest on väga lihtne. Arva ära, kes on see Eesti inimene, kes õppis bioloogiks bioloogi diplomiga, aga töötab hoopis Eesti kunstiakadeemias, millegipärast arvasin, ära saan mina. Nonii, Priit Pärn, miks sa siis sellise rumaluse tegid, et nõukogude riik kulutas sinu peale, kui palju raha õppisid bioloogiks ja ja hakkasid hoopis tegelema kunstiga või ütleme, ma küsiks veel veel täpsemalt, et miks sa õppisid bioloogiks? Sest ühel hetkel ma tajusin, et ma kunstnikuks õppida ei taha. Ja siis pidi ta avaliku ja see valik oli bioloogia, kui vana sa olid siis kui selle valiku langetasid, kas oli 65? Ma olin siis tähendab 18 ja kas sa varem ei otsustanud juba ööelukutselt? Mina oma rumalusest arvasin juba neljandas klassis, et mina kõlbanalilt loomaarstiks saada professionaalseks vaatlejaks? Jaa, kunstiga seoses ma käisin isegi kunsti Instituut tormitte etavanes kursuslased, vaid need olid konsultatsioonid kaks nädalat enne sisseastumiseksamid ja siis ma sain aru kahest asjast, et ma graafikusse sisse saama tapalt päritud oskustega ja teiseks, et mulle ja ei meeldi, ma ei tahagi sinna sisse saada. Ja ma ei oskagi seletada, miks tähendab, aga ma lihtsalt tundsin, et see ei ole minu koht ka selleks ajaks oli juba see kole juurdeehitus, kui ma ei eksi Tarvase projekti järgi, kes ise õpetas arhitektuuri selles majas sinna Lomonossovi tänava äärde püsti pandud, et see nii kole sulle tundus. Ta isegi ütled kole ja, ja kui need konsultatsioonid olid seal ilmselt tulid sisse ja läksid mingisse ruumi. Ma ütlesin, et ma ei oska isegi seletada, aga ma tundsin, et siia ma ei taha tulla. Nonii, ja sa läksid loodusteadustesse ja bioloogiasse. Ta ei kahetse. Kas see on sulle elus edaspidi kasuks tulnud? On just nii, et on mingid raskuspunktid liiguvad ühest kohast teise ja see aeg, kui mina õppisin bioloogiat siis ringi vähemalt Tartu ülikooli mingi raskuspunkt nagu kandlus, bioloogia, geograafiateaduskonda ja võib-olla see oligi natuke ka meie endisi, meie vaatlen, meil oli mingi punt rajakas. Äärmiselt huvitav elu. Võib olla et nagu õppimine ja sellest tulenev nagu teaduse tegemine oli mul mingil x kohal, esimesel piinlik tunnistada, aga mingil hetkel ma hakkasin karikatuure joonistama teadlikult tähendama, teadsin, seal ei ütle peale Tšehhi sündmus, et peale seda, kui ma sain ta sõbrale Aarne vaigule, sain hea töövahendi, millega joonistada. Ja, ja siis ma käisin samba trennist siis võib-olla mingil ajal oli põhiline eesmärk oli nagu tõmmata nii kaugele kui võimalik selle kotiga suvel talvel. Et jällegi võiks öelda, et nad sedavõrd rumalana halduda, et mingil hetkel oli nii, et kui keegi oleks pakkunud rändajaks tähendab nii kaugele, nii kaua, kui tahad, tähendab oleks piirid lahti. Võib-olla oleks jäänudki maailmarändurid, tähendab, see oli meil, ütleme, Siber oli ja see oli kõike lahti, siis ei maksa midagi. Tähendab ikka sellest, mis kaugemal Pariis tähendab, unistanud siis see tuli hiljem tahaks näha, kas tõesti Londonis? On olemas on, aga see, et olla, ütleme, suuskadega talvel on 40 kraadi, panedama telgi üles, kuskile lumehange metsa. Ja las põdra maha, sööd seda siis teha. Kuule Priit, hoiame sellest käsipuust kinni, Eesti film 100. Ja kui mäng, siis mäng kohe tuleb ka järgmine küsimus. Eesti kutseline professionaal on animatsioonifilm algab helbertugaanovist aastast 1958, kui ta Peetrikese unelm, no ja siis tuleb ott kosmose veel kokku kaheksa väga toredad lastefilmi, ma isegi mäletan neid mõniga koolipoiss Audrus kinos, vaatasime seal rändkinos neid ja kirbud sõid, tollal oli neid palju kinodes ja iga 10 minuti tagant tehti paus. Ja siis helbertuganovi juures oli operaatori abiks Heino Parss ja kunstnikuks Rein Raamat ja see oli siis aasta 58. Vahemärkusena niipalju Konstantin Päts suri aastal 1956 Buraaž, kas kaks aastat enne Peetrikese unenäo ilmaletulekut? Minu järgmine küsimus on see, et kas Konstantin Päts võis olla kuidagimoodi seotud Eesti animafilmiga ja kas ta võis kõige esimest animafilmi ka näha, olgugi et ta kaks aastat enne Peetrikest unenägu ära suri, et sinu kui sürrealismi käest see on päris kohale niimoodi küsida vihjat kutse uku peale või? No ja hakkad juba lähemale jõudma, aga kuidas siis, kas kasvandin päts võis seda filmi näha? Tähendab, kutsu Jukut, tegid. Üks oli meist vist pätsi-nimelisel päts, sugulane, see oli Voldemar Päts, muideks. Ja sa said juba pool punkti kätte. Voldemar Päts oli muideks ju lisaks sellele, et ta tegi esimese joonisfilmi, kutsu Juku, oli ju ka kunsttööstuskooli direktoriks 20 aastat 1000 914934, nii et kui sa varem sündinud, siis oleksid tema koolis õpetaja. Kas sa oled seda filmi näinud ka? Kutse järele on jäänud jällegi muidugi, aga mina ei ole, aga räägi nüüd mulle ka kõigile kuulajatele ka see on üsna sürr film, kuid see hukku on Miki hiir, läheb päris algaja Miki hiir nagu koeraks defarmeeritatakseks. Aga eks need megi mustad kõrvad olemas, ta mängib lõõtspilli. Ma nägin seda 2000 2003, hästi, animatsioon. 70 Me tegime Turu linnas, tegime nihukese festivali. Kas see film võib-olla Miki hiirest mõjutatud, sest muide siis olemas ei ajanud muidugi kohalik mingi nihuke? Jah, tähendab ütleme, kehvalt nagu maha pandud. Aga noh, ilmselt oli Miki kandis nii kõva malli ette, et peaksin midagi nihukest olema. Ja ta mängis lõõtspilli, seal olid need laulutekstid ja siis ta käis-põrgus ja ma tea, kas läheks ta läbi, ütleme Essaznetsest Harjumaa jäi, kahtlen. Dokumentaalfilmitegija siis teed filme ja puha, eks ole, aga oled nagu väga oma valdkonnas kinni ja ma ei tea, kui palju sina näiteks üldse dokfilmides tead, minu teadmised animafilmist on nagu, ütleme noh, Kuu tagumisest küljest mõningaid olid sellised verstapost ja siiski nagu meenub, et minu meelest olid animafilmid, enne kui illumeerid oma selle dokfilmi tegid inimeste väljumine nende tehastest ja rongis naine sea seal ja tulid need joonistatud niisugused, mida ei ole, kuhu panna see piir, eks ole, need masinad, kus käsitleb mingid asjad, praksin, fraktilisendaskonnas hoobid, kus optilise efektiga pandi joonistus alligi mingi asi, noh ütleme jookseb hobune või keegi hüppab selgelt. Optilised trikid, need kõik põhimõtteliselt olid ikkagi ütleme, tsüklid me põhikooli. Ma mäletan viiendas-kuuendas klassis ka gladesse, joonistasime niimoodi lehekülgedel peale siis kiiresti lehitsedes siis asi hakkas liikuma flip OK tähendab kus lapata ja põhimõtteliselt see, see ei pea olema tsükkel, kui sa jaksad teha niivõrd paksule. Tähendab, see võib olla täispikk film, Anslan endiselt mage, lapata pöidlaga Moskva filmiinstituudis, ma mäletan seda, et Stanislas seda röövitš. Aastal 1911 oli teinud krolovi valmi rohutirts ja sipelgas aineta sellise nukufilmi ja päris vahva oli seda vaadata teda loetaksegi nukufilmi Eriks tarevidža, ta tegi nagu päris palju neid asju tal hiljem olid seal noh, tegelast oli, mingi rebaseraamatut on tehtud, aga, aga putukat animeerist tegi nüüd putukaid panime nagu liikuma. Ja siis nagu üldiselt arvati, et neutraliseeritud putuka detan, pani putukad, näitlejad, need olid lähivõtted siis putukatest, mida ta surnud putukatest, mida ta siis liigutas? Olid ikkagi, olid vist tehtud putukad, mitte päris putukad. Aga kui me nüüd oleme ikkagi selle animafilme ajaloo juures, siis pärast esimest maailmasõda tuleb Miki hiir, Donaltak ja ja terve laviin Disney stuudio. Kolmekümnendatel aastatel tulevad täispikad, animafilmid, tipp jõuab sinna, kui tuleb lumivalguke ja seitse. Ja see muusika seal ja mis, mis vallutab maailma. Aga nüüd tuleb ka kohe üsna minu kolmas küsimus, et kui ta on saavutanud mängufilmiga sellise võrdse, kuidas öelda võimu siis pärast teist maailmasõda tulevad neli poissi, kes keeravad kogu selle käru uppi ja teevad ühe sellise filmimis mis animamaailma muudab hoopis teistsuguseks. Ja siis on juba tegemist selle paadiga, kuhu viskasin siis hüppad, et kes on need neli poissi, kes keeravad animafilmi hoopis teisele kursile? No Ma ütleks, et vist seal on neli poissi keerulisem protsess. No üks mees oli küll, režissöörid on neli poissi olid abiks ja nende loomingu põhjal oli kas lopitsiid sellest küsimusest ka punkti või ei tahagi noppida. Kas sina oled minu arust kosmoses seda filmi näinud, mida ainult kaks või kolm korda Tallinnas näidati? 70.-te aastate alguses? Sa mõtled kollast allveelaev? Muidugi maomärk, tähendab, see ei muutnud animatsioonimaailmamuutus kohe peale sõda. Ja see on, ütleme paralleel, kui tekkis nii-öelda moderne karikatuur, kus tegelane ei olnud konkreetne karikeeritud persoon või ütleme, stilistiliselt kuvatav ori, Sis koritüübid on küllalt anatoomilised inflatsioon on, et tehtud natuke paksemaks, nina, nina pikemaks, aga nad on põhimõtteliselt anatoomilised inimesed. Peale sõda, teist maailmasõda, tekkisid sellised asjad, karikatuuri ilmus nii-öelda väike inimene. Ema nüüd päris kindel, et see asi üks asi, mida ma tahaks nad kuuride, kui aega oleks. Kumb oli enne nagu karikaturist. Ilmselt Steinbergi peaks mainima Saktsioonistama selliseid noh, küllaltki geomeetrilisi lamedad inimesi. Ja viiekümnendatel toimus Ameerikas inimesed, kes olid algsed Disney stuudios, need tulid ära ja see oli tugevalt saamimaailmale suunatud, hakkasid tegema neid mehikesi. Ühesõnaga kui Disney seal oli, tal oli, kui palju töötajaid see persoon liiguks noh nagu päris lamedalt, kui ka kolmandas, muutes sügavuti, tähendab, et oleks plastiline, et liikumine oleks realistlikum kui ristlik liikumine. Isefilmid on hästi realistlikud, selles mõttes, et see lugu areneb väga loogiliselt ja põhjus-tagaloost, eks ole, aga ma ütleme praegult, ma räägime veel nii joonistusstiilist kui sellega seotud animeerimise stiilist. Seal oli see, et see liiguks nagu päris, aga veel vingemalt tähendab nagu jalg veniks, sealt statsias kuist, novaator teadmised tähendavad, et kui põrkab kuhugi, läheb lamedaks, läheb teistpidi, venib välja ja selle vastureaktsioon oli, et keskendumine sisule. Reklaamide puhul oli vaja kiiresti anda edasise sõnum. Ja nüüd seal persoon taandati põhimõtteliselt märgile sümboliks. Jah, ütleme tan, sümbol, märk, tähendab, see on kõige suuremad lihtsustused, on peaaegu see, mis nagu on WC ukse peal mehe märke, naisel märk, eks ole, kolme. Võiks öelda seda, et animafilmi kujunemisloos on ka nagu kunstiajaloos üldse, et kuni sellise realistliku romantilise perioodini on taotlus, et saada võimalikult realistlikku ja võimalikult äratuntavat kujutist maailmast ja inimesest ja siis pärast seda tuleb selline liikumine abstraktsiooni ja sümboli ja, ja ütleme, metafoori suunas ta päris nii ei ole, sest ütleme, kui võtta nüüd, eks ole, noh, nii-öelda see suur film meelselt olid lumi, Jeerid, eks ole, need on nagu dokfilmi isand, võiks öelda meil ees, eks ole, meil ees on vastupidi mängufilm mängu mõtles välja kõik need nagu nipid nagu peale ja le mansi alusel tunneli ehitus tema 100 aastat, enne kui sa otsid, eks ole, et animatsioon oli, oli juba mingil määral paralleel olemas. Ja roopas arenes väga tugevalt ühesõnaga just nimelt abstraktne suund. Loskafišinger ja kompanjanikes sugu, aktiivne kujund, mis mis liikus, millele arendati eritehnikat, kuidas ta liikus, kuidas ta oli seotud heliga ja suund muutus äärmiselt marginaalseks just seoses seoses teise maailmasõjaga. Suur osa neist emigreerusid Ameerikasse ja nad said tööd Disney stuudios või, või sarnases stuudiotes, nad hakkasid tegema seda, mis Ameerika kartoom Ameerikas, teine suutse, naljakaid sketše jahja turul, eks ole, et, et võimalikult palju rahvast tuleks jaotama, eks ole, Ameerika filmid on alati niisugune väga tugev kommertsiaalne alge olnud. Veel Ameerika filmi, need, kes tegid seda abstraktset filmi, need üritasid leida raha, mingitest keegi metseen või sponsor ja nii edasi, et Nad kuigi olid ka väga edukaid, et nagu filmi näitasin öelda, aga sellest poleks iialgi saanud nihukest massimagnet. Kuule, Priit, aga me oleme ühe põlvkonna mehed ja ja ma olen üsna kindel, et ju sinagi püüdsid siis kas BBC-st või Ameerika häälest kuulata biitleid ja ja ma mäletan, et eestitelevisioon üks esimesi nõukogude liidu territooriumi telejaamasid, kes üldse biitlitest mingisuguse saate tegi, seal olid ainult fotod vist nendest ja paar laulu ja ja siis, kui lõpuks ja kollane allveelaev jõudis kosmosesse küll palju hiljem see oli, kui seal seitsmekümnendatel seal aastatel see oli, pakuksid, see oli 70 x, võib-olla midagi taolist, film ise on tehtud 68, seal suhteliselt värske. Jah, ja ma ei tea, kust see luba siis saadi, aga seda tõesti ainult briti kultuuripäevad Tallinnas, kui ma õieti mäletan, disko mitte väga ei tahtnud, aga lihtsalt pidi seda näitama, vist näidati sama palju Moskvas kaks korda kaks korda Tallinnas ja sellega oligi kõik. Sa olid seal saalis, ma olen üsna kinni ja, ja siis ma ei olnud animatsioonis veel. Ja see oli, ütleme, niukses silmi avav tunne ja nii nagu sinagi ütlesid, et noh, et räägiti, et enne enne kollast talule päraskonnast allveelaeva. Tähendab see määratlus ei pidanud nagu ajale vastu. Tähendab see oli nagu lähiperspektiivis oli kollane allveelaev, oli midagi suurt, aga ma olen päris pikk aeg, kui ma nägin teda uuesti ja teatud filmid, mis püsivad elus teatud sõlmides püsivad muuseas, kui vaatad, see on sügav pettumus. Muide, mul on siiamaani silme ees episood, mis meenutab olisi imedemaalt ja see, kuidas üks tegelastest iseennast alla neelab ja nii edasi, et see on nagu eluks ajaks. Need on, ütleme, sellised nipid, mis ütleme, kui sa oled animafilmitegija, siis, siis need ei ole nii üllatavad enam. See oli selle. Rain, mis toodi massiivselt animafilmi, aga meie jaoks olnud ajast ees, sinu muidu ei oleks, ma arvan ka? Ei jah, see oli äntsijadelman, kes oli selle peakunstnik. Paljud hakkasid järel tegema seda pikkade jalgadega, laiade pükstega, tähendab sellised noh, et see oli nagu, nagu, nagu peab nii tegema, see oli, avaldas mõju. Aga nagu distantsi pealt vaadatuna on ta küllaltki eklektiline film ja need, see, mis lõi nagu ninast välja, siis ei ole säilinud ja ta ka animatsiooni aelust, ta ei ole niukene verstapost ja samal ajal needsamad efektid, mis seal olid, panid mõtlema ja, ja ma mäletan, et tol samal õhtul hakkas nagu kainenemine tekkima ja järele mõtlema, siis kas või seesama tegelane, kes iseennast alla neelab, c5 mõtet sinna, et inimesel on kõige suurem vaenlane ta ise, ta võib iseennast kõige kergemini ära hävitada. Kuna me siia kollase allveelaeva juurde jõudsime, siis muusikavalik tänases saates on meil otsustatud. Mis sest, et meie mõlemad oleme 66 kollases allveelaevas on ju üks leitmotiividest, kui ma olen 64. Priit Pärn, sina tulid animafilmi siis 70.-te aastate keskel ja kõva Su esimest filmi nägin. See oli siis kas maakera on ümmargune, kuigi seal Lenne üks väiksem film, aga, aga see on niisugune juba väga küps meistriteos. Enne ei olnud väiksemad silmi ei olnud, see oligi esimene seal või tähendab maalin. Tüübikunstnik kilplaste kahe raamatu film, jah, ma olin. Töötasin endiselt bioloogina, aga ma tegin talle tüübi, disaini kilplastele ja rublikule, aga esimene iseseisev oli see ümber maakera minek 76 kutsuti mind stuudiosse. Nende tingimusel oli, et ma teeks ühe filmi, kutsuti režissööriks. Et ma teeks ühe filmikunstnikuna tähendab koha peal, mitte et ta on nagu nad sinna ja see oli Paavo Bastiku. Ja täitsa tegin, kas maakera on ümmargune, see oli minu andav, jah. Selles Sul suhtes on õiged, see on minu enda nagu autorifilm on siin. Ja seal ma küll märkasin seoseid kollase allveelaevaga ka. Aga vahel oligi kollane allveelaev, seal ei olnud muud seosed seal. Noh, eks ole, ilmselt praegu ollakse nagu ei saaks teha. Kaader sõidab läbi sama, õige disainiga kollane allveelaev, jaan nagu fraas muusikat. See aeg sai lihtsalt tutta, tähendab, keegi maksnud selle eest midagi. Kollane allveelaev veel kordan, ei olnud mulle mingi iidol, mul olid, kui ma tulin stuudiosse, täpselt, teadsin, mida ma tahan teha tulles Rein raamatu juurde tööle. Sa jäänud tema juurde kauaks Ma olin lepinguga tööl, tähendab, ma tegin, tegin tüübi disaini, see tähendab, et ma mõtlesin välja need tüübid. Tegelikult kaks kunstnik oli Kaarel Kurismaa oli stuudios tööl, Karl tegi foonit ja värvid tüüpidele. Ja noh, entusiastina pakkusime ka mingit ideid, aga nad üldiselt ei läinud läbi. Kuule, Priit, aga kas siin võiks võrrelda siis rumeenia kunstniku pronkuusiga, kes läks Rudeni juurde õppima, aga tuli varsti ära ja ütles, et, et üks puu ei saa teise puu all suureks kasvada, nii et sa võiksid, ei hakanud seal Tuganovi Pareiega raamatuorjus niimoodi selguma, otsustasid ise päikese asuda, ma ei ole kellegi juures õppinud, tähendab, ma olin, noh, ütleme, koostööpartnerid, noh, ma tegin, tüübid, ma ei, ei töötanud stuudios, ma tõin, et nagu sinna käisime, samas vähendab tegin ka kaadri paiguta, tõsi, tegin. Aga mis see siis tähendab, kuidas, kuidas sellest aru saada, nii et sul elus õpetajat ei ole, sa oled täiesti nagu iseseisvalt seemnest peale kasvanud selle päikese all ja saanud Britternaks. Tähendab, võib-olla see on ongi üks minu suur pluss, et ta, mul oli taust, kui ma tulin joonisfilmi, ma olin karikaturist, ma olin teinud ütleme, 68 oli, kus ma noh, põhimõtteliselt teadsin, mida ma tahan teha ja kui ma vaatan neid pilte, eks ole. Ma võin, ütleme, selle joonistusstiiliga võib-olla mitte rahul olla, aga nagu mõtted on, noh, ma kirjutasin, samal ajal kui ma tulin animatsiooni, siis ma olin nagu karika turistina valmis esik. Ja seal olid mul Selged eeskujud, need järsku tulid Tšehhist, Poolast, mingil määral Prantsusmaalt, see oli seotud sellega, mida oli võimalik kätte saada. Härra Pärn. Kas sa tead, missugune on minu lemmik puu? Lemmikpuu on? Tamm ei ole pärn jah, tarn ja teadmix. Seal on ilus puu Pärnust mees peabki olema pärnasõber, aga mitte ainult. Põhjusi on palju, üks põhjus on see, et ta elab väga vanaks ja loodus on andnud talle mitu sellist omadust, mis võimaldab tal elada vanaks kuni 500 aastat. Pärnumaal on siiamaani elus veel sellised kuulsad Kai-Mai-Triinu või mis nad on need kuulsad kolm pärna, eks ole, seal Pärnu-Jaagupi ümbruses. Ja siis tähendab ta, kui ta vanemaks läheb, siis tema tüvi läheb seest tühjaks ja ja ta hakkab palju painduma, noh, annab nagu nagu tuultele järele, aga mis tema peamine omadus on see, et teda võib üsna palju tagasi ratta ja tal on pungad igal pool ja ta ikka elab ja ta võib isegi olla kännu pealt maha lõigatud ja sealt kännu pealt tulevad uued võsud ja ta elab ikka edasi. Et kas sind on tugevaks ja iseseisvaks teinud just see nõukogude aeg, kus karika turistina töötades kindlasti sind ka palju nussiti ütleme, kes tegid endale põhja alla, kuskil välja jõudsid, see tähendab, et et sa said seal hakkama, et sa ei jää nagu all, ma arvan, et et üks oluline moment, mis aitas nagu ellu jääda, oli sport selles suhtes võib-olla nagu kultuuriinimeste seas, siis olin nagu erandlik. No näiteks just see aeg, kui ma tulin, olin juba kaheksakümnete algus, olin tan filmis tööl ja siis juhtus nii, et ma hakkasin tegelema nagu tõsiselt pikamäesuusatamisega seotud sellega sa küsid, kuidas elluannetes mind huvitab, see just tähendab sinu loomingut, müsiti minul loomingut, Necity, aga mul oli paralleelne elu tähendabki öeldi, et ma pean selle ja selle välja lõikama seal Ma lõikasin, teinud ta, vaatasin aknast välja, vaatasin, et ahaa, et täna peaks nagu sinist alla panema. Tähendab, ei muserdunud lind, ma võtsin ka seda nagu sporti. See on, mitte saate teha, kuidas lõigata, mida näiteks noh, kolmnurga puhul Moskvast öeldi, et need on mu lõikama välja kaheksa minutit, film oli 18 minutit. Aga et me lõikama välja kaheksa minutit, ma mõtlesin ta lõika taotlesime su filmi näitama, et nad ei huvita, lihtsalt töötanud töö rõõmustavalt. Stuudiole oli mul hästi välja lõigata, kas neile ei meeldinud see, et üks mees on Viktor ja teiste nimed on Eduard ja ma arvan, et sina peaks küll teadma, kas kraatet loogikat seal ei olnud, eks ole, keegi leidis, et et kui sa Kalloigadesse kaheksa vaatad, siis on. Ma ütlesin, et seal filmis solvatakse Nõukogude naist, seal näidatakse naist sihukeses valguses niuksed asjad, kooni vahed öeldi, tähendab, et kaks meest on, et üks on ahjualune ja teine istub laua taga. Ja neil ei olnud konkreetseid nõudmisi süda välja, lihtsalt kaheksa minutit peab välja lõikama. Võetakse vastu, eks ole, see oli mingi tootmisrahadega seotud ja siis läks nagu mitu kuud, nad ajasid mingit asja ja tehti kompromiss. Kompromiss oli nii, et ma lõikasin välja poolteist sekundit. Silmi ei saadetud. Kas ta pole iialgi kuskile välisfestivalil saadad? Jube kahju, ma arvan, et see oleks teinud puhtalt vesise päästjana aasta 1982 täielik stagnatsiooniaeg piirid kinni ja filmis on ju otsene vihje, et tuleb kutsumata külaline, kes eestlaste toidulaua tühjaks sellise struktuuriga filmi tähendab. Sellise nagu. Ka ütlemisena visuaalne pool, seda filmi tellitakse siiamaani, nagu näidatakse, tähendab see film ellu jäänud siis ta oleks nagu festivalidel teinud, lihtsalt puhtalt saadetud kunagi ei saadetud, sellepärast et üx eestlase film ei olnud ette nähtud, et see kusagil nendel aastatel võidaks, auhindasid, muideks Paul Kerese ka oli, see oli, seal ei tohtinud võita. See oli jah ka, ütleme äravase puhul, eks ole, jalgrattasõidus oli ette nähtud, et ta ei tohi võita, peab teiseks või kolmandaks. Maailma üks olulisi festivali, ütleme seitsmekümnendatel oli varna ja varasel kirjutamata reegel, et nõukogude film võidab peaauhinna või jagab seda, et tema bulgaaria filmiga minu ja teeb trikke, sattusin sinna juhuslikult, sest Moskva saatis selle klausliga, et väljaspool võistlust festival otsustab. Ja nad panid selle võistlusprogrammi. Ja mina sattusin juhuslikult, sest Tuganov pidi sõitma, aga Tugana veel ei olnud vist aega. Ja Ma sain Tugana asemel sõita ja sealt tulid INF riistad, see liigub väga kõrgele kohale. Angelesi võeti Moskvaga ühendust või sealt öeldi, et see on küll nõukogude film, aga mitte see. Need talle anti lõpuks parima lastefilmi auhind. Aga seda auhinda ei antud kätte pidulikus saalis koos teistega vaid hotelli fuajees pisteti kätte, aga seda me mõlemad tundsime neil Alusketel aastatel, et me oleme lihtsalt, et nagu mingid väikesed malenupud väljalegi, selle hange, küsimus, kuidas seda võtta, kui seda võtta nagu sporti käin nüüd nüüd jäin mina alla, eks ole. Aga üritame, noh, aeg maha või põhimõtteliselt lastefilm tahab, sellega olid kõige suuremad probleemid sealt pidi lõikama, lõikama lõikaal. Eks ole, et kas langeda musta masendusse või vaata taha, et teame, et ma seda musta masendust. Aga ega see sinu tagasilõikamine ja, ja pügamine ei olnud ainuke, noh, mulle tuleb meelde 78. aastal Avo Paistiku tehtud film ja mis oli punast värvi ja siis kogu maailma ära imes enda sisse. Sellest sümbolist saadi küll Moskvas üsna selgelt aru ja ma ei mäleta, mis sest filmis sai, kuid plastik minu teada ikka seda filmi uuesti tegema ei hakanud. Seega mis nagu legendideks aetud mutrivõti oli punast värvi ja see oli ümber värvida. Ta on noh, üksikud niisugused asjad, aga ütleme, lihtsad asjad, aga ma tean nii, nii palju häid lugusid, mis juhtus kovskinos tähendab seoses nagu filmide üleandmisega kahtlemata tead ka sina oma filmil väga koomilisi lugusid. Üks Mu kolleeg Armeeniast, härra, see on, kelle kohta öeldi kuskil esimehe poolt, et teie film tuleks põlema panna. Aga see on, tõusis püsti, ütles niimoodi, et seltsimees, ma ei mäleta, mis ta nimi oli. Dollalkovskino esimees ütles julgetele vastu, et see, mida te praegu ütlesite, on õudne. Te käskisite tema panna elava inimese, sest et see on elav inimese poolt loodud filmi, see film elab. Et seda ma küll ei oleks uskunud ja pärast seda ta ei saanud nõukogude liidus enam ühtegi tööd. Aga ma arvan, et selle punase tolmuimeja kõrvale sobib väga hästi kollane allveelaev. Sinu kõige kuulsam karikatuur on see, kus üks talumees on hobusevankril, viskab hargiga sõnnikut ja ja lause tema suus on, et sitta kah ja ja siis näeme, et üksi ta tükk on väga eesti sarnane. Kas see mõte oli enne sul olemas või või joonistades, ehkki käe alt alateadlikult tuli Eesti kaart välja. Karikatuur on pigem kirjandus kui kunst, tähendab, et see sajutustasid praegu pildi ümber. Kruktuuri üldiselt vajalik ümber jutustada ja selle väljamõtlemine on, on inseneritöö. Sa pead panema paika asjad edasi, see oli sirp ja vasar karikatuurivõistlus, fosforiidi sajand teemadel. Ja ma nagu mõtlesin välja õhtul, see oli ostma, nägin eine murul, see aeg oli väga kiire. Mõtlesin, et ei viitsi vist joonistada, hommikul joonistasin selle ära. Nii et ma ei pea seda ütleme omadest karikatuuridest millekski eriliseks. Tali, ütleme kohas ometi sellel väikeseformaadilised pildil oli üsna suur tähendus ja ja tal oli üsna suur jõud eesti kujuntali täpne kujundatakse aktsioonist jänese iseteadvuse kujundamisel. Karikatuur pürgina tähendab, et ta ei ole nii, nagu ütleme, päevalehtedes on päevapoliitika, karikatuurid on, seal on, on allkirja, allkiri selle pildi peal, keegi ütleb midagi rinna peale on kirjutatud sotsiaaldemokraat või midagi oma laba, enamasti tähendab see, et mingi asi kujundeni arendada, et sa saad aru sellest. Kontsentreeritud asja olemusest. Autor Taistani käest küsiti, et kuidas ta oma reaalset mõtet fikseerib, et et oletame, et on autos või lennukis või, või sööpale väga hästi, aga siis tuleb geniaalne mõte. Ja mis ta siis teeb, kas ta haarab kohe märkmikku või oma manseti peale, kirjutab selle üles ja ja siis mõttesse ja vastas lõpuks, teate, geniaalsed mõtted tulevad nii harva, et ma lihtsalt pean meeles, aga sinu filmid kubisevad geniaalsetest episoodidest, et kuidas nad sünnivad ja kuidas sina teadvustad. No ütleme, elu ilma Gabriella Farrita ma kirjutasin seda kuskil 10 kuud ja ütleme, maht 44 minutit on, ollakse mängufilmis, oleks kaks tundi, tähendab, see on seda ei saa niimoodi, et noh, ma istun maha või ma kõnnin ja tuleb äkki tee kogu sellest. Mingil hetkel peaks nagu konstruktsioon on valmis olema, aga rool kannab detaili konstruktsioon kannab ütleme neid lõplikke visuaalseid audiovisuaal sarnaseid elemente, mida vaataja näeb. Ja. Peab tegema laua taga peab tegema, joonistades samas jälle ütleme nagu väga hea mulle sobib. Kui sa jooksed, annab, siis mõtled nagu vaatad nagu teise pilguga läbi selle, mis seal paika pannud, taandab äkitselt saad selle, ütleme noh, Algse idee, enamasti need on need, kuidas kaks asja kokku viia mida tudengit õpetanud, palju annet tuleb leida, probleem, siis on võimalik selle lahenduse leida, kus on probleeme, ei ole, siis kas stsenaarium on valmis? Siis sa lihtsalt ei leia, probleem. Tähendab, sõnum peab ikkagi olema filmil ja et mõte, mida sa säilina ma ei räägi, muidugi see on see võib-olla sõnumiga film, see võib olla lihtsalt, tähendab mina üldiselt arvan, et ma alates kolmnurgast olen rääkinud, lugusid mul ei ole, noh, on väga mage teha tööd nagu poolteist aastat pikad päevadeta ühte filmis on sõnu lihtsalt seina peale kirjutatud sõna. Film ise on see sõnum, sõnum ka sellest, et kuskil on inimene, kes mõtleb nii, see oli võib-olla mis, mis hoidis käigus nagu nõukogude ajal, et kui ma sain selle filmi valmis ja see oli mingi absurdi lugu, sa oled jaburad, naljad ja nii edasi. See sõnum oli, et kusagil on inimene, kes tegi selle inimese, kes mõtleb teistmoodi pluss kui me räägime filmist. Et sellesama süsteemi rahadega suutis ta selle teha. Järelikult lootus elab, see oli sõnum, mitte mitte sõnumit, vorstipoes ei ole selleks mõistetavalt poodi minna, et näha kas sa tunned ka, kui saab filmitööd, et sina kui eesti elav klassik või võib-olla võtame natuke maha, et ütleme noh, Eesti inimene, kes oma rahvamaa pärast muretseb, et sa püüad sellised lood leida, mis räägiksid noh, kas meie saatusest või meie võimalikest tulevikuvariantidest või või paneks kusagil mõned hoiatusmärgid, et ärge selles suunas minge ja teejuht ja valgustaja püüad olla? Ei, kindlasti mitte ajaks. Sest see ei ole nagu ühelt poolt, see ei ole minu keel, mina ütleme erinevalt paljudest filmi tegijatest, ma ei ole enda jaoks nagu tähtis isiklik pateetiliselt, tähtis isik, et ma nagu ütleme, võib-olla võrdleks Tarkovski käega seisab mäele kuulutab, eks ole, ta usub ise seda ta teab. Tõde. Ma arvan, et tõde pole olemas ainult selles. Selles valdkonnas, millega ma tegelen, igalühel, on oma tõdeda standardi sul on jah, nii et no minu eesmärk on teha nagu seal pole mingit termin, aga vinge film, see, et noh et kui vaatad seda mõtlema. Et kuidas niisugune asi välja mõelda, mida see tähendab, et seal ei ole just nimelt seal ei ole sõnumit, ma ütlen, et nii on, õige, tähendab ma minna näidata asju tänases saates tuleb välja, et sul ei ole õpetajat, aga samal ajal ises õpetad, oled õpetanud Turu kunstiakadeemias õpetajad, Eesti kunstiakadeemia. Miks sa siis uut põlvkonda õpetad, kui sa ise oled iseõppija olnud ja mida sa nendelt ootad, kas see on väga lihtne naris nad ootavad, et nad kasvaksid, jätkaksid sinu elutööd või peaksid nad Ühel hetkel sinust loobuma, nii nagu siin ennist jutt tulijad rumeenia kunstnik Pranquusi läks ja kasvas, ise tahab, ideaalne oleks see, et õpilane jätkab sealt, kuhu õpetaja Haljalas õpilane läheb sealt edasi. See on ideaal. Panso ütles ka niimoodi, et õpetaja peale tähendab kõige paremini õpilane sellega, et ta ületab oma õpetajat. Jah, ja nii et noh, miks ma õpetan. Ma arvan, et animatsioon on selline animatsioon, mida me teeme. Lühifilm Iseseisev film, see on sihuke õrn taim, mida on mõtet elus hoida ja koolitada uusi tegijaid. Ja minu tegevus kannab seda mõtet, et ütleme, see, kuhu mina jõudsin 10 või 15 aastaga nüüd õpilased jõuaksid sinna, ütleme aasta või kahega, annan neile oma metoodikat üle. Ilusoov minupoolne soov on see, et Priit Pärna istutatud pärnad mõttelises maailmas kunstimaailmas elaksid siiski vähemalt 500 aastat. Palju edu sulle, Priit saigi meie saade filmil, mida juhtis Mark Soosaar.