Mõistes ilma ja inimesi. 24 tunni kaugusele meist lennutunniga kogu selle siis jääb üks Ladina-Ameerika riik, Hondurase. Mõelgem hetke, mis me teame sellest riigist. Ühelt poolt Kariibi meri, teiselt poolt Vaikne ookean, valged katedraali, salapärased indiaanlased, igavesti kaunid mererannad. Kas see ongi kõik, mis me teame, kes seal elavad, mis inimesed seal elavad, mida nad teevad ja mida mõtlevad, sellest saamegi tänases saates teada ja räägib meile sellest maast ning rahvast. Noor naine Kadri lutt, kes elas aasta aega Hondurases ja töötas seal vabatahtlikuna. Minu nimi on Krista taim ja head kuulamist. Tänase saate külaliseks on meil Kadri lutt noor naine, kes töötab siin Eestis tõlkijana, kuid mõnda aega tagasi veetis ta ühe aasta Hondurases Kesk-Ameerikas, Kariibi mere ja vaikse ookeani vahel asuval maal. Kuidas üldse sina, noor eesti naine? Leidsin sellise koha nagu Hondurase otsustasid sinna minna aastaks ajaks. Kõigepealt tere ja tegelikult, eks see oli puhas juhus. Ma olin õppinud varem hispaania keelt ja mõtlesin, et tahaks seda praktiseerida. Ja siis siis ma juhuslikult tegelikult leidsin selle selle projekti. Et just nimelt ladina Ameerikasse see, et sa just oli Hondurase, oli tegelikult puhas juhus, aga, aga kõik kukkus välja nagu väga hästi. Lõpuks. Kuidas see projekti väljaotsimine näeb välja, et sa istud arvuti taga, sa juba siis teab, mida sa nagu tahaksid teha või, või on lihtsalt see sihtkoht, et kuuma tahan. Et mis nagu toimub, no tegelikult ma käisin seal Euroopa vabatahtliku teenistuse kaudu ja seal on see süsteem selline, et peab olema Eestist üks saatev organisatsioon ja siis kohapealt ka üks vastuvõttev organisatsioon. Mina alustasingi tegelikult otsimist, nii et ma hakkasin uurima, millised organisatsioonid üldse on vabatahtlik Eestist välja saada. Ja siis ma jõudsin sellise organisatsiooni nii nagu kontiinesaksin kellega meil siis oli päris pikk, selline suhtlus, et mis mulle paremini sobiks ja millised variandid veel üldse on. Ja siis pärast seda, kui ma pool aastat olin selle peale mõelnud ja nendega suhelnud siis nad pakkusid mulle seda Hondurase varianti ei olnud, nii et helistasin, öeldi, et homseks on piletid ja see tuli natuke ootamatult küll, sest ma ei oodanud seda tegelikult, et mulle öeldi, et no nii, et nüüd kahe kuu pärast on minek päris homme, homme ei olnud. Aga, aga jah, nii see läks ja, ja seal oligi tegelikult teisi teisi variante. Aga ma valisin Hondurases just sellepärast, et et mina ka ei teadnud tuulasest mitte midagi. Ma teadsin, et see asub Kesk-Ameerikas, Kariibi merel ja see tundus mulle ilmselt piisavalt eksootiline, huvitav sel hetkel, et just sinna minna. Ja siis hakkasite mida tegema. No minu puhul tegelikult see projekt oli juba valmis, et Sealse organisatsiooniga oli juba kokku lepitud, et vabatahtlikud tulevad Euroopa Liidust, oli raha taotletud ja oli ka saadud selle jaoks. Nii et mina seda projektikirjutamise poolt tegelikult väga palju ei näinudki. Aga vahel käib see ka niimoodi, et kui, kui on kontaktis saadud selle eesti organisatsiooniga, et siis tuleks leida ka seal kohapeal organisatsioon ja siis koostöös hakata hakata projekti kirjutama. Aga jah, see see etapp minul jäi vahele. Aga kas kuidagi ka uurisid sinu tausta, et kas sa üldse sobida ikkagi aasta aega olla võõras riigis inimene peab kuidagi selleks valmis olema? Ja ei, me me rääkisime ja ma pidin käki kirjutama motivatsioonikirja, kus ma ikkagi pidin põhjendama, et miks ma, miks ma just sinna tahan minna. Et kuna ma töötasin seal noortega ja varem olin töötanud Tartu Ülikoolis, et siis mulle tundus just huvitav see, et et kui ma olin sellises ütleme, formaalses haridusasutuses juba töötanud, et siis ma olekski tahtnud töötada ühes sellises sellises haridusasutuses nii-öelda mis ei oleks nagunii selline formaalne, vaid vaid nagu rohkem vabam ja tegutseks teiste asjadega. Aga kui sa nüüd mõtled sõnale vabatahtlik, siis mida see sinu jaoks tähendab, see tähendab siis nagu ilma rahata tööd või või peaks olema selle jaoks piisavalt majanduslikult kindlustatud, et minna kuhugile aastaks elama või, või mis see nagu on. No nii ja naa, et eks see sisuliselt ikka tähendab ilma rahata tööd. Et see ei tähenda tasuta tööd, kuna tasu tuleb siis teistsugune sealt, kuna see inimeste tänu ja, ja selline enesearendamine oli minu jaoks piisav tasu ka läinud sinna raha teenima. Ei raha, ei ei nagu et naftapuurtornide ja ei saa silla küll teenima minna, et selleks peaks jah, mingid muud variandid olema, aga ei, mul oli mulle stipendiumi, Skatisime sellised kõige lihtsamad elamiskulud. Nii et ära ära sai elatud hästi normaalsed. Tore, nüüd me jõuamegi selle riigi, nii et milline see on tuuras, siis on riik, see on. Alustame võib-olla, sest kliimast. No kliima on muidugi super, selles mõttes, et kogu aeg on soe nagu paradiis, jah, no selles mõttes Hondurase ennast ennast muidugi kaabibki kui, kui sellise troopilise paradiisi na, mida sa mingis mõttes ka on, et imeilusas rannas Nad päikest on võib-olla 360 päeva aastast noh, võib-olla ka mitte. Et seal vihmaperioodidel ikka ka ja siis saab nagu dušist, aga siis Cap praktiliselt kunagi 100 terve päev. Ja muidugi orkaanide maavärinat on seal väga sagedased, et kui mina seal aasta aega olin, siis siis ühtegi maavärinat orkaani ma küll ei näinud, aga on tulemas on väga palju kannatanud Est orkaanide pärast. Ja näed, imeilusad rannad, vihmametsad, pilvemetsad loomad, linnud, et loodus on väga, väga ilus. Ja kliina neile talutav, eestlase jaoks oleneb, kus lasin tegusi kalpas, mis on Hondurase pealinn, mis asub keskosas, kus on mägine ja seal mägedes oli tõesti talutav ja tõesti oli mõnus, et selline täna lõunaks on jah, 30 kraadi päikese käes, aga aga hommikud ja ööd tegelikult on ikkagi jahedad, et noh, sellised meeldivad jahedad. Aga põhjarannikul, seal Kariibi merel jällegi on väga kuum, et seal on, võib ka 40 kraat tulla, teine kord ja selline niiske kuumus, et see ei ole ilmselt väga, väga mugav. Ja siis taimestik vaheldub sama moodi, et oled sa siis lõuna või põhja pool? Jah, mõnevõrra ikka jah. Kui palju sa üldse said ringi sõita, et ei pidanud olema pealinnas ja oma tööpostil? Tegelikult sõitsin küll ringi, et tegin, paar, reisis siis Kariibi mere rannikule, Põhja-siis käisin ka lõunas Vaikse ookeani rannikul, mis on nagu vähem vähem siis arenenud kus on ainult küllakesed ja turiste võib olla väga palju, ei käigi. Ja siis käisin ka Hondurase lääneosas, kus on majade varemed ja reisinendest nendest põhja põhjareisidest tegelikult seoses oma tööga, sest et kuna ma töötasin noortega, siis parasjagu meil just tuli sisse üks grupp Kanada kooliõpilasi selliseid gümnasiste. Ja siis nendega ma olin seal, olin kõigepealt kaks nädalat ühes Hondurase külas, mille nimed laula, Veeme seal remontisime ühte kooli ja siis pärast tegime veel nendega ühe reisiga, siis sinna preemiaks neile, et te olite nii tublid, töötasite nii hästi, et siis teeme ühe reisis põhja põhjarannikule, siis sinna troopilisse paradiisi. Millised on need peamised vaatamisväärsused, Hondurases turismimagnet? Esmalt ikkagi ongi need rannad, et imeilus sinine vesi ja valge, Liivia palmid ja papagoid siis lisaks on veel majade varemed kopanis. Et see on üks, oli üks tähtsamaid majade religioosseid keskusi. Ja seal on siis säilinud väga huvitavad varemed, millest, millest isegi ilmselt on võimalik rääkida nädalaid, ma kujutan ette, et seal tehakse ekskursioone ja kõik on väga hästi turistide jaoks välja mõeldud. Ja siis ongi Need koloniaallinnad, mis on hispaanlaste ehitatud. Siis võib matkata pilvemetsas või siis isegi vihmametsas ja Hondurase idaosas on ka moskiito nimeline ala, kus on nagu tõeline džungel tall serva, et ka sinna tehakse ekskursioone, aga sinna on sinna minek on üsna selline, komplitseerib, et kuna siin häid ideid, et sinna tuleb sõita lennukiga. Et need ongi põhilised tegelikult turistile turisti seisukohast see turvaline maa ei ole turvaline kohe üldse ei ole turvaline, miks, mis seal sees on? Seega muidugi oleneb kohast, et linnades pigem rohkem kuritegevust, sellist noh, ütleme röövimist siis asjad ära röövis, turiste ilmselt ära ei röövita, aga inimröövid on seal ka väga-väga-väga sagedased. Seda tuleb väga palju ette, kohalikud pelgavad seda tegelikult väga. Et aga paraku nii see on ja tundub, et läheb järjest hullemaks. Kas sina puutusid selle pahupoolega kokku? No ma puutusin ja et see oligi, ma olin olnud vist kuu aega tegussigalpase loomulikult mind oli hoiatatud igatpidi, et kuidas tuleb käituda ja kus mitte kõndida ja, ja nii edasi. Aga tegelikult on see ka on selline lugu, et seal ei ole Pole tegelikult selliseid sellist olukorda, et need on ohtlikud linnas ohutud linnaosad, et tegelikult on seal igal pool natukene ohtlik. Siis oligi niimoodi, et ühel heal päeval keset päeva, kell 12 päeval, kui kell üks päeval kõndisin mina rahulikult mööda tänavat ja mind tülitasid kaks relvadega normest ja ütlesin, et andku minna neile kõik oma asjad mida ma siis ka muidugi tegin, sest mul oli räägitud, et ega nemad ei ilmselt ei mõtle kaks korda, et et nad ongi võimelised kohe tulistama. Ma muidugi ei tea, kas neil olid päris relvad või mitte, võib-olla ei olnud. Aga jah, oma asjadest ma ilma jäin ühe korra küll. Ja seda juhtub seal nii kohalikega kui turistidega võib juhtuda ükskõik kus, et, et kui keegi noh ühesõnaga samas, kui jääda rahulikuks, siis on tõenäoline, et midagi väga hullu ikkagi ei juhtu. Et lihtsalt tuleb meeles pidada, et kui tänaval kõndida, siis ei tasu väga selliseid väärtuslikke asju ja väga palju sularaha kaasas kanda. Et kõige rohkem nad on lihtsalt mobiiltelefonidele väljas ja, ja kui see ära anda, siis, siis ei juhtu midagi hullu. Aga millest see tuleb, et seal ei ole siis nagu selliseid ohtlikke-ohutuid paiku, et tavaliselt ma olen kuulnud, et on olemas lummid, kui öeldakse tei sinna ärge minge ka kesklinnas Polul võib-olla mõni taskuvaras, aga mitte röövlit püstolite ei, seal, pigem see nii ei ole, et, et kesklinn on ikkagi päris ohtlik ja isegi isegi ütleme sellises natuke turistikas või natuke venemas hotellide linnas võib juhtuda, et sinust sõidab mööda üks auto, kus korraks tehakse uks lahti, öeldakse, et palun anna oma asjad ja siis auto lihtsalt sõidab edasi. Et ilmselt see ilmselt see politsei ikkagi ei tee oma tööd tõhusalt, kui võiks. Ja muidugi noh, väga populaarsed on ka, on ka eraturvafirmad, aga aga ka nendest ei piisa, et see tööpuudus ja kogu selline sotsiaalne rõhutus ja see on seal ikkagi nii suur, et, et tundub, et osadel inimestel ei jäägi muud üle, kui röövliks hakata. No ladinaameerika seriaalidest on meil ettekujutus, mingisugune, missugune see elu võiks olla. Kui palju see vastab nüüd tõele, mis seal on olnud, kui sa oled neid juhtunud mõnda nägema ja milline siis see eluannet ongi ladinaameeriklased, sellised voolavad rõõmsate ja siis on kuskil tonnid, kes elavad uhketes villades ja siis on vaesed kohalikud. Et rikaste ja vaeste vahe on tõesti väga, suurrikkad on ikka päris rikkad ja vaesed on ikka tõesti noh, ilmselt me ei suuda ette kujutadagi, kui vaeselt on võimalik elada tegelikult. Aga mis puutub sellesse, et kas, kas Hondurases on inimesed tohutult rõõmsad ülevoolavad, siis ma ütleks, et rõõmsad on nad küll. Mul on tunne, et see rõõm, mis tuleb sellest, et nad ei tea kunagi, mis homme võib juhtuda, kas tuleb, tahan või siis võisid teda röövitakse või röövitakse ta üleni täiesti ära või juhtub veel midagi hullemat. Et ja seetõttu nad ei saa endale lubada lihtsalt seda, et natukene võib-olla masendavad, mõnikord, aga ülevoolavat ma ütleks, et toidud on pigem pigem tegelikult häbelikud. Pigem nonii ikkagi olnud, et muidugi mulle hüüti tänaval kogu aeg midagi järele ja tähelepanu oli palju, aga niimoodi, et keegi muga tegelikult tõesti tuleks juttu ajama või kohe sõbraks hakkaks, et päris nii ei olnud, et ma pidin natuke ikkagi enda poolt ka initsiatiivi üles näitama. Ja siis on muidugi on väga avatud ja rõõmsad ja sõbralikud ja jutukad ka. Mis keelt seal räägitakse hispaania keelt, Hondurases räägitakse hispaania keelt, seal räägitaksegi muidugi teisi keeli, et on ikkagi veel säilinud mõned indiaani murded natuke näiteks Lenkad ja mis kiitod. Ja siis põhjarannikul elavad ka Karifunad, kes on siis Hallaste ja mustade orjade järeltulijad, aga kellel on ka oma keeli omad kombed ja kes praegu üha rohkem ikkagi püüavad oma kombeid, ei oma sellist eluviisi seal säilitada ja oma tantse ja laule. Seal on indiaanlaste küllakesi, aga, aga mitte päris nii, et et nüüd oleks päris nagu reservaadid või nii et on teada, et jah, mägedes indiaanlased elavad aga täpselt või mis, et see on nagu natuke selline segane? No räägi, milline on seal usk ja elukorraldususklik ja nad on vägevuslikuna, ta enamik on katoliiklased. Et kas vist võib-olla isegi kuni võib-olla 95 protsenti või 90. Ja usk mängib päris suurt rolli, et vahel muidugi mõlemad kõik väidavad, et ah ei, et tegelikult me ei ole üldse usklikud, aga vahel mul on tunne, et nad ei saa ise arugi, kui palju ja kui suurt rolli suusk tegelikult nende elus mängib. Kui palju see on nende väärtusi ja nende nende arusaamu elust mõjutanud. Aga see, et inimesed käivad pühapäeviti kirikusse, on väga tavaline. See on justkui justkui mida, midagi, mida mina iseenesestmõistetavalt tehakse. Hondurases suuremad pühad, kõige suuremad on, on, ongi kiriklikud pühad, on see samana Santa ehk siis meie jaoks lihavõtted mis küll tegelikult paljude nooremate huntide jaoks tänapäeval lihtsalt on vaba üks vaba nädal, kui on võimalik Enda sõita, sest aprillikuus või märtsis, kuna kuna need liha võtad parasjagu on, et siis on just kõige kuumem periood ka. Ja siis on jõulud. Ja siis on septembris on neil ka see iseseisvuspäev, mis oli ka päris oluline ja emadepäev on väga oluline. Et seda ikka kõik tähistasid. Aga muidu on nagu meil viis tööpäeva ja kaks puhkepäeva jah. Millega seal inimesed tegelevad, peamiselt on seal siis põllumajandusele rõhk või on seal ka ohtralt maavarasid ja sealt tulebki. Kus seal on mõlemaid et eelkõige ikkagi banaanide kohv, aga neil on ka maake, neil on ka mineraale on küll olemas, nad ise küll väidavad, et hispaanlased röövisid enamikul ära siis, kui nad seal vallutama tulid. Aga no ikka on meil midagi neil selle järele jäänud. Aga kust rikkus tuleb? Seda rikkust väga palju polegi. Aga need perekonnad, kes on tõeliselt, no ilmselt siis ikkagi kuskilt tööstusest mingisugune mingisugust värinat seal ajavad. Ja muidugi narkootikumid ka, et Hondurase jääb ju Kolumbiast USA-s täpselt selle narkootikumide tee peale. Ja siis seal seda moskiito džunglites siis pakendatakse ja töödeldakse seda, rääkisid sulle siis kohalikud nuia. Mis elu see on, seal olid nad ise selle korraldusega rahul, et nende riik on natukene ebaturvaline. Absoluutselt mitte absoluutselt mitte, et et nad ikka üritavad seda asja seal parandada, aga, aga kuna need poliitikud ja kogu see kogu see on seal nii nii korrumpeerunud ikkagi et siis on see väga raske. Et võib-olla vaikselt ikkagi uued põlvkonnad peale tulevad, võib-olla midagi hakkab seal muutuma, aga, aga raske öelda. Nad ise loodavad küll. Nüüd me jõuamegi selle uue põlvkonna, ehk siis need noored, kellega sina seal kokku puutusid, milline sinu päev seal välja nägi ja kus sa seal siis olid ja keda sa nägid? Et minu töö noortega seisnes suuresti selles, et ma, ma valmistasin neile ette koolitusi, siis viibisin ise ka nendel koolitustel sest et asi ei olnud võõras, on selline organisatsioon, mis tegelebki vabatahtlike vahetusega, et võtab vastu välisvabatahtlike lapsis välja Undurasest ka kohalikke noori. Ja ma tegelesin nii nendega, kes, kes on tuurasest välja läksid, kuigi nendega, kelle, keda me siis vastu võtsime. Ja noh, siis oligi, et tegime neile sellise, selliseid nagu ütleme, silmaringi avardama, et mina ütleks koolitused kuidas on, kuna enamik Hondurase noortest läks Euroopasse. Et kuidas on elu Euroopas, et mismoodi, mismoodi siin asjad käivad, et nad päris šoki saaks ja et natukene rohkem teaksid, mida Neltsinud oodatakse. Et nad ikkagi peavad olema natukene rohkem triksistraksis kui, kui seal keeleoskus, neil on hispaania keel, hispaania keel muidugi tegelikult need noored, kellega ma töötasin, ongi rohkem sellisest ülemisest klassist või et nende vanematel üldiselt raha ka ei olnud probleeme, see tähendab seda, et nad olid käinud tasulistes erakoolides, kus õpetatakse inglise keelt päris heal tasemel. Nii et inglise keelt vähemalt pooled neist oskasid. Ja nemad siis siirdusid sageli kuhugi mõnesse muusse Euroopa riiki, kus saab mõnda muud keelt õppida, on üks, Prantsusmaa oli väga populaarne, kuhu nad väga tahtsid minna alati, ja noh, Saksamaa ka. Aga siis olid ka muidugi, et kes ei olnud üldse inglise keelt õppinud, et siis nemad nendega inglise keeles ei olnud võimalik suhelda. Aga kuna mina hispaania keelt enne ikkagi juba mõnevõrra oskasin, et siis, siis ma isegi isegi ei üritanud eriti inglise keelt rääkida, vaid pigem just rääkida võimalikult palju hispaania keelt, et nad on väga, nad on väga sallivad, kui keegi eksib, hispaania keeles meeldib, kui nende keelt õpitakse ja nad on alati valmis seletama, nad on kannatlikud. Naerma ei hakka, täheldasid valesti küll, aga see nende naermist ei tohi tõsiselt võtta, et nad naeravad. Nii kui nii. Kui sa võrdled nüüd Hondurase noori ja meie noori on meil vahet üldse? Nojah, võib-olla on pisut, võib-olla, võib-olla on Eesti noored natuke rohkem tulevikule keskendunud sest et mina töötasin seal noortega, kes olid kas just gümnaasiumi lõpetanud või siis või siis käisid ülikoolis. Ja, ja nad olid, elasid rohkem tänases päevas, et Eesti noored võib-olla mõtlevad rohkem tulevikule, et kuidas karjääri teha ja mismoodi kõigele sellele, kuidas saada parem haridus, aga Hondurases noh, see on seesama, et elame tänaja. Homme tuleb siis, kui tuleb. Ja siis vaatame, mis edasi teeme. Aga muidu unistuste elukutsed või oli sellest juttu, kelleks tahetakse saada? Mõnevõrra me rääkisime sellest muidugi ka. Aga, aga ma ütlen jälle, et minu meelest noh, nii palju kui ma eesti noori tunnel, eks ole, et võib-olla ka mul on jäänud mingi hoopis teistsugune mulje, aga aga Eestis võib-olla jah, unistused ka palju paremini paigas, kui seal ongi. Et seal võib olla ka need võimalused panevad piirid, kuna kuna kõiki erialasid Hondurases ilmselt õppida, kas ei saa või ei ole, ei ole lihtsalt mõtet ja, ja USA-s ülikooli saate ikkagi ka rikkamad perekonnad saavad seda teha, aga, aga neid on ainult käputäis. No kuidas sulle tundub, kas Elon klassivahed väga suured, et ütleme, on rikkad väga rikkad, siis rikkad ja siis lõpuks tulevad need, kes on vaesed ja kõige lõpus siis võib-olla need, kes tegelevadki röövimisega, et endal hing sees. Peegeldub see kuidagi ka noortel noorte hulgas välja? Jah, peegeldub küll, ma arvan, et need sellised natuke rikkama, rikkama klassi lapsed lihtsalt ei mõtlegi nendele nendele väga-väga vaestele. Ja, aga samas olemas ka täiesti keskklass, et päris ainult nii ei ole, et, et kõik ongi kas väga rikkad või väga vaesed, et keskklass on ka täiesti olemas. Aga kas see on ka sõltu nahavärvist näiteks? No ja mida heledam, seda peenem muidugi, aga, aga ei, sellist rassismi üldiselt ei ole Hondurases, et on surve sees, on ka väga lihtne olla välismaalane. Sest nad on ise üsna ikkagi mitmest mitmest trassist kokku pandud nii-öelda, et meil on nii, nii, eks ole hispaanlasi kui indiaanlasi, kui ka siis Aafrikast, kui, siis päris palju ameeriklasi ikkagi elab seal ja, ja ka päris palju Aasialasi mitte, küll nüüd nii tohutult, aga ikkagi ikkagi on mina linn on Oley, mitte nii palju, mitte nii palju, aga ikkagi kohtab. Et seetõttu, et sellist rassipuhtust või sellist latiinod minu meelest väga nagu taga ei aja. Aga pärismaalased oma sellist rida, et meie oleme ikkagi need, kes on siin kogu aeg elanud, ütles indiaanlasi, et need nagu hoiaksid omaette, oleksid selle üle uhked, kes nad on? Nad hoiavad küll omaette, aga vot ma ei, mul ei olnud õnne ühegiga Ühegi sellise inimesega tegelikult suhelda, aga ka need latiinod, kes seal elavad, nemad on ikkagi nemad vastanduvad hispaanlastele väga näiteks ja eurooplastele üldse. Miks nad ikkagi leiavad, et hispaanlased tegid liiga, kui need nii-öelda neid vallutama tulid? Kuigi nad ise, kuigi nad ise on tegelikult ka ju nende järeltulijad, aga siiski nad, nende identiteet on rohkem seotud rohkem isegi kohalike indiaanlaste kui eurooplastega. Me teeme siinide pausi, kuulame muusikat, on tuurasest kaasa toodud ja äkki sa ütled kadril mõne sõna selle kohta, mis nüüd võiks kõlada. No kuulame siis ühte sellist noortebändi, selle bändi nimi on kas see kong, kasko lugu kirjutatud Pilamaks Hondurase parlamenti. Kes on siis selline idiootide klubi ja kes midagi ei tee. Kena kuuleme. Läheme jutuga edasi ning tänaseks teemaks on Hondurase ja aasta aega töötas seal vabatahtlikuna Kadri luts, kes on meil täna saates külaliseks ning lugu, mida te äsja kuulsite, oli siis noortebändi esituses, kes laulis. Kui tobe on nende parlament. Kadri, milline on Hondurase riigikord, on see nagu selline demokraatlik riik meie mõistes? No ja demokraatia on neil küll, igaüks võib öelda, mida tahab, keegi ei kuula, aga jah, ega nagu ma enne ütlesin, et poliitikud on tegelikult väga korrumpeerunud ja ja ei, ikkagi selles mõttes, et neil ikkagi toimunud valimised ja tegelikult nad ikkagi on demokraatlik riik. Aga see korruptsioon ikkagi rikub nii palju, et tegelikult seal oli ka väga palju, ei ole teada, mis, mis toimub ja kuidas need otsused sünnivad. Ja, ja ega inimeste inimeste haridustase on ka nii madal, et võib-olla paljud ei küsigi seal ära, lihtsalt et inimesi, kes oskavad lugeda, on seal küll üha rohkem. Aga ikkagi ka mina kohtusin kolmekümneaastaste noortega, kes lugeda ei osanud. Ja kes ei, ei arvanudki, et nad kunagi üldse lugeda lugema võiksid õppida. Kuigi noh, paar tükki ütlesid mulle teed, ma ikkagi tahaks, et minu lapsed õpiksid lugema, et ma neid ikka sunnin kooli ja sunnin ikkagi lugema. Inimesed nagu rahul sellega, mis, mis nende ümber toimub. Et ei taha ise paremat ja olen noh, lastel võiks, aga, aga saab ka ilma. Ma arvan, nad ei ole sellega rahul, aga samas nad ei, nad ei näe ja ega väljapääs on, nad ei tea, kuidas nad, mis nad peaksid tegema, et on toores, on viimasel ma julgen küll öelda, et vist isegi paarisajal aastal väga paljud toetunud just USA abile kogu aeg, et nad ega nad ja USA-l on ka, näiteks on tuurasest sõjaväebaasid olemas, mis on iseseisva riigi puhul suhteliselt nagu imelik. Et kui palju on tuules üldse iseseisva on, et mul tekkis ikkagi aeg-ajalt vahepeal neid küsimusi ka. Selliste diktaatorit ei ole või presidenti, kes on terve eluaeg võimul, ei ole. Et noh, just oligi selline lugu, et 2009. aastal toimus riigipööre. Et hundid viskasid siis sõjaväe abil omaenda presidendi välja riigist kuna too olevat olnud nii korrumpeerunud, et enam seda ei kannatanud keegi välja. Ja no muidugi see oli rahvusvaheline skandaal, et kuidas on võimalik oma presidenti niiviisi niisama lihtsalt välja visata. Räägiti kohed ja riigipööre, et väga halvasti. Nojah, ilmselt oligi muidugi mingit rahvusvahelist õigust vaadata, nähtavasti jah, nii ei tehta. Aga Hondurase ülemkohus, Hondurase advokaadid ise arvasid, et ei, et võib küll teha. Ja siis, kui mina jõudsin sinna 2010. aasta jaanuaris, see oli just seesama päev, kui seesama president, kes siis mingil hetkel oli, oli ikkagi riiki kuidagi tagasi pääsenud siis lendas iki kontuurasest ära ja asemele astus siis uus, valitud rahva poolt valitud president. Kes on siiamaani juhib seda riiki, kellega tegelikult ka inimesed eriti rahul ei ole. Et olukord on endiselt sama ohtlik, kuritegevus ei ole vähenenud, töökohti ei ole rohkem, et midagi ei ole tegelikult eriti paremaks läinud. No kui sa vaatad tagasi sellele elukorraldusele ja võrdled seda, mismoodi meil asjad käivad, mis sul seal kõige rohkem võib-olla silma hakkas või närvidele käis, et kuidas niimoodi saab, et miks nad ometi niimoodi teevad. Igapäevaelukorralduses oli seal asjaajamist ja bürokraatiat rohkem kui meil või siis vastupidi siukest käega. Olen jah, eks oli ikka selles mõttes, et et igal sammul oli näha seda, kuidas asju tõhusamalt ja kiiremini teha, aga kuna nad ei kas ei viitsinud või osanud väga palju järele mõelda, et lahmisid niisama rohkem, et siis siis sellist selliseid tüütuid asju oli küll, et tegelikult ka minu töös oli sageli selliseid asju, kus minul tekkis selline tunne taga, otsustage nüüd lõpuks ometi ära, aga samas nemad ikkagi tahtsid veel nagu vaagida, kaaluda, mõelda ja lõpuks ei saanud ikka midagi tehtud. Et Hondurase inimene tegelikult ise arvab, ta teeb väga palju tööd. Ta teebki väga palju tööd, on väga palju tööl kohal. Palju seal tegelikult tehtud saab, et see on ka nii ja naa. Natukene lõunamaa mentale absoluutselt ja aga neile meeldibki, nii et võib-olla ei peagi sellist sellist põhjamaist täpsuste kalkust nii nii oluliseks kui, kui, kui meie täpsust ikka, peame oluliseks, et aga kas nad siis nad peavad, neil ei ole. Äkki on see viga, võib-olla tõesti on seal viga? Vabalt võib olla, aga kuna, kuna neil on ka niimoodi, et see päev tegelikult ei ole väga pikk. Et aastaringselt kell kuus läheb valgeks samaski õhtul õhtul kell kuus läheb jälle pimedaks ja niimoodi mõni aastaringselt ja see see on, võib-olla on mingisugune poole tunnile kõikumine, aga mitte rohkem. Nii et kui see siesta sinna veel ka panna vahele, et siis päev päeva oleks nagu veel vähem. Võib-olla sellepärast üks põhjus, miks, miks neil ei ole seda seda kommet välja välja kujunenud? Aga kas nad siis alustavad oma tööpäev, aga sedavõrd varemete jõuaks enne pimedat koju? No minu tööpäev algas kell üheksa ja mis on suhteliselt tavaline, aga no näiteks ülikoolis on täiesti normaalne, et tunnid algavad kell seitse. Just seesama, et, et lähed valges välja, jääd jõuaks enne pimedat koju. Aga räägime sinu kodust, kus sa elasid seal. Mina elasin ka koos Hondurase perekonnaga, mis alguses tekitas minus küll väga palju kahtlusi ja kõhklusi, et kuidas see nüüd kõik ikkagi olema hakkab, et Eestis ma olin ju elanud üksi juba peaaegu 10 aastat, et kuidas nüüd siis järsku järsku nii. Aga ei, meil selles mõttes, et mul tegelikult ei lõpp, lõppkokkuvõttes ei olnudki sellist traditsioonilist perekonda, vaid elasin ühe, 60 aastase prouaga kellega ma väga hästi saime hakkama. Et tema oli oma tütre just saatnud Raplasse Euroopasse vabatahtlikuks ja, ja seal on selline komme, et siis võetakse nagu keegi ikkagi peresse asemele. Eraldi oli see proua, kellega koos ma elasin, oli juba pensionil ja ta oli varem töötanud pangas, nii et ta oli ikkagi haritud inimene. Aga siis parasjagu, kui mina seal elasin, siis tähendab seal pangas ei töötanud, vaid ta vaid tegeles ta Aado tõi, tõi usast riideid, son tuurasesse, et sellist härja ees. Ja noh, siis siis seal niimoodi ta reisis ka päris palju, et oli päris palju ära seoses oma tööga just, ega teiste sugulaste juures ja nii perekond on, perekond on Hondurases väga oluline. Milles see väljendub, tähendab seda, et perekond on ikkagi alati esimene, et lapsed elavad kaua kodus. Isegi isegi kui lapsed abielluvad, siis see ei tähenda mitte, et nad kolivad kodust ära, vaid see tähendab seda, et nad oma abikaasa toovad koju, kui võimalik. Ja lapsi on suhteliselt palju, noh nüüd ütleme minu põlvkonnal ilmselt ei ole enam nii palju, et siis on juba üks kaks last on võib-olla juba umbes nagu meilgi ükskaks last täitsa okei. Aga, aga minuvanustel sageli oli ikkagi kas kolm või neli õde-venda ja nende vanematel võis olla kas või kas või noh, üle 10 õe-venna. Et niimoodi on see perekonnas laste hulk nagu vähenenud viimasel ajal. Ja nad hoiavad omavahel hästi kokku, teevad kokku, nad suhtlevad isegi, kui nad võib-olla on väga erinevad, aga üks hundu ei kaota oma perekonnaga kontakti, ta suhtleb ikka oma õdede-vendadega, ta suhtleb oma vanematega onudega vanavanematega onulastega, onud, tädid lastega, et see on üks selline suur õnnelik kamp kus ikkagi kõik üritavad 11 nagu tolereerida, kuigi nad võib-olla on väga erinevad. Aga kes on perepea selles mõttes, et kas kuulatakse isa sõna või ema on ikkagi see, kes nagu ütleme, kui Itaalia. Ma mõtlesin, et see on nii ja naa, et on tuur, asend on väga tavaline see, et isa on see, kes toob lauale leiva, kes töötab et ka minuvanused, tüdrukud päris mitmed arvasid, et ega nemad tegelikult ei peagi töötama, et kui nad mehe lähevad, eksis, mees töötab kah tore ja aga, aga kui nüüd võtad nüüd tegelikult kõrvale noh, ühesõnaga, et selle järgi justkui peaks olema isa, aga kui nüüd tegelikult vaadata, kelle sõna kuulatakse, kelle sinna peale jääb, kes otsustab siis sisalduse tegelikult ema. Et mul on vahel vahel oli tunne, et igavad luurase mees on mõnest naisest kindlasti sõltuvusest kas siis oma pruudist, oma naisest, oma emast, kellestki kindlasti kes on siis see, kes tegelikult nagu neid niite tõmbab. Aga mismoodi see väljendas, et, et kuidas nad seda kuidas seda välja lugeda, et see niimoodi on. Või kuidas sa seda tähele panid? Noh, kuidas ma nüüd ütlen, võib-olla siis kuidagi nii, et, et tegelikult, et noh, otseselt muidugi ju keegi ei tahtnud oma ema poole alati pöörduda, kui oli vaja vaja nõu saada või kui aga ikkagi noh, lõpuks ikkagi nagu oli näha, et, et tegelikult juhivad vägesid naised, et nii see on ja nad ise on selle Carolaisi seal nagu midagi ahistada, aga neisse suhtutakse hästi, neisse suhtutakse tõesti, aga naine on alati nagu nagu teine nagu teine mingisugune teine liik. Aga see teine liike sellel on tegelikult väga-väga palju võimu just selles mõttes nagu ka öeldakse, et mees on pea, naine on kael aga naised näevad enese eest hoolitsemisega ja palju vaja. Oja väga, see on väga oluline, kuidas see välja näeb ja väga oluline, et just selline hoolitsetus ja, ja kuigi v kriis on suurvett ei ole, siis duši all tuleb endiselt iga päev käia alati. Ja tegelikult isegi mul hakkas tegelikult heas mõttes silma, et nii palav maa. Aga ma ei kohanud ühtegi inimest, kes oleks jätnud räpase mulje. Isegi kõige vaesemad inimesed ikkagi alati olid puhtad ja hoolitsetud. Aga käiakse siis ka seal ilusalongides ja kui palju on? Sa küll ütlesid, et Ameerikas toodaks riideid, et kuidas see tänavapildis välja näeb, et inimesed nukuaeg mõtlevad, kuidas välja näha, kuidas kenad olla. Tänavapildis tegelikult kuna kuna sellised need inimesed, kellel on rohkem võimalusi, jala ei käi, nemad sõidavad autoga, siis neid tänavapildis ei näe. Näeb neid, kellel ei ole võimalik autoga sõita, nemad käivad alati teksapükstes ja T-särgis, et see on selline nagu ükskõik mis soost, ükskõik millises vanuses, aga teksapüksid ja T-särk. Aga Nad ikkagi ka kuskil on mingisugused helbekesed või kivikesed või noh, midagi ei ole niisama lihtsalt. Et ikka, et oleks ilusam. Ja ilusalongides käiakse seal küll päris palju, teenus on võrdlemisi odav, et isegi isegi kohalikule võib-olla ei ole väga kallis. Ja noh, iluoperatsioone tehakse ka võib-olla võib-olla mitte nii palju kui kuskil seal päris Lõuna-Ameerikas, et ma olen just Columbiast kulla, et seal on tohutult popp, aga aga jah, ka ikka tehakse. Ja see ei ole midagi, mida häbeneda, et sellest on võimalik, võib rääkida täiesti vabalt ja seal, okei. Kuidas on lood tantsu ja muusikaga? Ladina-Ameerika tantsud, me paneme kõik ühte patta, see tulebki kuskilt sealt. Ladina-Ameerikast on see ka nii, et kogu aeg kõnnitakse salsa ja sambarütmis. Salsa, ja sama küll mitte, aga neil on seal Punta, mida nad tantsivad, mis on ka Kariifinade tants tegelikult. Ja mis on põhimõtteliselt selline, et, et puusad peavad väga-väga hoogsalt liikuma. Ja salsa no salsat ikka ka tantsitakse merenget. Et selliseid Kariibi Kariibi tantsud rohkem edasi tahetakse ööklubides või kuidas noh, nii ja naa, et eks see on ka muidugi lääne muusikaga ööklubisid, kus siis nooremad inimesed käivad aga muidugi traditsioonilisi tantse, tantsitakse peol, et need ei ole nagu meil natukene, võib-olla rahvatantsud on sellised, mida esindatakse laval. Et seal tantsitakse tantse tõesti baaris, klubis? Jah. Ja inimesed oskavad, inimesed oskavad tantsida. Kui palju sina jõudsid selle aja jooksul aasta pikk aeg sealt omale sõpru saada ja jõudsin, mul on siiamaani suhtlen oma Hondurase sõpradega, kes need on põhimõtteliselt teised noored inimesed, kellega ma siis sain tuttavaks oma perekonna kaudu. Sest et lisaks sellele prouale oli mul ka kõrvalkorteris kaks sellist lõbusat lõbu. Selle selle proua proua õelapsed siis jah. Et noh, see on hästi tavaline, et kõik perekondlikke elab koos, kui võimalik. Ja nende kaudu Nende sõprade kaudu siis siis ikkagi leidsin endale sõpru ja see käis päris kähku, tegelikult et selles mõttes oli õnn õnne, et ma sattusin õigete inimeste otsa, kellega me klappisime. Aga see klappimine nägi siis välja nii nagu meie siin suhtleme, et et ei olnud mingeid rituaale, et kuidas tervitada, kuidas head aega jätta. Slite Hondurases üritatakse põsemusiga võõraid, kas hea võõraid ka, nii et mina ei, mul oligi raskused, noh, ma olin, teadsin varem, et jah, nii see on. Aga ma ei teadnud täpselt, millal seda teha tuleb, et igalühel ei pea ju kätt andma alati? Ei, aga ei no seal ikka põsemusi on alati olemas. Et kui seda ei tee, siis sa oled ebaviisakas mats ei tea, ei oska olla. Et jah, et kui ma kui ma hakkasin rohkem oma nende Hondurase sõpradega, siis nagu läbi käima ja nad kutsusid mind külla endale, et siis siis ma näiteks pilli on alati alati esmalt minema selle perekonna läbi musitama ja alles siis me võisime oma asju teha. Et see oli mul natuke võõras ja ma ei teadnud alguses ma pean seda tegema ja nemad ei teadnud, mina ei tea seda, et siis olid natukene sellised ebakõlad või et mu sõprade vanemad uurisid, et, et, et miks ma seda küll ei tee ja et kas ma tõesti ei tea seda, et kas ma olen halvasti kasvatanud. Aga siis tuli välja teisel lihtsalt kultuuriline eripära leppisid sellega? Ei no selles mõttes, et mina leppisin sellega, et mul tuleb seda teha, kuna ma seal ju elasin ja noh see see ei olnud, mul on raske ka, ma lihtsalt ei teadnud alguses, kuidas see käib, kui palju sa selgitasid ja rääkisin neile Eestist ja mis neid huvitas või imestama pani, meie juures rääkisime muidugi siiamaani nad norivad mind sellega, et aga Eestis ei ole mitte ühtegi mäge mis tundus neile oluline, et kuidas on võimalik, et ühes riigis ei ole ühtegi mäge. Ja muidugi see selline nagu rahvustunne, et kui noh, rääkisin Eestist, kui vähe meid on ja kuidas me peaksime kokku hoidma ja kuidas ikkagi eesti keelt me kõik üritame väärtustada ja see oli neile natukene võõras, sest et nemad on ikkagi selle suure latiino kogukonna liikmed. Muidugi nad on uhked oma Hondurase üle ka. Ole nagu seda põrmugi, seda hirmu, et nad võiksid äkki välja surra, see, mis meid ikkagi väga sageli kummitab, et seda nad ei suutnud mõista, mul on tunne, et mismoodi, et mis mõtestele lapsi, miks teil ei ole lapsi, kuidas see võimalik on, telelaps, meil on palju lapsi, kas me võiksime teile mõned lapsed saata, äkki seda pakuti mulle päris palju? Et meil on üle, et miks, miks, miks te neid endale siis ei võta, kui teil puuduvad? Aga kui sa nüüd vaatad meile sel ajale tagasi ja teed kokkuvõtteid siis kui palju ja mida see Hondurases veedetud aeg sulle õpetas tööst, seal vabatahtlikuna olemine ja võõra rahva keskel elamine, mille poolest sa rikkamana tagasi tulid või mis see sulle andis? Ma arvan, eks õpetaski, võib-olla sellist mitte hukka mõista midagi, mis on teistmoodi ja mis on võib-olla pealtnäha arusaamatu vaid ikkagi üritada nagu, nagu kaasa mõelda ja mitte olla selline pahane kellelegi peale, kui ta teistmoodi on, olid sa seda varem? Ma ei tea, kas nüüd mina just oli, võib-olla olin kah, aga, aga minu meelest Eestis on seda päris palju just sellist nagu kuidagi, noh, ma ei tea, kas just võõravihaga. Aga sellist, et kui miski on teistmoodi, siis tuleb seda kritiseerida või võimalikult enda moodi proovida teha. Aga et ka seal ma lihtsalt pidin sellest lahti saama, sest tervet rahvust ei muuda. See oligi põhiline, ma arvan, muidugi sain sain ka uue keele suhu, et hispaania keelt maini rääkinud enne, aga nüüd nüüd on sellega lood palju paremad ja palju uusi, uusi erinevaid sõpru mitte ainult siis on tuurasest, vaid ka teisi vabatahtlikke, mis, kes siis olid teistest riikidest tulnud. Ja nüüd, kui sind sellest vabatahtlikust tegevusest rääkida, siis, siis ka tegelikult selliseid teadmised alati ei pea nagu rahastama tasu saama. Et teinekord võib hoopis mingisugune teistmoodi kogemus palju-palju rohkem avardada või palju rohkem anda. Aga maailm, anna mõistmist vääriv koht. Ma arvan küll, et on jah, minu jaoks maailm muutus väga palju väiksemaks seoses seal olemisega, et ma sain aru, et tegelikult see, et inimesed lähevad teisel pool maakera see ei tähenda, et nad tegelikult meile kauged peaksid olema. Ja nad ei olegi, kui neid natuke rohkem tundma õppida ja natuke rohkem süveneda. Aitäh sulle saatesse tulemast, Kadri lutt, viimane lugu. Muusikat jääb kõlama ja see on samuti Hondurases. Tahad sa öelda veel mõne sõna selle loo kohta, millest sa räägid? Räägib sellest, kuidas üks PõhjaAmeerikasse kolinud hundu igatseb oma kohalikku toitu, kuna toit on seal väga oluline. Ja siis üks tema teine tuurase sõber on valmis talle siis saatma pakki suure suure paki Hondurase toiduga ja siis ta ütlebki seal laulus, et ma loodan, et ma väga loodan, et toll laseb selle toidu läbi. Mis õitse võiks olla? Nad söövad, tortillasid, nad söövad, ubenud, söövad liha, nad söövad, söövad kõike, et ja nende erilised erilised maiuspalad on siis viinamarjalehtedesse mässitud selline ütleme riisi ja loomaliha ja rosinate ja selline segu mida siis keedetakse pikalt, pikalt, pikalt ja see on siis jõuluroog. Nimeta mall ja seda on seal pakis ka. Ja selline oligi siis kadrilugu, kes elas aasta aega Hondurases minu nimi Krista taim ja saata näiteks kokku panna Vivika Ludvig. Saade valmis koostöös Eesti vabariigi välisministeeriumiga ja mittetulundusühinguga Mondo.