Uudis pluss suvekülaline. Vikerraadio kuulaja alates tänasest on uudis pluss lähetanud ainult suvele lainele, mille hulka tavapärase reporter tunni asemel kuulub hoopis suvekülalise rubriik. Ja täna on ajakirjanike Mall Mälberg ja Lauri Hussar külaliseks samuti üks ajakirjanike hea kolleeg Neeme raud, tere päevast. Tere päevast. Neeme, sa oled Eestis puhkamas üle 20 aasta, esimest korda, tõsi, et see nädal oled sa lubanud veel tööd teha ja siis puhkama hakata, kuhu sa lähed ja mida sa teed? Ma tahaks mööda Eestit lihtsalt ringi sõita ja lihtsalt tõepoolest puhata kolm nädalat järjest, seda ei ole tõesti 20 aastat olnud, et olen, olen kolm nädalat järjest saanutest mööda seigelda ja paljudel tuttavatel oma majapidamised, suvilad. Tahaks kõik selle üle vaadata, et loodetavasti kolm nädalat mitte mingisugust ajakirjanduslikku tegevust. No ikka Tallinnas lähed kaugemale. Ja Muhumaale ja. Loodetavasti seal on, ju jääb festival tulemas juuli alguses, kus me koos käisime kaks aastat tagasi sellel festivalil väga meeldiv suveüritus ja selliseid suveüritusi on ju Eesti paksult täis, et tavaliselt kui ma olen suved suviti Eestisse sattunud, siis on ikka mingi mingi tööga seotud siin Tallinnas, et ei ole aega olnud maal käia, siis siis nüüd Tallinnas. Nüüd läheb, et sinu puhul ongi nii, et iial ei saa rääkida või mitte rääkida tööst, et mida sa suvel, mis saateid seal suvel teeb? Suvel? Ma lihtsalt uudiseid sel nädalal, aga siis, kui ma tagasi pöördun Ühendriikides, siis hakkab meil ju presidendikampaania väga kuumaks muutuma. Augustis toimuvad partei kongressid. Neid tuleb kajastada, minna ja aktuaalses kaameras hakkab meil suvel jooksma selline suvereportaažid. Rubriik hakkab ülejärgmisest nädalavahetusest ja mina teen sinna siis lugusid nii-öelda Ameerika igapäevaelust. Esimene lugu on sellest, mida ameeriklased söövad. Oi, kaks korda võid arvata, ma nägin just New Yorgis küsitluse, et milline on ameeriklaste toidueelistus. Saad sa natuke rääkida, mida sa arvad, mis võiks olla hamburger? Läksime tõestama seda ühele suurele toidufestivalile, et nii see ei ole, et ameeriklased ainult hamburgerit soovivad, aga tuli välja, et 10-st intervjuust kaheksa oli, oli vastus hamburger. Aga ma tuleks selle puhkamise jutu juurde tagasi, et kui sa ütled, et üle kahekümneaastase veedad nüüd kogu oma puhkuse Eestis, siis tõenäoliselt oled ennast ka kurssi viinud siinsete vaatamisväärsustega, puhkamisvõimalustega ja nii edasi. Et me teame, meil igaühel on Eesti kohta oma ettekujutus, kuidas Eestis võiks puhata, aga kuidas sinu jaoks see pilt täiuslikust puhkusest Eestis kokku joonistus? No ma arvan, et tuleb mere ääres olla, tuleb lihtsalt aeg täiesti maha võtta, sest kuidagi passi vaadates vanus hakkab ka tulema, juba. On tunne, et võiks olla täiesti lihtsalt logeleda kuskil, et ei, ei jälgi isegi uudiseid ei, ei vaata, mis maailmas toimub. See nädal peab kindlasti mahtuma selle puhkuse siis selline tõeline, mitte midagi tegemise nädal ja siis loomulikult Eesti väikelinnad üle vaadata, maakohad näiteks ei ole kunagi käinud Setumaal sinna valmisel, satun sel aastal. Muhumaa Hiiumaal ehtsatum. Nüüd sa räägid küll, et isegi mitte uudiseid vaadata, aga kas sa tegelikult ka suudad? No ma ei tea, ma arvan. Ja siis tuleb piiluda uudiseid ja vaadata, mis, mis Ameerika asjad mis, mis toimub Ameerikas tegelikult vist välja lülitada või lihtsalt ei saa, sest et tagasi minnes oleks liiga palju tegemata jäänud kodutööd, siis. Enne saadet siin rääkisime sellest, et, et Eesti on oma 1,3 miljoni elaniku kohta maailmas ikkagi väga nähtav ja oskab ennast ikkagi vaatamata sellele väikesele ressursile ja 1,3 miljonit on maailmas väga väike ressurss ikkagi ennast ennast maha müüa. Teatakse, et Eesti, Eesti on selline nimi, mille kohta enam-vähem inimestel tekib ikkagi kujutlus, ah, ma tean, et on kusagil Läänemere ääres või seal kergelt Ida-Euroopas, aga, aga, aga, aga ka selline põhjamainekuvand on Eestil juures. Et kui nüüd rääkida Eestist kui, kui inimesi huvitavast riigist ja võib-olla ka sellisest turismisihtmaast ja, ja, ja sellisest riigist, mida võiks külastada, siis kuidas saab täna hindaks seda Eesti Eesti pilti maailmas ja, ja nende võimalike turistide jaoks, kes siia tulevad, et et mida nad teavad, mida nad Eestist Eestist arvavad ja ja kuidas see, kuidas see nende kujutlus Eestist on üldse välja kujunenud või kasvanud. No ma arvan, et päris sellist illusiooni ei tohi teha, et kõik inimesed teavad täpselt, teatakse jah, et on tegemist väikse riigiga, enamus ameeriklasi paigutab ta ikkagi Ida-Euroopas pigem mitte Põhjamaade sekka. Aga seda, et Eesti on osanud ennast müüa, seda, seda tuleb tõepoolest tunnistada ja tõdeda. Ma rääkisin sel teemal just meie suursaadikuga Washingtonis marjak Marina Kaljurandiga ja ta ütles, et kui ta läks Washingtoni eelmisel sügisel, siis ta ei osanud tõesti arvata, et Eestit mainides tekib sealsetes poliitikaringkondades diplomaatilises ringkondades kõigil mingisugune eduka väike väikese riigi pilt silme ette, et ütleme, neis ringkondades tõepoolest tuntakse. Ja kui mõelda näiteks selle peale, et New York Times on selleaastane omast kahel korral juba andnud nõuandeid, mida Eestis puhkuse ajal teha, see on selline rubriik 36 tundi ühes kuskil linnas või riigis ja Eestis, sest oli märtsis seal juttu, nii et Eesti käib ajakirjandusest ikka üsna üsna tihedalt läbi ja homme on väga huvitav üritus Rio de Janeiros, kus toimub praegu säästliku või kestva arengu alane maailma tippkohtumine. Ja homme korraldatakse Rio ühes pargis, mis on Ibaneema Jagopagavana randade vahel suur koristusaktsioon, teeme ära, kus siis kõik need ministrid ja diplomaadid, kes on saabunud, osalevad ja loodetavasti saame sealt ka kas pilti näha või vähemalt intervjuu teha meie välisminister Urmas Paetiga, et kuidas läheb, et jälle üks väike üritus, mis Eesti nime maailmale tutvustab. Aga kui siin juba New York Timesist? Ta oli siis need reisisoovitused on küll väga toredad, aga New York Timesi kolumnist nobelist Paul Krugmani on Eesti kohta üles riputanud tabeleid, mis ütlevad, et Eestis ei ole asjad üldse nii hästi, et kuidas siin seda vastuolu hinnata ja, ja kuidas sina üldse kirjeldad seda, seda, mis nii-öelda nende graafikute ümber Krugmani väljaütlemiste ümber on, on lahvatanud, et kuidas seda, kuidas, seda, kuidas seda New Yorgist vaadatuna võiks hinnata ja analüüsida. No lehes ei ole ju tegelikult kruumelik midagi ilmunud, need on kõik seal blogis need, kes jälgivad tema mõtteavaldusi, on neid ilmselt näinud. Ma arvan, et see vaht, mis selle asja ümber tekkis, tekkis pigem president Ilvese reaktsioonide tõttu. Paljud ei oleks seda Krugmani, see esimene artikkel oli 60 seitsmesõnaline, ainult väga väike või postitus, mis seal oli, et paljud oleks seda isegi märganud. Aga ma olen Eestis on suhtes võtnud ka varem üsna kriitiliselt sõna. Ma mäletan, kui euro Eestisse tulist avaldas Eestile kaastunnet, näiteks oma oma blogis sealt Princetonis New Yorgi lähistelt oma üli liberaalseid vaateid. Ta kirjeldab, aga kui ma ise püüdsin taga intervjuud saada, ütles ta muidugi üsna resoluutselt ära, et ta ei taha Eesti rahvusringhäälingule sellest midagi rääkida, kuigi postitusi tuli pärast ka juurde. Aga, aga ta on nimi, kes Ameerikas on väga selline, lõhestab on inimesi, kes teda väga jumaldavad, sellised liberaalsema vaata ka. Võib-olla vasakpoolsemad vaadetega poliitikud, noh üldse raske on öelda, mis on Ameerikas vasakpoolne vaade, sest kui vaadata OPA konservatiivne konservatiive, siis nad on ka kohati liberaalsemad, kui Ühendriikide demokraadid on. Aga ma rääkisin mitmete suurte mõtte kojade, mõttekodade, majandusanalüütikute ka, kes sõna otseses mõttes vihkavad polgruugmanite, tema, tema, selliseid arvamusavaldusi, mis ma arvan, on kohati just nimelt selle mõttega tehtud, et inimesi kuidagi irriteerida. Aga kui nüüd seda teemat kokku võtta, siis ühelt poolt sa rääkisid sellest, et Eestil on selline väikese, aga eduka või edumeelse riigi kuvand ja teiselt poolt tuleb nüüd kruugman, kes näitab, et Eesti on justkui nagu käinud läbi suure depressiooni ja võib-olla on riigis kõik asjad hoopiski halvasti. Et kuidas need siin seda keskteed leida või kuidas seda, kuidas seda pilti kokku panna, nii et on poolt, jääks järele, jääks järele midagi ühes taga, et, et kas võtta ka midagi teisest või et kas kas siin üldse selliseid pooltoone on võimalik leida. Noh, veel kord Krugmani arvamusavaldusi loeb teatud seltskond inimesi, kes võib-olla jagab ta vaateid, mul oli sinust ühe oma tuttava eestlasega, kes on väga suurt Krugmani fänn, elab Ameerikas vaidlus, kes leidis, et tõepoolest tuleb laene võtta, tuleb rahvale võimaldada head äraelamist, et selline kokkuhoidlik poliitika, mida Eesti on ajanud, ei ole kõige õigem. Aga Mul olid mitmed argumendid lihtsalt see, et eestlasele ka ta enda elu vaadates näiteks ta ei ole ise ühte üldse mingeid laene, võtad eestlasena lihtsalt laenu võtmine kuidagi võõras. Ja teiseks sellist Krugmani poliitikat ja kui siin seda vaadet ei jagata, siis siis ei tasu neid postitusi sealt lugeda. Nii et ma arvan, et et sellist ülemaailmset ja võib-olla siinses ajakirjanduses jääb mulje, et sellest räägitakse palju Ühendriikide näiteks telejaamades või see, see vaidlus ei jõudnud faktiliselt kuskile. Loomulikult internetimeedias kajastati seda, kajastati pigem just nimelt neid president Ilvese vastu lauseid, kui, kui neid kruumine vaateid. Aga Neeme, räägime nüüd edasi sellest, kuidas üks ajakirjanik New Yorgis töötav, et sul on kogemus töötamisest rahvusringhäälingus töötamisest Washingtonis, New Yorgis, et kas sa vahest võrdled või kas on mõtet võrrelda üldse Washingtoni, New York töötamist ajakirjanikuna Eestis ja Ameriks. Ameerikas ma olen ikkagi Eesti ajakirjanik, põhimõtteliselt uudiste mass, mida tuleb läbi töödelda, on kahtlemata suurem. Eestis oleks lihtne see, et kui sa rahvusringhäälingust eelistad kellegile, siis ma arvan, on üsna kerge saada intervjuud. Seal pead sa selgitama kõigepealt, miks pärast see inimene peab eesti meediale midagi rääkima või miks sa üldse peab eraldama oma aega selleks, et meile mingisugust intervjuud anda. Nii et see kokkuleppimine ja selgitamine on, on sageli väga-väga. Põhjus on selles, et neid telejaama sõidan Ameerikasse tuhandeid, Ameerikas on tuhandeid pluss New Yorgis on kohal ka kogu maailma ajakirjanikke. Esindatus. Et ma olen vahel mõelnud, et Brüsselis on ehk natuke kergem, sest Eesti on ikkagi üks liikmesriikides seal ja neid liikmesriik ei ole palju, ÜRO-s on 190 324 liiget, siis siis Brüsselis on neid tunduvalt vähem ja ütleme ka Moskva korrespondendina on võib-olla natuke see asi, et Eestit teatakse kui endist liiduvabariik. Kas sa saad vahel eitavaid vastuseid ka tagant läinud? Palju palju, kuidas sa ennast ikkagi nendele intervjueerida? Vastavatele siis maha müüd, et tulles väikesest Eestist, tõsi, nagu sa ütlesid pisut edumeelse streigist aga ikkagi 1,3 miljonit inimest, et ühele ühele New Yorgi tähtsale majandusanalüütikuna või, või kellele iganes, et see ei peaks üldse korda minema, kuidas, kuidas sa ennast maha müüma? Saadad viisaka kirja püüad helistada tavaliselt just emailiga on kõige lihtsam kokku leppida asju. Selgita ära, et teen sellist lugu ja oleks väga vaja teie arvamust ja noh, eks on kujunenud välja ka teatud inimeste ring, kelle käest saab intervjuusid. Ja kui nüüd vaadata näiteks ülikoole, siis sealsed õppejõud, paljud on huvitatud intervjuu andmisest, et nad meediast kuskilt läbi käiksid. Washingtonis oleks natuke kergem, sellest Washingtonis on hästi palju mõttekodasid kogus, Ameerika poliitiline mõte on koondunud ikkagi Washingtoni ja nendelt ekspertidelt saab suhteliselt lihtsalt intervjuus ütles seal osaks nende tööst, milles nad palka saavad, et nad meediaga suhtlevad aktiivselt. Aga noh, ma ise olen mõelnud, et kui ma töötaksin Washingtonis, siis oleks Mu töö keskmes ainult Ameerika poliitika. New York annab sellele juurde nagu veel suurema rahvusvahelise maailma dimensiooni tänu ÜRO-le tänu kultuurielule tänu koostriidile, mis on, mis on New Yorgis New York sinna nagu laiemalt maailma kajastada, lubab linn. Konkreetselt rahvusringhäälingu uudiste jaoks sõidad sa palju ringi viimasel ajal vähem tänu sellele, et et meil on selline säästupoliitika siin, aga jah, loodetavasti sel aastal saan sõita vähemalt vabariiklaste parteikongressile, kus see toimub Tampa Floridas augusti lõpus, kus siis Mitt Romney kinnitatakse ametlikuks kandidaadiks ja neil kongressidel on muidugi huvitav kuulata, vaadata, mida siis parteieliit arvab asjadest ja mul on väga selline tugev tunne, et valimised tulevad erakordselt tasavägised sel aastal. Ja välistatud ei ole see Barack Obama võib kaotada see, see tunne või see noh, selline mõte Barack Obama kindlasti võidab ka need valimised, see on kuidagi hakanud Ameerikas kaduma, sest et küsitlused näitavad väga-väga tasavägist võitlust. Samas leiavad mitmed mu tuttavad ajakirjanikud, et valimisteni on siiski veel niivõrd palju aega, et neid inimesi, kes veel täpselt jälgivad neid küsitlusi ja seda, mis kampaanias toimub, on ikkagi, on ikkagi veel vähe, nii et sügise poole läheb see kampaania teema üha kuumemaks ja kuumemaks ja siis novembri esimesel teisipäeval selgub, mis kursil Ameerika, ja kui kaua sa oled olnud USA-s töötav ajakirjanik 20 aastat 20 aastat. Kui rääkida Ameerikas töötavatest ajakirjanik, kes siis, mis on nende jaoks tipp mille poole püüelda või millised on need nii-öelda top viis intervjueeritavat, kellega tuleb ära teha, intervjuud, näidata, et nüüd on nüüd on justkui midagi korda saadetud, et kas kas seal üldse üldse võib nagu vaadata mingisugust sellist intervjueeritavate edetabelit, kelle intervjuud Tasuks tasuks üritada? President see on see unelm. President Obamaga ei, Obama elanud Eestile jah, aga eelmisega küll eelmisega Aarne Rannamäe käis ja tegi intervjuu presidendiga saaksime intervjuu siis, kui ta tuleks otseselt siia, kui valge maja on sellest huvitatud tavaliselt, et see süsteem on nii, et valge maja võtab sinuga ise ühendust, kas läbi siis välisminister enne visiiti, kui kui mingi visiit on või, või kui tekib mingisugune konkreetne huvi Eesti suhtes Eesti vastu? Et siis siis saab presidendiga intervjuu, aga lihtsalt sinna saata taotlus, siis mõtlesime, et teeks nagu mingi suurema Euroopa ajakirjanike gruppi ja paluks presidendilt intervjuud. Aga selle peale öeldi, et president annab teatud aja jooksul pressikonverents, et tulge ja kajastaga kajastage, seda seal. Ei oskagi öelda, kes on need kõige huvitavamad intervjueeritavad, kellele ligi pääseda, aga kui sa küsid, et mis on siis selle ajakirjanduspüramiidi tipp ikkagi telesaatejuhid kas hommikused saatejuhid või siis uudisteankrud, sest et Ameerikas lihtsalt on nii, et need tööd on ülihästi tasustatud. Saatejuhid teenivad seal ikkagi juba kümneid miljoneid dollareid aastas, nii et siis siis toob see töö sulle korraga metsikult raha sisse, aga neid saatejuhte, keda siis nägupidi tuntakse, on, on ikkagi kahe, kolme kahe-kolme käe näppudel. Ja, ja nad on seal töötanud eluaeg, sest nad on kõik võrdlemisi eakad, nad on väga soliidses. Te kõik seal on ka nooremaid, on kes on kes on tulnud, aga, aga enamasti jah, selleks teleankruks saab ikkagi inimene, kellel on juba pikaldane kogemus, kes esindab sellist väärikat ajakirjandust, kes praegu on Ameerikas. Ka telesaatejuhtide tipp või, või kes on see number üks, kelle saadet kindlasti ameeriklased peavad vaatama? Oli läviking, aga lärging väsis mõneti nagu ära jal on pensionile läinud. Ma ei oskagi öelda, kes on tipp, Buda tipp, see on, oleneb muidugi, kelle poliitilistest vaadetest, kes vaatab telekanalit Fox on parempoolsete vaadetega, nad ei salga kett, nad esindavad väga tugevalt vabariiklikku kurssi, kes on nagu mõõdukamate vaadetega, vaatab ehk CNNi. Kolmas suur uudiste telejaam MS-NBC, see on siis nagu natukene paremale või vasakule poole kalduv. Aga viimane, kõige suurem leping, mis Ühendriikide teleajakirjanduses sõlmiti, oli telekanali MPC hommikuse saatejuhi oreliga ja minu meelest, kus oli 20 miljonit dollarit aastas. Kas siis sellised meelelahutusprogrammide juhid on nagu kõige kõrgemalt tasustatud või, või ikkagi tõsisemad kanalid? Ka uudiskanalid juhid on väga kõrgelt tasustatud ja loomulikult noh, Oprah Winfrey Essteenib teenib muinasjutulise summasid, kuigi huvitav, ta oli väga populaarne, kui tal oli oma saadet ja nüüd ta lõpetas selle saate tegemise nüüd tal on oma telekanal ja seda kuidagi ei vaadata, nii et ta teeb praegu suuri jõupingutusi, et kaardil püsida. Kas see tema oma kanal on kuidagi teistsugune? No ta on mõeldud sellisele õrnema soo vaatajale sellist pehmemat materjali, selliseid armastusfilme ja, ja tooksousid tervisealast nõu jagatakse palju. Kuidagi ei ole üles leidnud Ameerika vaataja seda kanalit, et Foxy peale tagasi siis Vacci peale või mõne muu, ma ise vaatan põhiliselt ainult uudistekanaleid, täpselt ei tea, mis need suured kanalid pakuvad, aga aga noh, eks Ameerika meedias on täpselt samasugune pilt, mis valitseb siinses meedias natuke väiksemal skaalal. Kuna telejaama niivõrd palju siis teleauditooriumis kunagi vanasti oli väga kindlate jaamade taga on niivõrd killustunud ja eks seal otsitakse ka praegu neid uusi mudeleid, kuidas üldse Internetimeedia, traditsiooniline meedia. Kuidas need, kuidas need piirid hakkavad kulgema ja üks suur erinevus Siiski Eesti meedia ja Ameerika meedia vahel on, et kui ma siin mõned nädalad tagasi arutlesin pisut selle üle, et, et kuivõrd mõjukad on Eesti erinevad ajakirjandusväljaanded siis praegu Eestis on ikkagi ajalehed kõige mõjukamad, nendel on piisavalt ressurssi tegeleda uuriva ajakirjandusega, seetõttu nad loovad seda sisu, mille üle siis pärast arutletakse mujal nii teles, raadios kui ka kui ka internetimeedias aga USA-s on olukord teistsugune. Telejaamad on seal A jao. Telejaamad on jah, telejaamad on väga-väga tähtsal kohal, aga samas ka New York Times New York Times midagi ikkagi kirjutab või mingi suurema juurdluse ette võtab, siis kajastub see praktiliselt kogu meedias. New York Times on selline väljaanne, mis nagu kujundab seda Ameerika ajakirjanduse ajakirjanduse tooni. Aga samal ajal ma just tegin Pikema loo sellest, kuidas ameeriklased tarbivad meediat palju nakatunud lugema taas pikemaid kirjutisi ja seda just tänutahvelarvutitele. Et inimesed kas siis rongis või kuskil istudes, et seda ei saa väita, et Ameerika meedia nagu paar aastat tagasi tundus, muutub ainult selliseks väikeseks uudist nuppude edastamiseks, et see meediatarbimine on muutunud, aga aga jah, ma arvan, et telejaamad ja ka internetti enda meediakanalid Pulitzeri preemiat Ameerika kirjutava meedia kõige kõrgemate preemiate jagamisel on juba mitu aastat. See tendents, et just nimelt internetiväljaanded pälvivad preemiaid näiteks uuriv ajakirjanduses, nii et nii et see meediapilt on väga kirev ja keegi täpselt ei oska öelda, kuhu ta täpselt suundub. Praegu ameerika aeglane. Kuidas hakkab silma muidugi ka see, et kui on midagi juhtunud, siis uudistekanalid lähtuvad sellisest reeglist meikid piig, ehk siis sündmus tuleb teha suuremaks, kui ta tegelikult on, ja samal ajal seetõttu võib mõni teine oluline sündmus välja jääda või tähelepanu alt välja ja siis tekib ikkagi küsimus, et kas sõnavabadus on piisavalt tagatud või mitte. Et kas see, et telekanalid liigselt keskenduvad ühtedele samadele lugudele mängivad nad suureks ja siis ratsutavad nädal aega selle loo seljas? Kas see võib endaga kaasa tuua probleeme seetõttu võib-olla ühiskonnas mõned olulised teemad jäävad fookusest välja lihtsalt sellepärast, et ressurss läheb mujale, kuna kuna peale kõige muu on uudiste tegemine uudistetoimetuste töö seotud ka väga tõsiseltäriga No kindlasti on, on teemasid, mis kajastatakse väga suurelt, mille järgi kõik telejaamad jooksevad. Kui vaadata näiteks mõnda pressikonverentsi, siis jah, kõik on seal kohal, kõik tahavad, kõik tahavad sellest rääkida. Sa ütlesid, et nädal aega hoitakse uudis üleval, ma arvan, et see on 48 tundi, umbes üks päev ta tuleb ja siis ta käib selle uudistetsükli läbi. Ja siis aga siis paljud teemad lihtsalt kuidagi vaibuvad, kui just ei ole mõni kanal või saatejuht, kes ei hoia seal teemat päevakorras. Ja ka poliitikud ja poliitikakujundajad kasutavad väga oskuslikult seda uudistetsükli asja ära selles mõttes, et kui tahetakse näiteks Pentagonist mingisugune väga põletav teade välja lasta, siis lastakse see näiteks reedel õhtul, kui kõik on juba faktiliselt koju läinud ja siis on selge, et esmaspäevaks üldjuhul tavaliselt on see lugu juba surnud, sest nädalavahetusel täpselt seda kõike jälgida, et need on väga oskuslikud mängud või kui valge maja midagi soovib lekitada, siis esmaspäeva hommikul näiteks. See on Eesti spin-doktoritele kindlasti tuttav temaatika ka meil millegipärast sageli just reede õhtupoolikul tulevad suured uudised välja. Ja just need maha paranoiliseks muutunud aga millegipärast ei olnud ja sa ütlesid, et ameeriklased on hakanud lugema pikemaid lugusid et siis mul tekkis niisugune mõte, et kas ameeriklaste jaoks nüüd ma mõtlen ajakirjanike, kas nende jaoks on tähtsam ikka veel nagu vanasti, et olla esimene või olla teine, aga anda asi õigesti edasi. Ma arvan, et olla esimene on ikkagi ikka see on siis selline Ameerika ameeriklasele sisse kodeeritud asi, et me tahame olla esimesed ja noh, ajakirjanduses ka loomulikult, et kui on Breaking News, siis siis püütakse ikka olla esimene, aga samal ajal kui me töötasime Ameerika hääles, meie kuldreegel olijat vähemalt kaks, aga parem kui on kolm allikat, et uudis ikkagi vastaks, vastaks tõele, see oleks kontrollitud ja sest sellist infomüra jõuab ka meediasse ikkagi suhteliselt palju. Kuidas sinu päev New Yorgis välja näeb, noh, ma kujutan ette, nii palju kui ma tunnen seda elu, et jooksed alla, võtad kuskilt baarist kohvi ja peegel ja mis edasi? Siis saab siis hakatele peegleid enam mitte, tellida need ümmargused, ma ei tea, kuidas eesti keeles ongi, reeglina ei ole, meil ei ole neid üldse näegi, sellised juudi juudi saiakesed nagu parankanali eriala näiteks, see on ei ole päranca ja see ei ole ka Tanat ja kuulub New Yorgi elu juurde, osa olnud juudi tellid seal, aga hommik hakkab mu suhteliselt varasest üks probleem, kuid on ajavahe ja seal seitse tundi. Ja kui eestile tööd teha, siis, siis sa pead ikkagi olema selle uudistetsükliga nagu sammu pidama, mis siin on. Nii et kuskil kella kuue paiku on, on kindlasti silmad juba lahti, et vaatad kiiresti, mis Ameerika televisioonis hommikul suuremad uudised, mis internetis on ja millised palved siis on Tallinnast tulnud. Üks asi veel, mis Ameerika televisiooni näiteks iseloomustab, mida siin õnneks veel ei ole. Ameerikas hakkavad hommikused teleuudised peale juba neli, 30, see on läinud üha paremaks ja vanemaks ja vanemaks inimesed tõepoolest ärkavad, need siiani on, alustab kell viis, aga ma olin Chicagos. Chicagos olid hommikused uudised juba kell neli 30, mis tähendab, et need hommikuankrut ärkavad kuskil kell üks, 30 või kell kaks saada saada hommikuks siis särama, sest et ekraanil pead sa särama kell neli kuule ja läänerannikul on puhta öö välja, siis no läänerannikul on puhtaojaga läänerannikule, tavaliselt mängitakse need saated siis hiljem, et selle kolmetunnise ajavahega. Nii et kui läänerannikul töötajad oleks meie vahel 10 tundi, see oleks, see oleks päris kohutav. Aga vahel muidugi on sealt tulnud tulnud lugusid. Üks asi, mis, mis sellelt korrespondendi eluga kaasnev, et sa pead olema praktiliselt kohe voodist välja viis, kuidas valmis hakkama kirjutama. Et sellist luksust, et ootan pärastlõunani, millal tuleb inspiratsioon peale? Seda lihtsalt ei ole sageli ja tegelikult noh, kui sa ennast niimoodi treenida, oma mõtteid koondad, siis saab ka hommikul väga vara töötada väga produktiivsed, mis tähendab, et kella kaheksa minu päev nagu päeva esimene pool läbi, siis toimuvad kell kaks on siis New Yorgi aja järgi aeg, kui Eestis läheb eetrisse aktuaalne kaamera, siis kell üheksa Tallinnas siis toimuvad üritused pressikonverentsid, kus pärastlõunal käinud ja kui siis on mingisugune suur suur teema tõusnud või, või mingisugune areng asjadest, siis tuleb õhtul hakata uuesti tööle kuskil kella 10 paiku tehases Eesti hommikuuudistes. Kas sa oled aru saanud, et need kella neljased hommiku-uudised on, on tõstnud kanali mainet või toonud midagi head kaasa? No ju siis peavad olema vaatajad, ma arvan, et ükski kanal ei palka omale uusi ankrud ja aja inimesi öösel välja, kui kui vaatajat ei ole, et inimesed ärkavad vara ja ma vaatasin just New Yorgis jalutasin ringi paar nädalat tagasi, läksin hommikul kell viis kohvi ostma, jalutasin seal, ma elan ÜRO peakorterivahetus naabruses seal ja vaatasin, et kella viie paiku olid juba inimesed tänavatel oma koertega jalutamas olid kohvikud, kohvikud, lastarbaksi, kohvikud olid juba avatud. Nii et noh, osaliselt võib arvata, et see New Yorgi asi, et hommikul hakkavad väga vara aga, aga tegelikult vist kogu Ameerikas märgatakse varajad töötatakse tegelikult ju väga pikalt ja puhatakse väga vähe, see on traditsiooniline suve teema Ameerikas, et inimesed ei võta oma. Isegi kui sul on pikem puhkus võtta kolm nädalat siis võetaks võib-olla nädal aega sellest välja, kui pikk puhkus on kolm nädalat, siis tavaline on kaks nädalat kahest nädalast umbes algab jah, isegi isegi väiksemad puhkused, lühemad puhkused, kui sa kuskil ametis alustada. Aga noh, paljudel ameeriklastel professionaalidel siiski on üsna korralikud puhkused ka Euroopa mõistes täielikult seda väita ei saa, et puhkust ei ole ette nähtud. Aga inimesed kardavad eriti praegustel rasketel majandusaegadel, et kui nad võtavad pika puhkuse, siis tundub nende ülemusele, et saab ka ilma nendeta hakkama ja sellepärast, et töö pärast kardetakse, ollakse siis pidevalt tööl, mis tähendab, et ollakse pidevalt kurnatud ja kui siin on tehtud näiteks võrdlusi Euroopa ja Ameerika vahel, siis näiteks Prantsusmaa töötajate produktiivsus pidavat olema tunduvalt suurem, sest inimesed on puhanud inimesed elavad ka muud elu, et see ei ole ainult tööl käimine, millest siis üldse rõõmu tunda, kui valdav osa elust läheb tööle magamisele? No eks paljud tunnevad siiski rõõmu sellest, et, et nädalavahetusel on siis natuke raha, mida kulutada. See tarbimismentaliteet on ikkagi ka kuidagi väga sissekasvanud, üks nendest telesuvereportaažid tulebki just ühest suurest maalist kaubanduskeskusest, kus me uurime inimeste käest. Et kas nad ostavad sellepärast asju, et neid asju on vaja või ostavad lihtsalt sellepärast, et ostan ja sealt jääb kõlama, et paljud lihtsalt ongi meelelahutustulla ja tulla ja osta. Aga no kui vaadata Ameerikat tervikuna praegu, siis lihtsalt see, et sul on töökoht olemas, on paljude jaoks niivõrd suur trump näiteks vaadates Ameerika noori, kes, kes tulevad koolidest välja tohutut õppelaenude, aga see on ka üks suvise reportaaži teema. Vestlesin 30 kaheaastase noormehega, kelle, kes lahkus ülikoolist 70000 dollarise võlaga, mida ta siis ise ütleb, jääb tagasi maksma ilmselt aastakümneteks, sest töökoht, mis tal on, on suhteliselt madalapalgaline ja sissetulek on tal nii väike, et ta oli sunnitud 30 aastaselt taas oma vanemate juurde tagasi kolima, saab seal tasuta elada. Ja see on Ameerikas üha suurem ja suurem probleem, et, et noortel on tohutud laenud kaelas, töökohti ei ole. Ja osaliselt see voostriidi protestiaktsioonide sari, mis üle Ameerika levis, ongi just nimelt nende kõrgkoolide kõrgkoolid lõpetanud noorte protesti selle vastu, et nad on nagu ühiskonnalt petta saanud, et neil on öeldud, et sul peab olema kõrgharidus. Selleks, et kõrgharidust saada, tuleb võtta õppelaene ja siis korraga oled suure probleemi ees. Kui kaua see probleem kestnud andmeid sellest räägitakse üha rohkem ja rohkem, et et noored on väga täbaras olukorras, ma arvan, et kogu selle majanduskriisiaja, kui, kui see tööpuudus hakkas oluliselt kasvama ja see on just huvitav praegusel valimisaastal vaadata, mis selle tööpuudusega saab, sest et president Obama on teinud ju kõikvõimalike programme ja, ja asju, et inimesi tööle saada, aga tööpuudus püsib Ühendriikides jätkuvalt kõrge, üle kaheksa protsendi. Ja ajalugu on näidanud, et ükski president ei ole valgesse majja tagasi saanud, kui tööpuudus on üle kaheksa protsendini. Ma tulen selle sinu korrespondendi töö juurde tagasi ja kui siin oli juttu sellest, et ameeriklased teevad väga palju tööd, siis kas rahvusringhääling sinul laseb puhata või sa oled 24 tundi päevas reporter ja kui Tallinnas tuleb kõne, siis tuleb justkui reageerida. No natuke ikka saab puhata, vähemalt need kolm nädalat, ma lihtsalt ütlesin, et võtan telefoni välja, aga aga loomulikult tuleb neid lugusid teha nii kuidas Tallinnast tellitakse ja mul on muidugi oma lepingulised kohustused, mis tuleb täita ja nii tele- kui ka raadiolugusid tuleb teha ja ja kuna ma ise olen ka oma kaameramees, siis jah, kohati kohati küll, kui sa oled juba nagu nädal aega kuskil üksinda ringi sõitnud mööda Ameerikat, tekkis selline tunne, et kas muud elus ei olegi, et üksinda niimoodi kaamera õlal teed ainult lugusid, aga aga siis tuleb jälle mingisugune suur uudis, mis paneb adrenaliini käima ja see on selle, selle töö võlu. Aga huvitav rääkida seal töökohtadest, Ameerikas tehti just küsitlus sel kevadel. Et millised on kõige ebapopulaarsemad töökohad ja tõi välja, et uudistereporteritöö on üks väga-väga ebaPub populaarne töö just nimelt sellepärast, et inimeste stressitase on väga kõrge ja palgad. Kui nüüd tippajakirjanikel nendel superstaaridel on miljonitesse ulatuvad, siis tavalisel reporteril kuskil on ikkagi suhteliselt väike palk Ameerikas, nii et et ei peeta seda selliseks ihaldusväärseks tööks. Ma tegin just Pulitzeri preemiate komitee liikmetega intervjuusid, kui nad välja anti ja küsisin, et, et mis siis siiski toob inimesi noori ajakirjandusse ja nad ütlesid, et jah, me ei saa siin rääkida sellest, et sa oled väga hästi kinni makstud, see on ikka selle kutsumus. Siis ma arvan, enamusel ajakirjanikest on olemas. Kui sulle õhtul Tallinnast kõnet ei tule, mida sa õhtul teed, siis? New York pakub üsna palju võimalusi midagi. Õhtul ma püüan seal ikkagi natukene spordiga tegeleda, seal on väga heas stressi maandamise võimalus ja lihtsalt üks väga tore asi on minna linna peale uitama ja alati on garanteeritud, et sa tuled vähemalt kahe, kolme looga mõttega tagasi, sest linn iseenesest inspireerib. Näiteks eelmisel nädalal, kui ma jalutasin Eesti saatkond, avastasin ma korraga, et otse Eesti saatkonnast üle tee, New Yorgis on täielikult sinimustvalge restoran maast laeni kardinad, laudlinad, kõik, mis seal oligi hästi restoran. Ei, juhuslikult on see Eesti saatkonna vastas olev restoran, leppisin omanikuga kokku, et kui tagasi lähen, siis saame seda ka Eesti Eesti ekraanil näidata. Nii et kui New Yorgis on sinimustvalged praegu liiklusmärgid teeviidad, siis neil on ka üks restoran otse Eesti saatkonnast üle tee, mis on täiesti sinimustvalge. Ma ei ole sellist sellist sinimustvalget ruumi, isegi siin Eestis. Sa mainisid, et sa oled iseendale ka kaameramees. Ajakirjanike ringides nimetatakse selliseid ühe mehe meeskondadeks või Vanmann bändid, eks, et kuidas, kuidas selliseid, eks sellisestes reporter jumalameestesse Ameerikas suhtutakse ja mida arvatakse sellest, kui kui reporter on ühtlasi ka kaameramees? No need on Ameerika meedia tulevik väidetavalt, sest et meedia omanikud soovivad, soovivad just nimelt seda, et töökohti vähendada, inimeste produktiivsus tõuseks, tänu jumalale on kaamerad muutunud lihtsamateks tõepoolest see põhiasi, et fookus oleks paigas. Seda, seda nüüd ma pärast kaheksa aastat harjutamist, seda ma nüüd peaaegu juba oskan teha, aga balanss, balanss või ala Järvi võimalused, mingisugune heli läheb kuskile või nii edasi, aga kuidagi see tuleb kätte. Aga, aga ma arvan, et seal suuresti ajakirjanduse tulevik näiteks Columbia ülikooli ajakirjanduskoolis, ma käisin seal seda lugu tegemas. Seal ei tehtagi illusiooni, et ajakirjanik peab oskama kaameraga töötada, peab oskama raadiole lugu teha, peab oskama kirjutada internetile. Et selline selline see amet on, et ta muutub uutelt ajakirjanikelt nõutakse sellist täielikku tehnika valdamist otsast otsani. Meie tuleb ikka nõks, eks jõuab kahtlemata ka siia ja vaadates näiteks väliskorrespondent seal üldse üks, nagu ma olen öelnud luksuskaupu, sa saad saata oma esindaja välismaale, sest see on ikkagi päris kallis ja saadetakse tihtipeale ainult üks inimene, et operaatori jaoks raha ei ole, nii et selliseid ühemehekaameragrupp päev on, on vist väikestel riikidel hästi palju märgata. Suurtel suurtel riikidel suurtel jaamadel on kahtlemata võimalik ehk pidada väikest bürood üleval, aga väga paljud töötavad nii, nagu mina kodust ise kaamera ees ja kaamera taga. Sa ütlesid, et ajakirjaniku töö on kutsumus, kuidas sina kutsumuse endas leidsid? Ma mõtlen, et see pidi olema kuskil vähemalt 25 aastat tagasi umbes vain umbes 12-l 11 12 aastane, kui sattusin Tallinna pioneeride palee noorte reporterite ringi. Sealt sattusin juba aasta hiljem Eesti raadiosse. Siin oli üks selline saade, mikri veski, mida me koos Reet madega juhtisime reetmadelisele toimetaja, autor ja sealt edasi on läinud tagasi vaadanud, kahetsenud ka jala. Päris huvitav töö, aga loomulikult stressitaluvus peab olema kõrge, vahel on vaja minutite jooksul otsuseid langetada, eriti kui on, kui on vaja mingit telepilti kuskilt üle saata. Kui sa tahad kiiresti ennast kurssi viima faktidega, et see on selle selle töö nagu võib-olla kõige suurem probleem on just see, et stressiaste kipub kõrgele tõusma ja New York omakorda veel süvendab seda stressi sageli. Nii et et mina olen leidnud ühe viisi, kuidas seda maandada just nimelt spordi tegemine või näiteks suitsetamise jätsin ma just täpselt seletada jutu maha. Üks viis aastat tagasi, et mul tekkis tunne, et kui ma nüüd siin kodus hommikul kohvi joon suitsu teen, neid lugusid kirjutan siis tervis lihtsalt peab üles ütlema. Ühel hetkel Aitäh Neeme, aitäh, et sa tulid stuudiosse. Lõpetame võibolla mingisugusel positiivsemal. Suitsetamise mahajätmine on positiivsem noot. Aga siis ta tahab kuulajatele midagi öelda, ilusat suve kõigile, kohtumiseni juba juulikuus jälle New Yorgist ja tahaks loota, et see Eesti suvi on ilus, nagu ta mu fantaasiates on aastatega tekkinud selle kujutlus, et nüüd saan siis täiega puhata, ööd on meil valged, sellega seal, huvitav see seal, ma olin täiesti ära unustanud selle asja, et ööd on valged ja see võtab isegi aega natuke, et aru saada, sest New Yorgi ööd on pimedad. Suvekülaline oli täna meie esimese suveprogrammi esimeses saates rahvusringhäälingu korrespondent New Yorgis Neeme raud.