Uudis pluss suvekülaline. Tartu stuudios on nüüd jõudnud kirjanik, kunstnik ja muusik Aapo Ilves, kes sõitis meie juurde oma kodulinnast Räpinast. Tere tulemast. Tere. Küsitlejad selles tunnis on Lauri Varik ja Arp Müller. Kuid juhatame meie jutuajamise sisse. Muusikaliselt laseme kõlada eurovisioonil meile kuuenda koha toonud Ott Leplandi loo. Kuula venekeelsel versioonil. Aapo Ilvese teksti on vene keelde ümber pannud Stanislav pulgani. Nii kõlas siis lugu, kuula vene keeles, eestikeelsete sõnade autor Aapo Ilves, aga venekeelsed sõnad, Stanislav pulgaanil topo. Kuidas sina selle tulemusega rahul oled, mis nüüd vene keeles kõlas? Täiesti imetabane ja vaatajat kõvasti poeetilisam kui originaal, kuigi kuigi tõlge on tehtud äärmiselt algupäranditundlikult, aga noh, Stanislav on minu sõber juba ilmselt seitse-kaheksa aastat. Ega ta siis ta kaheksa aastat tagasi ta tuli Moskvast Eestisse. Ja ega meil kaua aega ei läinud, et kaks toredat poissi tuttavaks saks. Huvitav, kui palju andis selle loo vene keele ingliskeelne hispaaniakeelne versioon kaasasele loo edule? Võib-olla andis, natukene? Ei oska hinnata, ma arvan, et kõige olulisem selle tule muse juures Balkani sõja võitmise ja siis nii-öelda selle juures, et tõesti esikuubikus on kaks soome-ugri laulu oli ikkagi kogu tiimitöö algusest lõpuni. Aapo, sa oled väga produktiivne laulutekstide kirjutaja. Ma vaatasin, et meie rahvusringhäälingu heliarhiivi otsinguprogramm näitas enam kui 70 loo autor või üks autoritest, mis meil siin rahvusringhäälingus on. Sinu lugusid on esitanud Tanel Padar, anduse son, Singer Vinger, folk, Hailaid, orkestraan, Neiokõsõ, Nexus, jää, Vaiko Eplik, Kristjan Kasearu skaa faktor. Muidugi, nüüd ka Ott Lepland. Kui palju sa kokku oled laulusõnu kirjutanud, oled sa arvutanud? Ei ole õrna aimugi? Ei ole, kartoteeki, ei ole arvutanud, võiks teha tegelikult jah, sest et minu oma folklaulud veel otsa koorilaulud otsa võib ikka päris päris suur number tulla. Kas saladus võib siis peituda Räpina hitikivis, mille fotot saab blogisse üles riputasid? Kahtlemata hitikivi me avastasime koos Jan Rahmaniga, kelle lugusid on samuti rahvusringhäälingu fonoteegis ilmselt päris mitmeid, näiteks kõige esimene raadio kahe poolt valitud aasta hitt üldse kõnetraat, milles väljan külmetuse Taivastatas lumme. Kuidas sina iseendas laulukirjutaja avastasid? Ma kirjutasin hiljuti Õpetajate lehele sellest artikli, ma arvan, et see võis olla aastanumber, võis olla kas 86 või 87, kui kooliaegsed pump, bändi oli mõnda aega tehtud, aga midagi oli ikka puudu. Ja siis tuli see päev, mil kõlas esimene minu kirjutatud lugu. Ja järgnev oli spordipäev ja seal ma siis lonkisin ringi ja teesklesin, et võtan spordipäevast osa ja ühtäkki jõudis mulle kohale, et mida inimesed kõik ümisevad. Ma arvan, et seerid kuskil mu nii-öelda ära. Mis laul see oli siis millesse Laurale? See oli, nagu tollele aastanumbrile kohane oli, oli loomulikult punk ja, ja loomulikult ühiskonna ehk nõukogudekriitiline. Kuidas sind kui laulukirjutajat avastati, kellega algas koostöö? Kõigepealt? Jah, tegelikult ju oli sellega sihuke vahe, kunagi 95. aastal sain jaan iga tuttavaks. Ja siis hakkasin jälle vaikselt laule tegema. Kunagi sajandivahetuse paiku leidis Kauksi Ülle mu üles ja tassil võrokeelsesse. Punk popfolkkamp, papp lõkkari. Ja siis ühe õnneliku juhuse tõttu palusin ma iseennast esinema mingisugune ühele keskkonnafestivalile, mida. Vennad Johansoni seal vedasid ja ja siis, kui kunagi Priit Pajusaar küsis Ants Johansoni käest, kes võiks talle urukeelsed sõnad, kirjuta siis. Soovitas kohe mind ja ja Priidul oli juba kamp koos, taldrik pööningul oli mu number ka olemas ja siis pajusaar helistas ja küsis täiesti otsa, nagu ta ikka teeb, et tere, mina olen Priit Pajusaar, kas sa kirjutad mulle eurolaulujaks võrokeelsed sõnad ja nii sai alguse Atii? Jah, mõtlesin muidugi kirjutan. Ja noh, sealt hakkas vaikselt tiksuma, et tegelikult oli ju niimoodi, et pidime ja Tanel Padari ka tootma saasta hitti, enne kui produtsendid aru said, et kelle käest tuleb tegelikult tekste tellida. Mida sulle endale kõige rohkem teha meeldib? Kas laulda ise oma lugusid või, või siis kirjutada teistele tekste? No ikka igatpidi on mõnus, aga et ega endal ei olegi väga palju aega laulda, sest et teistele läheb nii palju kirjutada, aga kõige suurem heameel on tegelikult võrokeelse teguri laulude tegemine. Sa oled hästi mitmekülgne inimene. Sa oled tegelenud kujutava kunstiga, raamatuillustratsioone, teinud näidendeid, kirjutanud proosat, kirjutanud kogu sellest valikust, kas mõnda asja saab esile tõsta, mida sa ise sooviksid esile tõsta? No vot, see ongi kõik nii. Laiahaardeline näiliselt, aga tegelikult on ju on ju kõikides nendes alades on rütm, kompositsioon on väga olulised teemad ja ja selles suhtes loominguline adrenaliin on üks. Et ei olegi vahet, kas sa maalid kitarril, lummavaid helimaastikke või joonistab mingisugust viisi Ma tahaks küsida laulusõnade kohta, kas kui te olete, kui sa oled nii palju neid kirjutanud paljudele artistidele, kas mõnikord tundub, et see on nagu töö ka mida, mida niimoodi kunstlikult on mujal teha, et istud maha ja see hitt on vaja valmis kuidagi? Ja, ja mingit mingit teatud komponendid kokku panna, mul on väga hea tunnetus selle koha pealt, et kui ikka tuleb täiesti mõttetu tellimus, siis siis mul lihtsalt läheb sellest ära täita. Ja see on jah, seal on töö ja hobi koos on väga meeldiv töö, väga huvitav töö. Mida rohkem ma seda teen, seda rohkem ma adunud kogu seda spetsiifikat neid raame, vabadust, mis nende raamide sees on kas või see, et tegelikult riime ei oma absoluutselt tähtsust vaid hoopis hoopis teistsugused koos kõlada. No näiteks kuidas selle kuul aga oli, et kuidas see sündis, kas see oli ka selline tellimustöö ja, ja mitte nii-öelda väga-väga südamest tulnud lugu või, või kuidas tegelikult? See oli meil tegelikult Otiga ju 10. ühist juba mõlema plaadi peal on, on, on meil koostööd. Ja see oli viimane laul, mis läks sotiplaadile minu arust üldse oti poolt, oli seal juba selline konkreetne tellimus, mis teeb alati sõnade meistritööd lihtsamaks. Et otil oli juba paigas sõna kuula. Ja ma hakkasin mõtlema, et no mida võiks kuulata võiks. Ja noh, siis ma ladusin sinna meeldivat poeetilist, kui tahate, siis länni taat absurdi. Vaata mida ilus, midagi väga ilusat lõik, tegelikult sünnib ju lõppkokkuvõttes kuulaja kõrvade vahel. Kui on antud. Kas teistele tekstide kirjutamine on sulle töö selles mõttes, et on see see raha teenimise vahend, on see asi, mis toob sulle leiva lauale? Pigem küll sellepärast, et puhtalt luuletajana ei jaksaks Eesti vabariik mind pidada. Aga kui võib veel nii Eesti muusika- tööstuse toimimisloogikasse ehk siis köögipoolele piiluda, kas teksti autor üldse kavici autor saab oma põhilise teenistuse siis, kui näiteks popid Tanel Padari lood kõlavad siin raadios ja siis Eesti Autorite ühing kannab üle iga see-eest või siis ostetakse autorilt lugu nii-öelda kohe välja, et nii antakse mingi summa pihku, nii, kirjuta mulle luu. Reeglina ma võtan ikkagi ka tööraha, sellepärast et ma ei saa vastutada ju terve produktsiooni töö eest, et et ma loon kõik võimalused selleni menule laulu tekkeks. Aga kui, kui solist või ei kanna välja või kui produtsent teeb valesid valikuid, singlite? Raadiotesse saatmise juures noh silma, aga selle eest vastutada ja ma ikkagi kulutan oma aega ja oma aju erisust. Nii et mingisuguse väikese tööraha ma võtan ja kõik, mis edasi toimub, on juba lihtsalt meeldiv boonus ja pensionisammas. Muusiku ja autori eest räägib kõige paremini ka tema looming, sestap me kuulamegi ka tänase suvekülalise usutluse vahele päris mitmeid muusikapalasid. Ja nüüd ma pakun, et võiksime kuulata ansamblit kirivane ja lugu nimega leelo, mille sa saatsid raadiojaamadele vahetult enne Bakuus Eurovisioonile sõitu tutvusta ka, palun lühidalt, mis ansambliga on tegu ja millest see laul räägib? See ansambel on, on kergelt imaginaarne, veel aga hakkas paari aasta eest tekkima toredaid duette minu ja tütarlaste vahel. Põhiliselt mina ja Lili lind, mõnikord Marja-Liisa plats või keegi veel. Ja siis ma lihtsalt mingil hetkel avastasin, et neid lugusid on juba päris palju. Apo Ilves ja keegi on selline lohisev. Ja et võiks selle projekti mingi ühe toreda sõnaga kokku võtta. Ma valisin kirivane. Mis on siis Wiedemanni sõnastiku järgi? Tähendab kas kirjut asja või nähtust ilvest või pahareti ilvest ka ja kirjalanen ilves, Veidemann teab. Ja loo sisu. Lugu on selles mõttes huvitava saamislooga, et et see viisi Olde joig tuli minu juurde ilmselt aastal 94 Põhja-Soomes. Ja noh, läks siis kuni eelmise aasta lõpuni aega, enne kui me otsustasime sellele sõnad kirjutada ja ta nii-öelda ugri Eskraadiks vormistada. Kuulame kirivane jal Elo. Meil on külas Aapo Ilves, sa elad Räpinas, Eesti kagunurgas, miks oled otsustanud sinna jääda? Miks sa ei ole tahtnud näiteks Tartusse või Tallinnasse ära kolida? Tallinnasse võib iga loll mine minna. Ja tänapäev annab selliseid võimalusi, et erilist vahet ei ole, kus inimene parasjagu viibib, nii et järelikult miks ta ei võiks enda juures kodus olla. Jüri Mõis ütles ühes äsjases usutluses, et iga maja, mis on ehitatud väljaspoole suur Tallinna on investeerimisviga. Mis sa arvad? Jüri Mõis võiks minu kadunud isa kallal mitte möliseda. Kuidas sa hoiad ennast kursis tänapäeva areneva kultuurieluga ja valitsevate sündmuste ja trendidega kui sa elad Räpinas, kui tihti sa pead selleks Räpinast ära heitma? Aga kuidas internet levib? Oled sa kogu aeg olnud vabakutseline või kas üldse kunagi üheksast viieni viis päeva nädalas täiskohaga mingit rutiinset tööd oled teinud? Olen ma sain mingi sellise absurdse asjaga hakkama pärast kooli ma töötasin raga kahes kohas kahes erinevas linnas. Ehk siis Räpinas olin ma seda küll teoreetiliselt kaheksast viieni, kunstnik Decora doktor ja õhtul üheksast öösel kolme-neljani olin ma Põlvas restorani orkestrantide pidasin päris mitu aastat niimoodi vastu. Mis aastal need olid sellised? Noh, seda õnneks enam eriti keegi ei mäletan, see oli 90.-te algus. Oled sa iseõppija või oled sa ka muusikat õppinud või õppinud kirjandust või kunsti? Ega ei saa ju üheski üheski kõrgkoolis Aapo Ilves, eks õppida? Ma ei ole küll täheldanud sellist võimalust, et jah, ma olen. Olen harimatu. Aga mis olid ikkagi need sammud, mis on teinud sinust sellise multifunktsionaalse kultuuriinimese, no me kuulsime juba sellest esimesest laulust kaheksakümnendatel, aga kes näiteks on olulisemad mõjutajad veel olnud sinu eluteel? Kõige tähtsam on see, et kui miski sind huvitab, siis õppis ära tööd ja kunsti. Ma olen natukene õppinud. Boris Lucats oli kunagi tähtis inimene. Kas sa praegu teed kunsti harvem? Mõtlen, kujunevad kunsti. Praegu väga tihti ei tule ette. Aga noh, ma loodan, et aga ehk jõuab kunagi jälle selle juurdegi tagasi või edasi, pigem. Peipsiveere kuulus sibulakasvatuse piirkond, kassa aiapidaja ka oled oma sibula saad oma aiast. Ei ole vaja saada oma sibulat oma aiast, sellepärast et Lüübnitsa on ju väga lähedal. Et sõidad sügisel kümnesele sibulalaadale näiteks ja aias on muru On jah, muru. Ma küll ei söö muru, aga no las ta on seal. Las muru lebab. Inimeste käest, kes elavad Lõuna-Eestis on tähtis küsida ka jääsalat, oled sa võrakene või oled seto või Tsahkna? Male tundmata seto poolt Cayen malats Juhkena male Ida võrakenemale Räpina mees male, Räpina sündinuga. Ta tähenduselt mu kiilam tegelikult Leto kilele on lähkampalkkonna autodes Pulga Jaani Vai Vai kontrauma. Räpina ongi seal üsna piiri peal, et kuidas sa ise oma seda identiteeti oled üles ehitanud. Sa tundud ikkagi selline just nimelt võru inimene olevat võru keelkonna kultuurkonnainimene. Nojah, aga ma olen Zetodega alati hästi läbi saanud ja asju ajanud. Kuulame ühte lugu veel, ma otsisin fonoteegist välja plaadi ilves, pulki Rahmon. Plaadi nimi on muret ei ole. Ilvesepulga rahvani pilt on esikaanel, aga kui plaadiümbris lahti teha, siis on kenad neiud ronimas põlispuu peal. Kaunis kujundas. Kuulan ise tõsine aitäh ja kuulame esimest lugu laskma sosista Aapo Ilvese teksti ja viicia ilves ise laulad ka. Ise laulan ise, mängin. Soskus ütles ammu tuumatalve Las massaažist ilusat juttu, vastumisse jäämas tuut sisse ei näe. Keerus seal kollaselt 100-lt putu, nahast laseb. Tiidavale ei köit, saatu Kogiski pra ja koovates kuu. Teavi tule Queen paraja müümine. Ilus laul Aapo ilvesele, kes on meil stuudios külas, nüüd on siis Aapo Ilvese lauluhääl ka täna saates ära kuulatud. Läheme jutuga edasi, tegelikult kõlas minu laulu natukene praam juba kiiri vaneloos ka, jah, ahah, aga seal, mitte eeslauljana ja seal ma olin tugi tugikultuurivägi on praegu Vanal Võromaal päris kõva sina, Jan Rahman, Pulga, Jaan Contra käib Tartust külas. Aga kas päris noort põlvkonda on ka peale kasvamas? Kostabesas küll ta tulla? On sulle inimesi silma hakanud, kes kes juba vääriks nimetamist? Mingit guru seisust omaks, et noh, nimekirju teeks. Aga noh, Uma Peol Pidol ja ja meie esinemistelgi on, on ikka ju näha, et ei kuule see võro kiil kaheki. Millist tulevikku saab prognoosid võro ja seto kultuurile, ka noored ei taha ikkagi ju ju rääkida? Mis keelt sa ise kõnelejad, kui vanal Võromaal ringi liigud ja millesse keele valik oleneb? Hakkad, et siis mul hakkab ka asemel hakkab enne lõppu tulema ja siis setomaal läheb üha rohkem rohkem seto keeleks ära ja. Aga või sa lähed Räpinas poodi, konsoman teil seal vist suur pood ja meil on seal jah, mingid poed tõesti. Nii kassa prouaga suhtleb. Oleneb, kes leti taga on, eks? Eks ma ju tea, kellega võitu magilt kõneldaja. Niisiis, tulevik paistab võru kultuurile keelel helge. Selles mõttes küll, et see vana vana keel, mis ei risustuni nii kergesti nagu eesti keel, kipub küll vahepeal ikka päris käest ära minema ja koledaks televiisorikeeleks. Kui sul tuleb üks hea mõte pähe et sellest võiks laulu teha, siis kas see tuleb kohe mingis kindlas keeles, et nii selle mõte? Ma kirjutanud eesti keeles ja Tanel Padarile, aga vaat selle mõtte ma kirjutan võru keeles ja kellelegi võrukale või iseendale. Kusjuures ma ei olegi veel pakkunud. Ei ole. Ma ei jõua kõiki häid mõtteid ära mõelda korraga, aga kas on mingid mõtted, mis tulevad võru keeles pähe ja mingeid mõtteid, mis tulevad eesti keeles pähe? Jah, oleneb olukorrast keskkonnast. Aga näiteks, mis laadi mõtle, tulevad võrudele. Selline tore asi ongi, et keel ju annab mingisugust mõttelaadi ja. Ma käisin meie fonoteegis ja otsisin üles ühe vana CD-ROM-i, mille sa oled rahvusringhäälingusse kunagi toimetanud. Seal salvestatud juulis 2003 piinas Mihkli juures, nagu, kui õieti aru saan, pilpaküla kontsert on sellel plaadil peale kirjutatud ja kuulame ühte ühte vana lugu. Selle plaadi pealt, selle. Selle plaadi lugu, mille nimeks on palju õnne sünnipäevaks. Omal oli selline nimi, siis nüüd on lihtsalt sünnipäev, selle loo nimi. Leivatooted ja. Sünnipäeva olen õnnitlenud. Memmed keegi ei tea äpastonnitle. Ämbliknurkades võrgud on. Pikad varjud. Sünnipäevale. Vestled ennast. Aapo Ilves, kuidas see lugu sündis? Ma hakkasin praegu mõtlema, et võib-olla selle mõnusalt konarliku esituse esitamise ajal oli selle loo originaali autor Vassilisuga lei veel elus, aga mul ei tulnud täpsed daatumid meelde. Üks valgevene geenius, kellel kellel oli minuga eluloolisi ühisusi, ta tegeles ka väga-väga palju teha nagu enam-vähem kõige sellega, mis, millega minagi olen tegelenud, aga tema ümber hakkasid tiirlema Venemaal suured rahad ja siis keegi otsustas, et tal on neid rohkem vaja ja siis nüüd kahjuks vasiilit enam ei ole. Ka selle looga kohtlesin kunagi. 90.-te lõpus kuulsin seda mingi kolm-neli korda rakilisega kasseti pealt ja seejärel kadusse kassett ära. Ja mul väga igatsesin seda lugu ja siis ma ka tõlkisin mitte lugu, vaid oma mälestust sellest loost. Ja kui ma nüüd paari aasta eest taaskohtusin originaaliga, siis ma täitsa ehmatasin, kui, kui täpne see tunne oli, mida ma olin tõlkinud. Kelle sünnipäev see oli, siis see on täiesti selline universaalne sünnipäeva. Ma usun, et väga palju raadiokuulajad tundsid ennast selles selles laulus ära, muide sellest täiesti korralik stuudiovariant olemas, mida, kui mujalt ei saa siis Youtube'ist leiab, leiab täiest üles minu nime. Otsingusse sisestades. Mulle tundub, et need laulud, mida sa ise esitad keda sellised märksa suurema väega ja märksa otse ütlevamad kui need, mis sa teistele kirjutad. Kas on nii, et sellised väelisemad laulud jätavad endale Ei ole nii, pigem on niimoodi, et see Poplüürika kirjutamine ongi selline isetu tegevus, et ma pean kirjutama niimoodi, nagu oleks artist ise kirjutanud. Kui ta oleks mina. See sünnipäevalaul andis aimu, et sulle meeldib väga ka vene kultuuri ja vene muusika. Ja seal on väga palju eriti just nende rokk-poeesia on väga palju sellist, mida Eesti omas ei ole ega tule. Ja noh, võib-olla mõned artistid saavad mõnikord natukene lähemale ja samasugune lugu on ka Soome muusikaga. Tahtsingi nimesid nimetada näiteks nii vene kui ka Soome poole pealt. No vene poole pealt ma olen väga hea meelega enda tarbeks kinod tõlkinud. Ja Soome poole pealt legend levinud näiteks ja ja teistele artistidele olen, olen ka tõlkinud nii soome kui vene kui inglise, kui saksa keelest. Kõneleme nüüd teatrist ka. Mulle meenuvad sinu tükid, puut, laat ja pulmatrall. Neid on mängitud viimastel suvedel Tartus Hansa hoovis. Need on ka ju elu ise. Jah, need on näilised komöödiad. Aga kui huvitav kirjutada, et kirjutad põhimõtteliselt, but laat oli ju tegelikult maaelu hävimisest. Ja ma vähemalt loodan, et äkki inimestest keegi, kes seal endal püksid niiskeks naersid, läksid pärast koju ja mõtlesid järele, mille üle nad täpselt naersid. Ja pulmatrall oli, oli oma äärmiselt ülevindilises grotesk liisima kirjutasingi Toyo anti jandiks, aga Kalju Komissarov lahendas selle omakorda Feliiniliku Burleskina, nii et seal olid kõik lindid üle, mis olid võimalike, kellele see kohale jõudis sellel viisil päris vahva olla. Aga seda kindlasti sai võtta ka jämekoomika. Just et. Rahvatükid on väga populaarsed olnud inimesed, inimestel meeldib väga suvel neid vaatamas käia. Kust sa inspiratsiooni või ideid selliste lugude kirjutamiseks siis saad, käid ise nendel pulmadel või laatadel ka niimoodi sagedasti? Pulmad veel tegelikult rääkis hoopis suveteatritegemisest muuhulgas ja Buddha, et see maakaubanduse ajalugu ja maaelu hävimine sellest ma olin teinud enne kirjutanud artikleid ja teinud ka raadiosaate. Et seal, selles mõttes teema oli hästi tuttav ja ja olen endale kirjutanud juhuslikult ajaloolisi kohapõhiseid, näitemänge. Ennast sa pead rohkem linna Vimaanimiseks. Mul on sihuke unelmate eestlane, kes elab maal kesklinnas veekogu ääres. Aga kui sa ringi liigud, siis siis saad sa hästi läbi inimestega, kes istuvad maapoe ukse ees trepi peal, võib-olla võtavad õlut ka. Ja ikka suhtled vabalt. Kõneleme olevast suvest ka sel suvel ka mõnda sinu kirjutatud suveteatritükki. Mängitakse. Ei, mul on suveteatritegemisest, on meeldiv puhkus tänu sellele, et Rahvusooper Estonia nii-öelda oskis moli pretistiks üle ja ma olen sellega olnud hõivatud juba eelmise aasta augustis. Oioi räägi nüüd palun lähemalt. Aprillis tuli meil koos Priit Pajusaar, oli helilooja. Kirjutasime kahe peale poistekoor Estonia poistekoori 40.-ks sünnipäevaks kantaadi poistekoori võimas laul. Ja ma loodan, et et vähemalt need üksikud üksikutest paladest suurem osa ehk jääb nende repertuaariga edaspidiseks. Ehk levib kaugemalegi. Ning et äsja just just lõpetasin libreto ooperile Me adapteerisime ooperit. Mark Twaini printsi ja kerjuse. Ma ei olegi aru saanud, võib-olla seda isegi on kusagil ooperina tehtud juba. Aga harilikult on sellest sellest väga karmist teosest tehtud mingisugune lahjendus või lastekas. Aga no minu soov oli, oli eks Magd veini ühiskonnakriitika kõlaks ka tänapäeval. Ja et oleks ka selline gooti ooper ikkagi päid lendab ja tuleriidad, suitsevad ja hevi metal. Nii, kas see sall on ka seotud sellega? Sellega ei ole seotud seal mingi muu projekti, Andres on, San on seotud, on, novembris tuleb muusikal Estonias välja rokkmuusikal rokkmuusikal minu tekstidele tekkinud sunnilugudele mille me siis seome, aga sellest on natukene vara veel rääkida, et see on veel sellises mõnusas seisus, kus ta võib minna nii ühele kui teisele poole. Jääme igatahes huviga ootama. Nädalavahetusel oli rabarock, sina kureerisid seal seenelava, mis seenelaval toimus. Seenelaval oli hämmastavalt raju, ma täitsa ei oleks oodanudki. See oli siis luule ja proosalava, mitte muusikalava. Võin ta oli luule ja folgilava, sest et ma olen toimetanud kunagiga Kuuluvate kirjanike heliplaadi ja loodetavalt tuleb peatselt ka laulvad kirjanikud kaks. Ja ma valisin sinna siukseid poeta, kes minu arust rokifestivale festivalile sobivad. Sest nad kannavad seal aval välja. Ja oli seal ju ka. Ma ise esinesin koos Polfork, Brauni suupillimäng ja Alar kriisaga. Jõuks Erki-Andres Nuudi. Seekord küll ei mänginud mitte lehepilli, vaid vaid klahvpilli. Minu arust kõige pungime rock n rolli. Üleüldse oli Vahur Afanasjevi kaupa meieli ja. Ligi poolteist tundi kestnud raju andmine, poeesia vahend vahetus tõsise pungiga ja segunes ja kus astus üles ka. Noor kirja neiu Mare Sabolotni äärmiselt tugev debüüt. Ja kuidas publikuga oli? Publikut jagus, publikut jagus, kõigil oli publikut. Me olime arvestanud ka sellega, et võib-olla on kohal. Ükskord juhtus selline huvitav lugu, et mina, Ruitlane ja Pehk esinesime rahvusraamatu Ta kogus ja, ja saalis olid siis helimees helimehe, ema, minu autojuht ja mõlemad fännid. Et olime igaks juhuks valmis ka selleks, et lollis ongi ainult helimees ja helimehe, ema aga aga ikka telk oli, oli valdavalt täis, vahepeal mahtus liikuma. Aga kui kontra, kelle ma ülbelt nimetasin bukletis rabarocki peaesinejaks, seda enam-vähem oligi seda, sest siis ei mahtunud liikumas ehmatanud telki sisse, aga. Aapo, sa oled top ja see, mis sa teed ja korraldad on top. Kuidas sa puhkad sel suvel või puhkad, sa kogu aeg tehes vaid asju, mis sulle meeldivad. Mis sa teedel Denzel ühe kontserdi ja astun üles ka soome-ugri ugri supergrupi osana seda koosseisus? Ja on sul nendega ka mingi pikem koostööplaanis. Tundub, et neil minuga on küll. Ei tea, kuidas ma siin jagub seda aega ja. Aga igatahes rannas vee ääres päikest võtvate Aapo Ilvest sel suvel ei näe. Tahaks ikka ise nagu vaataks küll enda silmadega hea meelega. Aha vaatad teise ka iseennast, nii. Meil oli täna külas Aapo Ilves, kuulame lõppu veel ühe loo, mille tekst on Aapo Ilvese sulest, on Singer Vinger. Las jääb Singer Vingeri plaadi peal on vist päris palju lugusid sinu sulest ja pooled. Tore Aapo Ilves, aitäh ja ilusat suve jätku sulle aitama. On on meil jalge alla. On et siin ei jaa. Anna veel roog. Oleks. Lahja küll miski ikka on, kui. On tuul või mõned Pohlak ja ja kui On anna meil jalgejalade on anna aeg ja, ja me.