Legend pühast Elizabethist mille ferentš list lõpetas oma elu kesksel küpsel perioodil 1862 algab just nõnda kaunilt, kõrgelt ja helgelt. Vana regoriaani viisi. Uuemat tüüpi töötlusega. Algab sissejuhatusega, milles kõlab listi kogu elu. Türgimus kõrgemale maisest üles. Aga, ja eemale ebaõiglusest rikkuse võltsist jaotumisest. Jaa, ahistavast viletsusest mis jälitab väga paljusid inimesi. Ja mõte, millest jälitas listi läbi tema elu. Alates sellest, kui ta kõige noorena, 20 kuueaastaselt läbi Pligiooni Need prantsuse tööliste Viletsused rabavad teda tabavad valusasti, nii nagu ta kirjutab, nii kohutav inimlik häda, et kogu mu õigluse tunne protesteeris ägedalt. Ja üks selliseid proteste, mis on leidnud võimaluse avatud kirgastavaks äravooluks ongi. Liszti oratoorium Elizabethist Religioosse tekstiga teosed ei ole vähese tähtsusega olnud lifti loomingu kirevas elus. Ja siit kerkivad esile mõned suured teosed, püha Eliisabeti legendi kõrval ka oratoorium Kristus ja nende sünteesina 1879.-st aastast risti teekond viia kruutsis. See on Ärapöördumine oratooriumi senistest laiadest, arenguteedest. Just nimelt Elizabethi jaoks ei võtnud list seotud piibliteksti mille järgi kompositsioon liiguks laialt voogava jõena. Traditsioonilises plaanis ta ei vajanud jutustajat. Teose lugu kulges vabalt esitatud mitte tihedalt siis eeliselt järgnevates stseenides. Ja kogu ehitus koosneb kahest osast. Nii nagu oratoorium vanasti kasvas sellest välja, et kahe muusikalise osa keskel kõlas jutlus. Meie ei pane Eliisabeti lugu oma tähelepanukeskuseks täna. Meie tähelepanu keskpunktis tegelikult on, on üks plisti hiliseid, suurvorme risti teekond. Aga Püha Elizabeth asub listi elus just nimelt murrangulisel teeotsal mille kohta helilooja ise on kirjutanud, et kuidas kujuneb minu elu viimane peatükk. Seda ei oska ma praegu ette arvata. Aga kõigepealt siis legendist Eliisabeti kohta. See on oma helikeelelt oma meelelaadilt, oma sisemiselt suurejooneliselt sügavasti sugulane Wagneri seda tüüpi muusikaga. Selles teoses esimeses osas on pruuti Elizabethi Vardburgi jõudmisel soojalt tervitatud nii rahva kui maakrahvi, eriti maakrahvi poja, noore krahvi poolt Elizabethi abikaasa Ludwigi poolt. See on seesama Martburg, mida listiaegne vaimari suurvürst on taastanud Tüüringi loss, kus 13. sajandil suurejoonelisi lauljat võistlusi peeti milledest omal ajal kuuldavasti osa võttis. Volfram fon, essnbach kuulus minnes Inger ja millega on seotud muidega Wagneri tan Hoizeri sündmustik. Kõik on selle listi suurteose alguses helge. Kõik ennustab head elurõõmsaid mänge. Ja Elizabeth isegi on laulnud, kus on kodutäis päikesepaistet. Teose teine osa lähtub Krahv Ludwigi jahil käigult naasmisest. See on õnn, mis on ühtlasi tulvil noore mehe jõudu. Usaldust seon Rõõm kodu, looduse ilust ja kojupöördumisest. Kuulatav episood algab Ludwigi üllatusega, kes näeb järsku rada pidi alla tuttavat Elizabethi oma naist. Järgneb nende õige pingeline duett, mida me võiksime jagada tillukeseks alaosadeks. Elizabeth on üllatavalt ehmunud ja kohkunud. Ta otse kardab sääratav Ludwig diskahtlust. Ja tõepoolest, Elizabeth pole täitnud Ludwigi antud lubadust mitte enam eksida viletsuse süttide juurde ega salatseda. Ja nii kasvab Ludwigi pahameel ja Elizabethi mure. Ta läheb esialgu hädavaleteele ja just nagu tunnustab, et korjas roose ja vaimustuses sattus eksiradadele. Kui aga Ludvig siis uskumatult nõuab, et naine neid näitaks palub Elizabeth kaastunnet ja arusaamist. Ta tunnistab nüüd aastatest tõde ja palub armu. Ta kannab hoopis ühe patustaja poolt annetatud leiba ja veini haige juurde. Ludwig peaaegu ei pane seda tähelegi, ta avab Elizabethi kotti ja mis seal on? Seal on lõhnavad roosid, mis hingavad oma imet õhtusesse, õhku. Ja Ludwig näeb ka sära, Elizabethi pea ümber. On toimunud tõeline ime millest ise on vapustatud ka Elizabeth. Ma olen ülendatud. Ja stseen lõppeb Ludwigi ja inimeste ümber olevate jahiliste tänupalvega. Tänagem teda, kes andis selle õnnistuse, olgu ta meile valguseks ja toeks. Kui vangume. Pimeduses. Voor. Nii me näeme Eliisabeti legendi ühes tsentromics olevat ime sündi ja kui me kohe kuulame seda muusikat ja selle järel ristiteekonda, mida ei eraldagi omavahel kuigi palju aastaid, siis me näeme, milline tohutu muutus on toimunud listi loomingulistest taotlustes. Tema väljenduslaadis võiks öelda, et tema muusikamissioonis mis läheb küll kaugele Elizabethi muusika kõla ilust ja Helendavast imepärasest kirkusest küll aga väga tagasihoidlike vahenditega äärmiselt ennast piirates. Kõige olulisemale meie jaoks. Teose väärtustega tema missiooni ei vähenda ega seda mingil määral see et Legend seob tegelikult kahte ajaloolist kuju ka Portugali Elizabethi umbes samast ajast. Sest lihton peale teose religioosse ülesande eetilise ülesande ka rõhutamas oma seost sünnimaaga Ungariga oma soovi Ungari muusikat Euroopa muusikasse sisse tuua. Ja selle tõttu. Elizabeth, keda tema austab. Ungari kuninga Andreas, teise tütar, kes elas 1807.-st aastast kuni 31-ni ja sai pühakuks oma hoolduse töö pärast oma vaestele pühendumuse pärast nõnda visiga pühakuna suri. Köitis listi võib-olla ka kui üks inimlik eeskuju. Teose esmaesitus oli Budapestis, millele järgnes 1867 ka esitusvart purgis. Kui lihtalustas Eliisabeti loomist veel vaimaris dirigendina töötades just nimelt sealse krahhi õhutusel 1858. aastal, siis valmiks ja nüüd juba lahkununa vaimarist listi arvates esialgu igaveseks. 1861. niisiis seda 30 aastat tagasi jõudis list Rooma, kus Justytar Karoliine juba poolteist aastat tuli ees oodanud 21. oktoobril, ehitis anud Carlo al Corso kirikus altarit nende laulatuseks järgmisel päeval just listi 50. sünnipäeval. See oli üks Euroopa muusikaloo köitvaid lugusid Nende kahe vahel pärast tutvumist realisti vene ja Kiievi reisil aastal 1847. Kulist oli 30 kuuene ja pärast 13 aastast tegelikku kooselu. Alates 1848. aasta tormilistest revolutsiooni aegadest läbi aastate aina taotledes Jalootes lahutamise luba saada paavstilt millele Aga vürstinna abikaasa, sugulased, abikaasa ise ja vene tsaari Ki toetusele tuginedes vastu seismine ei olnud paavsti siniveennud. Paraku peatatakse seegi viimane abiellumise luba. Ja kaasa aitab sellele üks indiskreetne ajaleheartikkel ja lootus ühisele rahulikule. Kodule puruneb Nende mõlema elus lõplikult. Kalist loodab nüüd pikemaks jääda Roomat, ta kirjutab 1862, ühes kirjas. Olen kindlalt otsustanud siin pikemat aega segamatult ja järjekindlalt edasi töötada. Peale seda, kui mulle antud sümfoonilise ülesande Saksamaal nii hästi kui suutsin, suuremalt osalt olen lahendanud. Tahan nüüd täita oma missiooni Olatooriumilist poolt. Legend Elizabethist ei või jääda isoleerituks. Ja ma pean sellegi eest hoolt kandma, et seltskond ristiaegadel ühiskonna mõttes selle mõistmiseni kasvab. Ja edasi 1863 Rooma tähistab nõnda öelda kolmandat osa, arvatavasti viimsed minu tihti pettumuserohkes ja kibedas siiski alati töökas ja end püsti ajamas, ikka jälle püsti ajamas. Elus. Ma tahan iseendaga heale jalale saada. Selleks aitab kaasa mu siinne tagasitõmbunud elulaad ja roosikrantsi madonna kloostrikambrid, kus list mõnda aega elas ja kust avanes suurepärane väljavaade üle kogu Rooma lausmaast. Mägedeni, kus välisilmast kuulis vaid kellahelinat jagus, jõudsid liftini igatsetud rahu ning sisemine lepimus 1800-ga 65. aasta varakevadel jõuab Rooma teade vürst Wittensteini surmast. Viimaks varisenud müürid lifti ja Karoliine laulatuse ümbert. Paraku on juba hilja. Vürstinna on loobunud ja taandunud kirikule pühendunud elu varjulisse rahusse. Listki otsustab astuda vaimulikuseisusse ja 25. aprillil õnnistatakse ta ilmik mungaks. Ühes erakirjas, kirjutab ta. Tegin seda veendumusel, et saan jõudu heal teel. Tegin ilma mingi välise sunnita. Lihtsalt ja siiralt. Vastab see ju ka minu noorpõlve soovidele. Ühtlasi kinnitab ta, et see ei tähenda katkestamist tema elu olemusliku osaga. Ja tõepoolest juba kaheksandal oktoobril jõuab list Ungarisse. See oli ta esimene rongisõit siia. 1868. aastal hakkavad taastuma ka 10 aasta eest lõdvenenud ja jahenenud sidemed Saksamaaga. Ja selgineb too viimane peatükk listi elus, millest saate alguses oli juttu. See tähendab tööd ja elu Budapestis Muusikaakadeemia rajamist, kontakte, vaimariga, pidevaid reise mööda Kesk-Euroopa linnu Pariisi, Londoni niigi. Aga see tähendab ka lähemate inimeste surma. 1862 sureb täiesti ootamatult sünnituse järel tütar plandiine. 1866. Ema Pariisis. Kibedust toob ka kosima püülovi listi tütre Lahkumine kodunt ja ühiselu vaagneriga. Lõhe, mis mitme aasta järel alles taas sõlmitut sõpruseni jõuab. See tähendab mõtteid, surmast ja elust, leina, kurbust ja lootust. Listi loovate jõudude vool hakkaks nagu järele andma. Tema viimaseid suurteoseid on siis omalaadne passioon risti teekond viia kruutsis mida ta on visandanud 76. 77. aastal ja mille ta lõpetatud 878. Ta on 67 aastane ristikäik. See on iidne kristliku kiriku traditsioon. Koguduserongkäik mööda kirikut või ümber kiriku järgides Kristuse teekonda Rooma maavalitseja Pilatuse juurest kolgata mäele teekonda, surma, otsesest surma, piinatuna alandatuna üle jõu rasket risti kandes värisedes ja taas tõustes. Teekond, mida kogudus kaasa teeb 14 peatusega seintel olevate kujutuste juures kahetsedes ja palvetades. Listi suhe traditsioonilisse sõna, pildi ja tunnete ohtrasti teksti on õige isiklik. Küllap on selle vormimisel aluseks olnud ka eluküpsus oma eluelamused, süütunne, kaastunne. See on erakordselt napilt tihedalt kirjutatud muusika. Võib olla ka ajaline distants nendel mõtetel aegade sügavusse tingib selle kummalise ja sugestiivse tummi vana kullatooni listi muusikas keskendunud askeetlik, kus igasuguste koratiivsust vältimas puhaste liinide keskel rabav oma julgusega uudse poole arvestades temaaegse ajastu üldlaadi. Muidugi tingib selline stiilimuutus ka kriitikat. Juba vana mõttevaenlane Hanslik kirjutab õige kibedalt nendest muutustest ja räägib hüppest säravaimast, Virtooslikkusest, askeetlik emasse ja sellest, kuidas list nagu püüaks taaselustada vana Itaalia lapsemeelset lihtsust. Ja räägib sellestki, kuidas seda uues stiili imelikust püüablist kata auklikuks kulunud joogenese mantliga, mis peaks siis varjama kandja kõhnumist milles ilmneb looja pankrot. Oma halastamatu kriitika lõpetab Hanslik nõnda viimase inimesega, kes veel saab uhkeldada, et on isiklikult tundnud listi, peaks ka viimane poolehoiu plaksutaja Doratooriumidele hauda minema. Paraku on Hanslik eksinud. Viie Krootsise teksti paneb kokku Karoliina fon Wittgenstein kasutades Impiibi tekste kaht keskaja ladina hümni kaht koraali. Siin kulgevad üksteise järel eri keeled, ladina keel. Arameakeelne tsitaat Kristuse lahkumisel. Osadel on antud prantsuskeelsed peatuste nimetused. List kirjutab seda muusikat Roomas Villa testi purskkaevude suline saatel. Selle teose julgus toob kaasa ka tema näiva uinumise, võiks öelda peaaegu okas roosikalise sest teos kõlab esimene kord 1929 ja tema noot ilmub alles 50 aastat peale. Valmis saamist. Listi on selle teose kirjutamisel inspireerinud ja nii on ta ka tahtnud neid teose trükkimisel piltidena näha. Albrecht Tüüreri krabüüride sarjad. Suur passioon 15. sajandi lõpust ja vahetusest kuni 1510. aastani loodud keskpunktis kannatava ja kauni Kristusega ja väikesed passioonid. Kuuldavasti on teose esitustel tõepoolest ka füüreri krabüüre provotseeritud ja inimesed on saanud muusika kuulamise ühendada nägemise muljetega. Muusikaliselt kannab risti teekonda õhkkonda loov jaa episoode seostav, eriline, napp, ilmekas, oreli kõla, soolo, baritoni ja kolme naishääle vaheldudes lisab jõudu aga ka rahu ning lohutust koor. Seda kõike lühitäislõikudes, vihjamisi ja ameti süvitsi tabades. See on rahulik, rangelt pidulik sissejuhatus, millega teos algab. Keskaegne kannatusnädalale pühendatud hümn. Stiliseeritud töötluses. Hümn, mis seostub oma tekstis ristiministeeriumiga. Jeesus on surma mõistetud, esimene peatus. Muusikas peegeldub rahvahulga ülespiitsutatud kirglikkus. Ja sellele järgneb bassisoolomees hääle soolosõnadega mis kannavad Pilatuse tegelikku süütunnet. Süütu olen mina. See on õiglase veri. Nendes peatustes kolm on pühendatud Kristuse kokku Parisemistele mis üksteise järel üha suurema traagilise jõuga kõrgemas registris ja pingilisema ehmatusega kõlavad. Kus rahvahulga seast mehed katkestavad äkki muusikahüüetega Jeesus kukub Jeesus kaadit. Need on ainult paar sõna, mis sind kõlavad. Kui me võrdleme seda ristikäigu tekstiga, siis me saame pildi listipoolse lahenduse ökonoomsusest. Ma loen seda seletust seitsmendale peatusele. Näiteks. See peatus sümboliseerib kohta, kus Jeesus jõudnud Jeruusalemma väravateni varises teist korda ristikoorma all kokku. See tekitab tema pühimale kehale uut valu, sest kukkudes vajus ränk rist talle pähe surudes pähe pandud okaskrooni veelgi sügavamale. Oh vaata, hing, kuidas sinu kõrkus paiskas Jeesuse põrmu tunne kaasa tema langusele. Ja sellele järgneb palve. Mu lõputult hea jumal, kes sa oled ristipuuraskusega koormatud. Sina varisesid risti all, mina laman põrmus vägades patukoorma all. Võta mind, mu issand, oma halastuse õlgadele, kui viljatud puud raputan minust maha kõik maine tühisusi, anna armu, et see puu võiks kanda pühade vooruste vilja alandlikkust, sinu valu ja sinu piinade mälestust. Lahkeim Jeesus, tee seda minuga. Kõike seda kannab siis ainult üks ehmumise ja ahastuse hiie ja iga kord kukkumise stseeni teine pool. Kolm naishäält staabat mater, Kristuse ema, valuline kaasaelamine ja ehmatus ristipuu all. Teose 405. osa on antud oreli soolona. Neljas kristus kohtab oma püha ema ja viies sellest, kuidas köreene Siimon pannakse Jeesust aitama risti kandmisel. See on väga helge kõrges registris õrn oreliheli mis saadab ema ja poja kohtumist. Nii napi muusikas. Traditsioonilises tekstis, mis alati kannatuse aegadel saadab katoliku kiriku õhtust õhtusse korduvaid ristikäike, nõnda öeldud. Seal peatusel näeme kohta, kus pühim ema sööstis oma armastatud pojale teele ette haletseda kauneimad, inimeste seas oma ainusündinud poega. Suurest kurvastusest rusutuna kordab ta oma valulises südames, mu poeg, mu poeg, kes lubaks mul sinuga koos surra või sinu asemel ise surma minna. Tunne kaasa mu hing maarjakurvastusele ja vaata, kuidas halastamatud inimesed talle veelgi enam haiget teevad, tõugates ta omaenda pojast julmalt eemale. Ja palve mu ülihea emand Ma mõistan, milline kohutav valu läbistas sinu südant, kui sa kohtasid valulisel risti teekonnal Jeesust oma armastatud poega. Luba mulle oma headuses, et ma sulle selles kurb puses kogu südamest võiksin kaasa tunda. Samuti, et ma sinu poega, keda ma olen andnud nii halastamatult timukate kätte edaspidi oma pattude kai kurvastaks. Oi Jeesus, Maarja, minu magusaimad, armastatud, lubage mul koos teiega kannatada ja surra. Kristuse risti teekonda saadavad muusikas legend pühast Veronikast kes andis kannatavale Jeesusele oma rätiku, et see saaks oma näolt higi kuivatada. Ja seda saadab üsnagi üllatavalt selles muusikas koraali meloodia Meilgi väga tuntud sõnadega, oh jeesus sinu valu. Siin on mõtte kandjaks sõnad veres ja haavades. Kristuse peast. Samuti peatus kaheksas arvult kus Kristusega kaasa elavad, sügavas kaastundes Jeruusalemma naised. Tegelikult aga naishääli ei olegi muusikas, vaid kõlab kurte meloodia meeshäält. Ja tema ootamatu pöördumine. Ärge nutke minu pärast nutke endi pärast jama laste pärast. Ja see osa lõpeb oreli fanfaari idega mis tuletavad meelde kohutava kohtuotsuse täideviimise kohustust. Ristilelöömist variseb Jeesus, kolmas kord kus pöördub tagasi kolmanda ja seitsmenda peatuse muusika pingelisemalt teravdatult, nagu sai öeldud. 10. peatus siin rõivastatakse, kistakse Jeesus riietest lahti need riided. Napid jagatakse sõdurite vahel ja vaevaliselt liikuv orel tähistab seda kasvavat alandust. Traagiliseks kulminatsiooniks on Kristuse ristilöömine. See meeletu ja mõttetu viha ja kurikirg, millega meeskoor nõuab. Lööge risti, lööge risti. On masendav kuulata ka peaaegu üle kahe aastatuhande. Ja Kristuse surma juhib üks, mitte enam kehaliselt õhku tõusev oreliohe. Järgneb 12 kümnendas peatuses. Kristuse surm, tema surmaeelsed sõnad. Mu jumal, mu jumal. Miks oled sa mu maha jätnud? Baritoni poolt? See on ehk kõige pikem osa selles kokkusurutud tihedusega kirjutatud teoses. Alaosadeks. On järgnev karge külalistele harmooniatele ehitatud. Sinu kätte annan ma oma vaimu. Kristus on toonud inimestele lunastuse inimestele meieni ja meile järgnevatelegi. Ja kõlab otsustav järeldus. See on korda saadetud, see on lõpetatud. Niisiis, missioon on täidetud. Neid Kristuse viimaseid sõnu kordab ka juba kukkumise stseenides kõrvu jäänud naistetrio. Ja kõlab teine koraal teoses. See, milleks meid on kutsutud, milleks ka kogudust traditsioonilises tekstis, mille katkendeid sai siin loetud on mõjustatud inimesi kaasa tundma kaasa elama. Kurbust, südamevalu. Ristikäigu lõpetus, mis tervitab meie ainust ja sügavat lootust. Risti. Ja teose lõpp lausa kolme heliline orelilt annab meile müstiliselt kõlava ristisümboli.