Tervist Meikari ülestunnistusest, et aitas Reformierakonna kassasse viia musta raha on tänu erakondade reaktsioonidele välja kasvanud laiem usalduskriis parteide suhtes. Sellele täna keskendume Ki ja kui seni on skandaalid peamiselt kaasa rääkinud poliitikud ja poliitikaanalüütikud siis täna palusin saatesse vabakondade esindajad. Stuudios on Mall Hellam avatud Eesti fondist Urmo Kübar vabaühenduste liidust EMSL ning Asso Prii MTÜ Korruptsioonivaba Eesti. Tere Teile. Tere. Mina olen saatejuht Arp Müller. Miks on nõnda, et praegu on diskussioon käinud paljuski rohkem ikka selle üle, miks Silver Meikar oma üles ülestunnistused tegi, millised olid tema motiivid, kas need ikka olid ausad ja õilsad või olid hoopis omakasupüüdlikud? Kas või peaminister Andrus Ansip on täna Postimehel Online'ile antud intervjuus keskendunud hoopis sellele, et kas ikka on usutav, et Michal võist Telefoni teel meikarile ebaseaduslikku annetuse kohta ülesandeid anda? Ansip leiab, et kõik ju teavad, et telefone kuulatakse pealt, järelikult on selline väide vale ja nii edasi ja nii edasi. Miks on avalikkuses kõneaineks ja esil rohkem sellised seigad aga mitte ebaseaduslik annetuste põhjused, skeem ja muster ise, miks räägitakse palju vähem sellest, miks sellised ebaseaduslikud annetused üldse toimuvad? Ma ei ole kindel, kas see motiivide teema nüüd just rohkem üleval on, aga täitsa selge on see, et, et niisugustel puhkudel need, keda keda teema valusalt puudutab, et teevad omalt poolt pingutusi, et seda teemat ja arutelu mujale juhtida ja seda oleme näinud ka teistel niisugustel põhjustel ja see võimalus, et öelda, et aga, et mis näiteks oli meikari motiiv ja kas selle taga on hoopis äkki soov teha erakonda ja nii edasi ja nii edasi, need on alati mugavad argumendid, et siin just ongi oluline. Ma arvan, et selle mänguga mitte kaasa minna ja tegelikult jõuliselt püsida selles samas põhiküsimuse juures, mis peaks praegu siin tõesti olema, et üritada tõestada siis ikkagi seda leida need need veenvad viisid, et näidata, et, et need asjad on toimunud. Et, et erakonnad rääkides seda, et, et noh, võib-olla toimus midagi üheksakümnendatel, aga, aga tegelikult niisuguseid praktikaid ei ole, et, et tuleb siis tõestada, et, et jah, see on päriselt olemas. Ühinen täielikult Urmo arvamusega selles osas, et me ei tohiks lasta nagu pilti hägustada ja need, kes praegu kõige suuremas pigis, need on kindlasti oma jõud mobiliseerinud, need on ausalt kahjuks kõik meie poliitilised parteid ja püüavad erinevaid motiive põhjuseid leida, miks silver seda ja, ja miks just nüüd ja ja kuidas siis ikka alles nüüd, et neid lähenemisi on mitmeid, aga tõesti tuleb keskenduda sellele, et, et vaatamata sellele, et Silver seda selle teo sooritas, aseta selle raha edasi kandis oma erakonna arvele. Inimesed võivad muutuda ja inimestel on õigus muutuda, noh paljud poliitikud just jälle ütlevad nuumik siis nüüd alles siis miks siis mitte kohe inimene ei tulnud rääkima sellest, aga ajad muutuvad ja inimesed muutuvad ja me peame andma õiguse inimestel oma tegusid kahetseda ja teha nagu see järgmine samm oma elus ja sellega tegelikult teadvustada ühte ääretult suurt probleemi meie elus mille hind võib olla väga kõrge, mille hind võib olla täieliku usalduse kadu ja lõppkokkuvõttes selle hind võib-olla ka meie oma riigi kestmine. Aga huvitav, kas meie avalikkus üldse tajub neid ohtusid, võib-olla on tavaliste inimeste jaoks see saanud või tundub see juba normaalsena, et jah, erakonnad ilmselt ongi ebaausad, poliitika ongi räpane niikuinii seal võetakse ümbrikus musta raha vastu ja võib-olla ka suhtutakse Silver Meikari esse kui, kui hullikesse, mis ta nüüd läks võitlusesse tuuleveskitega. Kindlasti on nagu üheks suureks probleemiks, mis nagu üleüldse seondub sellise poliitilise kultuuriga, on, on nagu probleem, on see, et ega tõesti enam ei süveneta, skandaal on skandaal, skandaal annab aluse hukka mõistuks, aga, aga see avalikus ei, ei, ei vaevu nii süvitsi minema skandaali sisusse, et mis siis need tegelikult põhjused on, et see, et see, et kui, kui meedia nagu väsib ära selle skandaali üleval hoidmisest tavaliselt asid nädal aega juba ära on juba praegu natukene siukest väsimusmärke näha, et, et siis nagu see avalikkuse soov, tahe ja nõudmine hoiaks veel üleval seda konstruktiivset debatti, et riigikogu liikmed tunneksid või ka erakonnad, et see süsteem, milles nad opereerivad, süsteem, mida nad on muutunud viisi, mis soosib neid. Et nad selles süsteemi muutmise muutmise jaoks nagu vastutavad avalikkuses, et keegi ootab neid vastuseid ja nad teavad, et vaatamata sellele, et valimised on nüüd kolme aasta pärast, et, et see on meeles, kui nad seal süsteemi ei muuda, siis hoitakse seda meelases süsteemi selles, nagu see probleem ongi. Et inimesed hakkaksid rohkem süvenema. Aga ega see arusaam tegelikult, et mis on normaalne ja mis mitte, et, et teinegi kortse tõesti, harjud ebanormaalsete asjadega ja hakkadki seda loomulikuks pidama, et, et ma isegi usun, et, et paljudele erakondades see nagu tuligi mingil määral külma dušina, et noh, et mis mõttes, mis sellest siis nüüd nii väga halba on, eks ole, et, et kindlasti ju ka ei arvama seda, et kõik need varjatud annetused oleks olnud just selle eesmärgiga, et vot et see näiteks ettevõtja, kes siis oma nime alt annetust teha ei taha, et, et tal ilmtingimata oleks mingisugune vastu teine soov olnud, et tõenäoliselt seal seal neid põhjuseid võis väga palju olla ja ma arvan, et erakondadel küllalt kergesti taastada vastas see on niimoodi olnud, et, et noh, et see on. Ma olen elu osa, et, et umbes nii, ma arvan, et siin me võime meelde tuletada näiteks teemat perevägivallaga, eks ole, et kui, kui sellest hakati, vastasin kümmekond aastat tagasi Eestis oluliselt kõnelema, et noh, et see, see on probleem, et siis kindlasti nagu paljud mõtlesin, et mis probleem see on, et noh, võib-olla jah, hea küll, et mõned mõnikord inimesed 11 kodus klapivad natukene, et, et aga, aga sellistest asjadest avalikult ei räägita ja, ja niisuguses olukorras, kus asjadest avalikult ei räägita, saavadki need sellised halvad nähtused edasi kesta. Ma usun, et üks hästi oluline tagajärg, mis sellel meikaril ülestunnistusel juba on olnud, on ikkagi see, et, et see teadvustamine, et see ei ole normaalne ja, ja ma usun, et ka seda, et, et niisugust praktikat nüüd otseselt ikkagi erakondadesse vähemalt enam toimuda ette võtta ei taheta. Kui tõesti ikkagi tulla tagasi mõelda, et mida tähendab Nimeta rahastamine ja siis sellega võidakse osta mitte ainult ütleme ettevõtlusest või teatavate võtlus soodustavaid seadusi. Sellega võidakse mõjutada julgeoleku küsimusi ju ka. Et see on ju see, siin on suuremad ohud kui see, et mõni ärimees või mõni ette ja, või ettevõtlusringkond saab endale soodsaid seadusi. See on ju ka haige, kui hakata mõtlema, et seda on võimalik teha. Aga mõtleme sammukese edasi, et mida kõik on veel võimalik osta, et seadused puudutavad ju ka meie iseseisvuse kestmist. Sellest on päris huvitavalt reedeses Postimehes kirjutanud ka Ahto Lobjakas kus ta viitabki, et praegu on kogu aeg ju räägitud sellest, kuidas Savisaar võib-olla on saanud Venemaalt raha, vähemalt on küsinud Venemaalt raha. Aga Ahto lobjakas kutsub üles mõtlema, et kui Venemaa tahaks kedagi mõjutada, siis, siis see võiks ikkagi olla võimuerakond. Reformierakond ja nüüd, kui me teame, et Reformierakonda läinud kahtlast musta raha siis me ei saa enam 100 protsenti kindlad olla, et see või olla näiteks raha Venemaalt. Absoluutselt see on, ongi see põhjus, miks erakondade annetustesse nii nii tõsiselt suhtuda tuleb ja mitte võtta nagu kuidagi kergekäeliselt, et noh, et ei tahtnud siis inimene oma nime all annetada, et andis siis raha kellelegi teisele, et mis seal siis vahet on, eks ole, et asjad raha erakonda jõudis või, või niimoodi, et täiesti selgelt see on, on väga, väga tõsine asi ja erakondade suhtes tuleb olla selles osas ka suurema nõudlikkusega kui Mul oleks mõne kohaliku külaseltsi puhul teema, et kui siin nemad on saanud mingi annetuse oma kontserdi väljatoomiseks ja, ja see ei ole korrektselt deklareeritud näiteks või annetaja nimi täpselt teada, sest ma arvan, et, et, et see oht on, on oluliselt väiksem. See rahastamine on ikkagi väga peen küsimus, et nüüd just eelmise nädala kontekstis räägitud palju ka sellest, et võib-olla siis tuleb rahastamise allikaid muuta ja näiteks, et muuta ettevõtete toetused jällegi seaduslikuks. Aga see on täiesti jube mõte, ausalt öeldes, et kui ma töötan ettevõttes või või firmas, kes toetab ühte erakonda võimul on absoluutselt kardinaalselt erinevad seisukohad siis ettevõtja võib kasutada. Võtame niuke hästi. Mustvalge näide võib kaotada, eks ju. Oma töötajad, kes ei ole nõus sellega, et, et mingi aktsiapaki enamuse omanik lihtsalt otsustab, otsustab ühele või teisele erakonnale toetust, et anda. Ma läheksin ära ja töö ja kui mind tahetakse kinni hoida, siis, siis siis ma ei tea, mis vahenditega. See, et kui vabad on töötajad selliste otsuste tegemise tegemisel, et see sõltub hästi palju tööturu olukorrast, aga aga ma arvan, et ka mina olen päri, et, et see ettevõtetele annetamise taaslubamine nüüd vaevalt et siin nagu õige küsimus on, millega ja just selles kontekstis tegeletud võib-olla üks paljudest küsimustest, aga, aga mind küll ei veena, et kui ettevõtet seal oleks olnud võimalus annetada siis firmadena, et siis ei oleks neid varjatud annetusi aset leidnud, et ma arvan, et see põhjus ei olnud mitte selles, vaid, vaid ikkagi midagi muud. Oli selleks küsimuseks, miks siis konkreetselt inimesed või organisatsioonid seda raha soovisid erakonda viia, ilma et nende nimi teatavaks saaks. Mis puudutab muidugi juriidiliste isikute annetamist, siis eks see loomulikult see süsteemi muutmine omal ajal oli tingitud teatavast põhjustest ja need põhjused eksisteerivad nagu siiamaani, et küll ühelt poolt öeldakse, et juriidiliste isikute annetamise lubamisel muutub asi selgemaks. Ja teisest küljest praegune, kui tekib küsimus suurärimehe puhul, et millise ettevõtte Boota siis annetab aga samas suurärimeest ei takista mitte miski loomast 10 minutiga keha, kuhu ta kannab raha, annetus tehakse nagu sealtkaudu, et noh, põhimõtteliselt on on eraisikuna ametisse tegema lihtsalt niivõrd palju kallimad kõik, loomulikult tekst läbi juriidilist isikut, et see võiks seda süsteemi veelgi hägustada. Esiteks, ja teiseks sellised asjad, nagu ma just praegu ühe näitena tõin võivada. On täiesti reaalne, et Eestis nagu juhtuksid, kui vaadata, kus liikides tegelikult juriidilist isikut annetamine lubatud peaaegu kõik Skandinaaviamaad siis noh, võiks, võiks arvata, et tegelikult see on üks selline koht, läheneda aga tõesti koht, kuhu areneda, et antud juhul selle taaskehtestamine taaslubamine oleks nagu üsna nagu sügavasse musta vette hüppamine. Selle juures on ka veel minu meelest üks huvitav aspekt nagu avaliku diskussiooni seisukohalt, et, et niisugustel puhkudel erakonnad minu meelest nagu tunnevad kuidagi vajadust, et hästi kiiresti peaks nagu lahendusega välja tulema, et et kes võidumees on siis see, kes nagu paugutab esimesena, et vot, et see põhjus oli sellepärast, et äriorganisatsioonid ei saa annetada või et valimiskulutuste ülempiir seada või, või et moodustada mingisugune komisjon, mis peaks erakondade maine küsimustega hakkama tegelema. Mina mõtlen kodanikuna, mina küll ei oota, et, et kohe peaks olema Ma nagu tagataskust tulistada jooksu pealt mingisugune lahendus sellele vaid, vaid ma mõtlengi, et võiks nagu ikkagi tegeleda sellega, et, et kõigepealt püüame selles asjas selguse saavutada, siis hakkame mõtlema, et mis on need erinevad viisid, kuidas seda probleemi lahendada, et ei, ei ole vaja suunata kohe arutelu selle peale, et kas nüüd selle erakonna lahendus või teise erakonna lahendus mis tõenäoliselt on veel ka küllaltki selline suva lahendus, lihtsalt jooksu pealt välja pakutud lahendus. Et nende üle ei peaks või see diskussioon peaks suunduma sinna. Ja äärmiselt kriitiliselt tuleb vaadata seda sularahaga toimetamist üldse. Meie, kes me räägime, Me oleme e-riik, digitaalne riik, läbipaistev, innovatiivne, eesrindlike eeskujulik ja, ja parteid toimetavad siiamaani rahakotikesega ja, ja, ja üleandmisvastuvõtuorderitega, et see on häbiplekk, et, et see on noh, see, need kaks asja ei saa koos käia, kuskil valetame kõvasti ka muule maailmale. Kuidas te üldse hindate erakondade reaktsioone musta rahaskandaalile, tegelikult me jutuga sinna ju jõudsimegi kohe pakuti välja jah, võimalik lahendus, nendele sobiv lahendused, taastame siis firmade annetused. Samas esitatud süüdistuste osas valiti kas siis eitamist taktika ja Reformierakonna poolt või siis vaikimistaktika kõigi teiste erakondade poolt, millest ta kõneleb. Absoluutselt see oli tegelikult nagu kogu selle skandaali alguses kõige negatiivsem signaalis, nalja saab, et taaskord nagu näidati sellist erakondlikku poliitilist ringkaitset, mis on tegelikult eksisteerinud nagu kõikidel muudel juhtudel ka olgu siis erakonnaseaduse muutmine, mis neid piiranguid leevendas. Olgu see praegune debatt, et maailmavaate sihtasutuste üle, et küsimus on selles, et kui on vaja seljad kokku panna, siis pannakse selja taga kergesti kokku ja, ja tegelikult me nagu siit võiksime nagu korraks tagasi hüpata selle, selle Silver Meikari moti motiivide juurde, et et jääb nagu paraku mulje, kuigi noh, tuleb tunnistada, väga tänuväärne väljaastumine ja selline enda märtriks tegemine, mõnes mõttes. Aga tuleb tunnistada ka seda, et paraku jääb mulje, et kui, et kui inimesed tõesti enam erakonnalt pealtnäha midagi enam saada ei ole, et alles siis ta on nõus sellise avalduse tegema, et ka kõik teised, kes on nagu väidetavalt praegu nagu vihjanud, et jah, niisugused asjad on toimunud, neil ei ole järjest enam mitte mingeid erakondlike poliitilisi huve, need ei ole mingid kohad enam ootamas kuskil. Aga inimesed erakondade sees ei ole, keegi ei ole nagu otseselt jah, et me peame tunnistama, et asjad on halvasti taks süsteemi muutma hakkama on niimoodi loosunglikud. Dekriminaliseerimine oli halb, juriidiliste isikute annetused tuleks võib-olla lubada, aga mitte midagi sellist sisuliselt jah, tõesti süsteeme halb, muudame ära. No mis tegelikult ei, ma arvan, et annabki siin Kristen Michalile ja Kalev lillale jaa. Nagu julguse nii selgelt öelda, et see on puhas vale, midagi sellist pole kunagi toimunud, et tõenäoliselt need inimesed, kes on selliste skeemidega seotud olnud, et need on, on jätkuvalt siis kuidagi nende loa otsas, et selline läbipõimumine ja vastastikune sõltuvus teineteisest on, on ilmselt päris tihe, mis hea küll, et viib selliste natukene naeruväärsete liigutavate lugudeni sellest, kuidas üks noorpoliitik oma kuldmündi ära müüs, võib-olla selleks, et seda raha saada ja, ja muud taolised ülestunnistused, aga, aga tõesti, et, et ilmselt on erakondade tippudes kindlus. Et need, kes on skeemides osalenud, et nemad vaikivad ja, ja muidugi teeb tegelikult ju jällegi palju murelikumaks erakondade suhtes. Mind kodanikuna, et, et loomulikult ka mina oleksin oodanud sellist väärikamalt reaktsiooni. Sest vigade tunnistamist ja, ja valmisolekut muutuda. Tegelikult annab praegu Silveri juhtum väga hea võimaluse erakondadel puhastuda. Ja tõesti tehase samm ja tunnistada ja et mida on tehtud ja minna teistmoodi edasi. Nii nagu tehti 90.-te alguses, kui KGB kaastöötajal paluti ennast üles anda, et siis nende nimesid ei avalikustata. Mingi taoline kardinaalne tegu peaks ka nüüd toimuma, et tõesti sanktsioonid on, on teistsugused või neid üldse ei ole, aga üheskoos vähemalt osa parteisid võiksid otsustada, et ja öelda, et me tegime nii ja sellega on lõpp, sest me tahame olla avatud ühiskond. Praegu on vist esimest korda peale pronksiööd selline situatsioon, kus Edgar Savisaar ja Andrus Ansip on ühte meelt ja räägivad ühte juttu. Mõlemad on avalikult intervjuudes välja öelnud oma kahtlused, et tegemist võib olla uue erakonna loomisega. Millest tuleb see, et kui tuleb selline avalik kriitika erakondade aadressil siis unustatakse kõik erimeelsused ja hakatakse rääkima uue erakonna tuleku ohust. Üks võimalus on see, et see on ikkagi jälle seesama katse nagu teemat kõrvale viia, et viidata justkui nagu oleks sellel inimesel, kes seal paljastusega siis välja tuli nagu mingite ebanoobli ebanooblid, motiivid või sellised ebaüllad motiivid selle taga, et siis lasta nagu sellega sõnumitoojad põhja, aga tegelikult nii palju, kui ma olen poliitikutega suhelnud, mulle tõesti jääb mulje Nad siiralt arvavadki kogu aeg seda, et, et kui mingisuguste kas kriitikaga või ettepanekutega välja tuua tulla, et siis siis ongi alati see, et keegi tahab nende positsioone kõigutada, tahab luua uut erakonda ja mingis mõttes ma saan sellest isegi aru, et ma olen enda jaoks seda mõelnud näiteks niimoodi, et et tundub, et on ju üsna loomulik, et kui inimene millegagi tegeleda läheb, et siis talle see asi ka meeldib ja ta nagu eeldab, et teistele inimestele meeldib seesama asi, et et noh, näiteks mina tegelen rahvatantsuga ja mul on täiesti arusaadav see, et, et kui keegi ütleks, et tal on ka huvi rahvatantsu vastu ja et tahaks proovida ja ja, ja, või, või rahvatantsu räägib, et lihtsalt mind ei muuda see kuidagi nagu murelikuks ja ma ei hakka kahtlustama, et äkki ta tahab uut tantsurühma luua või äkki tantsupeole minna midagi taolist. Et, et ma kardan, et, et poliitikud selles osas on, on kas siis teadlikult või ebateadlikult sellise reaalsustaju kaotanud ja nagu usuvad, et see poliitika on kuidagi kõrvalseisjate jaoks sama ahvatlev kui, kui nende jaoks ma ei näe ühtegi põhjust miks peaks näiteks siin Silver Meikaril, Allar Jõksil, Daniel Vaarik, Tarmo Jüristo ja keda veel siin on, on nimetatud miks peaks neil olema soovi vahetada oma oma senine elu siis sellise uue partei looja, rollivast. Sotsiaalvõrgustikes levitatakse aktiivselt kuulujuttu, et küllap see trio Vaarik, Jõks ja meikar valmistavad ette uue partei tegemist kas lihtsalt orgaaniliselt tekkinud kuulujutt või võib selle taga näha, et kusagil Reformierakonna kontoris olid abiks kutsutud ka Herr nõunikud ja öeldi, et teeme nüüd nii lükkama sellise spinni käima. Täiesti võimalik, sellepärast et harilikult, kui kui räägitakse täiesti uut ja omanäolist nii-öelda erakondade tekkimisest, tuuakse eeskuju kuningriiklased ja naeruvääristatakse neid ja siis teisi, võib-olla natuke läbikukkunud parteisid ja diskogu seda teemat ja seda ettevõtmist tõesti noh, niimoodi huumorivõtmesse viia. Aga, ja, aga see on, see on ilmselt jah, kindel tehnika. Noh, mäletame väga hästi, kui ühtse Eesti eel või ühtse Sest see ühtse Eesti suurkogu omamoodi näiteks minu, Eesti mõttetalgud, teeme ära paar aastat varem jälle jutt, kindlasti tehakse uut erakonda. Nagu tekib mingi suurem liikumine, kohe oht ja, ja tõesti nagu poliitikud ei suuda enam ette kujutada seda, et on ka elu väljaspool parteisid ja tõesti sisukas elu ja, ja huvitav ja, ja palju võimalust, palju võimalusterohkem ja ma ütleksin, palju väärtust põhiselt. Kas võib öelda, et meie poliitikud kardavad rahva tegelikku omaalgatust? Võib-olla sest tegelikult, kui nad nüüd nii palju sellest räägivad, parteegi tekibki et kuskil mingisugustele täpselt nende arutelude põhjal ja võib-olla see jõuabki selleni, aga kindlasti see eesmärk, ütleme Silver Meikari avaldus eesmärke ei ole olnud see, aga ma üldse ei imestaks, kui, kui, kui see poole liigubki vaikselt, kui mitte need inimesed, kellest praegu räägitakse, aga keegi hoopis teine teeb. Eks ta teatud aja tagant pole ka normaalne, et erakonnamaastik peabki värsket verd juurde saama, et minu meelest need arengud ka Eestis on suhteliselt sedasi lainetena toimunud, et mingitel hetkedel mõlemad erakonnad kuidagi ise toovad endale uusi liikmeid juurde ja, ja uusi ideid mingil ajal see ressurss näib ammenduvate, siis teki tuleb nagu väljastpoolt selliseid uusi jõuda, aga konkreetselt sellega, et kui kedagi kahtlustatakse maakonnategemises, et selle, nagu selline kurbloolises on, on, on selle juures, et kuidas sa näiteks neid erakondi siis ikkagi rahustada saaksid, et ei, mul ei olnud mingit sellist plaani, sa põhimõtteliselt ei saa teiste veenda selles, kui sa ei taha midagi teha. Daniel Vaarik kirjutas alla lausa nii-öelda avaldusele memokraadis avalduse ja siis poliitikud Tähendab seda, et, et võib kirjutada millelegi alla ja seevelis seosega tutvustas end millekski, ma mõtlen, et nagu püüan seda nende mõtteviise siin siin praegu esitleda, et et jah, et kui sa tahad nagu veenda kedagi selles, et sul on tõsi taga, siis on nagu selleks väga hea viis teesi ja ja kõik näevad, et jah, sul oli tõsi taga, aga kui sa tahaksid kedagi veenda selles, et ei, ma tõesti ei kavatse teha uut erakonda, kuidas sa tõestad seda? Noh, hea küll, et sa ei tee seda uut erakonda, aga võib-olla sa ikkagi plaanid, et, et võib-olla tulevad aasta pärast see erakond või, või niimoodi, et erakondade, sind nagu rahustada on, on mingit muud moodi ka väga raske, kui tõesti lihtsalt öelda, et uskuge, et vabakonnas on, ma arvan, tõesti palju rohkem võimalusi inimestel tegutsemiseks ja, ja see on palju huvitavam, kiiremini arenev valdkond praegu, kui tunduvad olevat erakonnad. See on muidugi selles erakondade loomise võimaluses, et ma tegelikult arvan, et, et erakonnad, praegu Riigikogus olevad erakonnad teavad ise ka väga hästi, et ega see uue erakonna loomine nii kerge ei ole, nad on juba aastaid selle nimel tööd teinud tegelikult et see, kuidas Eesti erakonnad on nagu positsioneerinud enda, sellist nagu selles mõttes võimutäiust tugevdanud läbi erinevate võimaluste, kas need on seadusemuudatusega seal mingid uued organisatsioonid, mida plaanitakse luua, kas see on on mingite avalike positsioonide Heda erakondliku laad sa panek, et see ju kõik teenib üht eesmärki, et selle uue erakonna teke oleks nagu võimalikult minimaalne või selle tekke šanss. Selles osas jutumärkides me oleme nagu Venemaast mahajäänud Venemaast on Venemaa saab praegu poliitilist erakonda teha 500 liikmega ja noh, sellel on muidugi teised eesmärgid, et naeru vääristada seda poliitilist spektrit ja et noh, igasugustel omapärastel liikumist, seal tekiks võimalus ka oma partei luua ja ja nii edasi, nii edasi, aga mis on hästi pettumust valmistav olnud praegu koguvusele nädala jooksul, et parteide sees pole tekkinud ikka üldse mingisugust diskussiooni või käib see väga vaikselt ütleme just nende nooremate liikmete vahel, kes, kes peaksid olema paremad. Võiksid idealistid esile. Ütlesite, et no tõesti, et astume nüüd ütleme Kasi reforme vanast Silveri kõrvale, et, et tunnistagem, need on olnud nii, et ohud liikmeskond on tuhandetes ja mitte kedagi, keegi ei ole teinud seda avalikult, et see on väga pettumust valmistav, milles sõjale kõneleb. See kõneleb suletusest kokku, mängimisest, mustadest tehnikatest. Või siis ikkagi lootustest, et, et näiteks, et selles erakonnas ollakse selle huviga, et noh teatakse, et see karjääriskeem peaks käima siin niimoodi, et kui ma nüüd kleebin siin praegu usinasti plakateid ei ole, väited, et siis mõne aasta pärast on mul juba endal olla võimalik ministri nõunik ja, ja siis juba juba võib-olla kandideerida ise Riigikogusse ja nii edasi meenub, või vähemalt praegusel juhul, kui vaadata neid kelle siis raha liikumised kõige enam näivad viitavat sellisele meikari sarnasele skeemile, siis ka need on valdavalt küllaltki noored erakonna liikmed just nimelt olnud. Siin juba sai mainitud, no 99 ühtse Eesti etendust, kuulame, kästi lühikese lõigu sellest, räägib Marika Vaarik. Kui sa lähed mööda teed ja sa näed, et inimesele lüüakse kaikaga pähe ja sa jätad sellest teatamata, siis sa oled selles kuriteos kaasosaline. Kui sa istud riigi kogus ja sa tead, et teie valimiskampaania läks maksma 200 miljonit Eesti krooni mitte 35 miljonit, nagu on aruandes ja sa oled vait. Siis sa oled täpselt samasugune kuriteo kaasosaline. Ja kui sa ütled, et sa ei tea sellest mitte midagi siis oled sa lihtsalt loll ja sa ei kõlba isegi trammi konduktoriks. Jätkame stuudiost, kus on Mall Hellam, Urmo Kübar ja Asso Prii. See ühtse Eesti etendus jäi ju mitme aasta taha, kas toona siis seal väljaöeldut ei võetud, tõsiselt, miks oli selle etenduse mõju ühiskonnale nii valijatele kui ka poliitikutele nagu hane selga vesi? Aga loodetakse ikka sellele lühikesele mälule kahjuks ja see, see on paraku nii, et ega me liiga paljud meist unustavad ka valimiste eel poliitikute lubadused, mida anti viis aastat tagasi või neli aastat tagasi ja ja selle peale mängitaksegi, et toimub üks tõus, väike diskussioon ja siis kaob kõik jälle unustusse, aga selleks, et see nii ei toimuks, selleks me peame ise sealt rohkem rääkima ja meelde tuletama asju ja, ja, ja muutma oma oma printsiipe või seda alust, millel me elame, et ja see ei saa toimuda ainult selliste aktsioonide taustal, vaid see peab toimuma pidevalt koolis nikku hariduse tunnis, raadios, sotsiaalmeedias ja noh, teisest küljest saab alati öelda, et me ei jõua kõigest iga päev rääkida, aga mõned asjad on tähtsad. Tähtis on see, kuidas meie riik areneb ja, ja kuidas neid juhitakse ja see sõltub parteidest. Mina kusjuures ei arva, et see ühtne Eesti oli nagu hane selga vesi ja sellest mingisugust mõju ei olnud, et, et niisugused muutused ikkagi toimuvadki märkamatult, et tihtipeale aeg-ajalt on muidugi ka tõesti selliseid revolutsioonidena ja plahvatus täna ühiskonnas toimuvaid muutuseid, aga aga üldjuhul umbes nii nagu me ei saa aru, et kuidas meile paar kilo on, on vaikselt juurde tulnud või tolm jälle kapi peale kogunenud ju seda, et kuidas ta sinna täpselt tekib, et, et samamoodi ka sellised muutused mõtteviisis ja, ja minu meelest see samagi fakti, et me näiteks nüüd täna kuulame uuesti neid ühtse Eesti suurkogu eel tehtud valimiskoole ja sealseid klippe Üritan täitsa kuulajatel ka neid Youtube'ist üles otsida. Absoluutselt, et see, see kõik viitab sellele, et neil on tegelikult mõju, me mäletame neid ja me kanname seda, seda teadmist endaga kaasas, et et minu meelest rahvas ei ole enam samasugune nagu, nagu ta oli enne ühtset Eestit või nagu ta oli enne minu Eesti mõttetalguid näiteks, et kõik need on, on, on kujundanud sellist küll suuremat nõudlikkust erakondade suhtes ja võimalik näiteks, et, et ka seesama suurem nõudlikkus, mis kuidagi ühiskonnas on olemas, viis selleni, et Silver Meikar tundis, et tema enam ei taha vaikida. Ma olen, ma olen ka tegelikult ma olen, ma olen nõus, et kindlasti mingisugune muutus on toimunud, aga ma nagu oleks, ma ei tahaks nagunii positiivne olla, kui selles mõttes, et et olles nagu väljastpoolt Tallinnat vestelnud inimestega teemadel, mis näiteks mulle isiklikult väga palju valmistavad muret, siis tihti noored inimesed ütlevad, ma ei olegi kuulnud sellest näiteks ükskõik, kas, kas see puudutab mingit korruptsioonivaldkonda, puudutab hariduspoliitikat, et olla ollakse juba sellest nagunii-öelda välja kasvanud, ma enam ei ole seotud, ma ei käi enam ülikoolis mind nagu eriti ei huvitanud eriti sellesse teemasse süvene. Et eriti nagu ei, ei, ei, ei vaadata ja ei, ei kaaluta, et ja, ja noh, kindlasti nagu küsimus on jälle selles, et et kui, kui rahvas nõuab, kas siis ka poliitikud ja riigikogu vastavalt sellele, et nende ikkagi väga ülimad madalusaldused usaldusuuringute järgi kõige madalam usaldus ongi erakondade riigikogu vastu 29 protsenti, Eestis järgmine on 44 protsenti ametiühingud. Et see ikkagi näitab seda, et enamus inimestest on neis pettunud ja neil ei olegi huvi tegelikult nagu mõelda, kas seda süsteemi saab muuta, sest sa ei muuda süsteemi, kui sa ei näe sellises muutmises mingisugust lootust. Üks väga kurioosne näide meie kodanike pädevusest ja poliitikas orient keerumise võimest tuleb mulle ise meelde meie uudis pluss saatest, kuhu inimesed saavad helistada kell 13 45. Ja meil oli küsimuseks vist astmeline tulumaks ja helistas proua, kes kinnitas, et jah, ta on kangesti astmelise tulumaksu poolt, tuleks Eestis kindlasti kehtestada, aga lause teises pooles lisas ta, et tema hääletab alati Andrus Ansipi poolt pärast, et Ansip tundub nii enesekindel ja sõnapidaja mees. Et mis vaikus. Jah, aga, aga tegelikult on nagu ka kodanikuühiskonna poolt on püütud nagu teha või, või tuua nagu seda valitsuse tegevust ja selle läbipaistvust inimestele lähemale, et seesama näiteks valitsemise valvurid, algatus, ma ei ole kindel, kui paljud Eesti elanikud on käinud sellel koduleheküljel seal WWW valvurid ja vaadanud, et millise hinnangu on andnud kodanikuühiskond siis valimi valitsusprogrammis kokku lepitud meetmete täitmisele, et üllatavalt suur hulk nendest meetmetest on, on täiesti deklaratiivsena tegelikult nagu inimese sakslastest tuvastada saab hinnata, kas, mis kvaliteediga siis ikkagi üks või teine erakond on sinna panustanud ja, ja milline on siis lõppresultaat tegelikult neid meetmeid on, aga mul. Kuigi ei ole, ma muidugi ka ei arva, et tegelikult iga inimene peaks muretsema selle pärast, kuidas valitsusel oma tegevuskava täitmisega läheb, küll, aga ma arvan, et seesama näide sellest prouast, kes Ansipi poolt hääletab ja astmelist tulumaksu loodab, et, et see peaks olema nagu erakondadele küllalt õpetlik näide on selles osas, et ei maksa, keda me seda võib pugeda selle klassikalise esindusdemokraatiaga toorika taha, et meile, meie poolt on valimistel hääletatud, meil on nüüd järelikult mandaat teha siin nelja aasta jooksul asju, rahvas on meid usaldanud neid asju ellu viima, mida me siis oleme oma programmides lubanud. Neid põhjuseid, miks inimene oma hääle just konkreetse poliitiku poolt annab neid võib-olla nii palju erinevaid, see võib olla näiteks erakonna programmist üks lubadus, mulle meeldis. Mis oli mu jaoks oluline, teised võib-olla osade suhtes olen skeptilisem või et mulle meeldis tõesti see konkreetne poliitik või et ta oli, ütleme, halbadest valikutest parim poliitik või, või, või nii edasi, et kindel on. Ja ja niisugused näitajad just seda illustreerivad, et tegelikult valimistel saadud mandaat loomulikult see on, see on aluseks sellele, kuidas riigikogus kohad jaotavad, kuidas moodustub valitsus ja nii edasi, aga tegelikult see valimistevaheline arutelu rahvaga üle püüda selgitada, et mida üks või teine muutus, kelle jaoks kaasa toob, millised peaksid need valikud olema, et see on seda olulisem. Millist tööd vabakonnad peaksid ja saavad teha selles valdkonnas siin valitsemise valvurite projekte, mis on väga tänuväärne juba mainiti aga tõepoolest seal rohkem tööriist ajakirjanike jaoks ja, ja väga suurte huvidega, poliitikahuviliste jaoks aga aga laiemalt, mis jõuaks tõepoolest iga inimeseni. Ja siin tegelikult Urmo nimetas õigesti, et me ei saa nõuda ja tahta, et kõik inimesed, kogu aeg tegelevad poliitikaga ja jälgivad ja on informeeritud kõigest, mis toimub. Riigikogus või valitsuses aga siin on väga suur roll just nendel organisatsioonidel, kes ühe või teise teemaga tegelevad ja, ja kes peaksid siis sellega süvendatult tegelema Levaja, nende kaudu ka ja meedia kaudu ka muidugi peaks minema olulised asjad inimesteni kui, kas nii head kui halvad. Nii nii kiitus kui kriitika, et nende, nende ühingute roll on jube tähtis ja see on kasvanud ka viimasel ajal ja, ja noh, siin ma Ma tahangi kiita laua ääres istuvaid, nii vabaühenduste liitu kui korruptsioonivaba Eestit. Kes on ikka väga häälekad, kõnelejad ja teisi on ka väga palju. No ja neid vahendeid on ka nii, noh, ütleme selliseid sotsiaalmeedia põhiseid nagu valitsemise valvurid, valija, kom, pass ettevalmistamisel on kaasava eelarve projekt E-valitsemise akadeemia kaudu, need on tõesti vahendit kas rohkem saada, olla kaasatud ja rohkem inform informeeritud ning mille kaudu saab ka oma arvamust edasi anda. Aga need on tõesti ainult tehnilised vahendid selleks, et tegelikult tekiks mingisugune parem osalemise võimalus inimestele ja sellest noh, kõik meie tublid vabaühendused on rääkinud ka juba aastaid. Ja siin on näha, et justkui midagi toimub, aga tegelikku huvi ei ole. Räägime sellest, kuidas otsuseid ette valmistatakse, räägime jälle kaasamisest, kuidas see toimib, kuidas see tegelikult ei toimu. Ja Mul tuleb meelde sellega seoses üks üks huvitav küsimus konverentsil mis toimus paar nädalat tagasi, mis oli e-demokraatiast ja kogenud poliitik küsib siis, et kui ametnik peab kogu aeg kaasama huvigruppe ja kuulame ära teiste arvamusi, siis tal ei jää oma põhitööks aega. Et ja kahjuks selline arvamus on väga-väga levinud, et ikka ei nähted, ajad on muutunud, enam ei saa teha nii otsust ära, et Sa mõtled kõik lahendused, rakendamise võimalused. Kõik ühe kahe, kolme inimese peas läbi inimese inimesed on väga hästi informeeritud, kuna infotehnoloogia on arenenud, siin peab muutuma ja igasugused liikumised nagu okupaiv, Wall Street ja teised näitavad seda, et et see mingid ajad on möödas ja, ja paljud märgid on selle toetuseks. Samas siiski, minu meelest on päris suur oht, et praegune skandaal lihtsalt vaibubki kuhugi ära, võib-olla Michal astub tagasi, aga suure tõenäosusega ka mitte. Uued teemad tulevad peale erakonnaseadus selle kohta võib-olla veel paar artiklit ilmub ajalehtedes arvamuskülgedel. Aga ta jääb ikkagi täpselt selliseks, nagu ta on. Kas võib nii minna? Võib niimoodi minna ka aga, aga ka sellisel juhul jällegi ma arvan, et see, mis on nagu toimunud, ei ole olnud mitte mõttetuvaid, ju ta on siis ladunud vundamenti mingisuguseks järgmiseks sündmuseks, kui ta tuleb kunagi tulevikus, aga ma ise loodan küll, et, et mul on tunne, et nagu võimalus just nimelt selliseks muutuseks puhastamiseks nagu mal enne nimetas, et see võimalus on erakondadele antud. Jaa jaa, olles ise ühe erakonna ühe organisatsiooni juht, mitte siis erakonna, aga et mõtlen, et organisatsiooni juhina maksab selliseid võimalusi alati kasutada, et et see saada paremaks ja, ja astuda mingisugune järgmine samm oma oma arengus. Head kriisi ei maksa raisku lasta. Praegu pigem on vist valitud see tee, et igal juhul sisemist puhastamist me ei tee. Praegu jäetud lahti vaid võimalus, see, et võib-olla seadust muudame, et tulevikus seadus muutuks karmimaks, aga seegi pole kindel. No äkki on veel ikkagi lootus ka sellele, et, et selline seesama uuriva ajakirjanduse või siis lausa uurimisorganite töö nagu suudab tõestada seda, et kuidas need skeemid täpsemalt on toimunud, kes on nendega seotud olnud, kui kui läbipõimunud erakonnad sellest on, et võib-olla toob see veel mingisuguse muutuse, kui ka erakonnad nagu ise omal initsiatiivil ei taha seda sammu ette võtta? Noh, aga mida tuleks siis erakondade rahastamisskeemidega teha võib-olla Asso Prii käest, küsiksin esmalt seda Korruptsioonivaba Eesti mittetulundusühingu eestvedaja Erakondade rahastamise skeemidega ei ole suurt midagi teha, tuleks igal juhul likvideerida, et ja nende kasutamine igal juhul vältida pigema jah, silmas pean siis legaalseid võimalusi just, et, et tegelikult nagu need skeemid ju saavad praegu nagu tekkida selle tõttu, et erakondade rahastamise üle teostatav järelevalve suhteliselt nõrk. Et seal on nagu kaks kõige olulisemat nõrkust, üks on erakondade rahastamise järelevalve komisjon mis tegelikult ei ole nii sõltumatu, kui see välishindajate välisekspertide soovituste järgi oleks pidanud olema. Et seal on ikkagi erakondade esindajatel domineeriv positsioon. Neli liiget seitsmest on siis määratud Riigikogus olevate erakondade esindajatega täidetud erakondade esindajatega ning teiseks sellesama komisjoni administratiivne võimekus, et kui palju see komisjon on võimeline aruanded läbi vaatama ja kolmas, mis puudutab sedasama komisjoni ja mis puudutab, kui üleüldse sihukeste erakondade aruandlust on aruannete detailsus. Et praegusel juhul on, on see valimiskampaania kuludele raporteerimine üles ehitatud selliselt, et erakonnad ütlevad, mis päeval, kui palju nad kellelegi üle kandsid ja mis oli arve number, aga ei öelda, mitu minutit me saime eetriaega, mitu minutit me saime või mitu-mitu brošüüri Me saime produtseerida, et selline ebaselgus annab tegelikult päris palju võimalusi igasugusteks mahinatsioonideks, et näiteks on praegu täiesti peaaegu võimatu praegu hinnata, kui, kui palju üks või teine juriidiline isik teeb erakonnale soodustust. See on keelatud, aga kuivõrd detailset välja ei tooda, mis on see ühik, mille erakond saab oma makstud raha eest? Ei saa teada, et kas üks või teine. Reklaamiagentuur pakub soodsalt midagi, mis reklaamiagentuur siis pärast nagu erakonnad tagasi, kui ma nüüd õigesti mäletan. Eelmise neljapäeva reporteritunnis oli Ardo Ojasalu see, kes käis siinsamas stuudios välja ideed. Erakondade reklaamiostud reklaamihanked tulevikus võiksid kõige mingisuguse läbi ühtse keskkonna, mida on kohustuslik nii erakondadele kui ka reklaamiandjatele. Ja sa saad seal pakkuda reklaamisekundit või reklaami ruutsentimeetrit kõigile nii-öelda ühise hinnaga, kus ei ole võimalik eristada erakonna kaupa seda reklaami hinda. Ühe asja veel tuletaksin tegelikult meelde ühe väga huvitava seiga, mis tuli välja, kui ma ei eksi aastal 2011 kevadel ehk siis aasta tagasi. Et järsku avastas rahandusministeeriumi avastasid ka erakonnad, et tegelikult erakonna riigihangete seaduse järgi on nad kohustatud riigihanked läbi viima, sest et üle 51 protsendi nende rahastusest tuleb riigieelarvest ja sellisel juhul nad on nad kvalifitseeruvad hankijatena, aga see oli nendele üsna selline üllatav ja mõnes mõttes on sellest ka aru, et lõppkokkuvõttes vigu tekkida. Selline fenomenaalne olukord, kus nelja erakonna korraldatud hanked võidab üks ja sama reklaami pakkujaid, kes siis korraldad kõikidele erakondadele. Kampaania. Paavo Pettai võidab hanke Reformierakonna reklaamist. Absoluutselt, et selline selline paradoksaalne olukord võiks tekkida, mis muidugi ei tähenda, et, et seda, seda sellele praegusele kehtivale situatsioonile ei peaks hakkama kiiresti lahendust leidnud. Praegusel juhul on seadus, mis kehtib, mis näeb ette reeglid, aga neid reegleid ei täideta, siis on nagu sellises õigusriigis üks kõige halvemaid asju, mis võib eksisteerida tolereeritakse, siis on ka nagu kummalisem, et rahandusministeerium praegu peaks tuliselt mõtlema, mis toimub, kuidas leida lahendustes. Ja see viibki mõttele, et et võime reguleerida veel ja veel ja veel. Aga kuni teki seda, seda nagu mingit väärtuspõhist, kompassi, siis alati võid tekitada JOKK olukordi ja seetõttu partiid peavad olema eriliselt läbipaistvad ja avatud. Seal peab toimuma mingi murrang, sest nemad juhivad Eesti elu sisuliselt. Mulle tundub, et üks tee, mis võib-olla võiks aidata sellele murrangule kaasa sellise natukene siis väljastpoolt on, on see, et praegu on ju probleem, meil on väga raske hinnata just nimelt nende erakonna kulutuste otstarbekust, vabaühendused, kui nad kusagil taotlevad avalikku raha oma tegevusteks, siis on seal väga selgelt paigas, et kuidas saab kõigepealt taotluses ära põhjendavad, mida sa tahad teha, mis annab nagu rahastajale kindluse, et sa oled suuteline seda eesmärki saavutama, mis sa oled endale seadnud ja nii edasi, siis kui sa oled tegevused ära teinud, siis omakorda annab aru, et kuidas sul läks ja mis kulutusi selle käigus ja ei ole sugugi haruldane, kas praktikat rahastaja vaatab üle, ütleb näiteks, et see kulutus meie meelest ei ole põhjendatud, see ei olnud vajalik selle eesmärgi saavutamiseks või et sa oled siin liiga palju raha kulutanud selle eesmärgi jaoks ja, ja siis vaieldakse, mõnikord tuleb, peab see vabaühendus, kui ta ei suuda nagu ära põhjendada veenvalt oma asju, siis ka osa rahast tagasi maksma, et erakonnad on ikkagi ja ma olen osalt ka nõus, et loomulikult erakond ei ole tavaline vabaühendus, vaid vaid ta on eri eri tüüpi aga just nimelt selliste ka võimalust hinnata, kui otstarbekalt erakonnad tegutsevad, meil tegelikult praegu ei ole ja, ja see omakorda sellist võimalust ei ole ka erakonna liikmetel, et nad saaksid näiteks siis sellised realiikmed oma erakonna suhtes olla nõudlikud. Te tulite täna siia saatesse otse riigikogust, seal toimus põhiseaduskomisjoni istung, kus arutati tasade ehk siis uue nimega Mosade üle. Kas sellel sarnasel põhiseaduskomisjoni istungil oli tunda, et poliitikute, riigikogu liikmete suhtumises on midagi muutunud, kas seoses tasude Masadega räägiti ka siis sellest eelmisel nädalal skandaalist? Otseselt me sellest eelmise nädalaskandaalist kuidagi eraldi ei rääkinud, aga loomulikult käis ta ikkagi aeg-ajalt juttudest ja see on ka täiesti selge, et, et see kontekst nende tasade, Masade jaoks on, on nüüd alates eelmisest nädalast teine, kui ta oli enne seda ja, ja ma ikkagi usun nii palju meie poliitikute analüüsivõimesse ka ilma eraldi sihtasutust, et, et nad saavad aru, et sellega praegu edasi minna oleks, oleks veel veel rohkem vale, kui ta oli juba nüüd enne Meikari ülestunnistusi, et ikkagi näide või seesama eelmise nädala sündmused näitasid veenvalt seda, et erakondade rahastamises on nii palju segast ja, ja seda nagu tulekahju ei kustuta, mitte sellega, et kühveldama ja veel 900000 eurot aastas sinna neljale neist juurde. Ja siis on probleemid lahenenud vaid et, et see küsimus tuleb üksipulgi uuesti detailidest lahti võtta ja alustada sellest, et kus me näeme, et on probleem, mis võiksid need lahendused olla tasude puhul siiamaani on, on meile pakutud justkui üks lahendus, et probleem on see, et erakonnad poliitika kuidagi ei ole eriti maailmavaateline ja poliitiline kultuur on madal, lahendus on see, et teeme neli sihtasutust, anname neile pooleks aastaks 900000 eurot ja siis justkui peaks kõik korda saama. Et meie seisukoht sealsamas komisjonis, mida, mida kõik kohal olnud vabaühendused ka selgelt välja ütles, et on see, et selle eelnõuga praegu edasi minna ei tohiks ja, ja no vot nüüd homme komisjon siis ütleb oma otsuse selles suhtes. Aga poliitikute näoilmed olid, millised, kas on? On tõenäoline, et ta saab maha, jäävad ära? No mõni neist seal kohapeal küll ütles ja et nemad on nüüd veendunud teistpidi. Et olles eelnevalt arvamusele, et maailmavaate sihtasutused võiksid olla mõistlikud, siis praegu ka muidugi arvestades konteksti arvestades ma arvan seda, seda, mida ütlesid kohal olnud vabaühendused. Et see neid pani mõnes mõttes võib-olla meelt muutma. Annaks jumal muidugi, see võib olla ka lihtsalt toorika, et ajutiseks maharahustamiseks, et et on olnud ennegi selliseid asju, kus, kus toimetatakse väga ootamatult, aga igal juhul kui peaks noh, ütleme nii kaine mõistuse põhjalt mingisugused negatiivsed arengud toimuvad, ikkagi minnakse selle seaduseelnõuga edasi siis siis järgmistel valimistel loodetavasti on kõikidel mälu parem ja väga hull, kui ükski erakond ei saa ikkagi või saab väga vähe hääli või mõni seltse. Kas on oht, et Eestis võib suureneda poliitikas pettunute hulk valimisaktiivsus järgmistel valimistel on sellest tulenevalt madalam või siis hoopis tekib mingisugune ühe teema protestipartei. Eks me peame ikkagi arvestama sellega, et, et ega väga palju seal reaalselt valikut, eriti niisuguses olukorras, kui kõik neli erakonda on millegis ühel meelel, et siis ei ole ka seda nagu protesti muud võimalust kui tõesti, et mitte minna valima ja, ja ma arvan, et see on jälle väga paljudele nagu valik, mida nad ei tahaks teha või et meid on kuidagi kodanikena ikkagi kasvatatud. Selles teadmises, et me osaleme valimistel, ei osale meie, meie meie teemadest, aga aga jah, ega ma ei ole nagu üleliia optimistlik selles osas, et ja, ja täitsa ma arvan, ongi õige, et ega see nüüd tasa tema osade küsimus ei saagi olla Eesti arengu seisukohalt nüüd nagu kõige olulisem küsimus üldse, aga ta on hästi põhimõtteline küsimus küll, et kas riigikogu, sest vaadake, mõnikord on ju sellised situatsioonid, kus tuleb vastu võtta mingeid ebapopulaarseid otsuseid, et on need mingeid maksutõusud või nii edasi, et kus sa ei saagi eeldada, et, et rahvas peab seda tingimata toetama, aga sa loodad, saadakse aru, et see oli õige otsus, nüüd selle puhul selle teema puhul tulla ütlema, et rahvas võib-olla lihtsalt ise ei saa aru, kui väga andeid vaja harida, maailmavaateliselt ja küll ta hiljem nagu mõistate, et see on, see on õige otsus, kui kui avalikkus on andnud selge signaali, et me ei soovi sellist eelnõud, siis ma tunnen, et, et see on riigikogust lihtsalt rumal ja see oleks ka riigikogust selline nagu jultunud või kuidagi ülbe ühiskonna suhtes selline otsus ikkagi teha, aga ma loodan, et homme komisjon otsustab, et seda otsust ei tehta. Mis juhtub eestikohaga järgmises Transparency International'i tunnetatud korruptsiooniedetabelis? Noh, selle see, see, et korruptsioonitajumise indeks on muidugi jälle selline keeruline teema, et tuletan meelde, et see koosneb nagu kuni 13 erineva hinnangu andja hinnangutest, et seal on niisugune koondhinnang ja loomulikult eks nad võtavad, mõned hindajad võtavad arvesse ka seda, kuidas Eestis on poliitilise korruptsioonirisk näiteks või, või kuidas on Eestis tagatud seaduste täitmine, nende vastuvõtmine No mis sinu küsimusele, kas eelmise nädala sündmused ja avaldused langetavad metsale tabelis? Otseselt ma peaks ütlema, et ei tohiks langetada, kuna hinnangu andjad mõõdavad tegelikult seda riski objektiivselt, mitte subjektiivselt, et selline suur hulk skandaale meedias ei tohiks seda indeksid nagu oluliselt mõjutada. Aga tulemus on ka ju rahvusvaheline kriko komisjon vist kohe-kohe. Nemad aitavad ka jälle meil õhku puhtamaks teha, natuke ehk. Suhteliselt absoluutselt, et tegelikult selliseid välishindajad on alati kõige paremad süsteemi muutjad, et siseriikliku nii-öelda ütleme kas siis kodanikuühiskonnast kuskilt mujalt anda, ekspertnõu nii tihti kuulda ei võeta, aga Greco ja OECD ekspertide hinnanguid on üsna keeruline pareerida või üsna keeruline eirata, sest et ühel hetkel kutsutakse Eesti riigi esindajad Strasbourgi, kus nad peavad parlamentaarses assamblees siis neid Eesti seisuga kohti kaitsma ja kui ikka 12-st tehtud soovitusest on üks täidetud ja seitse täitmata, con poolikult täidetud, sest tegelikult üsna piinlik, ma arvasin riigi esindajana minna ja seda keegi ei taha. Ja need, need raportid on alati avalikud, nii et. Kui te pole neid, mõtle, kui tore, kui kunagi oleks oma teemaga nagu valijate ette astumisel mitte ainult Euroopa Liidu institutsioonide puhul, mida peaks. Kuulajale võis jääda mulje, et elekter läks ära või midagi taolist. Ma küsin järgmise küsimuse siis, et levinud demagoogiavõte on, aga teised teevad ju ka ja öeldakse, et Berlus koonil Helmut koolil, Jacques Chiracil, kõigil on olnud oma korruptsioonisüüdistused ja skandaalid, lõpuks oleme meiega Eestis jõudnud Lääne-Euroopasse. Aga ka see ei tähenda ju seda isegi nende ütlejate poole pealt, me ei peaks sellega tegelema. Et kui ka igal pool on, on seaduslik, kuid olgu need siis parlamendid või erakonnad või, või, või ettevõtjad, aga tuleb tegeleda sellega, et neid nähtu juhtumeid oleks võimalikult vähem või üldse mitte. Ja kui nad on tekkinud, siis siis need avalikustada ja nad ära lahendada. Jällegi ma arvan ka siin, et saab lihtsalt vabaühenduste praktikate poole pöörduda, et, et see, et, et loomulikult on ka siin mingisuguseid selliseid nagu soovimatult tegutsevaid organisatsioone, aga et me ikkagi nagu ei poe selle taha, et ah niimoodi tehaksegi vaid, vaid nagu püüdleme selle poole, et saada paremaks. Et selleks on ka vabaühendustel oma eetikakoodeks juba juba aastaid vastu võetud, mis annaks sellise väikse võrdlusmomendi ka, et sellistes valiku küsimustes, et huvitav vaadata, et kas see või teine tee, et, et mis oleks siis eetilisem ja õigem me erakondade poolt ei ole olnud näha ka nagu olulist soovi oma omaenda eetikakoodeksiga tegeleda. Jääme igatahes ootama järgmiseid arenguid, saateaeg on otsa saanud. Suur tänu tulemast stuudiosse. Mall Hellam avatud Eesti fondist. Urmo Kübar vabaühendus. Ta liidust EMSL ja Asso Prii MTÜs Korruptsioonivaba Eesti juttu juhtis Arp Müller. Reporteritunnis reporteritunde saab järelkuulata meie koduleheküljelt vikerraadio.