See on raadiokakk. Mul on ülihea meel tervitada stuudios Priit Pärna, tere, Priit. Aitäh, et sa tulid, ma pean tunnistama, see on minu üks selliseid väikese miniunistuse täitumiseni, sest ma olen sinu loomingu fänn olnud aastaid ja see kunagi, kui ma veel üldse raadios ei töötanud, mõte sellest, et mul avaneb võimalus sinuga rääkida, tundus täiesti uskumatu. Praegu on see päev kätte jõudnud, nii et hakkan aga järjest küsima, sina hakka ka vastava, siis vaatame, kuhu me jutuga välja jõuame. Et lähme tagasi ajas, käivitame ajamasina ja tahan teada, kuidas see kõik tekkis alguses oi et sinu esimene film, kas maakera on ümmargune, ilmus aastal, mina sündisin ehk siis sa oled filme teinud 35 aastat 35 aastat. Aga kuidas üldse sinus selline animahuvi karikatuuri huvi kunstihuvi alguse sai, millal, kas juba lapsepõlves kritseldas sinna-tänna kuidas kunstipisiku? Citys no kas oli kindlasti pisike, aga tegelikult karikatuuris sai alguse? No ma arvan, igaveses igas klassis on poiss, kes rähkendab vihiku serva peale. Ma mõtlesin minna graafikat õppima ka oma tapataustaga selgeks ma sinna sisse ei saa ja ma läksin bioloogiat õppima. Aga juba siis Maran kümnendas klassis, kui mulle sime, karikatuur avaldati kuskohast pikris spordilehes? Piklisse, mind ei võetud, midagi avaldati, aga siis ma olin nagu. Ei olnud eriti soositud autor, miks? Ma ise arvan, et võiks lugeda alguseks aastat 68 oli siis kolmandal kursusel. Ja siis ma nagu teadsin, mida ma teen ja kui neid pilte vaadata, siis nagu mõtetele võib raudselt nüüd alla kirjutada. Muidugi joon on muutunud kõvasti ja ma tegin võib-olla ühe niukse olulise otsuse, ma vaatasin Ei suuda joonistada nii, et see oleks stiilne ja rikkalik ja meenutaks seda teist. Ma arendasin välja sihukese täiesti minimalistliku stiilikoti inimesteks. Aga. Seal on veel üks, üks oluline moment. Sõber kolleeg Aarne Vaik sai talle sugulast millegipärast kinkisid rapiidograafi. Tants on selline. Arhitekti tööriist null 25 millimeetrit laia joont veab ja sellega teha pidevat joont, sest see aeg ei olnud mingit interbänne, mingisugust pastakat, vastakterit. Tähendab joonistasin tuffi sulega tuffi sisse, siis kiiresti kuivas. Winas hädas nihukest permanentset joont ja koos joonega ta ei mõelda ja see oli mulle tööriist. Pidas vastulust alal viis aastat rohkem. Ülikoolis õppisid üldsegi bioloogiat, pärast seda töötasid Tallinna botaanikaaias nii-öelda muruuurijana, eks taimeökoloogina, et miks, miks valisid üldse bioloogia ja kuidas selline nagu teadussuunal eluetapp on, kas on sind mõjutanud ka loominguliselt kuidagi? Ma arvan, et see otsus, et ma oleksin bioloogiat õppima, ma pole seda kunagi kahetsenud, sest üks asi oli, et lahtisti kujunevad elus niimoodi, et kusagil on mingi raskuspunkt ja ja sekkuma õppisin Tartu Ülikoolis. Oli bioloogia, geograafia, teaduskonnas mingisugune raskuspunkt ja eriti bioloogiaosakonnas. Kasta loomingule midagi otseselt andis, tähendab, ma ei joonistu kunagi nagu loodusest midagi maha, sest loodus on niigi hea ilmade tagupeerimata, aga arvan, et et see võib olla lihas, sellist loogilist mõtlemist ja arusaamist, et kõik on omavahel seotud. Ja, ja minu diplomitöö pärast tegelesin, need olid suhteliselt matemaatilised probleemid. Nii et aga ühel hetkel ja see hetk oli kuus aastat peale ülikooli lõpetamist täitsa uuel aastal, siis. Siis ma nagu sain aru, et tuleb teha, valik oli siis oli kaks last, kolmas oli tulemas ja ja ja siis otsustasin, et tulen käest ära. Ja mõne nädala pärast sain telefonikõne, pane filmis, et nad pakuksid mulle väsisele kohta anima. Aino kindlasti selle kohta. See on nüüd nagu mälus selline asi, kas ta tegelikult nii täpselt nii ilus oli, sest mälu on üks suuremaid valetajaid. Kas mälust rääkides, kas sa mäletad kõiki oma töid või, või karikatuure või sketše või kogu oma loomingut, tegelikult sa oled ju selle kõik endast välja lasknud, aga kas? Kas sa suudad seda nagu mälu järgi? Aga ei, tähendab noh see pildimaterjal, mis kuskil lademetes laavia, kui nõutada kas siis kolimisega seoses, kui saab lapatud, siis sealt tuleb noh, ütleme karikatuure, mida on trükitud ja mõne puhul ei kerkimate mingit mälupilte esile. Mõnda vaadates tuleb meelde, et jah, ma olen tõesti näinud. Aga ilma nagu konkreetse vihjata kindlasti mitte. Ja. Ma arvan, et ma päris tuhanded karikatuur pole teinud, aga need on päris palju kõike mäletada, rääkimata lihtsalt joonistustest, sest ma oli periood, kus ma lihtsalt joonistasin tohutu, palju selliseid. See oli nagu oma stiili väljatöötamiseks on oluline ja ja, ja naid, neid pilt on tohutu, palju mäletada, manab. Jah, keda huvitab siis Toomas Kall on koostanud võimsa raamatu sinu joonistustest graafikast karikatuuridest kuni söiu joonistusteni välja aastatest 64 2006. Pärnugraafia on selle nimi ja see on tõesti vaimustav kogumik, et siit saab väga hea ülevaate sinu sellisest loomingust käekirjast, et kas sa teed veel tänapäeval ka karikatuure. Kui tuleb mingi tellimus, kas mas mõnda? Teksti illustreerib kaanepilti aga aga nii, et ma istuks maha ja käsitaks ennast nagu karikaturist, mõtle mingi pildi välja, et seda ma ei tee enam. Kusagil tuli tunne, et see korrektuur on nagu valmis mitte ainult enda piltidest rääkides, vaid ka tõesti pilte vaadates tundus noku, et asi hakkab nagu ringi käima kohapeal ja, ja enda huvi, ütleme, see oli 80 date alguses, tähendab, läks üha rohkem läks, läks vormis uhast graafika summasid, mitte niivõrd, mis seal pildi peal. Tuul on võib-olla isegi lähedasem. Kirjandusliku žanrilisest iga praktilist iga karikatuuri on mingid erandid, aga praktilist, iga karituur võib ümber jutustada. Seal on lugu, tähendab, see on lihtsalt noh, võib ka öelda, et ta nagu, nagu ikka, film, mis on ühe kaadriga ära räägitud, aga sealt sellest kaadrist peab olema selge eellugu ja järellugu ja millega on tegemist? Korrektuur on väga hea treeningfilmi peale minekuks. Ja sinu karikatuurid ilmusid huumoriajakirjas pikk ja üks minu lapsepõlve lemmiklektüür. Sa said 15. huumoriauhinna, Meie mats, 2001. aastal olles saanud nii palju auhindu oma filmide eest ja elutöö, auhindu ja tunnustust. Kas ja kui oluline, see, meie mats sulle tollal oli? Kirjutavad humoristid olid selle saanud norm ja loomulikult, kui kui ka nagu kodu all. Kuulame vahepeal muusikat, sa oled välja valinud Tom õitsile, oinas, tsent, Võnnil, kriime, tahate võib-olla põhjendada ka oma valikut, et miks see lugu? Tähendab alati on, kui öeldakse niimoodi, et sa pead nüüd midagi tooma kaasa mingi muusika valima, siis sa suhteliselt raske ülesanne, et mida võtta, kas noh, see, mis sulle nüüd meeldib või ja ma üritasin, üritasin nagu mingisuguse läbilõike tähendab ja vaid see on kahtlemata üks minu lemmikud. Ja katsusin talt tutta loo, mis on noh ütleme, maksimaalselt vaid. Tom Vaids inerts, António triim oli, mine tänase saatekülalise animameistri kunstniku Priit Pärna poolt valitud lugu Priit, kuidas muusikat valida, oma filmidesse, kas? Jah, räägi, kuidas selles protsessis, kas pilt dikteerib muusika või või hakkavad nad paralleelselt. Kuidagi on äri kahte moodi lähenemist. Anna filmides, tähendab, muusika on enne ja siis selle järgi tehakse liikumine. Mad, rütmid lähevad muusika järgi, see on noh, nagu ameerika kartuunid. Tähendab, mina olen alati teinud, mitte mina olen teinud, vaid on kasutatud 100 meetodil, et algul pilt valmis ja siis muusika sinna muusika ja, ja muud helitasima peale. Kas vahest on nii, et pildi joonistamise juba hakkab nagu mingi sound nii-öelda vaikselt kruvima kuskil sa tunned mingeid meloodiaid, et sa saad aru, et kes võiks luua, mida valida või lihtsalt? Pigem on, on nii, et ma arvan, et asi seal peaks teadma miks talse sound seal all tähendab? Kahtlemata Kasparans teeb ise oma filmile muusika, võib-olla tal hakkab minagi helisema. Ja mina mingil juhul helilooja mõõtu tähendab miinusmärgiga, eks ole, maa alla. Aga jah, tähendab arunet ideaalis režissöör peaks teadma, mis on selle heliroll selle pildi juures, kas ta, kas ta tähendab, toetab sulaks, ta räägib sellele vastu, tähendab, võimendab midagi või ta võimaldab meid pildirütme või vastupidi, ta on nagu triikraud, mis säilitab seda. Et see annab siis režissöörile võimaluse kommunikeerunud heliloojaga, seletad, mida ta tahab. Kahtlemata vist on ka, niiet. Ja ma olen suurema osa oma filmidest teinud koos Olav Ehalaga. Gabriella ärri rull, Karjala Ferrita. Seal on Sven ärk. Tüüri muusika. Muusikali olemas vaatanud selles kombineeris kokku. Aeg oli niivõrd lahe ja. Amserv tööga väga rahul, viimane film, mis on 24 minutit, tuukrid imas. Seal on umbes poolteist minutit muusikat. Erik sati klaveripala ja ülejäänud ainult sünkroon häri ja korrad kuus, kellega me nägime seda koostanget mälu. Kabela lõpus lubasin talle järgmise filmi, teeme nii, et muusikas nendes väga oskusi rakendada ja ja tuligi nii välja, et seal ei ole praktiliselt muusikat. Gabriella film ehk siis elu ilma Gabriella Ferrita on sinu elus tundub mulle üks oluline teos, et see on esimene film, mille sa tegid koos oma abikaasa hulgaga, kellega sa tutvusid siis Pariisis, kui olid tema diplomitöö juhendaja. Ei, see oli väiksem linnu Lanz Ulantsistad jah, aga ma olin õhnad aasal Juhan workshop varastanud oma diplomitööd ja siis suhtlesime aasta otsa meilidele. Kas teil oli kohe selline kiire ja selge teineteise leidmine, et, et saite kohe aru, et klapp on lihtsalt nii hea? Nojah, aga tähendab, see oli, oli nagu Ja ei olnud, mul ei olnud väga pikka aega sellest, kui mu abikaasa oli surnud, et ma nagu valmiski tulla. Veel kohe. Aga kaks, 2006, kuus tuli Olga Eestis sõja sellest peale Anu töötama koos elama. Ja kõik sujub hoolimata sellest, et tema on etele eri rahvused, eks tema valgevenelanna hoolimata sellest, et teil on ka vanusevahe Jah, no keel ei ole probleem, taandustav, Olga räägib praegult. Päris head eesti keelt. Mina räägin ka päriselt aeg-ajalt, et algul ei olnud, ei ole probleemi olnud. Ma arvan, et kõik sujub väga hästi. Kuidas see teie koostöötamise protsess välja näeb, et kui sa püüad kirjeldada, et kuidas teil koos ühislooming sünnib? See on kõrvalt vaadates murran üpris igavusest filmi tegemine tähendab seda, et et mingi etapp, kus joonistada siis monitori eesistumine ja kas see on, sest et noh, näiteks Gabrellas oli üle 700 fooni, mille me hulgaga kahekesi tegime. Ja samuti montaaž on lihtsalt valitseda ekraan ja noh, ma olen kõik küsivad seda, kuidas töötada andavas sõelundatu. Võib-olla seda kirjeldub kõige paremini, kaks pead on kaks pead. Et saab nagu nõukogude ajal. Aga kas on siis kaadrikompositsioon või mingit? See on nagu pildi ülesehitamine, kus üks pakub, teine pakub ja võetakse maha ajada. Ja nagu kõrvalt vaadates roosaka tunde Jah, tundub nii glamuurne, ilm käis festivalil võitis selle auhindu, et võiks ju arvata, et teie elu nii-öelda töiselt teine pool on selline vodka, käid aga festivalidel ja nopid neid auhindu ja vastuvõttudel lööd klaase kokku, aga tegelikult siis see töö iseenesest ikkagi enamus asendis joonistamislaua taga ja siis arvutis arvuti arvutus. Ja nagu algaga olema, kahe poole aastaga tegime kokku kolm filmi ja minutites on 70 minutit. Ja ma arvan, et suurele osale animainimestele ongi selline maht on elutöö. Mis te hulgaga veel teete lisaks teid ühendavale, filmi animakirele, et mis on sellised mõnusad tegevused, mis, mis te koos ette võtate? Jah, see on tõesti ideaalne, see on nii tore, kui sul on oma kaaslasega millestki rääkida ka ühise võib-olla siis tööasja kõrvalt, et seda on hea meel kuulda, et klapp tundub olevat hästi mõnus ka nagu ekraanilt kuidagi sellist. On aimu sellest, et mulle kui ma lugesin natuke, tegin eeltööd, lugesin sinu varasemaid intervjuusid, et siis ma sain aru, et et Olga oli tegelikult siis see, kes siin natuke nagu tagasi tõmbas filmi juurde, et kas oled veits juba tüdinenud või? Et tähendab Olid mingid pealkirjad olid muu saast ja midagi hädas, tähendab me oleme nagu, nagu tiim. Kes töötab, ta muusa peaks kuskil hõljuma kõrgel. Asi oli tegelikult tunduvalt roosalisem, sest ma tõesti ei plaanzilm teha, aga saada Valgevene kodanik Eestisse elamisluba. Kui tal ei ole tööd siis see on põhimõtteliselt võimatu, nii et aasta siia saada oli, oli antud tööd ja see töö ei ole film, tähendab, mida me koos teeme. Ja esimene film, mis me tegime, oli kaks minutit seal on kiiresti valmis, nii et. Siis ta oleks nagu Estväljad vaatorist, siis tegime järgmise suurema järgmise õel, nüüd. Vist kahe aasta pärast ta võib taotleda vahest vabandust. Räägime varsti sinu järgmistest ja eelnevatest filmidest veel aga kuulame vahepeal lugu just selle filmi taamal, millest rääkisime elu ilma Gabriella perrita. Gabriela Ferry on ka ootel, meil tahab hakata laulma, mis lugu vallisid. Selle loo nimi on portaal roma roma vanad. Ja film on, filmi nimi on elu ilma Gabriella ärrita ja selles filmis tõesti Gabriella ei ole laulaga seal. Aga. Gabriella oli eelnevalt olemas nagu, kuna laulude minu jaoks nüüd. Pärast filmi valmimist tegime, siis me uurisime põhjalikumalt, kes oli Gabriella melised laule, ta laulis, nii et ütleme neile. Me oleme päris suured fännid. Selli, Gabriella Ferry räägin juttu, Priit Pärnaga. Priit mitu filmi sa täpselt tänaseks teinud oled, kui sa kõik kokku arvutanud? Nad on sellised, mis on nagu üle 10 minuti. Ma arvan, need on 11 vist. Aga siis on reklaami, mingeid väikseid pudinaid, lisaksin möll. Täpset numbrit ma ei oskagi. Mida lugeda siis filmiks nagu kokku lugeda, noh, võib-olla tuleb 15 nimetatud juurde veel. Kas sul on mõni film, mis on sinu jaoks kõige olulisem? Kaks või kolm välja võtta, siis ilmselt nädalaks Gabriella 1895 ja ja tuukrid vihmas. Põhjendage, miks. Ega siin ilmselt on, see tähendab tegija tunne. Et, et kuivõrd sul õnnestus teha nii, nagu tahtsite ja mingid filmid mitte ainult tegija jaoks, vaid ka ütleme üldse nagu üldse jaoks need saavad vanaks ja surevad ära, tähendab, neid ei ole huvitav vaadata enam mingid filmid nagu elavad oma elu edasi tellitakse tantra festivali aeda, kui on, tavaliselt, on kaks aastat peale valmimist, aga lisan retrospektiiv, iidsed on mingisugused sündmused ja mingeid silme näid näitlikult. Käiataks ikka ja jälle. Aga mis endale jah, aunad, et 1895 on tehtud. See oli aastal 1995 ja see on nagu 100 aastat kino leiutamised, seal ei ole palju tegemist ja leiutamisega, aga seal on mingi mingi selline vabam vabad, vabaduse tunne on selles filmis tähendab lihtsalt lahedalt teha. Teha ütleme, nalja teha. Absurdi tähendab nii, et, et sa ei Kõik nõukogude ajal tehtud filmid olid need mingil määral olid ikkagi, tähendab, süsteemi vastu oli nii palju kui võimalik seda teha. Nüüd oli, sõja oli ära kadunud ja see tunne ma enda jaoks on vähemalt 1800 95. olemas. Gabriella on, on 44 minutit ja see on noh, see on, ütleme, suur film, selle suhteliselt animatsiooniaeg on natuke teine kui mängufilmi häält. Et 144 minutit, kui sama stsenaariumi järgi teha mängufilm, siis see on kindlasti üle kahe tunni. Ja ja. Elas on kasutatud nagu noh, kas maksimaalselt, aga, aga peaaegu on kasutatud arvuti võimalusi, mis arvuti annab, annab joonismi nägemiseks. See seal graafiline pilt, mis on võimalik arvutis kokku panna, seda ei olnud võimalik teha tsükloydi ajal, seal olid väga selged piirangud millest noh, lihtsalt ei olnud võimalik üle minna. Ja, ja võib-olla Gabriella fon ka noh väga palju sellist isiklikku, mida vaataja ei pea teadma, aga mis on tegija jaoks oluline, et ta nagu suudab selle asja kokkunud kokku vormida? Jaa, tuukrit, tuukrid, nagu ma enne juba ütlesin, see oli mingil määral eksperiment, tähendab et üldiselt. Ma ei teagi animafilmi, kus ei oleks muusikat muusikata ja teha äärmiselt staatiline. Vihma sajab kogu aeg, samas. Narosist õnnestus hoida seda pinget otsa vaatama sellele visuaalsele staatilisuse pinge olemas. Ja on, see on tõesti väga mõjuv film, võin öelda omast arvamusest, et kui sa mainisid siin 1895 ja, ja nõukaaega, et kas oli sul mõne filmi pärast ka probleemetsensuuriga tekkis selliseid vastakuti seismisel ja eriti just ka Karl ka sinu karikatuurid, eks ju. Karkatuuriga oli lihtne, segas, avaldati väe avaldatud noh, seal ei olnud, noh. See oli nagu mäng piiri peal ja kui ma nüüd vaatan karikatuure, mida avaldati, siis see on täiesti imekspandav kaarti noh. Kummaline Endale kätesäraga. Aga filmiga oli. Tähendab see süsteem oli keerulisem, see ei olnud niimoodi, ainult et kuskil tsensor oli, oli Glavlet, kes jälgis nagu riiklikke saladusi. Noh, näiteks kui mängis Eesti looduses, oli mingist jõest kirjutatud jõekääru lasime joonistatud siis seda natukene harvendati, et vaenlane ei saaks teada, kuidas jõgi voolab. Süsteem, mis kontrollis, noh, film oli teatavasti film on väga laialt leviv ja propagandavahend. Seda kontrolliti nagu muudki kõiki, see oli sihuke kihiline pirukas. Et stuudio standard, ma pidin näitama Amos käsikirja kõigepealt toimetajale. Et annetaja näitas peatoimetajale, siis oli Eesti kinokomitee, seal oli üks inimene, teine inimene, sealt anti luba minna Moskvasse. Aga see toimis, nii et see, kes luges teksti, ta ei mõelnud, kas on hea. Film on tulemas dueil, võib-olla mingil tasemel on mõeldud nii, aga mida kõrgemale, seda vähem seda mõelda tähendab. Inimene mõtles üleval ülespoole, mõtles, mida tema ülemust temast mõtleb, tähendab, mitte teha viga, mida võidakse tõlgendada poliitiliselt. Üritada lugeda ridade vahelt esitähti kokku hädasid. Sest mida kõrgemale need inimesed olid, seda rohkem neil oli oma väikese privileege kaotanud nagu Moskvas oli. Kena hommikut, PS. Inimesed said iga nädal näha Ameerika filmi. Kevadeks näidatud nad said Altpuhvetist viinereid osta tšehhi õlut vahel. Nad sõitsid festivalidele filmitegijate asemel ja nüüd hakata kõige sellega riskima, vähemalt lasta läbi mingi kribaldi sugune. Veider animastsenaarium tähendab. Jaa. Tegelikult mina riskisin nii, et minu, ütleme Kolm-neli esimest filmi olid. Ja siin jällegi peab ütlema, et stuudio inimesed teadsid seda ja aga kuidagi pigistada silm kinni, paanika tuli kaks nädalat enne Moskvasse minekut saadi aru, et see asi ei saa hästi lõppeda. Need on need lugusid nii vallud, ei vao siia saatesse, see oli ütleme nii, seda võis vota, mina mõtlesin seda nagu sporti andnud, et kas jäid vahele vaidlemine edasi. Ja ilmselt mul oli õnne, sest noh, põhiline oht oli see, et sa ei tee kunagi järgmist filmi elada. Aga õnnestus. No ja see on tõesti hea. Enne rääkisid ka filmidest, et tselluloosiajal, et kuidas siis oli palju neid pilte joonistati ühe. Ma ei tea, mingi väiksema, 10 15 minutise filmi. Ei no pilt on ikka sama palju see on. Reeglina on sekundis on 12 pilti, tähendab, näid iga vilt klopsatakse kaks korda, need 24 kaadrit on umbes sekundise lihtsalt tehnoloogiliselt siis joonistati see tofiga joonistati. Kaamera pink oli selleni, kus operaator vahetas need tasud selle pärast läbipaistvad siis said, sai nagu pildi sai kokku panna mitmest osast, näiteks kuulinägu ja silmad lõikusid, siis oli mul jagu ilma silmadeta ja siis oli, ütleme 30. Põhimõtteliselt joonisfilmi puhul see toimib ka nüüd niimoodi lihtsalt et kõik sellest hetkest, kui on, on üldse puhtalt joonistatud anduvaimaator. Joonista välja kõike nööp ja ripsmekarvu. NATO tähendab selle nagu masside liikumise, kuidas kehale, kuidas pea pöörab. Ja siis ta läheb seeriate ja puhtaks joonistate kätte, kes joonistavad nüüd selle pildi, mis peab ekraanile ilmuma koos kõikide detailidega. Sealt edasi soskaneeritakse ja värvitakse. Arvutis ühendatakse kihil arvutis taas arvutid, et et teatud etapist tuleb arvutimängu Ootel on tiger lilli tahab vahepeal natuke laulda, millega põhjendad järgmise loo valiku, et mis. Et kes seda kuuleb ja saab aru, et seda mängima tähendab. Suurepäraselt, ütleme, ütleks klounid, aga, aga nad on sügavalt traagilised. Ja see on väga huvitav, huvitav punt. Säilib Tiger lilli, samal ajal vaatasin foorumit, on kirjutanud Tõnu, et ta on vaadanud korduvalt filmi Frenkin Wendy sõpradega ja mõtisklenud, et kuidas saab nii absurdset, aga samas väga head huumorit teha, et Priit, kuidas, kuidas see huumor sinu peas tekib kus ammutad huumoriks inspiratsiooni ja millist huumorit sa ise naudid, et räägime natuke sellest heast absurdihuumorist? No ütleme, on olemas inimesed, kes on siuksed, seltskonna lõbustajad, kes, Teavad palju nalju ja oskavad koomiliselt rääkida. Tavaliselt humoristid on, on küllaltki niuksed, kinnised inimesed ja ja see, kui karikatuurist rääkida, siis või ka ütleme animafilmist, kuidas mõelda, vallal on see nüüd humoorikas lahendus või ütleme ka teravmeelne lahendus, sest kõik kõik, mis on teravmeelne, mis on nauditav see ja tingimata naerma laginal. Tähendab, see on ikkagi konstruktsioon, tähendab selle huumoritegija on mõnes mõttes lähemal insenerile kui, kui poeedile. Tähendab, noh, kui ma peaks karikatuuri tegema millestki passima seal laua peal, siis ma vaatan mis asi on tass, mis on tavafunktsioonid ja siis ma hakkan hakkan neid asju lõhkuma, makamaid asetama, kas mingites situatsioonidesse või või ka on metoodikat, kus kirjeldada mingit nähtus objekti minagi sihukese idioodi põhjalikkusega öelda kõike, mida me teame, minu parem käsi viis sõrme igal sõnal valeks sõrmegi ühist, tähendab kas ei ole läbipaistev ja nii edasi. Ja siis väga lihtne näidata, siis me hakkame ehitama küsimus, et mis siis, kui ei ole viis sõrmega 3,20 ei tulnud midagi, ma lähen edasi seal, aga, aga see on juba tunduvalt lähemal tulemusele, kui ma lihtsalt vahin seda kätte. Mõtlen, et pean nalja välja mõtlema. Jah, see on samamoodi nagu et tee nalja, räägi anekdoot ja siis selle peale tavaliselt sellise käsu peale. Nojah, aga see on, see on, tähendab anekdoodi rääkimine on mitte anekdoodi välja mõtlemine, vaid anekdoodi rääkimine, interpreet ja ja kui nüüd äkitselt öelda niimoodi, siis ei tule lihtsalt meelde midagi. Aga see nali välja mõelda, et noh, ütleme. Kui mulle öeldakse, et joonistaks karikatuur siis ma ei oska öelda mingil määral, kui palju see aega nõuab. Kui ma peaks joonistama lihtsalt mingi pildi, kassist või koerast või kohvitassist. Vastavalt tehnilisele keerukusele ka Moskva seal viis minutit või läheb viis tundi. Aga nali võib tulla viie minutiga, aga ta võib-olla ei tule. Täna üldse tähendab seda, et see on. Ja ütleme karikatuuri karika turisti. Mäletan, kui ma olin ütlema põlglikult karikaturist, siis, siis on see tunne, et mõtlesid, mida sa välja saab olema see ahhaa, nii nagu vaadates karikatuure ei saa aru, ei sa a, see ka välja mõeldes ei saa välja mõelda, poolikultanud peab tulema sõja ahaa. Ja iga kord, kui on välja mõelnud, siis tekib tunne veel, suudan jälle mõelda järgmiste sest mingit garantiid, kui anti vaid 500 tükki teinud, tähendab mingit garantiid, et teen veel järgmisest ei ole, et see on selles suhtes nagu väga ebakindel amet. Kas vahest on inimesed, võib-olla mitte sõbrad, aga just mingid tuttavad ja sellised juhututtavad, et tulevad sinult, et joonista midagi, et viska siia mingi kritseldas, tee mulle mingi kähku midagi. Ma arvan, et see on selline laiem küsimus võib-olla seostub mingi ajaloolise variga, et näiteks kui kutsutakse pillimehed pulga või kuhugi, siis siis on selge, et neile peab sellest tasuma. Ja Moose kandid on olnud sadu ja tuhandeid aastaid. Aga see, et kui müts pole olnud, aga vanasti oli naabiat mingi pulmapidu ja siis öeldakse, et tead, tule viskas seina peale midagi, et ära vaeva näed mul seal teha üks 30 pilti niimoodi. Jaa. Jaa. Peab kindlasti olema, muidu mitte tasu eest, tähendab, sest sest noh, àra, tõesti küla traditsioonis ei olnudki mingit kunstnikuna, aga oli pillimehed, et see on Harold, siin on see nipp, et jah, et ära näe, vaeva tellitult näha. Räägi natuke ka sellest protsessist, et kuidas üks film sinus sees sünnib, et kuidas see idee hakkab ennast nagu välja võluma sinu kaudu. No. Kuivõrd ma õpetan ka filmitegemist päris pikka aega, siis ma olen noh, üks üks metoodika on säält sa üritad jälgida, kuidas mingi film, kuidas ta areneb, tähendab, see on ka oma õpilastel rääkides, tähendab, sealt selgub neile midagi. Ja ma võin öelda, et kõik need filmid on tulnud täiesti erinevad viisi vahel on olemas lihtsalt mingi mingi üks seen või pilt. Kahakaks 1003 tehtud. Karla Marilyn. Ta mul oli, millegipärast oli niisugune stseen, oli, oli veas. Et kala on akvaariumis, mahuvad diagonaali, aga diagonaalis jääb natukene ruumi üleneta, ujub ninaga sinna farmi nurka, keegi lükkab ta kogu aeg nagu näppu tagasta, võib-olla sinna. Süsteem on filmis olemas, aga tal ei ole nagu ta võiks ka mitte olla seal, tal ei ole mingit kandvat rolli. Aga see oli üks, üks asi, mis oli olemas. Ja samast filmist teine asi mis tegelikult käivitus loom. Ma nägin unes ja rohkem mul vist unenägudest ei ole midagi nagu filmi sattunud, aga ma nägin unes. Ja ma ei mäleta nagu tihti unenägude puhul, et mis tegelikult oli, kas ma olin kinos või keegi näitas stsenaariumid. Mängufilm ja see oli film Karl marksist kohe filmi alguses, Karl Marx ajas habeme juuksed maha ja keegi keegi Teaevuses karmaks näeb välja ilma ilma karvkatteta jätta. Ja rääkisin kellelegi sõda, ta tundus naljakas ja siis siis hakkas nagu koitma, et ahaa, et siit võib midagi tulla. Ja edasi läheb juba seal on siis noh, see ei ole lugu versanna. Loo algus. Et mis siis sellest on, eks ole? Järgmine samm, ma arvan, oli, et ma saan aru, et see on võib-olla lugu kellestki, kes tahab nii nagu kõik rokkstaarid väidavad, et nad ei taha, tahaks kuulsad olla. Aga noh, keegi ei loobu ka sellest kuulusest. Minu loosna kuulsus on seotud seal väljanägemisega ja ta Ta muudab ennast nii, et keegi teda ei tunne ära ja mis siis, mis edasi saab ja siis tähendab Sistulise sümmeetriaat paralleelselt on naisterahvastest, tahaks olla koonust. Ja kusagil on olemas, kui on selle filmi nagu skelett, see nagu suur lugu, mis, mida lihtsam, seda parem. Rohkem jääb. Võimalust nagu katuse skelett nihukest nende asjadega nähakse nende vingete detailidega, näeb, kuidas nagu, aga lugu on võimalik mitut moodi rääkides rääkida. Igavalt või, või taustatekst, räägib ära, mida keegi mõtleb ja mida, mida keegi teeb ja siis pilt ainult illustratsioon või üritada leida sinna sinna sihukesi lahendusi, mis on. Aga jah, automaat sai, esimene etapp on, iga kord on erinev, kust rong liikuma läheb, aga mingil hetkel oled seal, et sa pead selle selle loo panema loogiliselt kokku. Ja kõik, mis toimub, ajas, kujuta nagu joonud. Ja otse koha on küsimused, mida ma näitan enne mida ma näitan selle ära pärast millises, sest noh, nagu elus sündmused toimuvad paralleelselt, me oleme praegu istume siin raadiomajas, tänaval sõidab auto, loodavad see ei ole minu auto. E võis näidata, siis me peame tegema otsuse, võib ka näidata, kraan kaheksa jagada, saada väga haruldane aknad. Kumb on enne pärast ja mida see tähendab? Sinu filmid on väga mitmekihilised, Nad kõnetavad inimeseni lihtsamal keerulisel viisil, et nad toimivad nagu mitmel tasandil ja kui võrreldav kihilisusega sibulaga, et siis täitsa võib-olla nutad ja naerad korraga. Et kas sind vahest hämmastab, kui sa saad täiesti erinevad ja vastakat tagasisidet mõne filmi kohta või keegi leiab mingi teema või liini mõnest teosest, mida sa ise tegelikult võib-olla ei olegi teadlikult sinna sisse pannud või põiminud. Sellist kummalist ootamatult tagasisidet? Kahtlemata kahtlemata on. Ja see ongi nüüd sellise kunsti puhul, mis tehakse valmis ja saadetakse laia maailma filmitegijate fil valmis. Ja seda näidatakse kusagil nad midagi ei saa kogu aeg kõrval seista ja öelda, et ärge mõelge nii, tähendab et seal sa pead mõtlema nii, et see on, see, on see. Vaatajal on vabandus, oma versioonid sellest, nüüd kusagilt on, ütleme, see on režissööri professionaalsuse küsimuseta. Ei pane nii segast filmima kuu, et sealt võib ükskõik mida mõelda, tähendab režissöör peab tekitama selle koridori, kus tähendab, On teatud liikumisvabaduse või, või võtame teistpidi, mitte nagu koridonakse loksumine paremalt vasakule. Aga et see on nagu kihid, tähendab keegi, eks ole, võtab seda, vaatab neid, ütleme naljakaid sündmusi. Aga võib-olla ei pane kokku seda suuremat traagilist lugu, mis nendest naljakat sündmustest? Kokku moodustub nüüd teine, saab ka selle loo, eks ole, ja, ja kolmandale on see kõik väga igavesest, ta eeldaks veel midagi, seda on. See tähendab, et. Siht sihtgrupp, igal filmil sihtgrupp ja ja nüüd rääkides lühianimafilmidest, mis on Eestis päris kõrgel tasemel, on ja Eestis on. Siiamaani on see väga hea, et on rahastamine, mis ei raha, ei dikteeri. Mida me, mida me peame tegema, et me peame tegema filmid kogu publikule ühelt poolt, idioot, ühelt poolt professor, kõik naudivad seda filmi. Reeglina kui me tahame nii laia filmi teha, sest seal on lastefilm. Jah, Lotte. Lotte, vaid lastefilm peaks olema tehtud nii, et kõik lapsed naudivad seda ja siis ta toob, toob raha tagasi ja veel rohkem. Võib-olla natuke totter või naiivne küsimus, aga siiski, et miski, mis mulle sinu loomingu juures väga meeldib, et miks ei ole inimesed sinu joonistustel ilusad? Siin peaks nagu katsuma defineerida, mis on ilus, tähendab, kindlasti nad ei vasta, ütleme nendele kategooriatele nagu. Ma ei tea, kuidas nüüd, aga vanasti tüdrukud koolitüdrukud joonistasid mingit siukest printsesse ja nii edasi, tähendab oma iluideaal tähendab see, mida ma olen kogu aeg üritanud näha, on. Ühelt poolt võiks öelda, et see on nagu stiilne joonistus tähendab joone ilu. Ja kas see on nüüd nimetuse esteetika? Kes tahab nii-öelda aga, aga olemas, stiilne, tähendab ja ma olen, olen oma joonistuste vastu äärmiselt nurinat, tähendab ma sihani akvaatlema. Illustreerin mingit raamatut või pildi jaoks mulle nagu kümneid, kümneid kümneid nagu eeltööd. Kuna ma ise olen rahul, seal on mingi kõrvaltvaataja, ei saa aru, mitte midagi, mis, mis vahet on seal aga niimodi töötades äkki ütleme areng ja kui nüüd sellele, kes ei saa aru, mis seal vahet on, kui näidata nagu joonistust 20 aastat tagasi? 200 aastat edasi, tähendab, seal on võib-olla Vaikla vahe. Vahepeal jälle natuke muusikat, kontra ja go. Viie peale on järgmine lugu. Tahad midagi öelda siia juurde? Tähendab ping luu mul läks meelest ära, kes seda laulab, see on varupoisid, neil tuli raamat välja luuletajat ja laulavad seal. Noh, see ei ole kontra, kes laulab. Aga laulu nimi on Maria ja see on? Ma ütleks, et see on natuke paroodia aga väga hästi tehtud. Kultuur. Ja. Võetu lapi. Kae itta. Ja hullu Is. Ma ei jahtinud hääle kaubas. Hariaatia armastust oh. Nii. Tola. Togapi reaalmassaa saad. Selli kontre Ko Maria, suhtlesime vahepeal välja mõelda, et Aapo Ilves ja Priit sa oled õpetanud Soomes, Norras, Saksamaal, Šveitsis, Hispaanias, Belgias, Hollandi, Inglismaa, filmikoolides pikemalt Soomes, Turus, kunstiakadeemias ja nüüd Eestis kunstiakadeemias, et räägitakse ju Priit Pärna koolkonnast ja sinu järglastest ja. D vist ma ei teagi, keda siseselt toodeks. Jube raske on ju oma õpilasteks hakata siis nüüd välja valima, aga tuntumad kindlasti Kaspariantsis Ülo Pico võiks, kes on sellised ka juba noored väga hinnatud. Nad õppisid Turus need maps, õpetasin Turus ligi 13 aastat elanud seal maal, käisid lihtsalt iga iga kuu ühe nädalale toruv. Ja ja kindlasti jah, võib öelda, et Soomes on minu koolkond käe alt turu koolitus läbi üle 60 õpilase ja neist suur suur osa on aktiivselt tegutsevad. 2007 lõpetasin turuga ära ja 2006 alustati Tallinnas esmakordselt kunstiakadeemia ival animakoolitust. Bakalaureus eesti keeles, jaa. Magister, inglise keeles, rahvusvaheline grupp. Ja, ja tundub, et just nüüd tähendab eelmine kevad Segevad. Ja noh, pikovjansis mis noored nad enam kolm, 37, kroon kuus. Aga kui mõningad nimesid nimetada, kes on koolist välja tulnud, siis, Kindlasti Martin Laanet, Leemet Kristjan Holm, Mattias Mälk, Helen Unt, Anu-Laura tuttalberg. Ma arvan, et neid nimesid me hakkame edaspidi kuuluma. Mis on see, mida sa neile õpetada püüad, et mis on kõige olulisem mida nad oma loomingu tegemisel siis jälgima suunad? Animafilm on, ütleme tunduvalt abstraktsem kui tavaline film, et see, see on natukene erinev mõtlemine ja mõtlemine on. Sarnane karika turisti mõtlemisele. Sa ei ole üks-ühele, aga näiteks. Teeme nendega karikatuuri esimest aastat. Ja ja mul on niisugune, noh, tead, ma arvan, metoodika, mis on nagu ma annan neile ülesanded, mis on koosna nagu mingid piirangud, mingid reeglid, nad peavad jälgima, sisuliselt imiteerib oma loo tegemist, sest kui mul on, Mul ei ole mitte midagi, siis ma olen täiesti vaba, aga kui ma olen juba välja mõelnud, see, see lugu on elevandist siis suur osa vabadusest näinud, tähendab, ma ei saa enam võtta nagu mõelda nüüd neid järgnevaid ideid, mis mul on vaja, ilma et ma kontrolliks, kas sobib minu elevandifilm way. Ja sellise olukorra imiteerimine, mis on, ma arvan, et see on unikaalne, sest muudes koolides lastakse nagu noored inimesed, kes pole kunagi mingit lugu teinud, tähendab nad hakkavad kohe mu filmi tegema. Ja kui see lugu on segane, siis võib kindel olla, et see film veel segasem. Aga et meil on jah, on nagu väga suur rõhk on sellel esimesel etapil loo üles ehitanud. Mis sind tänapäeva noorema generatsiooni animakunstis vaimustav? Midagi ei vaimusta. Et noh, ma olen seda animafilmi nii palju näinud. Praktilised tead kõik, kes kas maailmas noh, on huvi, pakuvad, et noh, see ei olnud sugugi hõlbus, kui ma ütlesin, et ei vaimusta midagi, sest noh, võib-olla vestleme natuke tuim inimene, et et siukest naljalt kilkama ei hakka, tähendab, aga On raske üllatada või? Ei jah, sest ja noh, lõpuks ikkagi võtta nüüd tudengid, kellega ma tegelen, kui nad teevad esimest esimest teist filmi, siis on tegemist ikkagi algajatega. Ja küsimus kõigepealt sellest, kas nad suudavad selle oma loo arusaadavalt ära rääkimine näiteks bakalaureust veel meil on, on üksainuke reegel on see, et nad peavad oma filmid tegema ilma ilma sõna kasutamata. Et ei ole, ei dialoogi taustateksti armuloo ära rääkima puhtalt audivisuaalsete vahenditega. Ja see ei olegi väga kerge, seal peab nõu oma peakest pingutama ja, ja kui see asi õnnestub, siis siis vaimustus on sellest mitte enneolematu Felm, vaid näetegi ära. Kes sinu enda õpetajad või mõjutajad on? Siiralt öeldes animafilmi alal ei ole mingeid õpetajaid ja ka mõjutajaid. Ma tulin aju filmi, kui ma olin põhimõtteliselt isikuna valmis ja ma teadsin, mida ma tahan teha. Ja siis tegemise käigus ta sõltud tahtmine, mida ma tahan, ta muutus küll, aga mul olid eeskujud, kui ma hakkasin karikatuuri tegema. Ja, ja otsisin niiviisi nii visuaalse stiili kui ka seda, millist mürtslaadset, huumorit ja need eeskujud paiknevad. Kesk-Euroopas Tšehhi, Poola. Võib-olla inglisemannile aga, aga seal seal olid selged eeskujud, keda nagu üritasid teha nagu mitte mitte emiteerida joonistust, aga kui teatud distantsiga vaadata, siis näed, et ahah, siin on selle mõju silmadele, mõjub. Lõpetuseks tahaks teada seda, et mis sul praegu käsil on, et mainisid paari sõnaga enne, kui me hakkasime rääkima, et sul on uus film töös, et räägi, mis projektiga tegu on, millal näha saab, mis stoori? Me Volgaga koos hakkama tegema täna juba natuke sellist filmi. Võib-olla töönimi võib-olla jääbki, nii on organiseerimata kuritegevuse. Ja see on eelnevate võrreldes väike film umbes kuus minutit ainult. Ja sealt tuleb olema liivaanimatsioon. Võib-olla kasutame tähendab kasutama kindlasti, kui pall on, tähendab minu olemasolevaid söejoonistusi nagu algmaterjali. Aga Olga algan liivaanimatsiooni Brow, tähendab, ta on väga osav klaarne Tolga hakkab seda siis Ameerima, mina joonistan liivaga asju, millel on näha seda. Siin on kaks varianti, kui me saame Kanada koostööpartnerit. Tselluloos heli oleks tehtud Kanadas, siis, siis on nagu järgmisel kevadel valmis, vastasel juhul aga ta rutem valmistaja. Sul on tohutult igasugu auhindu, et sinu filmid on noppinud kümneid kümneid Te kõikvõimalikelt festivalid, et üle kogu maailma, et sul on endal mitu elutöö preemiat, et näiteks rahvusvahelise animaühenduse 2001 esimese aastaauhind elutöö preemia, mida peetakse kõrgeimaks tunnustuseks turile lisaks norraste animatsooni festivalist, Fredrik staadilt, elutöö preemia ja igasugu muid selliseid trofeesid, et kus sa neid hoiad, kus need auhinnad seal kõik on, kas sul on üks tuba neid täis? Aga oled kokku lugenud ka palju kõike, on kokku kõikide filmide enda isiklikult, kõik auhinnad. Tähendab filmide eest on muul juhul üle 80 auhinnal. Ja pluss siis nad sellised nagu elutöö auhinna, mis seal konkreetselt filmile ja ja viimasena sain nädal aega tagasi valentsi, astu kõnet. Aga mängufilm filmifestival, kus on ka lühifilmi, aga nad iga aasta annavad, ei ole või siis selle auhinna, mille nimi on Luunagi, Valencia ja Palju õnne, nii tore. Suur-suur tänu Priit Pärn, et said tulla külla, said jutustada, ootan põnevusega uut filmi, vaatan vanu filme edasi, loen raamatut. Pernograafia, mis, mida ma soovitan. Kuule tal, ma loodan, et teda veel on poes puuride järgi, et selline tõesti fantast teos, joonistused aastatest 64 kuni 2006 lõpulooks Tšuis juhise, Leskinen edes tagasi, mis ta on, see lugu. Miks sa tahad selle loo mängida? Tahab ju ise on, noh, mul on, mõtlesin, et võiks midagi mingi soome Lugaallasest elus, oli periood, kus ma olen Soomega väga tihedalt seotud ja, ja oi, see on selline noh, ütleme tahan. Ta on poeet, laulja, aga ta tekstid on, on väga head ja. Tal on mingi mingi selline fluidum, on tema, tema lauludusse. Jällegi tähendab ma pole teda väga ammu kuulanud. See aitäh kutsumast saates, et ma nagu pidin kaevama oma vanu lemmikuid välja, tähendab ja sealhulgas ka uisa. Täna saamegi uuesti kuulda. Aitäh sulle, Priit on kõike head. Aitäh kutsumast. See on raadio kaks.