Tere õhtust, kell sai kuus ja eetris on Päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu. Tallinna linnaplaneerijatele esitamiseks on valmis vabadussõja võidusamba uus makett. Tallinna abilinnapea Taavi aasa sõnul pole aga võidusamba lõpliku ehitusloa andmine mitte maketi taga kinni, vaid küsimus ansamba enda projektis. Kaitsejõudude peastaabiülem kolonel Neeme Väli külastas Afganistanis Helmandi provintsis saadis Eesti jalaväekompanii testkoi kuusk. Kompanii ülesanne on piirata liidide liikumiste tõkestada nende varustusteid. Suurimaks ohuks peavad mehed improviseeritud lõhkekehi. Avati jõhvis ametlikult Viru vangla. Eesti teise kambertüüpi vangla ehitamine läks maksma 1,2 miljardit krooni. Kinnisvara aktsiaseltsi juhatuse esimehe Jaak Saarniidu sõnul oli Viru vangla nende keerulisem arendusprojekt. Näitas sinimustvalge Eesti kunstis jõudis Tallinna vaal galeriisse Stockholmist, Tartus ja Narvas rännanud näituse. Finaaliks on seda täiendatud mitme olulise teose võrra. Näiteks on esimest korda väljas Nikolai Kalma proovimaal päästekomitee eest 24. veebruaril 1918. Bosnia sõjakuritegude kohus mõistis seitse Bosnia serblast süüdi Bosnia moslemitega kallal toime pandud genotsiidis, mida tuntakse Srebrenica veresauna kaks aastat kestnud kohtuprotsess lõppes nädal pärast seda, kui Serbia võimud vahistasid Srebrenica veresauna kavandamises süüdistatava Radovan ratsitši. Hiina võimud tõrjusid inimõigusorganisatsiooni Amnesty International väiteid, et inimõiguste olukord riigis on enne olümpiamänge halvenenud. Ja ilmast. Homme sajab Eestis kohati hoovihma, puhub põhjakaare tuul ja sooja on 17 kuni 22 kraadi. Vabadussõja võidusamba saagas on järjekordne samm Tallinna linnaplaneerijatele esitatakse makett, mis on vajalik parema lõpptulemuse saavutamiseks, jätkab Mall Mälberg. Vabadussamba järjekordne makett on valmis ja seda saab näha homme-ülehomme. Seda kinnitas ka sihtasutuse Vabaduse monument juhataja Aivar Reivik. Täna õhtuks saab valmis, homme viiakse kaitseministeeriumisse, kui kutsutakse, siis ka linna esindajad sellega tutvuma. Kui palju see uus makett maksma läks? Ei oska veel öelda Stina 100000 kanti, ta pidi küll minema, linnavalitsus saab siis tutvuda oma ettepanekutega, mis on valatud maketi vormi. Enamus ettepanekuid on tulnud siiski erinevatelt linna ametite, et mis need muudatusi puudutab ja. Ja see makett, mis nüüd valmis on, selle sees on nüüd kõik muudatused ja see on absoluutselt lõplik. Mina ei julgeks seda öelda, et absoluutselt lõplik on sellepärast algus et ka see autorite poolt pakutud kavand on lõplik, aga no põhimõtteliselt on nüüd küll niimoodi, et kuna ehitusluba platsile on välja antud, siis seal suuri muudatusi enam ei tule, vaieldakse natuke puude, põõsaste, rooside ja prügikastide üle, aga need asjad lahendatakse kõik töö käigus, maketil neid kindlasti keegi muutma ei hakka ja samba kuju on ammu juba teada, et see ei muutu ja loodame, et ei pea rohkem makette tegema. Linnavalitsuse viimane loa täht antakse need välja puhtalt samba peale saadakse siis lõpuks samba projekt kaante vahele koos ekspertiiside, muude vajalike asjadega. Kui küsisime aga abilinnapea Taavi aasa käest, millal linn samba jaoks lõpliku ehitusloa annab, selgus, et asi on pisut keerulisem. Mis puutub samba enda ehitusluba, siis on see muidugi kinni ikkagi mitte maketis, vaid samba enda projektis, mida praegu teevad tšehhid ja järgmise kuu alguses, minu andmetel pidi olema siis tšehhide juures nende lahenduste esitlus sest need lahendused, mis nad tookord siia tõid, esimese variandina ja need lükati tagasi, sest seal oleks tekkinud lihtsalt probleeme selle valgustamisega, varjudega ja nii edasi ja sellega olid nõus ka samba enda idee autorid ja praegu on pall selles mõttes tšehhide käes, et nad peavad pakkuma uue laht. Kui me proovime nüüd rääkida mingitest tähtaegadest, siis mida võiks nimetada teie hinnangul? Mina oskan tähtaegade kohta niipalju öelda, et kahes esimeses etapis on tänaseks ehitatud oma väljastatud, sellega saavad tööd pihta hakata ja mis puutub sammaste ennast, siis selle tähtajast saab ikkagi rääkida siis, kui, kui me saame öelda, et sambale klaasi lahendusele On tulnud aktsepteeritav lahendus ja seda lahendust võib hakata ellu viima, enne on mingit tähtaega väga raske. Kaitsejõudude peastaabiülem kolonel Neeme Väli on Afganistani visiidil. Täna külastas ta Helmandi provintsis näosaadis Eesti jalaväekompanii test kui kuus. Meie uudiste poolt on kaasas Uku Toom, kes rääkis kompaniiülema abi leitnant Andrei austaga. Eeskuju kuu ülesanne siis on hoida, no saadi ja osa eesmärgina on siis piirata Liivide liikumist ja takistada nende varustustöid ja kohustuste ees lävib. Puhu saadi ida poolt põhjast lõunasse ja põhiliselt moodustatakse siis taliivida üksusi angiini ja musahaaval. Võib-olla nii palju edu, et me oleme suutnud siis piirata nende häirida nende tegevus aga täielikult varustus vee sulgemiseks, rohkem inimja tehnikaressurssi, eestlasi on siin ühe kompanii jagu, samal ajal on siin ka ameeriklased ja inglased. Kuidas edeneb koostöö liitlastega? Koostööd on edenenud suhteliselt hästi ja põhiasi, mis on välja tulnud, on see veel, on kõige alus ja siiamaani olen hakkama saanud ja liitlased on raua meie tegevusega. Nonii koosseisus on nüüd ka miinipildujaid, kuidas miinipilduja on kaasa aidanud ülesandele? E pildurid on oma ülesandega hästi toime tulnud ja see on head komponent, on olemas oma orgaaniline tuleüksus, tähendab siis võimalik House ise tuld tellida ja kasutada siis oma äranägemise järgi. Rahuti on ka liitlased kasutanud meie miinipildujaüksust. Raul, tule täpsusega, kui juba tulevahetusele jutt läks, siis kas oliividega on otseseid relva kokkupõrkeid tihti antud hetkel on meil ikkagi suurem oht, improviseerin leitud lõhkekehad ja oleme kandnud kaotusi. Järgmine oht on kaugtuli. Seitsmesed, raketid ja miinipilduja tuli, olen olnud vastase käsitulirelvade kohta. On väga intensiivsed, vaid põhiliselt on nende eesmärk olnud häirida meie liikumisvabadust. Tegevus läheb omasoodu, paari päeva pärast sõidetakse küll ka juba Eestisse puhkusele, kolonel Väli. Täna jõuab uuesti tagasi Camp Bastioni ja me oleme ka roolis. Jätkame veel sõnumitega välismaalt, neist ülevaate neile meikar. Bosnia sõjakuritegude kohus Sarajevos mõistis suitse Bosnia serblast süüdi 1995.-le kas tal Bosnia moslemite kallal toime pandud genotsiidis ja mõistis neile 38 kuni 42 aastased vanglakaristused. Kaks aastat kestnud kohtuprotsessi tulemusel leidis kohus, et mehed osalesid Bosnia moslemite tapmisel, mida tuntakse Srebrenica veresaunamehed ja poisid eraldati oma perekondadest ja neid hoiti ühes kraavides laohoones, enne, kui nad mõrvati. Kokku hukatis rebrenitsas ligi 8000 meest ja poissi. Kohtuotsus sündis vaid nädal pärast seda, kui Serbia võimud vahistasid Bosnia serblaste sõjaaegse komandöri Radovan Karadžić, keda süüdistatakse Srebrenica veresauna kavandamises. Venemaa suursaadikuks Ameerika Ühendriikides nimetati senine asevälisminister Sergei Gizljak. Presidendi seaduskis Liacki ametisse määramisest ilmus täna välisministeeriumi koduleheküljel. Ühtlasi Ongizljak nimetatud Venemaa alaliseks vaatlejaks Ameerika riikide organisatsioonis Washingtonis. Austrias valitsus loobus vastuolulisest poliitikast, vahistada kõik asüülitaotlejad uute immigratsioonil. Reeglite järgi tuleb vahistamist kasutada üksnes viimase abinõuna. Lapsi pagulaskeskustesse enam ei saadeta ning inimesed, kes ei kujuta endast riigile ohtu, saavad otsust elamisloa saamise või viisa pikendamise kohta oodata vabaduses vangistamise luba jääb kehtima Osale illegaalselt paatidega riiki saabuvatele põgenikele ning salakaubavedajatele. Siiski peavad ametnikud õigustama ka nende inimeste vangistamist. Ilmse kaubandusleppe üle peetavad kõnelused Genfis ähvardavad nurjuda, kuna delegatsioonide vahelisi erimeelsusi ei ole suudetud ületada. Peamiseks tüliküsimuseks on impordikaitse, mille osas on eri arvamustel USA ühelt poolt ja Hiina ja India teiselt poolt. USA hinnangul kaitsevad arenevad majandused liialt oma põllumehi ega ava piisavalt oma turge. Hiina esindaja märkis aga, et ei saa toetada rikkamate riikide püüet suruda vaesematele peale endale kasulikku lepingut. Niinimetatud Doha kõneluste vooru. Läbirääkimised rahvusvaheliste kaubandusreeglite lihtsustamise üle kestavad juba üheksandat päeva. Esialgu oliga las lõpule jõuda eelmisel reedel. Hiina võimud tõrjusid inimõigusorganisatsiooni Amnesty International väiteid, et inimõiguste olukord Hiinas on enne olümpiamänge halvenenud. Samuti soovitas Hiina välisministri esindaja mitte sekkuda Hiina siseasjadesse. Kindlasti. International kirjutab oma raportis, et Hiina ei ole täitnud lubadust inimõiguste olukorda parandada. Selle asemel on aga vahistatud hulgaliselt aktiviste ja ajakirjanikke ning olümpialinnast on ära toimetatud sadu tuhandeid inimesi. Ja uuesti Eestist tänavate ametlikult Viru vangla, kuigi mõne kuu kogemus on juba seljataga, vahendab Ago Gaškov. Ma tulen läbi, rektor Eduard rämpsel. Vangla on töötanud tegelikult juba neli kuud, aprillist toodi esimesed vangid, millised kogemused on selle nelja kuuga, kõik need protsessid on käivitunud, tänase päeva seisuga võib öelda, et vangla tänaseks on siis Viru vanglasse paigutatud 959 kinnipeetavat, nendest siis 949 kinnises vanglas ja 10 kinnipeetavat tavavanglas. Kas vanglatööstuse osakond ka töötab, kas vangidel on tööd aktsiaselts? Vanglatööstus on tänasel päeval juba alustanud ja tootmine tootmishoones käib, tehakse nii metalli kui ka puidutööd, iraanlane juba kuulsaks saanud sellega, et paljud vangid on saanud nii-öelda ajapikendust halva käitumise eest. Kordan karm vanglas seaduse rikkumine on seaduserikkumine, et sellele tuleb reageerida ja kui selline rikkumine toimunud, siis alustatakse kriminaalmenetlust, et, et selge on see, et selliseid subkultuuriilmingud, mis on käinud halva kuulsusega Kaasas varasemalt vanglatega, et need peaksid nüüd kaasaegsetes vanglates kaduma. Justiitsminister Rein Lang. Viru vanglas on praegu alla 1000 vangi. Aga kui palju on Eestis vange veel niinimetatud laagri tüüpi vanglates? See number? Kahetsusväärselt liiga suur seal on ligi 2000, oleneb muidugi kuidasmoodi, me defineerime seda laagertüüpi, vanglate, Tallinna praegu eksisteeriv vangla, midagi sellise kambertüüpi laagri tüüpi, vangla vahepealset, aga ta ei vasta ka loomulikult mitte mingisugustele nendele tingimustele, mida Eesti vabariik on endale erinevate rahvusvaheliste kohustustega võtnud. Nii et meie järgmine suurde ongi Tallinna uus vangla, milleks on ju detailplaneering meil ju tehtud ja see peab tulema maardusse ja selles suhtes tööga käib. Ja ma võin kõigile kinnitada, et murru vanglas enam selliseid raskeid kinnipeetavaid Raskeid kurjategijaid ei ole. Et viimased on need siia kas üle toodud või üle toodamas, nii et murru vanglasse jäävad seksuaalkurjategijad praeguse seisuga ja ka need, kes on siis purjus peaga roolis mitu korda olnud see, et nad need omavahel seal punuksid mingisugust kavalat plaani järgmistega kuritegude toimepanemiseks. See risk on, et praegu nagu vähemaks võetud, mis ei tähenda seda, et see murru vangla tuleb sulgeda kõige, kõige lähemal ajal nii kiiresti, kui vähegi võimalik on, aga see saab võimalikuks ikkagi alles siis, kui uus Tallinna vangla valmis. Kui palju on vangide ülalpidamiskulud siin vanglas suuremad? Ega nad on umbes samasugused, aga me peame vaatama ikkagi süsteemi tervikuna, et murru vangla puhul me ju mingite hoonete amortisatsiooni täna praktiliselt üldse ei arvesta. Aga ega meil ei ole mõtet teha ka niisugust arvestust, et siin nüüd pidada siis Viru vangla, Tartu vangla murru ja Argo kohta eraldi arvestust, et ühe kinnipeetava kohta on see kulu praegu tsirka 13000 krooni kuus, nii et see on aukartust äratav summa. Näitus sinimustvalge eesti kunstis jõudis Tallinna vaal galeriisse Eesti lipu motiiviga. Töid saab näha 16. augustini, jätkab Martha Grauberg. Eelmiseks aastaks kokku kogutud sinimustvalgeid kunstiteoseid esitleti tervikuna ja esmakordselt Stockholmis, et ka väliseestlasi üles kutsuda oma töödega välja tulema. Eestis on näitus rännanud läbi Narva ja Tartu. Näituse finaaliks on täienenud mitme teose võrra. Neist olulisem ja ka üks vanimaid Nikolai kal makovim 1922. aasta maal päästekomiteest 24. veebruaril 1918. Kõige uuem on aga Laurentsiuse teos, mis valmis nädal enne näituse avamist. Kuidas eesti kunstniku suhe eestlusesse ja oma liiklusesse 90 aasta jooksul muutunud on? Vaal galerii juht Aimar Jugaste. Kahe kolmekümnendad on tõepoolest üllatavalt vähe on neid töid, aga need tööd, mis on esinduslikud ja käsitlusviis, on kas siis klassikaline ajaloomaal või siis rahvusromantism ootuspäraselt 80.-te lõpust, üheksakümnendatel on käsitlusviis muutunud juba siis analüütilisemaks tundlikumaks võib-olla kohati on siin märgata seda niisugust kibestumust, Nõukogude mitmed kunstnikud teisiti sinimustvalget motiivi kuidagimoodi salaja sisse ja seetõttu näitustele ei pääsenud. Et nüüd on nad siin väljas, jah, mõned nendest olulisemad tööd tähtsamatult autoritelt nagu Olav Maran väga iseloomulike tööde pealkirjadega nagu maastik, elektripostiga, maastik, taluga, kontrastiks sellele, siis on väliseestist sündinud vabades oludes tehtud tööd, mis on selgelt emotsioon reaalsemalt puhta, sellise siira vormikeelega. Need tööd on täis küsimusi, aga, aga ikkagi läbi motiiv on tegelikult hoolivus ja lugupidamine. Näitusele on osaliselt taastatud 1938. aastal Eesti üliõpilaste seltsi ruumidesse tellitud kümnemeetrine Aleksander Vardi pannoo mis oli tol ajal Eesti suurim Maal ning kujutab kolmel osal rahvuslikku ärkamisaega. Kui me seda näitust hakkasime korraldama, siis me oleme ka täis bravuur, et me üritame selle restaureerida seal viis aastat, kolm tagasi, aga, aga pidime tunnistama, et selle, selle töö, mahukuse ja ajanõudlikkus on niivõrd suur, et me loobusime sellest mõttest ja suurest pannoo ostan praegu kaks kolmandikku kahjuks siis jäädvustatud mustvalge fotona, aga saab siiski kogu sellest võimsast, meie ühes tähendusliku mast, ajaloomaalist saab selge ülevaate. Näitusega sinimustvalge eesti kunstist tahtsid korraldajat murda valehäbi, nagu oleks rahvusvärvidest rääkimine. Punkt näituse kaudu saime julgustust, et see teema on siiski on tähenduslik kõikidele, mitte ainult eestlastele ja kui vaadata praegu, mida meie lähimad naabrid teevad rahvusliku kunsti väärtustamise, siis see, see meie rändnäitus ennast õigustanud igati. Ja ilmast. Eeloleval ööl on Eestis vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub muutliku suunaga tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis ja sooja on öösel seitse kuni 12, meretuulega rannikul kuni 15 kraadi. Homne päev tuleb vahelduva pilvisusega, kohati sajab hoovihma, võib olla kest. Puhub põhjakaare tuul neli kuni 10 meetrit sekundis ja sooja on homme 17 kuni 22 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.