Härra Konstantin Mooser, te kõnelesite, et meremeeste laulud on sageli väga Pikad, ja seda ma olen tähelepanud oma lauludest küll, et et meremehe laulud on tihtipeale väga-väga pikaks veninud. Nüüd nende minu laulude on ju vanal ajal teade kolid, pikad laulud on nendeks, jänki andis 23. aastal vihje, laulun udustatud, teine laul on veel vanem, minu isa teadis ära laulitsioon nüüd veidi vähem. See on üks heitigmentalmi. Olete kõik need lauludes, härra laulnud ka? Kuule, mina olen Nedja, jään Kiievi talitee, oli minu noorude, kui ma tulin Venemaa tagasi, oli minul juurlaul sünnipäevadel ja nii tahtsid ikka seda pikka laulu teada ja mullumbetseeti metall müroskasin lauldade siis kokku on vitada kaks salmi, seda meremuuseumi andmete kohaselt. Aga kas on ka niisugune laul, mis teile on endale väga-väga meeldinud või mis meremeestele väga meeldib? Purjelaev, aeglased laulud on minul, mis mulle meeldivad, aga ma ei tea, kas need tänapäeva mere neelana meeldinud minu arvates on nagu mereneelu on läinud, hoopis teistmoodi ta nagu vabrikutööline või ta ei ole vendi, mereromantikat ja seda vaeva ja muret, keda nagunii palju ei ole. Purjelaevade ajal oli ikka, oli lõbus elu ja oli vaevane ja pidin rasket tööd rabama ja surmaga rohkem Vasthommi viia. Aga olid sadamad, iidolid, laulud lahti. Oli kurbi, laulude, laulude ja on ka ilusaid ja rõõmsaid ja aga nüüd ma ei tea, nüüd on nagu vabrikutöölised rohkem. Aulikule mehed käivad, läheb hommikul tööle ja seal ära ja magab voodis ja hiljuti emale Renaatia vihiku puudu suured laevas, teiste asi, tema, käin momedid kõhu täis ja läheb oma koiku suunama, kaheksa tundi jääma, töö ära teinud ja. Aga purjelaeval oli ju sarna nadi, et tuli olla vahel ööd, kui päevad valdasid purjelaevaga ta. Meie olime oma kolmimaatidega, greidisime luu, pidime kinni inglise? Jaa, Heilaid, muidu Buddy tähendab, kui pidime, keeramine seal oli kogu aeg pidid terve tekile tulema, noh muidu ja siit tuligi niimoodi kolm päeva. Voolu tõid vastaga ja nii palju palju võitlemine igal juhul vooluga kaotasime voodi tagasi jälle. Kunagi meremeheks vist ei õpitud, tänapäeval käiakse suured koolid läbi ja otsitakse poisse ja valitakse ja õpetatakse küll, üks on. Kas mehaanik ja teine saab ainult kokaks ja mõned õpivad kapteniks ja see merehariduse asi käis kunagi vist teisiti, mõned mehed ainult käisid ju merekoolis vist kaptenid. Ja eks mida targenda hoo reetada parendule, meres olla teadmil, tonniga annab, aga suure nagu mõttena vanade, nii et teil oli ikkagi kogemus. Kõige tähtsam oli kogemus, kui ta poidigi põlvedel käiv Hiiumaa taarimavate puuhalulaevad ja kivilaevad ja tundsid juba neid koduranda, diateadid, sügide torni siia ja nende kogemuste pärast suurde laeva ja muidugi vaatavad eksamid tulid ka tuuritada, õppida juurde navigatsiooni ja täheteadlased ja paljusid tuli, aga üldine oligi, sul oli hea praktika selja taga. Ja sellepärast tulid ikka vanad meremehed olid kõik praktilised, väga tugevad. Nad nii tarku teelt ei anta välja nagu tänapäeval on rohkem targad mehed. Aga vanal ajal olid praktikal kõige suurem Aga ikkagi õpiti, eks ole. Ikkagi õpiti ja siis oli meil Jumiljumeeri koolid olid jetid ja minu vennalt käinud, kõige viimaks veel tema lõpetas, kuni kaugelt kapteni diplomiga ära vajus, täidan ta enam kaua kuskohal, see oli Tallinna merikooli. Te olete ka merekoolis käinud, mina ei saanud minule saatnud, läks niimoodi, et minu saadud läksin pidas nagu viltu. Sõitsin Mergi, käisin laevadelt ja sain 28 aastat vanaks. Oli ikka paras aeg just hakata juba mõtlema kooli peale käidi saksa keele kursustele inglise keele kuulsadel ja sel ajal tuli see küüditamine ja võtsin need vene peale kaadevil õpperaamatuid, aga seal midagi nad läbi otsinguil minema ja nii et minul ei heiduta aga kivi. Ja kui ma Venemaalt tagasi sain Uueti siis ma olin vanem küll, aga ma mõtlesin veel, et hakata edasiarendava Eeennad ja käia koolis. Aga siis tuli välja, et ta enam pea ei võta. Ja nii et ma sain lõpetada kaebaja tonnide peale. No kippari kutse, nagu öeldakse, kaevetonni aktivad väike purje kolmotini purilaagriga olla. Helle ectioniga kaugemale, et ma enam ei saa saanud. Aga kuskohal see selle laevaga sõitnud olete, Eesti veed on muidugi läbi sõidetud, aga kaugemal ka. Oi, minul on vedanud, sellepärast et Eesti vetes käidud, aga peale selle ma käin kohe kauge teda laeva kauge sõitu aulikute peale madin, dating korra kokku 25 riiki umbes aga peale selle nad on siis veljed, Aafrika omad ja pähklite Tuomineb Belgia Kongost ja Kambjast ja kolm korda mind on ristituudiva. Tähendab ekvaatori alt ja siis gibraltari läbisõite noordi, mere kulleni juures samuti käidud, on palju sadamaid mäletada, muidu Bay Inglismaa ja Prantsusmaa sadamates on palju käidud. Te olete nüüd maailmamered läbi sõitnud. Olete purjelaevaga sõitnud, olete raudlaevadega sõitnud? Mida nüüd teha, mis te arvate, kuidas seda eesti poissi ja eesti noormeest nüüd jälle merele saaks, et ta seda merd armastama hakkab, sest teie ju merre armastate, eks ole? Ja minul on meri anud leiba 35 aastat. Ja nii et ma olen merele, pean tänulik olema. Tänane päev siin Pirita jõe suudmes on Eesti merehariduskeskuse. Nii nagu härrad siin ütlesid. Navigatsioonialguse päev toimuvad spordivõistlused, merehariduskeskuse laev, Linda on siin kai ääres. Noored meremehed võistlevad paadisõidus ja on, mida siin veel tehakse. Merehariduskeskuse rektor härra Tarmo kõuts ja prorektor härra Eugen Olle. Esiteks, see on vana traditsioon, Meil on alati aastakümned, nimed on, et navigatsioon on kevadel avatud ja sügisel vastavalt ka suletud ja see on alati käinud pidulikult ja sportlikult. Ja kuna meremehe amet küllaltki füüsiliselt koormav, siis meremees peab olema sportlik ja meie koolis pannakse spordile suurt rõhku. Ja nagu te näete, täna on meil siin 300 kadetti väljas ja ja suurem jagu õppejõududest, umbes ligi 400 inimest, on, on tänase Piritale kokku tulnud ja pidu on täies hoos. Jah, esimesena oli meil täna siin siis sõudmise võistlusjärjekorras on siis täpsusvisked, viskeliini viskamised, köievedu kross liivasel rannal. Nii et tegevust jätkub. Meremehi on õpetatud läbi aegade, kas mereharidus on jäänud nüüd selleks samaks, mis ta sajandeid on olnud või kui kaugel me tänapäeval oleme mereharidusega? Ma ei hakka seda mereharidusega eesti mehel haridusega pihta 90. aastal, enne seda oli nagu rohkem ikkagi vene mereharidus Nõukogude ühtses vennalikus peres nagu too aeg armastate ütelda. Ja see toimus Vene keeles, nüüd me oleme suutnud ikkagi luua Eestile Eesti merehariduse ja kõrghariduse tasemel oleme suutnud valmis teha head programmid, mis on nüüd maailmatasemel. Oleme suutnud koondada kokku nüüd olemasolevad õppejõud kogu inventari, aga kõigest sellest on muidugi vähe. Meil on ka olemas väga suured probleemid, kuna mereharidus on eestile uudne ala ja haridusministeeriumile, nüüd jultuuri haridusministeeriumi kaudu. Ja ilmselt läheb veel palju aega mööda, enne kui hakatakse aru saama, et meri annab palju, toob palju raha sisse, Meriga nõuab suuri investeeringuid, seda eriti hariduses. Mereharidus on kallis ala ja praegu ongi nii, et meie palgad ei vasta sugugi sellele, millised peaksid olema. Tähendab mere merekooli vaheline palkade vahe on, on 10 20 kordne ja see mitte sugugi ei võimalda heade kaadrite saamist kooli ja viimased õppejõud, kes on veel jäänud, nemad on lihtsalt moraalselt ja füüsiliselt vananenud uusi peale olemas niimoodi ei ole. Teine probleem on siis majanduslik probleem, see on aparatuur. Kultuur on meil kõik ka vananenud, kõik on Ida päritoluga, aga meie orienteeruma nüüd ju kõik läände, laevadel on juba kõik kuus aparatuur, niiet säärase peal enam meremehi välja õpetada ei saa. Ja, ja on viimane aeg seda kiires korras vahetama hakata, muidu me enam haridusega edasi minna ei saa. Me oleme sisuliselt jõudnud huvitaval kombel tagasi jälle Eesti vabariigi algusaastate tasemele. Samad probleemid koolid 1000 920. aastal, nii tunduvad olema needsamad ka jälle tulnud tagasi meile või jääb niisugune mulje, et on vahepeal midagi siis seisnud. Igal juhul materiaalprobleemi, see varustamise küsimused, palgaküsimused, millest siin juba härra rektor ütles ja üks kolmas probleem võib-olla, mida me tänapäeval peame ka silmas ja oleme juba ka rakendanud siin omapoolseid nii-öelda meetmeid, on see, et anda poistele ka mereväeline väljaõpe, tähendab, et ka vaadata ja, ja täita ka riigikaitselisi huve. Selles ka seesama üldfüüsilise ette valmis eesmärke ja, ja mereoskusi õpetav spordipäev. Et tekitada huvi poistes. Ja need probleemid on nii teravalt meie ees praegu ja tundub, et me oleme nendega üksi jäetud, tähendab 20.-le, kas tal oli laevanduse selts nagu võitles merekooli probleemide eest, pöördus peaministri poole. Ma lehitsesin natukene kooli ajalugu ja tuleb välja, et meile antud momendil praegu isegi ei ole toetajaid siin, mis me oma kooli juhtkonnaga ja koos perega teeme ja oleme ka olnud sunnitud pöörduma kuni vabariigi tippmeesteni välja. Õnneks üks on nemad meiega ühel meelel, et mereharidus on vajalik, et laevandus ja kogu kalandus ja need probleemid majandusharuna on väga tähtsad eestile turism, mereturism tulevikus ja sinna mehi vaja ja vot need probleemid tuleb meil lahendada, aga seda tuleb mõistlikult teha mitte kellelegi arvelt, vaid tuleb ikka tõesti vaadata, mis on prioriteetne antud juhul meie arvates on merendus väga prioriteetne ala. Ja tõepoolest tahaks teie abiga pöörduda kogu üldsuse poole toetada mereharidust, sest me oleme selle sünni juures uuesti taassünni juures, kui nii võib öelda. Me oleme kõnelenud sellest, et inimesed pöörake ennast jälle näoga mere poole kuid teil on propagandat isegi raske teha antud hetkel ja antud situatsioonis. Kust peaksime alustama seda maast madalast mereõpetust, ma mõtlen, kõik rannaäärsed poisid merele või kuidas? Ja selles suunas oleme püüdnud ka juba teha vastavat tööd. Meie äralis kontseptsiooni kohaselt peaksid tulema saadud avatud mereklassid rannaäärsetes keskkoolides. Üks on meil tööl juba teist aastat, kui mitte kolmandat, kolmandat aastat ja Orissaares ja töötab väga edukalt. Ja sealt me loodame juba head juurdekasvu endale. Põhiline eesmärk on ikka see, et noored läheksid tagasi merele, avastasid enda jaoks jälle meretöö ja et rahvas saaks lauale jälle värske kalamete, selle Kalamees me näeme praegu poodides lettidel. Ja et see kala hinnad oleks ka siis vastavuses sele palgale. Oleme püüdnud säilitada ka oma ametikooli, tähendab, selles mõttes see oli ka nagu põhiline isegi nüüd nõukoguliku perioodi vältel, mis varustas eestikeelse oskus töölistega, kui nii võib öelda merendusalal just määrsed rajoone. Ja ma arvan, et ka sealt nüüd nendel õpetajaid, kes saavad ühtlasi keskhariduse, tulevad nüüd juba merehariduskeskuse omandama kõrgemat stuudiumi nendest saavad tulevikus ikka tõesti tublid karastatud meremehed ja tüürimehed ja kaptenid ja mehaanikud. Nii et järjepidevus, me näeme just läbi nende mereklasside läbi ametikooli kuni tipuni välja ja veel kaugemalegi. Tähendab meil on eesmärk seatud ka õppejõududele taastootmine Kasema meile probleemiks. Sest ega kelle poole sa ikka iseseisva riigina pöördud, et andke meile õppejõude, tuleb ise ette valmistada, mida ka paljud ei mõista. Arvad, et noh, mereharidus peaks olema rakenduskõrgkooli tasemele, et ainult toodab teatud rakenduslikke insenere ja ütleme, see õppejõudude akadeemiline pool jäetakse nagu varju, me ei ole sellega kategooriliselt nõus. Kas on väga suur vahe kunagise ees? Merehariduse ja praegu taotlejad tavamerehariduse vahel? On loomulikult aeg on lennanud tugevasti edasi, kui me vaatame nüüd võrdleme neid laevu, mis seilas, et maailma meredel 50 60 aastat tagasi, mis on praegu siis on teatav edasiminek ja kuna merendus on alati olnud iga ühiskonna edasiviiv jõud moodsaim osa, siis loomulikult laevades kasutatakse praegu väga eeskujuliku tehnikat ja ja me peame ette valmistama ka vastava kaadri, kes seda tehnikat siis teenindab. Ja seepärast, kui nüüd võrrelda tolleaegsed merega praegus, siis loomulikult meil on praegu ikkagi esmaabivahendid, kompuutertehnika, Valmenda, tehnika, elektroonika, aga säärased abivahendeid nagu olid varem nagu Secstanud ja tellingaatorides muutub ajapikku arhailisest, kuigi ka ja selle me paneme suurt rõhku. Meremees peab olema valmis igas olukorras laeva kohta. Ja tol ajal oli huvitav, kui nüüd võrrelda veel selline asi, et tal võeti nagu vastu põhiliselt ettevalmistusklassi esimese kuue klassi haridusega baasil, siis juba seitsme ja kaheksa vastavalt kõrgemale, noh, meie võtame keskkooli baasil oma, nii et juba see näitab, et üldhariduslik samas peab olema vastama tänapäeva tehniliste muudatuste nõuetele ja, ja neid ei saa õpetada alghariduse baasil. Nii et see vahe on juba märgatav. Muidugi, mis on ka teiselt poolt võib-olla praktika osatähtsus, no me lihtsalt ei jõua nii pikale venitada oma õppeperioodi tsüklit. Aga tol ajal oli ta märksa suurem, tähendab, isegi ei võetud merekooli, ennem oli oma teatud tsensus välja sõidetud ja see oli erinevates klassides erinev ja väga pikk ja näiteks ütleme esimeses klassis teise minna, ta pidi juba sõitma vahepeal ka merel kuni seal 24 kuud ja, ja nii edasi täitma seal lähisõidutüürimehe nõuded ennem ära, kui ta sai minna kaugesõidu peale ja nii edasi, kuid midagi me oleme üle võtnud ka, võib-olla härra rektor siin lisab need põhimõtteid. Eks meilgi on astmeline õpetus, kui nüüd vaadata esimene aasta on meil ameti koolsel üheksa klassi baasil ja sellel lõppedes siis on võimalik saada kas laevajuht mehaaniku või siis pigi, meistri või siis mingi muu eriala, oleneb siis vajadusele ja selle baasil on võimalik tulla juba kõrgharidust omandama ja kõrghariduse esimese astme tulemuseks olekski siis vahitüürimehe sertifikaat. Ja et nüüd juba saada vanemtüürimehe ja kaptenina sertifikaat ja selleks peab vahepeal sõitma veel 24 kuud merel ja siis tulema tagasi ja siis veel üks tsükkel juba kõrgemal tasemel lehvi ja selle tulemusena peaks siis juba kapten olema teoreetiliselt valmis. Nii et nagu näha, eks ole, pidevus läheb ka siin, me ei ole midagi püüdnud teha nüüd nagu öeldakse, vana lammutades, vaid vastupidi vanalt õppides ja arvame, et see on õige tee. Seda enam, et Eesti mereriigina on olnud läbi aegade ikka väga kuulus ja Eesti meremehed on tõesti seilanud kõikidel maailma meredel nüüd näevadki ja seilavadki, nüüdne kippus vahepeal nagu väheks jääma ja meie kohus ongi, et tuua nad jälle tõesti mere juurde tagasi. On niimoodi võib ütelda, et Tallinna merega oli diplometega meremehi seilab praegu, valis riikide lippude all sadasid ja see näitab ka seda, et meie tase on läbi aegade olnud kõrge. See on aktsepteeritud Euroopas ja maailmas ja seda, seda nime me peame lihtsalt praegu säilitama, et see ei läheks alla. Sealhulgas peame arvestama, et kogu maailma haridusmereharidus läheb praegu jõudsalt edasi ja läheb samuti kõrghariduse baasi peale ja siin me võime täiesti põhjendatult väita, et me oleme praegusele maailma mereharidusreformi esirinnas ei ole mitte taga sammu ja ja nüüd, kui veel öelda juurde, siis aktsepteerida. Nähtavasti tulekski kahele põhimomendil, üks on see, vaat seesama kaasaegne tehniline baas ütlema Valmendi arvutitehnika ja teine pool on praktika osa, tähendab kahjuks ei ole praegu Eesti vabariik kas teadvustanud endale või tõesti, nagu ma alguses siin ütlesin, prioriteetseks pidanud seda, et teha algul teatud kulutusi, mis nii nagu iga uus asi nõuab. Et viia garanteerida meile sellised laborid ja Valmendid ja teiselt poolt ka õppelaev, mida me saime kingitusena sisuliselt. Et aidata selle ülalpidamist ka see, et poisid saaksid praegu siit kai äärest kaugemale sõita, on vaja väga kõvasti tööd teha ennem Vastava Tony, need mured on täielikult kooli õlgadele ja ma tahan öelda, et omal ajal kahekümnendatel aastatel oli otse vastavas merekooliseaduses välja öeldud veeteede ametile pandud praktika nii-öelda korraldamine ja, ja selle jaoks vajalike vahendite nõustamine ja nõutamine riigieelarvest. Praegu me võitleme sponsoritelt, neid? Jah, ja siin ma tahaksingi ära märkida tänutundega meie sponsor, et Eesti merelaevandus ja Tallinna sadamat tänu kelledele me oleme suutnud praegu ehitada siis enda uut hoonet Lasnamäel ja, ja tänu see on Eesti merelaevanduse teene ja tänu Tallinna Sadamale isiklik härra Peeter palule oleme suutnud hoida oma õppelaeva praegu vee peal ja, ja viia ta, nagu te näete väga ilusasse välisesse olukorda, nii et ei ole häbi temaga mitte merele minna. Ja seal me oleme teinud ka väikese rehnuti. Et mida meile läks maksma praktika välismaalaevadel. No ma mõtlen siin ka Vene laevu ja Aria paasi eriti, mida me kasutasime ja mida nüüd annab meie õppelaeval korraldamine. See on ikka miljonites vahekokkuhoid. Seda ka ei taheta mõista, vahe on kolmekordne. Vahe on kolmekordne, vanades merelauludes kõneldakse, vanasti olid laevad puust ja mehed rauast. Et nüüd olevat ja juba tükk aega laevad rauast, aga mehed puust, kuidas see moraalne külg uuel noorel meremehelt? On ma vaidleksin vastu, kuna mina olen, siis praegu võiks ütelda noorema generatsiooni meremees ja ise ka oma 20 aastat merd kündnud ja peaksin seda väidet mõned lihtsalt nii-öelda luuleliseks mehe meremehed raudseks nii oma ise looma kuju poolest ja me teeme ka koolis kõik meilt säärast mehed tuleksid. Ma isegi ütleks, et traditsiooniliselt on ju meremehe juurde kuulub distsipliin ja distsipliin enesedistsipliini näol kõigepealt. Ja loomulikult see vaheaeg, mis siin nüüd oli, ütleme viimased. Ma ei julgeks öelda, et viimased mitukümmend aastat, aga viimased viis, kuus aastat, kui oli niisugune üleminekuperiood ja küllalt segane, ehk see mõjutas üldis seda koolielu ka ja paljud arvasid, et noh, nüüd ei ole vaja vormi kanda, nüüd võib teha, mida tahan ja ja umbes niimoodi minna vanade meremeeste sadamakõrtsi traditsioonide juurde, aga need on kaks eri asja. Muidugi, eks need jäävad ka, eks need jäävad ka, aga iga kohal on, eks ole, kool on kool, laev on laev ja kõrtsu kõrts. Igal asjal oma koht ja aeg. Ja kui nüüd vaadata tõesti ja viimaste aastate arengut Eesti koolides, siis Fatsiifism säärasel metsikul kujul, nagu ta Eestis on, nüüd oli nüüd muutunud populaarseks, ei too säärasel väikerahval, nagu on eesti rahvas mitte midagi juurde, vaid pigem vastupidi. Ikkagi meil on võimalus praegu läbi lüüa, ellu jääda läbi tugeva enesedistsipliini tugeva ja töötahte, mitte nii, et demokraatia ja see tähendab, et kõik on lubatud. Tähendab, me oleme ka siin poistele isegi andnud kaasa sellise soovituse tähendab oma erialade oskama ja, ja, ja selle te saate rahvusvahelisel tasemel. Aga et läbi lüüa, peate veel erinema teistest millegi poolest ja see on teie veel laiem silmaring seal, teie käitumisoskus. Te esindate kui diplomaadid Eesti Vabariiki mujal ja sest kasvatame ju praegu, ütleme, Eesti võiks öelda tippmeremehi. Kas see, et koolis jaga laevas on meremehel distsipliin, et meri on karm? Kas sellest tuleb siis ka, et näiteks meremehe laulud sellest arvamusest eriti ei räägigi, rohkem on seal seda rõõmsat, lõbusat ja. Elurõõmsat poolt sees ja ilmselt see on täiesti loomulik, kui see karmus on igapäevases elus, siis on loomulik, aga just seda hellust ja pehmust jääb puudu siis sellest nagu räägitakse, selle selle üle anda nostalgia. Alati olen võrrelnud spordiga. Tähendab, mida suurem pingutus, kus seda suurem peaks olema, ka lõdvestus tähendab enese taastamiseks ja eks siin tuleb ka laevameeskondadel ja koolis juba kupal seda võimalust anda ja õpetada. Et mitte inimene ei oleks pidevalt stressis pidevalt pinge all, vaid ta oskaks lõdvestuda, oskaks nalja heita ja saaks aruga sõbra naljast, ei võtaks seda liiga tõsiselt, nagu meil võib olla kliendid või tipptasandil tehakse. Et unustatakse just nimelt austatud kaptenid. Merehariduskeskuses, ma usun, et selle teema juurde me tuleme selles uues meresaates ahoi veel tagasi, kus me kõneleme eesti mereharidusest. Tema. Kus tulevikust ja küsimustest ja kõigest, mis siia juurde kuulub. Niisiis aitäh teile ja ootame jälle saatesse. Ahoi aitäh, Ma kasutatud juust, tahaksin pöörduda nüüd Eesti noormeeste ja neidude poole, kes sel aastal on lõpetamas keskkoole. Me ootame teid, meri ootab, et eesti rahvas ootate, tulge välja.