Tere, hea vikerraadio kuulaja, suur suvi on viimaks kätte jõudnud ja paljude jaoks, kes on puhkusel, on seega nädala olulisem uudis, aga siia nädalasse mahtus ka palju muud huvitavat ja rahvateenreid teevad nüüd nendest sündmustest kokkuvõtte, püüavad vaadata sündmuste taha ja pisut kaugemale ning tänased rahva teenrid on Sulev Vedler Eesti ekspressist, Peeter Kaldre ETV-st ja Lauri Hussar vikerraadiost. Kogu teadusmaailm rõõmustas sellel nädalal Hixi posani leidmise üle, aga kuna siin stuudios füüsikuid ei ole, siis seda teemat me siinkohal vist analüüsima ei hakka. Sina, Sulev tahtsid küll lisada. Ei ma ei tahtnud midagi lisada, et minu meelest see sellel nädalal ainult kuulutati välja uudis, et see on leitud, aga samas oli sealjuures märkused, seda veel kontrollitakse. Ja, ja küsimus on ikkagi selles, et me ei tea, millega täpselt tegu. Me usume, et saan, see hiksib osa, nii et et antud juhul selle uudisega on ikkagi ka ka pisut usu küsimusega tegu, aga, aga selle nädala sündmustest Eestis rääkides, siis kindlasti on väga palju vastukaja tekitanud. Eks Kaitsepolitsei puudutanud koht, otsus, tegu siis endise kaitsepolitsei töötaja Aleksei dressoniga kelle Harju maakohus tunnistas süüdi riigireetmises ja asutusesisese teabe edastamises ning karistas teda 16 aastase vangistusega ja tegu on siis teise riigireetmisjuhtumiga nüüd viimase 21 aasta jooksul ja, ja loomulikult on siin väga palju võrreldud ka Herman Simmi juhtumiga, aga aga on välja toodud ka ka see dresseni karistus karmim, vähemalt vangis istutud aastad. Arv, mis määrati, on, on suurem, tõsi, rahaline karistus on väiksem ja et ja et mõneti võib öelda, et tegu on, on siiani kõige kõige karmima riigireetmisjuhtumiga Eesti vabariigi ajaloos. Aga see kohtuotsus isenesest ju ei ole, ei ole mingisugune uudis selles mõttes, et kõik uudised, mis dresseniga seotud on, räägiti ära siis, kui ta kinni võeti. Ehk siis ta oli ju mees, kes kohe tunnistas üles oma süüd ja põhimõtteliselt see, et vanglakaristuse saab, see oli lihtsalt nagu aastate küsimus, et kui palju ta siis saab. Ja ta oli selle karistusega ju ju ka nõus, aga, aga tõepoolest märkimisväärne on see, et tema karistus oli, oli tunduvalt vangem kui Herman Simmi karistus ja ilmselt olid ka tema teod tunduvalt riigi vastasemad, kui olid Simmi teod, nagu nüüd tagantjärgi mõeldud. Sest ta sisuliselt ikkagi andis venelaste üle kogu info nii sisevõrgustiku kui ka nii-öelda välisvõrgustiku ehk siis värvatud agentide võrgustikku. Et Herman Simm NATO saladusi andis venelastele, see on nagu võib-olla üle saadav ja NATO'l on ilmselt ka topelt need püünised oma oma saladuste jaoks. Aga KAPO tuleb tunnistada, tänu dresseline lekkis nagu sõel. Ja siis muidugi seda konkreetset kohtuotsus puudutab, siis vahepeal on seadus karmimaks muutunud ja see on välja toodud ka põhjus, enamik stressonile määratud karistus oli karmim, aga, aga näeme ka seda, et kuigi need karistused on väga karmid ja neid on ka karmistatud, et siiski see ei ole hoidnud inimesi selliselt tegutsemast, mistõttu tekib ikkagi küsimus, et mis võis olla ikkagi mehe motiiv ja siin on välja toodud justkui kaks motiiv, et ühelt poolt on ajakirjanduses spekuleeritud sellega et tegu on justkui sarnase mustriga, mida me nägime ka Herman Simmi puhul, kus siis mees teeb riigi julgeoleku struktuurides märkimisväärse karjääri nääriühel hetkel see karjäär toppab, siis mees justkui pettub ja siis värvatakse ta ta võõrriigi julgeolekuteenistuse poolt, et et dresseni puhul on, on välja toodud see konkreetne nüanss. Aga, aga kaitsepolitsei peadirektor Raivo aeg on toonud toonud siiski välja selle, et motiiviks oli pigem kasu saamine ja ta on siin toonud välja ka numbrid. Et kui dressen pressi sissetuleku tõusust moodustas siis üks kolmandik kapo palk, siis kaks kolmandikku tema sissetulekutest olid riigireetmisest saadav tasu, et, et siinkohal on ikkagi välja toodud, et pigem oli ikkagi motiiviks väga selge materiaalne kasu. Ma ei tea, kas Raivo aeg tegi need õieti, et sellise sellise lause ütles, sellise võrdluse tegi sellepärast, et teatavasti kapo töötajate palgad on siiamaani olnud range salastatuse all. Aga lihtne matemaatika näitab, et kui see number öeldakse välja, kui paljude Venemaa käest sai, öeldakse, et üks kolmandik on see, mida ta kapost sai siis kapo töötajate palk on väga lihtne. Aga seda Venemaalt saadud summad seal on minu meelest öelda väljad selles mõttes jällegi on raske. Ei, aga oli ju üle, mis oli 116000 eurot, kui ma ei eksi. Aga tahtsin siia lisada, et värvutikagavastaid tabas aastal 1998 ja ja see seadusemuudatus, noh, on küll karmimaks läinud, aga ikkagi alati saab koristada hetkelgi kehtinud seaduse järgi, et suure osa sellest ajast, mis ta siis Venemaaagendina tegutses, oli see nii-öelda endise seaduse alusel see lõpuslakse karmim seadus. Sudo ikka sai selliste halbade asjadega hakkama ja me ei tea ju, kuidas see kokkulepe sündis, et kui palju missugune oli siis prokuröri tahtmine ja kui palju advokaat tahtis alla kaubelda, kas siin üldse mingit kauplemisruumi oli? Näed seal kokkuleppemenetluses? Tavaliselt siiski kõige karmimaks teenindaja? Säästab kohtupidamist, ütleme juba selle arvelt tuleb sageli hinnaalandust. Teistpidi inimene võib ka ise seda süüd igatpidi tunnistades. Võtage sellise maksimaalse karistuse vastu, et me ei tea, missugune see, see kauplemine tegelikult välja näeb. Jah, ja mis rolli mängis seal ilmselt see, et dressen soovis saada ka oma naisele võimalikult leebet karistust ja tema ju reaalselt vangi läheb. Victoria dresse. Jah, aga samas, kui veel motiivist rääkida, siis siis kui me vaatame, et ja vaatame, et kohtumaterjalidest tuleb välja, et dressen värvati juba 1998. aastal pärast mida edutati teda veel kaapoliinis, politsei direktoriks ja ja seega me ei saa rääkida sellest, et tal oleks olnud justkui karjäärialaselt tagasilööke tema värbamise hetkel olnud, seega siis see rahaline motiiv tundub antud kontekstis olema olema põhjendatud. Võib-olla see pettumine ja, ja sellest tulenevad tegutsemisliinid, need on juba juba pärast teised. Ja, ja, ja need siis lähevad aega pärast 2000 esimest aastat, kui, kui Aleksei dressen deklareeriti Kaitsepolitsei komissariks No see, mida rääkis Raivo aeg oli, et et dressen pidi töötama tegelikult väga hästi, ta tegigi head tööd, sellepärast et noh, et kui sa oled agent, siis sinust on ainult kasu siis kui sa pääsed informatsioonile ligi, mis informatsioonil pääses ligi, siis kui sa, kui sa teedki korralikult tööd ehk kui sa seal lorutad, siis sa siis sa kukud ja ametipostilt ta ta selles mõttes, et täita kliendi kohustusi, pidi tegema head tööd. Tõsi, pronksiajal Aleksei dressen küll head tööd teinud, kui ta sulges ennast Kaitsepolitsei peldikusse nagu, nagu me oleme ajakirjandusest lugenud. Me oleme kuulnud ka sellist napsuvõtmise lugu, mille kohta, kelle aeg ütles, et jah, et see ei toimunud täpselt selle pressi pronksiöö ajal toimus mõned päevad hiljem, et võta kinni, millal ta täpselt Aga kui me nüüd ikkagi näeme seda, et me, et millises perspektiivis on inimesed värvatud, me räägime siin 1990.-te aastate keskpaigast lõpust ja, ja kui, kui vaadata nüüd seda, et meil on jah, kaks samal ajal värvatud meest on juba juba vahele jäänud ja oma karistust kandma asunud. Et milline on tõenäosus, et neid inimesi, keda on värvatud, on veel ja veel ma arvan, et see tõenäosus on väga suur ja edasi tekib küsimus, et teades, millised olid kunagise Nõukogude Liidu KGB meetodid inimestega värbamisel ja inimeste lõa otsas hoidmisel, siis siis ma arvan, et tõenäosus on ka väga suur, et neid inimesi on võimalik millegiga laootsas hoida ja näidata, et, et vajalikule, kel tuleks justkui need varjatud agendid uuesti aktiveerida, selleks, et informatsiooni kätte saada, nii et antud juhul tõenäoliselt siin õiguskaitseorganitel on päris palju tööd selleks, et et nende küsimustega tegeleda ja et riigi julgeolekut tagada, et siin siin tõenäoliselt pigem need kaks juhtumit näitavad seda, et nende teemadega tuleb väga tõsiselt edasi tegeleda ja siin ei, siin ei ole nagu põhjust küll loorberitele puhkama jääda, et me oleme nüüd kaks riigireeturit kinni püüdma. Hiljuti ilmus suurepärane raamat Eesti NSV KGB likvideerimisest, kus näidatakse väga põhjalikult ära, mismoodi tegelikult, millise hooletuse ja ülejalaviskamisega lasti ikkagi siit ära viia kõik olulised KGB dokumendid, KGB arhiivid sealhulgas siis ka võimalike kaastöötajate nimedega ja need asuvad ilmselt kuskil Moskvas mingisugustes, keldrites ja niinimetatud nimed on kõik olemas ja nende nimedega ilmselt tegeldakse. Edasi sellepärast, et öeldakse, et luuraja luuraja kuni surmani. Nojah, aga nende KGB inimesed, et vaatame dressenid tema tema võeti venelaste palgale hoopis hiljem, eks seda nendes nimekirjades ei saanud olla. Jaja, aga ei, ma mõtlen seda, et ka KGB agentide fonod inimesed võivad olla praegu täies elujõus ja väga kõrgetel kohtadel inimesed tegeleda. Ja kui sa siin sellele raamatule juba viitasid, sest selles raamatus on üks suurepärane peatükk, mis räägib KGB värbamismeetoditest ja ja noh, seal on väga selgelt välja toodud ka just need värbamismeetodid, millest siin juba eelpool natuke juttu oli otsida üles inimesed, kellel on karjäärialaselt toimunud tagasilööke, kes on pettunud, keda on võimalik kelle eneseuhkust pisut upitades on võimalik inimest inimest panna enda kasuks. Kuule, see on üks väga selge nõks, millega, millega kunagi KGB ja tõenäoliselt ka KGB järglane FSB tegutseb. Nomeetodena samade tähendaks, see on õpetaja ja õpilase suhe tegelikult. Nii see on, nii et loodame, et, et rohkem küll neid uudiseid riigireeturitest ei kuule, aga millegi peale tahaks ikka kuulda ja mina arvame, et neid võiks veel olla. Tahaks seda. Nii see on, aga läheme selle nädala sündmustega edasi ja ja siin enne saadetest jõudsime arusaamisele, et eks Eesti idapiiri puudutav uudis on, on küll selline, mida võiksin siinkohal pisut pisut ainult analüüsida ja tegu puudutab siis kütuse hangeldamist idapiiril, millele nüüd on siis maksu ja tolliamet väga tõsiselt tahtnud päitsed pähe panna ja alates sellest nädalast on hakatud piiril küsima inimeste sihtkohta, kui nad Venemaalt autoga saabuvad. Ja kui see paagis olev kütus ületab ilmselgelt sihtkohta jõudmiseks vajaliku vajaliku koguse, siis seda kütust hakatakse maksustama ja see on tekitanud väga teravaid vastasseise piiril. On püütud lausa piiritööd seisata ja, ja korraldada seal kõik võimalik aktsioone, aga tõenäoliselt karavan läheb edasi, aga küsimus on selles, et kas just selline lähenemine on kõige mõistlikum, sellepärast et lõunapoolne praktika on pisut teistsugune. Ehk siis Lätis ja Leedus. Aga kuskilt peab see riik pihta seal hakkama, et praegu on riik valinud sellise kiusamistaktika teha elu võimalikult ebamugavaks. Muidugi saab nendel inimestel, kes on oma elu üles ehitanud kütuse sissetoomisele, selle mahamüümisele. See nende harja punaseks ma saan, ma saan täiesti nendest aru. Alati võib öelda, et oleks võinud võtta teise lahenduse. Võikski võtta, praegu on suvi, ma ei tea, kui, kui kiiresti seal teist lahendust saaks teha. Praegu on valitud selline variant, et kui ma vaatan Päevalehes toodud numbreid, siis kahe aastaga on justkui sisse toodud peaaegu 60 miljonit liitrit bensiini Venemaalt. Päris suur kogus. Selle pealt on mitmed inimesed saanud ilusasti ära elada, oli võib-olla isegi päris rikkakse. No leev kuum küll, ütles eile, et salakütuse osakaal Eesti kütuseturul on kaduvväike, et et see, see on nagu see asi, aga teine asi on muidugi põhimõttes, et et ma saan aru nendest inimestest, kes ütlevad, et Ida-Virumaal on suur tööpuudus ja väga paljudele inimestele on, oli just ja on see Kütuse sissetoomine Venemaal vaat et ainus elatusallikas. Et miks me neid kiusame ja ta riik niikuinii ei suuda tagada neile ju mingisugust sotsiaalabi ja, ja nõnda edasi, aga aga kui meil on nagu laiemalt edasi mõtlema, et noh, et kui me lubame, siis salakütusega ärivaatan, pigistame silma kinni, et siis miks mitte salaviinaäri samamoodi Venemaalt on ju tunduvalt odavam viin või salasigarettide äri või miks mitte ka väikene, selline prostitutsioon üle piirini. Et, et see on selline küsimus, kus nagu sellist mõistlikult lahendust on väga raske leida, aga aga teisalt selline ega, ega selliseid kiusamise taktika muidugi ka nüüd päris õige ei ole ja, ja noh võib ju küsida seda, et miks siis nagu kohe ei mindud Läti ja Leedu teed, et oleks võinud ju õppust võtta. See on huvitav küsimus, sellepärast et kui see teema üles kerkis ja see oli vist kas oli aprilli või maikuus ma nüüd täpselt ei mäleta, siis siis arutletiga väga tõsiselt selle üle, et korra nädalas tohib sooviga üle piiri sõita. Ja kui sa sõidad kaks korda nädalas juba üle piiri, siis sellisel juhul see sinu auto paagis olev bensiin maksustatakse tollimaksuga ja, ja, ja selline selline regulatsioon lahendaks kõik mured Lätis ja Leedus ammuse toimib, lätlased käivad seepärast testis läbi Eesti Venemaalt kütust toomas, siis lõppeks ka see ära, piiriületus muutuks kõigile arusaadavamaks ja, ja me me ei saaks ka sellisel juhul, kui öelda, et, et inimene ei saa enda tarbeks kütust tuua korra nädalas enda tarbeks täis paak kütust tuua. Selles ei ole midagi halba, seda võiks ju, seda võiks ju lubada. Lankreetselt võiks muidugi lubanud lihtsalt kogu piiri. Piirikaubanduse temaatika on tuttav suurele osale eestlastest. Eks siin, Eesti vabariigi algusaegadel või nõukogude aja lõpus käisid paljud eestlased ka Soomes, meil oli kaasas natukene viina, mille nad seal mahareisid ja suure kasu oleks ja mis ta siis muud ei täpselt. Samasugune skeem nagu praegu ei ole mitte mingit vahet. No, ja mis vahe on, kui nüüd veel edasi arendada sellel, kui siia tulevad soomlased ja võivad bussitäite või auto täita, kaupasid odavat, Riina Soome ja me ei tea, mis selle viinaga selle kõik ise siis elaksime. Kuigi viimased sündmused näitavad, et võib-olla seda teevad sellepärast et nii palju pussitamise uppumisi ja ja liiklusõnnetusi, nagu need jaanipäeva aegu Soomes oli juba tükk aega olnud. Aga see selleks, et seda võiks ju ka kuidagi reguleerida. Aga seal ongi reguleeritud, seal ongi muuseas kogused paigas, kui palju see korraga vaid viie alles küsimus on selles, et kui tihedalt sa võid käia siin soomes, sa võid tulla. Jah ühte mõtet, mis siin vahepeal on välja käidud teie peale, et riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna on öelnud, et et kui inimene ütleb, et ta sõidab selle paagiga ikkagi Saksamaale, sõidab, et sellisel juhul võiks ju teda ikkagi usaldada ja üle piiri lubada, et et see ei oleks justkui nii suur patt, et miks ta ei võiks siis seda teha, et noh, aga need antud juhul Ta viitab sellele, et väga paljud inimesed, piirialade inimesed teenivad oma elatist sellega, et nad toovad, toovad kütust üle piiri või aitab see neil oma igapäevaseid toimetusi paremini paremini korraldada ja taskukohasemalt korraldada, sellepärast et niikuinii on tööd vähe. Kui nad saavad seal, ütleme kütust odavamalt, saavad seetõttu võib-olla tööle sõita ja nii edasi, et, et see annab neile ikkagi väga palju juurde ja mingil määral see oleks ka selline piirialade regionaalne mõõde, mis siis aitaks, aitaks kaasa sellele, et riik ei peaks sealsete sotsiaalprobleemide tekkimisel väga tõsiselt. Aga see on igal pool maailmas, piirikaubandus on selliselt Salamas, kui kuskil teisel pool piiri on seal lihtsalt midagi odavam, siis siis see käib niine. Käisin eelmisel aastal Andorras, sõitsin sealt Prantsusmaale, muidugi ma võtsin Andorras paagi täis, nii palju kui võimalik, siis Prantsusmaalt kindlasti ta Prantsusmaal, aga keegi jaganud ka küsima mu käest, et kuhu ma nüüd edasi sõidan. Ei küsinud. Antud juhul on küsimus ka selles, et ega riik, et kui räägime praegu sellest, et inimesed käivad igapäevaselt üle piiri, toovad iga päev paagitäie kütust, mida nad enda tarbeks ei kasuta. Ja kui nad nüüd seda Eestis müüvad, siis selle, selle kütuse müügi hetkel inimene rikub Eesti vabariigis kehtivaid seadusi. Antud juhul maksu- ja tolliamet ei suuda seda müügi hetke kontrollida ja ja ta ei suuda seaduse täitmist jälgida, see on see küsimus ja sellepärast hakatakse piiril seadma seadma täiendavaid täiendavaid piiranguid. Kuigi antud juhul võiks, võiks mõelda sellele, et kas maksutulumaksu ja tolliametil võiks tekkida mingi alusseaduse täitmist järgida just selliselt, et kui toimub seaduse rikkumine, siis sellel hetkel fikseerida seaduse rikkumine ja siis algatada vastav vastav menetlusjõudu. Aga jah, nüüd Eesti riigis kehtib põhimõte, et meil võiks olla võimalikult vähe ametnike ja ametnikud on teatavasti tolli- ja maksuametnikud. Ja siis loomulikult öeldakse, et ärge palun jälitage, et see on ja sekkumine teise inimese eraellu, aga kuidas sa saad seda muidu teada, kui see, jälita neid. Ja see eeldaks meeletut jälitamist, ütleme siis piirialadel mitte Narva kandis, hoidke seal Võru ja Põlvamaal. No seda, seda me ka ju ei tahaks saada, et see on selline nokk kinni, saba lahti, olukord jälitamist ei taha, sammas nagu ei meeldi. Et salakütust sisse tuleb, samas võiks seal inimestel laheda melu olla. See on see poliitiline teine küsimus, et ühel hetkel see võib lihtsalt liialt suureks minna, selles on küsimus. Minu meelest on siin küsimus ohutuses, näiteks tood seda bensiini üle hakkad seda kuskil hoidma, et ühel hetkel võib tekkida tulekahju või noh, et ega see müük ei ole, seal on ikkagi standardid olemas ja eks see müük ei ole selline. Miks seal on keelatud selle konkreetse põhjuseid, üks nendest on kogutus. Ma tahaks loota, et Lotad, kellelgi tark peale ei tule pähe mõtet panna ka salakütusemüüjate jälitamine KAPO õlgadele, kuna kapo on kõige võimekam politsei struktuuri üldse Eestis, et et lisaks ärimeeste ja poliitikute vaenamisele ja vene spioonide püüdmisel hakatakse ka kütuse salakaubavedajaid püüdma. Ma siiski juhin tähelepanu sellele, et, et siis kui keelati ära ploki sigarette sigarettide toomine kolmandatest riikidest ja lubati vaid ühe korraga üle piiri tuua neligamat sigaretti, et siis sellele järgnes Narvas meeleavaldus ja väidetavalt seal meeleavaldusel osalenud tuhandeid inimesi. No aga ega siin ei ole teistsugust lahendust oodates vanade inimeste teenimisvõimaluse kinni ja. Ja ma, ma ei ole isiklikult kütuse sala salakaubaga kokku puutunud, aga külla suitsumehena tean ma väga paljusid inimesi, kes põhimõtteliselt ei osta Eestist sigarette, vaid nad saavad seda mujalt, nad saavad seda kas Venemaalt või Valgevenest. Ja kui vaadata näiteks kõndida Lasnamäel või Mustamäel ringi, siis parkides on näha väga kummalisi sigaretipakke kõike, mis, mis täpselt teps mitte meie poeriiulitele seisma. Nii, aga mis siis on lahendus, mida te välja pakute, et, et kuidas seda olukorda lahendada selliselt, et et kui siin Sulev ütleb, et on nokk kinni, saba lahti, olukord, kus kus, kui me ühtepidi toimime, siis me justkui justkui teeme valesti, kui me teistpidi teeme, teeme ka valesti, et et mida siis teha või kas siin on olemas üleüldse keskteed. Et mingilgi määral jätta alles see võimalus piiriäärsetele elanikele, kel seal üht koma, teist võib-olla teiselt poolt piiri odavamalt saada, aga samal ajal aga samal ajal ikkagi lõpetada selline laialdane hangeldamine ära. No ütleme nii, et majanduslik efektiivsus lõpetab selle ühe koha peal ära kütuse vedu, lihtsalt salakütuse vedu liialt kaugele ei tasu ära. Et noh, et ega sa ikka Saaremaalt Venemaale tankima ei sõidab, vähegi normaalne inimene, alad, et aga väga raske on mingitki retsepti siin välja pakkuda, et võib talitada nii ja naapidi igal juhul see tekitab pingeid. Jah, kui meie siin laua taga suudaks selle välja pakkuda, siis me ei istuks siin laua taga, istuksime kuskil mujal kontoris. Kuigi kui sa üldse tähelepanu sellele majanduslikule efektiivsusele ja me teame, et, et selle viisaga seoses tekib kulu, mis, mis on siis korduvkasutusega, viisa, kõige muuga tekib ka teatavad kulu ja kui sa saad ainult nädalas korra ühe paagi bensiini üle tuua enda tarbeks, siis siis muutub, muutub ühel hetkel võib-olla tõesti see kõik nõnda mõttetuks, et, et sellisel juhul selline piiriülene äri ei tasu ennast enam ära ja see lõpeb ise ära. Jah, muidugi tasuks vaadata ka, milline on see olukord on Läti ja Leedu Leedu-Vene piirile. Võib-olla veelgi rohkem Soome piiril teatavasti, sest Soomes on bensiin veelgi kallim kui meil. Eks Venemaal on sama odav, et seal peaks olema motivatsioon üle viie veelgi suurem. Käia ka Venemaa Norra sama maadel. Aga noh, eks üks retsept, kui sa küsid, retsept oleks muidugi selline pikema perspektiiviga lahendus, muidugi on see, et Ida-Virumaal siiski oleks olukord tööhõivega tunduvalt parem, kui, kui ta siiamaani on olnud, et inimestelt, kui neil on tööd, siis on meil rahapunkt üks punkt kaks, ei ole neil siis aega sõeluda üle piiri pidevalt. Nende sealsete elanike häda on ja kui me vaatame näiteks Põlva Võrumaalt, Põlva Võrumaalt käivad inimesed ka näiteks Tallinki peal tööl nad käivad Soomes tööl, aga Ida-Virumaa inimesed, kus on väga palju venekeelseid, siis neil on päris rasked Soomes tööd leida. Neil neil see võimalus puudub ja nemad siis nuputavad teisi teenimisvõimalus välja. Nii antud juhul siis me rääkisime sellest, kuidas on kehtima hakanud uus regulatsioon, aga üks regulatsioon, mis võib suure tõenäosusega kalevi alla minna ja viimase poole aasta jooksul on väga palju kirgi kütnud sai sellel nädalal Parlamendis Strasbourgis hävitava hinnangu, nimelt siis Strasbourgis Strasbourgis toimunud Euroopa Parlamendi täiskogul lükati tagasi võltsimisvastane kaubanduslepingu ACTA ja seda üsnagi üksmeelselt hääletuse vastu oli vaid 39, eurosaadikud 470 poolt ja erapooletuks jäid siis 165 saadikut ei peaasjalikult Euroopa rahva bar meie fraktsioonist. Mida, mida nüüd öelda, et seda on siin peetud ka Euroopa kodanikuühiskonna suureks võiduks? Ta vastu koguti üle kahe miljoni allkirja, meeletud protestid üle Euroopa ja, ja europarlament läkski seda teed, et andis oma soovituse Actot mitte heaks kiita, mis tähendab seda tõenäoliselt, et Euroopa Liidu liikmesriigid Actaga ei ühine või, või vähemalt sellisel kujul. Eks ta selles mõttes pretsedent ole ja ärritunud Euroopa Parlamendi seisukohast võttes noh, tavaliselt me oleme harjunud Euroopa parlamenti selliseks noh, kuidas nüüd öelda, nagu meil öeldakse parlamendi kohta väga kummitempel, siis seal on lihtsalt jututuba olnud väga, väga sageli, siis nüüd näidati tõeliselt hambaid ja eriti veel, kui arvestada seda enamik riike, riikide valitsus on ACTA heaks kiitnud. Selles mõttes parlamendi otsus kirjutada Euroopa Parlamendi ajaloo annaalidesse Kuigi, kui aknast räägitakse, siis alati on Euroopa liitu käsitletud ühtse ruumile antud juhul siis võib arvata, et Euroopa liit sellega ei ühine, kuigi ma vaatasin, et juba seal jah, mitmed suured, teised partnereid alates USAst ja Kanadast on kõik ACTA heakskiitu. On küll, aga nad ei ole ratifitseerinud, et nad on valitsuses, on ainult heaks kiitnud. Et selles mõttes on tegu muidugi huvitava huvitava arenguga, aga üks oluline nüanss kogu selle loo juures on ju veel et kui me vaatame kuivõrd ühtselt, et see Eesti ACTA vastu, kuivõrd selgelt ühise eesmärgi nimel Euroopas kodanikuühiskond oli meelestatud ACTA vastuvõtmise vastu, et siis seda võib nimetada üheks selliseks märkimisväärseks üleeuroopaliseks aktsiooniks ja, ja samas samas noh, see, see on ka märk sellest koopas on võimalik ühtset poliitikat ja ühtset eesmärki ajada. Kahju on ainult sellepärast, et see, selline üle-euroopaline ühtse ühtse seisukoha kujundamine toimus millegi vastu hääletamisena või millegi enese vastu hääletus häälestamisena aga, aga üleeuroopaline, väga selge, ühene arusaam, et sellist Actat ei ole Euroopale vaja, et see, see on ometigi märkimisväärne, et just sellisel kujul see, see oma lahenduse leidis. Kurb on see, et, et algusest saati mindi selle Actaga, tegelikult murti sisse lahtisest uksest ja kui nüüd hakatakse rääkima, et tegelikult tuleks kogu see intellektuaalse omandi kaitse lüüa kaheks, et üks, mis puudutab interneti internetivabaduste, teine tõepoolest, kui sa võltsid Nike tossosid, eks ole. Et see oleks nagu kaks eri asja. Aga selle selle hartaga praegusel kujul ju sisuliselt Teitsenseerida interneti, millega inimesed on ju internetivabadusega ammu harjunud, et see on umbes sama, kui panna käsi käsi ette, eks ole, Wikileaksi materjalidel mida ju ka ei suudetud teha. Et sellega jah, nüüd tagantjärgi hakatakse mõtlema, et see peaks olema kaheosaline. Aga noh, sellega oleks võinud ju algusest saati välja tulla. No muidugi üks oluline nüanss akna juures on veel see, et ega kõik, mis Actaga seonduv ei olnud halb ja, ja kui ma olen siin mitme Eesti autoriõiguse eksperdiga rääkinud, siis nad on ikkagi välja toonud, on toonud ka selle nüansi, et Actas oli, oli palju positiivset ja ja, ja nad on välja toonud ja Eesti puhul on ikkagi väga selgelt esinenud olukordi, kus toode või idee on kaaperdatud ja Eesti ettevõtjatel on, on efektiivset õiguskaitset kaugemates riikides väga keeruline saada. Et ACTA oleks siinkohal nende nende õigusi kindlasti parandanud. Nüüd lükkub ka see tuleviku ja antud juhul see kindlasti ei ole positiivne areng. Täitsa selge. Seega ei saa alati öelda, et kõik, mis aknaga seonduv oli ainult halb, aga, aga, aga selleks need kaubanduslepped ongi, et neid, neid saab ümber teha, neid saab parandada ja neid saab uuesti üle vaadata. Kuidas ta haakub meie sellise eelmise teemaga, see on, see on selline seaduse piirimail mängimine, aeg-ajalt ka sealt üleminek ja siis veel rahva maruline protest. Kui sa tahad seni harjunud kraanid kinni keerata tegelikult Tonjani bensiin ja lubatud seni üle tuua, siis nüüd ühel hetkel seda lubatud kraani kinni keerata, kui senimaani on kõiki lubatud internetis teha, nüüd sa tahad selle kinni keerata? Et noh, minu meelest väga sarnased jooned on veel vanemale. No üks väga huvitav otsus on Euroopa Parlamendis sellel nädalal tulnud veel, et Euroopa parlament otsustas, et Balti riigid tohivad oma põllumeestele otsetoetusi juurde maksta, teatavasti siis Eesti põllumehed ei saa Vana-Euroopa riikidega võrreldes võrreldavaid põllumajanduse otsetoetusi ja siiamaani tohtisid Balti riigid juurde maksta, aga nad ei tohtinud nii palju juurde maksta, et, et, et see päris võrreldav oleks. Euroopa Lääne-Euroopa põllumeeste saadav, aga nüüd on siis luba põllumeestele juurde maksta, aga see tekitab kohe küsimuse, et ühelt poolt uue eelarveperspektiivi läbirääkimised käivad põllumajandustoetuste võrdsustamist on, on nõutud ja on on ka vastavad allkirjad kogutud, et, et see toimuks samal ajal vanad Euroopa Liidu liikmesriigid ei, ei taha seda kuidagi toetada ja nüüd on siis tekkinud selline uus huvitav olukord, et mis siis nüüd edasi saab, et kui palju suudetakse välja rääkida balti riikide põllumeestele põllumajanduse otsetoetusi. Ja kas siis tuleks hakata kaaluma justkui juurdemaksmist, et see on selline, see on omamoodi jälle selline huvitav olukord, mis, mis nüüd hakkab, hakkab rulluma, sellepärast siin pikka aega ikkagi öelda, et balti riikide põllumehed ei saa üleüldse võrreldavad mahus otsetoetusi, aga nüüd on siis justkui antud liikmesriikidele see võimalus, et te võite oma põllumehe juurde toetada, kui te tahate. Aga siin on see probleem on kahes kohas, üks on Tallinnas, Tallinnas tehakse teatavast riigieelarvet, riigieelarvet kuidas seda kokku pannakse, pannakse nende asjade järgi, mida on teada, teada oli siiamaani see sai, ei tohi juurde oma põllumeestele maksta ja siis sa oled teinud järgmise aasta eelarveplaani, nii et sa ei peagi neid kulusid, ei tule sinna sisse. Nüüd järsku sai riik teadet sellise sellist kulu või pilli saada. Ja on täitsa selge, et põllumehed nõuavad seda nõuavad väga-väga tigedalt. Ehk see tekitab kohe rahandusministrile probleemi, kuskohast raha leida? Ta ei olnud siiamaani sellega arvestanud ja väga põhjendatult olnud arvestanud, et see tähendab, et rahandusministeeriumis hakkavad kibedad päevad teine asi seal Brüsselis, et nad tõepoolest, ma saan aru, et selle et Eesti, aga ka kõik teised uued liikmesriigid tahavadki rohkem suuremas mahus põllumajandustoetusi, ütlevad, et asi on ebavõrdne nad, miks meie lääne kolleegid, kes on nagunii jõukamad, miks nemad saavad rohkem aga vaatasime jällegi laiemat pilti. Siis. Ida-Euroopa riigid, kaasa arvatud ka Eesti, saavad rohkem raha näiteks igasuguste ühtekuuluvusfondide kaudu. Et näiteks Prantsusmaal või Hispaanias, Itaalias ehitatakse teid laenuga. Aga meie saame seda näiteks seal brüsseli rahaga, meie ehiti neid laenama. Ja sealt tulebki see noh, ütleme kokkuvõttes selline tasandas. Nojah, aga ikkagi, tegelikult see põllumajandustoetused on olnud ju aastaid ja, ja olnud on ikka hästi-hästi terav teemad. See ebaõiglus on ikka numbriliselt väga kõnekas, kui me need numbrid nagu palju siis otsetoetusi ükski riik või keegi riik saab, et, et see otsus, mis nüüd tehti, et et Eesti valitsus võib juurde maksta. Mulle meenutab see, no kujutame ette küla et külas on kõik talud võrdsed ja nad peaksid olema nagu võrdsed, eks ole, ja siis ühte peret, talu röövitakse, röövitakse purupaljaks. Ja selle asemel, et küla siis nagu nagu solidaarsus, eelsakesed paneb, paneb rahad kokku ja seda pere abistab. Siis ütleb külavanem sellel pereisale, et kuule, et me anname sulle õiguse nüüd see, mis suurt rööviti omast taskust oma perele kinni maksta ja lapsed, kes seda ja naine, kes seda toetust nüüd saavad selle pereisa käest on õudselt rõõmsalt, nii nagu meie põllumehedki. Mina ei ole veel sellise lähenemisega sugugi nõus. Jaa, aga kui sa võtad lihtsa põllumehe vaatepunktist, siis, siis sellel peetri arvutusel on jumet sellepärast et ega, ega põllumees kui palju siis põllumees saab struktuuritoetustest osa, kui palju ta saab sellest teest või, või mingist suurest betooni valatud hoonest või või millestki muust osa, et tema vaatab ikkagi oma äri seisukohalt ja tema äri seisukohalt. Kui kui Lääne-Euroopa põllumees saab oluliselt rohkem otsetoetusi, siis selle võrra Eesti põllumehe konkurentsivõime kannatab. Jah, aga meil on ka hinnatase hoopis teine. Tseuroop vaatasin siin just enne saadet hinnataset, kui ta aastal 2005 100-ks protsendiks, siis meil on nad küll kõvasti kasvanud, eks hinnangud on seal kuskil 130 140 vahepeal juba. Aga nad on siiski Euroopa keskmisega, neljatase on meil kas kuskil 80 protsenti. Kulud on tal väiksemad kokkuvõttes. Ja eks see põllumees ka kasutab ikkagi neid hüvesid ja sõidab ka mõnikord mööda teed seened, kuidas ta sinna põllule lähedal. Minu meelest see asi ei ole nii hull, muidugi mulle meeldiks, kui, kui oleks võrdne, ma ei taha sugugi põllumehi maha teha pidi, mulle meeldib see, et meie poliitikud on kõik viimasel ajal president, peaminister, ministrid on võtnud sõna põllumeeste kaitseks nõudnud rohkemat. Sellist võrdsust väga ägedalt teevad. Aga samal ajal me peaksime mõtlema ka selle peale, et nad Eesti saabki rohkem summasid nende ühtekuuluvusfondide kaudu. Samas on need hundid ka selleks loodud, et tasandada seda vahet, et seda me oleme maha jäänud. Kui sa lauri rääkisid, et mis kasu saab põllumees nendest struktuurifondidest tulnud rahadest, mida on pandud betooni ja asfalti, siis kangastub see Mäo ümbersõit, kus ma olen mitu korda sõitnud. See on ju röögatu ümbersõit, see on, noh, ma kujutan ette, et ma pean Nevada kõrbesse, sobiks see väga hästi, et seal on nisukesi eri tasandil ristmikke, selliseid ümbersõite, ma arvan, et ja, ja need, need on kõik ju tegelikult põllumaale ehitatud. Et siin aga millised vaated. Vaata, ta vaated on suured, sest noh, sa võid vaadata ja sõita kuskil viadukti peale, sa ei näe ühtegi autot. Näiteks. Jah, ja aga samas, kui nii teadukte ei olnud, siis me olime jällegi õnnetud, et neil neil ei ole. See riik on selles suhtes kummaline, aga mitte ainult Eesti, vaid ka kõik teised riigid. Et kui meil on mingi asi olemas, siis me joriseme ja kui me teda ei ole, siis ma lähen globaalseid, miks meil teda ei ole? Meie inimloomusest? Nii aga, aga tõmbame siis Euroopa teemadele siinkohal siinkohal joone alla. Me pidime äkki ma pisut hindade kallinemisest ja, ja see on teema, mis puudutab tõesti igaüht ja siin viimased uudised räägivad sellest, et aastaga on jälle meie hinnad kallinenud. Ja tarbijahinnad on siis võrreldes eelmise aasta maikuuga kallinenud 3,8 protsenti. Ja siin võib välja tuua, et teenused on läinud 5,5 protsenti kallimaks ja kaubad 2,9 protsenti. Päris valus, päris valus tõdemus ja mis siin tuleb veel rõhutada, et ega ma nüüd ka Maastrichti kriteeriumeid ja kui me eurota kasutava riigina siin kolme protsendi juures peaksime justkui arvestama, et meie inflatsioon võiks olla siis 3,8 protsenti, et ega ma neid ka siin päris eurokriteeriume ei täida. Eelmise aasta juuniga võrreldes on selline aastane võrdlus oleks 39 kusjuures kaubad 3,2 teenused 5,2, et jah, mina kui me vaatame nüüd, mis on Euroopasse keskmine kui Euroopa liidus on 2,4. Vähemalt sellise arvu on Eurostat välja pakkunud juuni juuni kohta, et täitsa selgelt on Eesti Eesti kiirema inflatsiooniga. Et ühes küljes on, on ju natukene hea uudis, isegi hea uudis on see sellepärast, et see näitab, et Eesti areneb ja liigub ülejäänud Euroopale järgi ja selle tõttu meil peabki olema. Peabki olema hinnatõus kiirem ja ta jääb veel tükiks. Üheks kiiremaks. Sest me oleme lihtsalt liialt vaene riik. Teisest küljest tänu sellele vaesusele jällegi on tõsiselt vastik asi, et inimesed on valmis ainult ühe kauba kallinemisega minu, minu arusaamist pidi ja see on nende endi ehk siis tööjõu kallinemisega, nad on alati valmis vastu võtma suuremat palka. Kõikide ülejäänud asjade puhul nad olla tahavad pigem hindude jäämist samale tasemele või isegi langemist. Kusjuures olen täheldanud, et nad ei mõista seejuures, et hingad hindade langus toob kaasa ka nende endi väärtuse langemise ehk sealt hakkab see deflatsiooni spiraal pihta, et kui kaupade hinnad kukuvad, siis kukub ka tööjõu hind, mis toob kaasa kaupade hinna kukkumise, mis toob kaasa tööjõu hinnakokku, on see täpselt samamoodi, nagu on ka inflatsioonispiraal. No kui sa mainisin deflatsioon ja siis ma sain nende saadetest, see on selle kohta, et Šveitsis on siis riik jõudnud lõpuks deflatsiooni ja on välja toodud ka numbreid, et kütus on odav jah, odavnenud neli protsenti, esmatarbekaubad, riided kolm protsenti, toidukaupade hinnad on langenud ühe protsendi võrra ja, ja kui see sind välja tõid selle, et miks deflatsioon hea ei ole, siis, siis tõepoolest see, kõikvõimalike majandusekspertide hinnangul on deflatsioon ikkagi ikkagi tõeline õudusunenägu, sellepärast et kui sellesse spiraali sattuda, siis sealt on väga keeruline välja tulla ja see nõuab väga drastilisi meetmeid, mistõttu mitte keegi ei ei arva, et et deflatsiooniga oleks võimalik võimalik väga pikalt ratsutada, kuigi tõsi ega kui me nüüd vaatame ka siin meie kriisi, mis, mis oli 2008 2009 2010 isegi veel siis ka ka meie olime ligi väga lähedal deflatsioonilisele ringile, kus, kus kõik odavnes, aga, aga, aga see võeti suund eurole ja, ja see, et ikkagi majandus ei ole veel sellisel tasemel, nagu ta on Šveitsis ja ka hinnad ei ole sellisel tasemel, nagu nad on Šveitsis, siis, siis see aitas väga kiiresti ka selle selle deflatsioonilise hetkeseisu murda, kuigi vahepeal oli tõesti see inflatsioon oli juba null koma mingite numbritega, et oli, oli väga-väga väikeseks kahanenud. Nojah, vot see ongi see kärpepoliitika viljelejad, siin me jõuame tuntud tegelasteni, mine müütilise tegelasteni midagi eestlane Krugmani näiteks ja nii edasi, eks, et et kui sa kogu aeg värvid, siis, siis see toob ka kaasa põhimõtteliselt hindade languse. Ja muud üle ei jää. Ja teine variant on, et kui sa noh, on see raha juurdetrükkimise variant akad, inflatsioon kasvama ja selle käigus vaikselt see inflatsioon sööb ära, aga sinu võlad ütlevad, nende tagasimaksmine on tunduvalt lihtsam, riigieelarvet täita on ju tunduvalt lihtsamini. Maksta tuleb ja tuleb muudkui juurde, sellepärast et et palgad kasvavad, nende pealt võetavad maksud kasvavad. Kaupade hinnad kasvavad, nende pealt võetavate maksude hinnad kasvavad. Aga ühtlasi sööb säraga kõik kõikide inimeste ettevõtjate säästud. Et see on jube jube keeruline asi. Inflatsiooni juhtimine ja minu meelest on siin siin oluline tegelane kogu selles suures mängus on Euroopa keskpank, kellel on muuseas, ongi üks eesmärk. See on inflatsiooni ohjeldamine on, tal ei ole mitte mingit muud eesmärki ja see asutus on öelnud, et inflatsioon võiks olla natukene alla kahe protsendi ja tema teeb kõike selle nimel, et siis ta oleks sellel sellel piiril praegu natukene liialt suur. Sellel nädalal nägime täiesti sellist revolutsioonilist asja et hoiustajad näiteks intressimäär viidi nulli. Laenu intressimäär on 0,75, mis Euribor on väga madal. Laenuvõtjatel ei ole kunagi olnud paremat elu praegu. Kas. Hoiuste kogujatel halvematel. Aga kas see nüüd ka majandust elavdab, kas me näeme, et inimesed tormaksid praegu pankadesse laenu võtma? No ei ole mingit sellist puune, et kas nendel asjadel ka nendele otsustanud mingit väga suurt efekti anda. Muidugi välja toodud ka see, et kui, kui laenuintress on seal 0,75 protsendi peal, siis sealt sealt veel sammuke edasi ja siis hakatakse raha juurde. See ongi üks üks lahendusvariante, et sa, sa trikid raha juurde ja loodad, et sa suudad seda inflatsiooni ohjeldada aga sealt võib tekkida järgmine küsimus, et kas Euroopa keskpank ei peaks oma oma seda siis eesmärki natukene muutma, ütlema, et me ei taha, et see inflatsioon oleks näiteks kaks protsenti, vaid see võiks olla kas kolm või neli? Ameerika keskpangal siis reserv on selles mõttes hulga lihtsam tegutseda. Jumal on kaks eesmärki. Lisaks hindade ohjeldamisele on tal ka tööpuudus ohjeldamine ja siis ta saab alati öelda, et näete 10-ni, trügime raha juurde aga see on seotud sellega, et me tahaksime, et inimestel oleks tööd Euroopa keskpangal, seda ei ole tema väga range. Lihtsalt eesmärk. No kontrollime hindu, kõik punkt. Laenuintresside alandamisele on ju ainult üks eesmärk, eesmärk on see, et innovataks laenu, võtab, võtab laenuses, sellega elavdab ta majandust, eks ole. Aga ega siis inimesed ei võta ju laenu, ega nad ei vaata ainult seda, et kui palju see protsent palju tuleb pangale juurde maksta, vaid ta teab ju seda, et ta peab tasuma igakuist makset. Olgu see kasvõi nullprotsendiga, eks ole. Aga kui all on selline kriisikogemus ja mulli lõhkemine, siis keegi riski seda seda vastutust võtta. No kui sa tead, et, Ja pealegi intressiga tõustajal. Kui iga hetk, kui üle Euroopa käivad jutud kärpimisest ja näiteks noh britid on sellel nädalal ikkagi väga Marvused, nende sõjavägi ei ole kunagi olnud nii väike või vähemalt viimased aastasadu nii väike küünüüriks uued plaanid on küll, noh, näiteks et kui sa tead, et kõikjal kärbitakse, kärbitakse, kärbitakse, tõstetakse makse, siis kui sul on vähegi nagu aru peas, siis sa muutud ettevaatlikuks. Ei lähe väga suurt, et majalaenu võtma ei lähe. Voodi krediitkaardiga laristamine. No kui sa räägid praegu kolme ja nelja protsendisest inflatsioonist, et siis sinuga räägiks justkui kruugman nemad ka tema räägib sellest, et kolm-neli protsenti inflatsioon ei ole hullu, et küll see kuidagi üle elatakse ja samal ajal see loob ikkagi palju majanduse elavdamiseks juurde ja, ja see annab, see annab nii palju juurde, et et sellega on võimalik ka ka seda eurotsooni märkimisväärset võlga, mis riikidel on, on, on võimalik siis hakata kuidagi kustutama, et, et ka nii on võimalik veel selle kriisiga hakkama saada, aga, aga sellel on üks, üks väga tõsine probleem, nimelt on Saksamaa sellistel sammudel ees, Saksamaa ütleb, et, et nii ei ole võimalik edasi minna, sellepärast et saksa valija ei ole selleks mandaati andnud saksa valijatest on märkimisväärne hulk saksa pensionärid, kes on mures oma säästude pärast ja, ja sellise poliitika elluviimine on, on, on nii või teisiti siis äärmiselt keerukas. Jah, meil on, ma ei ütle, et majanduse Krugmani pooldaja, aga tegelikult selline on üks, üks lahendusvariant ja see võib isegi lõpuks selliseks lahendusvariandiks kujuneda. Kui ma vaatan, mida, mis samme Euroopas on tehtud, siis moodustatakse mingi abifond, öeldakse, et sellel on väga-väga ranged tingimused ja siis edasi me näeme selliseid öiseid tippkohtumisi, kus selgub, et need reeglid on ümber tehtud, et varasemat ranget tingimusena muudetud lõdvemaks või siis on tehtud uus abi fondia jälle veelgi lõdvemaks, et need reeglitakse kogu aeg ringi ja ja ma ei saanud mingil hetkel enam välistada ju, et et lähebki selliseks suuremamahuliseks raha juurde trükkimiseks. Seoses euroga on ju tegelikult päris huvitav diskussioon puhkenud meie naaberriigis Soomes, kus on hakatud vist päris tõsimeeli arutama selle üle, et äkki peaks korraldama ikka väikse mõtte talgu eurotsoonist lahkumisele. Aga seal ei ole mitte ainult siis Soomes küsimus, vaid tahetakse kaasata siis ka teised Põhjamaad ja olen lugenud, et ka mingisuguse inimese jutu järgi võiks seal olla Eesti, aga see selleks eile oli muuseas, väga huvitav kohtumine oli Eesti sõprade kokkutulek. Ja kus peakõneleja oli siis timati kartonaš. Ja, ja tema ütles, et tegelikult Euroopa on oma oma mootor kinni jooksnud. Vana-Euroopa ja ainukene lootus on nüüd need nõndanimetatud uued Uue-Euroopa riigid, ehk siis Eesti, Läti, Leedu, Poola ja president Ilves lisas, et koostöös mõningate Põhjamaade partneritega näiteks rootsete nimetas võiks sellest kujuneda. No kui me räägime tuumikust, kogu aeg vägetas kahekiiruselisuse Euroopast minema, ta on Saksamaa rääkinud, et siis siis võib-olla see, see kõige kiirem rong võiks hoopis Sikandist tulla. Jaa, aga kui sa nüüd hästi järele mõtled, siis ega euroopali ennast kinni jooksnud ka ka siin 10 12 aastat tagasi ja siis jooksis Euroopa uuesti käima see laienemine, mis, mis leidis aset 2004. aastal. Siis tuli uuesti turgu taha, kogu see asi hakkas, hakkas uuesti toimima, töötas mõned aastad ja siis ikkagi saabushee, mida, mida kardate juba väga pikka aega. Soome teema on muidugi selles mõttes huvitav, et siiamaani on ju räägitud kogu aeg, et euroalast kas võiks kellelegi välja visata või et kas selline hädine riik läheb minema, et tagada nende edukas riik hakkaks arutama, et äkki läheks minema, et see on selles mõttes pretsedent? Lõik asi? Muidugi Soome on ju ka see, see riik, kes siis alustab järgmisel nädalal Hispaaniaga kõnelused. Kui me teile laene anname, siis mis tagatisi teie teleMe teie meile annate ja ESM-i puhul on ka? Soome on olnud selline suhteliselt kahtleval seisukohal ka Holland on seal, aga nad on ikkagi pisikesed riigid, isegi kui nemad mingi laenuprogrammi vastu võitlevad, siis seal on teatavasti tegemist hääleenamusega ja nende hääleb. Seda märgitakse ära, aga see ei muuda otsustamisse. Juhin tähelepanu sellele, et Kreeka uus peaminister Samaras ütles sellel nädalal, et, et läbirääkimised laenutingimuste ehk siis teise abipaketi laenutingimuste osas ei õnnestunud, tuleb jätkata nii nagu praegu ja me peame midagi ära tegema selleks, et uuesti laua taha istuda, et kas, kas sellel sõnavõtul võiks teie hinnangul olla mingisugune sügavam sisu või tegu oli lihtsalt ühel hetkel selle olukorra kontsulteerimisega ja võib-olla järgnevate taktikat? Ütleme. Kreekaga on väga, väga raske see riik toniga, mitte kõrvuni võlgades, võit on ülepea võlgades, tugevalt tuleb ja kuidas sealt välja rabeleda, kui osa võlgu lihtsalt andeks ei anta? Seda on väga raske ette kujutada, et sellel nädalal on hakatud rääkima sellisest trilemmast, mitte dilemma stritrillemmast, et kus siis Euroopas tahetakse ühe korraga saavutada kolm asja, et ühest küljest see majanduslik integratsioon teisest küljest demokraatia kolmandast siis oleks need riigid ja oleksid sealjuures ka veel anonüümsed, et kahte asja korraga on võimalik teha ka kõike kolme korraga, ei saa selle vastuolu. Aga Euroopa Liit tahab kõike kolmescu saada korraga. Et pinged on sisse programmeeritud. Nojaa, Kreekasse endasse on programmeeritud vist tänahommikune uudis mis rääkis sellest, et kus oli 50000 riigiteenistujat, tuleb lahti lasta aasta jooksul. Nende 50000, nende seis on selles mõttes hulga hullemad. Eesti jah, oli kunagi selline kärpimise maailmameister, aga meie kärpisime suuresti oma unistusi, et me otsime aastal 2009 eelarvest maha need read, mida meil tegelikult olnud kuulutatud. Neid palkasid kärpisime palju, mis pidid tõusma, okei, lõpuks läks ka seal reaalselt palkade kärpimiseks. Aga Kreekas on ikkagi reaalseid kulutusi kokku tõmmata, et selles mõttes neil on emad. Palun saage juba realiseerinud merre, seisund on selles suhtes valusam olnud, mille lubati, head elu, jäme, kärpisime seda nendele. Ja ma tulen veel kord selle inflatsiooni juurde juurde tagasi, et kui me vaatame, et siin jätkuvalt meil kõik kallineb ümberringi umbes neli protsenti aastas, et et samal ajal, Me me ei näe siiski palgatõus või palgatõus, läheb, läheb sellistesse sektoritesse, kus kus ta ei paista silma ja, ja siin märkimisväärne osa osa palgatõusust. Lihtsalt, et noh, keegi ei räägigi sellest, et me võib-olla jah, siin näeme järgmise aasta alguses õpetajate palgatõusu ja nii edasi, aga, aga valdavalt palgatõusu juttu me siiski ei kuule. No jällegi, Eesti pank on hoiatanud tegelikult palgatõusudest, et see palgatõus toimubki teatud kitsates sektorites, kus inimesi on puudu, näiteks IT-alal on inimesi puudu, seal sa pead maksma maailmatasemel palka, sellepärast et ei ole raske kolida mõnda teise riigifirmast, sile. Aga, aga püüa nüüd seal rääkida palgatõusust Ida-Virumaal kui inimestel lihtsalt ei ole üldse tööd. Et meil on ühe korra aga mitu probleemi, meil ei jätku kvalifitseeritud tööjõudu ja samas on ülekülluses neid inimesi, kes midagi teha ei oska. Oskavad teha ka selliseid asju, mida vaja ei lähe. Meil on saate lõpuni kaks ja pool minutit aega. Peeter tahtis jalgpalli EM-i kokkuvõtte teha. Ei, mul oleks see kokku võtta väga lühike selles mõttes, et teatavasti siis pühapäeval eelmisel pühapäeval lõppes siis jalgpalli Euroopa meistrivõistlused, kus siis Hispaania võitis. Ja mina jalgpallisõber eluaeg olnud ja vaatan hea meelega jalgpalli ja seda teeb ka kogu maailma ja väga kummaline lugeda Postimehes Priit Pulleritsu sapist artiklit Eesti televisiooni aadressil, kus ta ütles, et miks Televisioon näitab sellist asja nagu jalgpall. Et mis puutub see Eestisse, et oleks võinud parem näidata Rein Taaramäe sõitu Tour de France'il kaks ja pool tundi jätkumist, näiteks otse-eetris ta nüüd kuus tundi, kuus tundi seal jah. Ja siis paar päeva hiljem sattusid mulle pihku need vaatajanumbrid, et kui palju siis oli vaadatud erinevaid saated jalgpalli kuul, siis selgus, et kolm esimest kohta olid jalgpallil, üks oli finaal ja kaks poolfinaali. Ja siis tuli pikk vahe alles teiste saadetega, nii et Eesti rahvas hoolimata sellest, et paljud ju väga tippliigasse ei lähe hästi, vaatab hea meelega jalgpalli ja seda teeb ka kogu maailm, kõige vaatatum spordiala üldse. Seal on muidugi huvitav küsimus, aga me kahjuks ei jõua käsitleda, et kas rahvusringhäälingu eesmärk on, on pakkuda inimestele kvaliteetset meelelahutust ja üldiselt Euroopas siiski ollakse seda meelt, et rahvusringhäälingu võiks seda teha siiamaani jalgpalliülekannete kaudu on seda valdavas osas riikides. Nii et siinkohal see diskussioon tundub küll pisut pisut kummaline, aga, aga nagu me kuulsime mängudega seoses juba juba alates järgmistest olümpiamängudest. Olukord pisut teleturul muutub, aga tõenäoliselt nendel teemadel räägime juba kunagi tulevikus tänase trahvidega redalid Sulev Vedler Eesti ekspressist, Peeter Kaldre ETV-st ja Lauri Hussar vikerraadiost ja soovime teile siis ilusa ja soojaga päeva jätku. Ja nüüd just äsja tuli meil stuudio akna tagaväljaga päikene Tallinnasse aga Tallinnas just nimelt stuudio akna taga paistab päike, seega loodetavasti tuleb ilus päev.