Uudis pluss sume külaline. Meil on hea meel. Külalisena tervitada siin stuudios Eesti kaitseväe juhatajat brigaadikindral Riho Terrast. Kuidas teie jaoks lähenev nädalavahetus, mis Eesti jaoks on nii patriootliku tähendusega, võidupüha tulemusena? Kas ta on, eks ta on tihe tihedas tegemises. Aga võidupüha on on minu jaoks ja enamuse kaitseväelaste jaoks ma loodan, et kõigi jaoks väga tähtis üritus. Kaitseliidu jaoks on ta eriti tähtis. Ma loodan, et see on tähtis kõigile Eesti inimestele. Ma kutsun kõiki üles panema lilli ja pärgi vabadussõja võidusammastele monumentidele, nagu seda on üles kutsunud ka Eesti vabariigi president. Võidupühal te nimetasite, kutsusite inimesi üles panema lilli mälestusmärkidele ega eestlased ei ole eriti altid seda tegema, vaid lihtsalt käiakse sammaste juures ja vaadatakse. Vabadussõjas on Eesti riiklikult väga oluline sündmus, sest et ilma selle võiduta ei oleks olnud Eesti riiki, nii et sellegipoolest eestlased võiksid, võiksid ka seda sündmust selliseid. Võidupüha paraad, mis toimub tänavu Pärnus, on muutunud suureks rahvaürituseks, tegelikult paljud tulevad seda vaatama, paljud vaatavad seda televiisori vahendusel, kuulavad raadiost otseülekannet. Aga kui hästi teie arvates eestlased tunnetavad seda, et meil on siin riigis oma kaitsevägi, et ta on ka väljaspool paraade pidevalt valmis meid kaitsma, kui tihe on see side Eesti sõjaväe ja rahva vahel, millest palju on räägitud? Viimased arvamusküsitlused, mida me oleme läbi viinud Sarbolly abiga, tõestavad seda. Tänaseks valitud riigikaitsesüsteem toimib, neli viiendikku Eesti inimestest toetab tänast riigikaitsesüsteemi, ajateenistust toetab 92 protsenti inimestest märkimisvõi, see on märkimisväärne, ütleme, see on ikkagi nagu vanadel headel aegadel 90 rohkem ja, ja mis kõige märkimisväärsem on ka see, et ajateenistusest kõrvalehiilimist 72 protsenti taunib või peab väga valeks. Ja, ja see näitab seda, et täna valitud riigikaitsemudel on rahva poolt toetatud ja, ja see on oluline. Kaitsetahe on see küsimus või sõna, mida te ise olete ka palju kasutanud rääkides rahva ja sõjajõudude suhetest, selline ilus sõna. Aga kuidas teie Eesti kaitsejõudude juhina seda sõna lahti mõtestada, seda, mis see kaitsetahe siis endast täpselt kujutama? See on põhiseaduses kirjeldatud kui iga kodaniku kohustus oma riiki kaitsta. See on paratamatu arusaam, et et riik ei ole midagi. Eesti riik ei ole midagi iseenesestmõistetavat, et selleks, et seda riiki, et see riik olemas oleks, on läbi aastakümnete olnud vaja seda kaitsta ja tänaseks ei ole olukord maailmas midagi pidi muutunud, pinged on samasugused, nagu nad olnud olnud eelmisel sajandil. Ja Eesti riiki nii väikest riiki nagu Eesti ei saa kaitsta käputäie sõduritega. Eesti riiki peab kaitsma kogu riigi rahvas. Kuidas kogu rahvas seda siis saaks teha? Teil on see ülesanne antud nii-öelda riigi igaüks. Tähtis on, et igaüks täidab oma oma rolli maksimaalselt ja mõtleb läbi oma koha selles, selles riigis selle riigi kohustuse selles riigikohustuses. Te olete öelnud, et kui miski meie riiki ohustab, siis on see tegelikult kaitsetahte puudumine siis seda ohtu meil praegu ei ole. Meie riigi julgeolek ei ole olnud kunagi parem ajaloos, kui ta on täna sest täna on olemas kaitsetahe, on olemas toetus kaitsejõududele, aga on olemas ka liitlased ja rahvusvahelised lepingud, mis meile selle selle nii-öelda sõjalise jõu kaovad ja selle heidutuse ega meie ei ole meie plaani kellelegi kallale tungida, meie tahame ainult seda, et Eesti riik eksisteeriks sellisena, nagu eesti rahvas seda on vajalikuks pidanud. Demokraatlikus ühiskonnas. Aga väike ohutunne peab ikka olema, sellepärast et muidu võib. Ohutunne peab igal juhul olema ja tegelikult peab väga tähelepanelikult jälgima sündmusi mitte ainult Eesti piiride läheduses, vaid ka kaugemal Eestist, sest tänases üleilmastunud maailmas mõjutab iga sündmus ka otseselt Eesti riigi julgeolekut. Sündmused Süürias on väga murettekitavad. Eilne külm kohtumine või äsjane külm kohtumine Ameerika ja Venemaa presidendi vahel näitab seda, et, et kõik asjad ei ole korras. Maailmas. Ma tahtsingi just selle kohtumise juurde saates tulla, te juba mainisite selle ära. Seda oli huvitav vaadata, kuidas kaks meest praktiliselt üksteisele silma ei vaadanudki. Süüria oli üks teema, Euroopa kaitsekilp oli teine teema, mis seal kohtumisel tõusis. Ja kui nüüd Ühendriikides saaks järgmiseks presidendiks mitte Barack Obama, vaid Mitt Romney, siis tema kuulutaks kindlasti, nagu ta on juba teinud. Tegelikult on Venemaa, kes kaitsekulutusi pidevalt järsult suurendab Ameerika üks peamisi vastaseid maailmas, teine võib-olla on Hiina, keda teraselt jälgitakse. Kas. Põhjust muret tunda, ei ole mõistlik hakata muretsema, mõistlik selgitada olukorda ja palju tasakaalustavaid tegureid on, on ka, ütleme, Ameerika ja Venemaa vahelistes suhetes ei tohi ära unustada suurt Euroopat, kes, kes on oma julgeolekukäitumises palju vähem emotsionaalne ja palju rohkem ratsionaalne ja meie oleme üks Euroopa riikidest ja ja ma olen veendunud, et me suudame selle riikide kogukonnaga, mis on Euroopa liit, et mängida olulist tasakaalustavat rolli. Venemaa kaitsekulutuste suurenemine suurenemises ei ole midagi üllatavat, neil majanduslikult läheb hästi ja siis panustatakse piirialastele julgeolekusüsteemidele. Ikkagi on see kõik väga kaugel võimest, mida omab Ameerika omavad täna Ameerika Ühendriigid, nii et aga kas NATO vaatab meid siiski kuidagi eriliselt, sest me oleme selles selles piiritsoonis NATO poolt läbi viidud ja Ameerika ühendriikide poolt läbi viidud suured õppused Eestis viimastel nädalatel on tunnistus sellest, et, et me oleme erilise fookuse all mitte ohu mõttes, vaid selles, et näidata, et NATO on olemas, NATO on olemas ka siin Eestis ja tegutseb igapäevaselt. Meil oli väga suured hulgad Ameerika sõdureid 1500 Ameerika sõdurit kokku siin piirkonnas ja palju tehnikat, relvastust, see ei ole mingisugune jõudemonstratsioon, vaid pigem kokkuharjutamine, et aru saada, kuidas toimivad NATO süsteemi. Meie panustame ka ja panustame mõnes mõttes rohkem, kui teised NATO liikmesmaad kaks protsenti on, võib öelda, et jõukohane ainult kolmele riigile, siis kas me peame nii palju panustama? Me oleme väga väike riik ja ehitame praegu üles oma oma riigikaitset, et meil 20 aastat tagasi ei olnud oma riigikaitset, selle ülesehitamisele läheb palju eelarvelisi vahendeid ja, ja kaks protsenti on see lubadus, mida me NATO'l oleme andnud ja seda on väga-väga laialdaselt tunnustatud kõigi tegevustega, sealhulgas ka NATO kaitseplaanide teemal toimuva tegevusega. Aga see, et kaks protsenti on nüüd eraldatud kaitsekulutustest, kas ja kuidas peegeldub see meie kaitseväelaste, meie sõjaväelaste elus? Eks ta peegeldub selles, et me peame nüüd väga väga mõistlikke otsuseid tegema selle eelarve raames, mis meil eraldatud, et meie kaitsevõime suureneks. Aga kaitseväelaste palgad just just et raskes majanduslikus olukorras tegi Kaitsevägi samasuguseid raskeid otsuseid nagu ülejäänud Eesti riik ja palgad, kaitseväelaste palgad vähenesid või sissetulekud vähenesid 15 20 protsenti. Seda ei ole me suutnud veel taastada, neli, viis protsenti on olnud ka inflatsioon. Praegu on olukord raske, eelmisel aastal esitas lahkumisavalduse 233 kaitseväelast, mis on üsna suur arm. Meie meie kaitseväest. Kui suur see arv tegelikult on, kui palju kaitseväelasi meil on? 2800 on praegu kaadrikaitseväelasi 10 protsenti ja, ja see on päris suur arv muidugi sisse tuli ka, aga. Tõepoolest lahkuvad sellised kogemusega nooremohvitserid, kes on juba 10 aastat teeninud või kogemustega veeblid, kelle, kelle tänavalt tagasiostmine on praktiliselt võimatu, ehk neid tuleb koolitada, harida. Ja, ja kui see vahe aadete ja selliste võimaluste vahel läheb liiga suureks, siis on, siis on, siis on olukord halb ja eks me siis praegu olemegi väga selgelt vaatamas nendele 10 aasta plaani raames nendele probleemidele otsa ja ja püüame leida kaitseministeeriumiga mõistlikke lahendusi, lähiajal juba ka kaitseväelaste palkade küsimus, aga tänaseks ei ole veel otsuseid tehtud, nii et on vara veel vara veel sellest rääkida. Räägime täna pealelõunal sellest juba. No see teema kindlasti on paljudel meeles, et ja mõtetes, et kui palju need palgad tõusevad ja kuidas, kuidas need palgad võivad mõjutada aateid? Tuleme veel kord õppuste juurde tagasi. Mind on alati huvitanud see, et kui te näiteks nüüd ameeriklastega koostreenisite, keda te näete vaenlasena, kas on keegi abstraktne või midagi reaalsemat Õppus Saber Strike koos ameeriklastega on võitlus terrorismiga, võitlus Aizzafiks ettevalmistamiseks, meie räägime ameeriklastele, mida meie oleme õppinud oma kogemustest Helmandi provintsis, nemad räägivad seda, mida nemad oskavad, õpetavad harjutame koos konkreetselt ikkagi tegevust rahvusvahelistel operatsioonidel. Seymour Strike. Mis puutub Paldopsi, siis seal harjutati väga selgelt, et seda, kuidas Eesti riik suudab vastu võtta ja kuidas Ameerika Ühendriigid suudavad siia liigutada suhteliselt suuri sõjalisi üksuseid eesmärgiga kaitsta Eesti riiki, kui see vajalikuks peab olema. Seda on vaja nagu koordineerida, harjutada. Ühesõnaga, vaenlane on abstraktne nähtus, vaenlast ei olegi, harjutame kaitset, jutu ründamist, kui. Nüüd tõepoolest peaks tulema eestivastane rünnak kusagilt. Kui pikalt suudab Eesti oma kaitsevägi vastu pidada, enne kui tulevad, siis? Liitlased Eesti kaitse põhiline sõnum on see, et me peame suutma tekitada olukorra, kus Eestit ei rünnata. Ehk et see kasu kalkulatsioon sellest ründasid, peab olema nii keeruline, et keegi ei hakka seda ette võtma, see on meie eesmärk. Eesmärk peab olema see, et Eestit ei rünnata. Aga kui rünnatakse, siis me peame vastu täpselt nii palju kui vaja. Eesti riik on ajaloos ühe korra katsetanud, mitte vastuhakkamist ja see mõjus Eesti riigile saatuslikuks. Eesti riik kadus 50-ks aastaks maailmakaardilt ja seda ei taha me kindlasti enam kunagi teha. Aga kui kiiresti liitlased jõuaksid siia kokkuharjutamise küsimus aga piisavalt kiiresti, et jõuda tulemusteni ka, missugune see rünnak 21. sajandil üldse võiks olla? Väga keeruline ja väga mitmekesine. Alates küberrünnakutest. Kõik, mis praeguses moodsas maailmas olemas on, kasutatakse rünnakuks. Gruusia sõda näitas, et tegelikult konventsionaalse rünnakuga paralleelselt toimuvad ka küberrünnakud meedia, rünnakud, strateegiline kommunikatsioon, kõik see on väga tähtis. Ma sattusin just sel nädalal lugema artiklit USA merejalaväelaste ajalehest, mis rääkis Lätis toimunud sellest viimase rahvusvahelise õppuse osast ja seal väitsid ameeriklased, et nad õpivad just eestlastelt palju ja mida nad õpivad, õpivad konvoitaktikat ja selline tsitaat ühelt Ameerika sõjaväe nädalaselt jäi mulle meelde, et eestlastelt õppisime, kuidas jätkata missiooni, kui üksuse juhiga midagi juhtub, kuidas meeskonnatööüksuses peab tegelikult välja nägema. See on hea kuulda, et ka meilt õpitakse. Meie pikk kogemus Afganistanis on meie sõdureid ja meie ohvitseri ja allohvitseri väga hästi koolitanud. Sõda koolitab kõige paremini sõdurit ja, ja meil on, on, mida jagada. See on tulnud raske vere ja, ja langenute hinnaga, nii et seda ei tohi ala väärtustada. Eesti trump. NATO-s ongi tegelikult ju, nagu te olete öelnud, oskuslik jalaväesõdur ilma piiranguteta. Ja veel üks huvitav seik siia, ma mõtlen oma külaskäikude peale Ameerika sõjaks väeüksustesse ja kord sattusin Kansasesse enne pressikonverentsi algust tuli sõjaväeüksuse juhataja kohale, ütles, et kes on Eestist ja ta ütles. Tulge palun siia ette, et ma soovin teid isiklikult tänada teie sõdurite panuse eest Iraagis, sest see on väga muljetavaldav, kui hästi nad on ette valmistanud ja pean meenutama selliks park. Kolm-neli-viis aastat tagasi, et väga uhke tunne oli. Jah, mul on alati olla uhke tunne Eesti kaitseväe juhataja, sest et igale poole, kus ma lähen, öeldakse, et Eesti sõdurid on väga head sõdurit, ma olen ise selles ka veendunud. Ja nad teevad oma, täidavad oma teenistusülesandeid suurepäraselt, mis siis teeb eesti sõdurist sellise tõhusa sõjamehe? Selline rahulik, kalkuleerib, mitte liiga tormav inimestega arvestav maamehe tüüp. Kaine peaga, kaine mõistus on see, terve mõistus, on see, mida kasutada tuleb. Te ise olite ka Iraagis, olin 2007. aastal, kui seal oli väga kuum ja ajakirjanduses on meenutatud, et seda staabihoonet rünnati praktiliselt iga päev, kus te olite, mis tunne seal sees on olla, kui te teate, et raketirünnakut pidevalt toimuvad? Ega ta meeldiv ei ole, aga see ühel hetkel tekib selline paratamatuse tunne. Et ju ju siis peab nii olema maa. Alguses võib-olla ei oska seda isegi täpselt hinnata, see võtab natuke aega, kui hakkad, kui inimesed ümberringi hakkavad, nii-öelda kui sa lähed vahetult surma saanud inimesi enda ümber, siis sul tekib nagu reaalne suhe sellega ja ja arvata, et keegi kaitse sellises sõjas korda, seda ei ole mõtet ikka väike. Niisugune kartus on alati olemas. Tuleb sellest üle olla. Surmahirm, surmahirm on oika. Aga läheme võib-olla natuke tagasi ajaloos räägime natuke teie enda teest kaitseväe juhataja kaitseväe juhatajaks. Alustame sellest, et sündinud oled teda Ida-Virumaal Jõhvis ja siis jätkasite pärast keskkooliõpinguid Tartu Ülikoolis ja mitte sugugi militaarsel erialal. No eks ma tegelikult pärast keskkooli jätkasin teenistust Nõukogude mereväes ja alles õpinguid alustasin alles 89. aastal tõepoolest ja mereväes olite te laeval? Ei, peame laeva peale laval info, siis oli natuke ebatäpne. Mis meenutused sellest mereväest on, ütleme, see oli teie esimene kokkupuude Sealse sõjaväega. Meremehe elu. On, et kui oled merel, tahad maale, kui oled maal, tahad merele, see oli raske põhjalaevastikus, eriti laskja, aga mälul on sihuke omadust halvad asjad ära kustutada. Aga jube pikk oli kolme kolm aastat. Kas ütlevad, kas see kogemus nõukogude armeest kas see tekitas teis hiljem huvi Eesti kaitseväes teenima asuda või, või missuguseid emotsioone sellest ajast selles mõttes? Mäletad? Aga kindlasti mitte, ma ikkagi väga ei tahtnud sinna minna ja see kõik see teenistus oli, oli sundteenistus, mida ma ei pidanud õigeks ei siis ega ei pea seda ka täna õigeks. Ja, ja selle tõttu ei tekkinud mul isegi tunnet, et ma peaksin kuidagi selle selle tulemusena sõjaväelaseks saama. Küll aga ma liitusin kaitseliiduga 80 90. aastal et panustada Eesti riigi iseseisvusest. 20 aastat tagasi kaitsesite te kaitseliitlasena sedasama maja ja kõrval olevat telemaja. Tõsi, ta on sedasama maja ja siis Tartu ülikool ja ajalooõpingud ja Tartu Ülikooli ajalooõpingud, mida ma küll kahjuks ei ei lõpetanud, sest ma siis juba läksin ohvitserikursustele ja jätkasin kaugõppes õpinguid, aga siis suunati mind juba Müncheni ülikooli, kus ma siis sain õpinguid jätkata, nii et ma olen õnnelikul, olen õppinud üheksa aastat ülikonda. Ja tahtsite saada ajalooõpetajaks, see jäi mul kõrvade ühest varasemast intervjuust õpetajaks tahtsitegi. Siin saad ajalooõpetajaks ja ja loodan, et mingil hetkel on jälle võimalik sedasama oma soovi. Ma olen olnud ka sõjariigikaitse õpetaja reaalkoolis ka oma teenistuse kõrvalt, nii et õpetajaks olemine on endiselt üks soovidest ja mis sellesse õpetajaametisse teid köidab. Eriti meeldis mulle olla õpetaja reaalkoolis, abiturientide-le, kus, kus iga tunni eest sa pidid ennast tõsiselt, et ette valmistama, sest neid nii-öelda ei köida, kui ei ole huvitav ja ja nad võtavad su vahele kohe, kui sa eksid või rumalusi tihedalt, see on niisugune, hoiab vaimu värske ja, ja see on, ma arvan, väga oluline. Kas kaitseväe juhataja amet on ka natukene nagu õpetajaamet, kes õpetab ja suunab noori mehi ja naisi ka tänapäeval? No eriti on õpetajat, allohvitseri ja nooremohvitseri amet, kus igapäevaselt tuleb tegeleda inimeste õpetamisega, et see kaitseväelase amet ja õpetajaameti vahel ei ole väga suurt vahet alg algaastatel ja kindlasti see, see saadab kogu karjääri jooksul õpetajad õpetatavad muutuma. Ja õppima peab sõjaväelane ju pidevalt. Näiteks NATO tippkohtumisel Chicagos, kus me kohtusime, ei mulle kõrva, et NATO sees moodustatakse uus rühmitus või riikide grupp, kes hakkab tegelema otseselt mehitamata lennukitega. Drownidega, mida USA kasutab väga edukalt Pakistanis ja ka Eesti kuulub sellesse gruppi, ei ole sugugi kogu NATOt hõlmav grupp Eesti sõdurid hakkad õppima, kuidas neid lennukeid juhtida, miks eesti sõduritele vajalik on ja kuidas ja kust neid kogemusi kasutama hakata? Eesti on nii väike riik ja, ja ka paljud teised riigid NATO-s on piisavalt väiksed, et endale sellist võimet ise muretseda või soetada. Aga riikidevahelises koostöös sellise võime arendamine on igati mõistlik. Kuna kõige tähtsam on eelhoiatus üldse. Riigikaitses ja riigi julgeolekus on kõige tähtsam, eelhoiatussüsteem. Peab teadma, mis toimub, siis saab teha mõtestatud otsuseid ja, ja see drooniprojekt on üks nendest. Ühe üks eesmärk on selleks, et teada, mis toimub, see on nagu tuleviku sõjapidamise vahend, tundub Ameerika Ühendriigid kasutavad oma arsenalis neid üha rohkem. See on tulevikuvahend ja me püüame olla käia ajaga kaasas, nii palju, kui see tänases maailmas ja meie eelarve raamides võimalik. Võib-olla seletame kuulajatele natuke, kuidas droonidega sõjapidamine, mehitamata lennukit, aga ma ei tea, see on võib-olla eestikeelne vaste täpselt siis toimub sõdurid, otseselt lahinguväljal ei ole, nad on kuskil kaugel eemal. Vajutavad nuppudele või noh, eks, eks esialgu on ikkagi see informatsiooni kogumine, teda võib kasutada ka relvaplatvormi näoga, kõige tähtsam on see, et ülevalt õhust on kõige paremini näha, mis toimub. Me kasutame väga palju selliseid vahendeid ka Afganistanis koostöös brittidega ja, ja reaalselt. Üksuse ülem saab jälgida oma sõduritegevust, saab suunata, ta saab anda talle informatsiooni selle kohta, mis on ümber nurga, kuhu inimesed tavaliselt ei näe ja mis on teda kaugel ees ootamas ja, ja selles lihtsalt tuleb võtta suuremasse mastaapi, selle, selle mehitamata luurelennuki koha pealt teada, kus on eeldatav vaenlane, millega ta tegeleb, millised on tema vahendid. Ja siis, kui on ka olemas relvastus peal, siis nendega nende kasutades ka hävitada. Inimelu on ikkagi kõige tähtsam ja seetõttu see hoiab võib-olla inimelusid. See droonide kasutamine. Nii et Afganistani missioonil kindlasti saab neid kogemusi rakendada, kui kauaks Afganistani missioon Eesti jaoks nüüd kestma jääb? Täpselt. Ameerika ühendriigid on teatanud, et 2014 ja NATO on teatanud. Chicagos teatati 2014. Lõpp on aeg, kui Afganistani vägedele antakse üle juhtimine. Kristlased jäävad. Olin sellest, see on üks oluline asi, millest peab aru saama. Ega Eesti Kaitsevägi otsi endale üle maailmakohti, kus sõdida. Meie oleme vahend, mida Eesti riik riigi kogusat kasutada oma eesmärkide saavutamiseks eesti sõdurit saadavad sõtta riigikogu nupule hajutused ja kuhu nad peavad seda vajalikuks. Ja kui meil võime on olemas, siis me teeme endast oleneva, et sinna seda hästi teha nii hästi kui võimalik. Praegune hetkeseis on see, et nad on otsustanud viia lahingüksused välja 2014. aasta lõpuks. Ka Eesti sõjaväelased planeerivad hetkel sellest lähtudes koostöös Ühendkuningriigi ja Taani vägedega, kellega me Helmandis oleme. Mis pärast seda toimub, seal tuleb veel otsustada, me veel ei tea seda. Afganistanis on ajad muutunud taas väga kuumaks. Kuidas meie sõdurite jaoks võidupüha, seal tuleb jaanipäev, kui palju te mõtlete nende missioonil olijate peale? Siin? Väga palju mõtlen, uskuge mind, ma mõtlen sellele iga päev, see on väga raske missioon ja see missioon on täpselt samasugune ka võidupühal ehk et neile ei võib-olla üks alkoholivaba õlu ja kodust vorsti, aga mitte mitte rohkem on see, mis neid seal võidupühaga. Eestlased suudavad üldiselt ise kodus ka päris ilusti. Või ise ise seal oma baasides ka oma võidupüha ära pidada, üldiselt aga, aga lahinguolukorrast täpselt samamoodi nagu igapäevane lahingulugu. Te olete ise missioonisõdur olnud ja teate täpselt ilmselt, mida missioonisõdur tunneb, kui ta tagasi tuleb. Eestisse emissioon on lõppenud. Täna õhtul on Pärnus kontsert laul sõdurile, mis on missioonisõdurite laste toetuseks mõeldud. Missugused on rõõmud ja mured missiooni sõduritel, kui nad tagasi tulevad, kuidas on rehabilite ratsiooni protsessi edasi viidud ja parandatud? See tänaõhtune kontsert on väga oluline, see on, ütleme kodanikualgatusel sündinud Carolin, Illenzeeri fond, mis seda korraldab, president on selle patroon. Sellest saadud tulu on väga otseselt mõeldud missioonidel langenud või raskesti haavata saanud sõdurite laste hariduse toetamiseks. See on nii-öelda isa õlg kui, kui seda nii võib võtta. Me oleme väga palju panustanud viimastel aastatel tegemaks kõik, et seda missioonilt saabunud sõdurid eriti haavatute olukorda raskesti saavad seda olukorda parandada. Tehniliselt juriidiliselt oleme me palju teinud, aga sellist ühiskonna poolt laialdast toetust ja sellist Emotsionaalset toetust on ühiskonnas veel vähe, meil puudub kogemus selliste asjadega. Viis 10. aastat on vahel olnud lünka vigastatud sõjameeste ühing, mis toimis pärast vabadussõda ja toimib tegelikult tänaseni on olemas aga, aga Eesti ühiskond ei ole 50 aastat selle teemaga tegelenud, me peame seda veel õppima. Me õpime seda. Me püüame teha kõik, et tehniliselt oleks toetus olemas, Ida-Tallinna keskhaigla ka tehakse, tehakse tihedat koostööd, tugikeskus on loodud, seal me teeme esimesi samme, ega see tugikeskus, mis peaks toetama missioonisõdureid missioonilt saabuvaid sõdureid, missioonisõdurite peresid, psühholoogilise toetusega, ka seal me teeme esimesi samme, me veel õpime, me ei ole veel harjunud. Me püüame õppida ka teiste riikide kogemusest, Ameerika ühendriigid, ühendkuningriik, aga miks mitte ka näiteks Iisrael, kus see selline toetus on igapäevane tegevus. Ja loodame ka ühiskonnatoetusele, sõdurid ei tee, sõdurid ei lähe sõdima sellepärast, et nad tahavad kuskil sõdida, vaid sellepärast, et riik on nad sinna. See tähendab riik peab tegema kõik selleks, et nende tagasitulek oleks võimalikult mõistlik. Kui. Teile saabub mobiiltelefoniga või kuidagi teada, et järjekordne Eesti sõdur on hukkunud või raskelt vigastada saanud. Hukkunud. Kuidas sa selle vastu võtad? Väga raskelt, iga kadunud eesti inimene, iga langenud Eesti inimene on, on väga-väga suur kaotus, sest Eesti riik on nii väike. Eestis on nii vähe rahvast, aga eriti raske on kaitsejuhatajana võtta vastu teadet kaitseväelase hukkumisest. Võidupüha ajal meenutatakse kindlasti ka hukkunud kaitseväelasi. Eestis on püütud seda päeva muuta väga patriootlikuks, aga kuidagi eestlastele see patriotism, kui võrrelda mõne teise riigiga näiteks Ameerika Ühendriikidega, kus on muidugi selline juba teatraalne ei ole, ei ole omale patriootilise päeva. Eestlased on selle võidupüha näol endale kujundanud. Ei peagi olema jälle kord terve mõistus, kaine võistlusmaamehe suhtumine. Kaitseliidu Paat ja, ja maakaitsepäeva üritused üle maa on olnud suhteliselt eestlastele ikkagi vastuvõetavad. Me näitame oma relvi. Kaitseliidu laev Ristna tuleb Pärnu sadamasse, sinna saavad inimesed peale minna. Me püüame olla niivõrd lähedal kui võimalik, sest tegelikult ega me ei ole midagi erilist. Kaitseliitlased ongi seesama rahvas, kelle patriotismitunne sellega väljendubki, et 1500 kaitseliitlast osalevad, et võidupüha paraadil sel korral osalevad seal ka Tallinna gümnasistid esimest korda, kes on, kes on riigikaitses õpilased ja kes mulle pärast eelmist paraadi, kui laborandid osalesid seal oma kaitseliidu rühma, küsisid, et aga miks gümnasistid. Kui nad marsside oskavad, siis tuld, mul ei ole selle vastu midagi ja nii ta läheb. Ja mõned lilleõied mälestussammastele ei peagi olema suured ja uhked. Meenutame oma oma vabaduse eest langenuid, ükskõik millises sõjas, see on igati vääriline. Nädalapäevad tagasi tuli tegelikult üks väga hea uudis, et pandi nurgakivi taastatavale mälestus ehisele millest paljud noored inimesed ilmselt ei teagi, mis see üldse on. Jah, see on üks väga vahva mälestusmärk. Et see on üks viimane vabadust. Sõja mälestusmärk, mis mis nüüd on taastamisel mille Vabadusristi kavaler Johann Edgar Kuusik arhitektina lõi ja, ja see on nii-öelda kõigile langenud sõduritele mälestusmärk. See ei ole kellelegi vastu. Surnutega ei sõdita seal surnuaial on ka pronkssõdur, nii et see mälestab kõikide kõikide Eesti eest langenud sõdurite mälestused. Nii et võidupühal peatume hetkeks, mälestame, aga siis tuleb jaanipäev ja algab suvi. Ma arvan, et kuna meil on ikkagi suvine saade, lähme võib-olla sõjateemade pealt natukene kergematele teemadele, suveteemadele, kas kaitseväe juhatajal on üldse suvepuhkus ette nähtud? See on selline amet, mis on nagu 24, seitse. See on amet, mis on 24, seitse kui vaja, aga puhkuseperioodi vajavad kõik inimesed, sealhulgas ka kaitseväe juhataja. Ma saan aru, et riigikogujatel ei ole ette nähtud puhkust, aga kõigil teistel on. Kaitseväe juhataja puhkab ka samamoodi nagu kõik teised Eesti inimesed. Kuidas kaitseväe juhataja puhkab kodus pereringis? Ma arvan, et proual on nimekiri asjadest, mis maja peale on vaja teha, olemas püüan ka käia, käia jahil. Kui võimalik olla Eesti looduses ja minu jaoks tähtis sündmus Saaremaa ooperipäevad, mis juuli lõpus iga aasta toimuvad ja kus ma siis püüan olla, osaleda kogu ulatuses. Ooper on suur huvi ja hobi ja hobiarmastus, armastus ja võimalus. Unustada igapäevategevused ja mõelda suurematele asjadele. Kas ise ka laulate, absoluutselt mitte. Kas ooperites meeldivad sellised suured Verdi või Wagneri kergelt militaarse kallakuga oopereid, sellised ülivõimsad? Pigem Putšiini selles, et on olnud ka Wagneri periood ja, ja, ja kindlasti Verdiga Verdil ka väga, väga võimsaid asju, aga aga ma olen väga niimoodi ei vali. Ma olen ka avastanud enda jaoks paaril korral kuulanud barokkoopereid selliseid, selliseid väga teistsuguseid oopereid, et ma ei ma kuulan hea meelega kõike. Kaugele mujale just ma lugesin, et teil on tegelikult väga suurte rahvusvaheliste kogemustega perega, teie abikaasa on olnud pika välismissioonil. Te olete välisministeeriumis? Jah, mu abikaasaga koos, meil õnnestus koos töötada Saksamaal Eesti vabariigi saatkonnas, mina kaitseatašee, tema poliitika diplomaadina. Aga eelmisel aastal jah, tal oli väga huvitav väljakutse. Ta oli pool aastat Sambias Eesti esimese diplomaadina mustas Aafrikas või Sahara-taguses Aafrikas. Seal ei ole kunagi Eesti diplomaadid enne olnud. Seal diplomaadid olnud, Eesti riik ei ole ka esindatud seal, nii et see oli kindlasti väga huvitav kogemus. Teie sant aega sinna külla sõita saime küll, käisime perega ja poistega külas, nii et oli, oli väga põnev kogemus ka. Ka lastele kaks poega kasvab peres täpselt nii. Üks lõpetab, lõpetas eile gümnaasium, tegi emakeele eksamit, sai hakkama hästi, ei emakeele eksamit, sajakam. Kas teda ootab ees, et ajateenistus millalgi kindlasti? Ise otsustama, aga tundub, et ta praegu esialgu üritab saada, siis see Tartu Ülikooli ja, ja siis peab siis tal nagu kõigil teistelgi on võimalik valida, millal ta soovib teha ajateenistust järgmise kolme aasta jooksul. Kui ta sisse ei saa, siis, siis ootatud ajateenistus oktoobris. Kuidas see ajateenistus praegu Eestis välja ja ma kuulsin, et paljud, kes tahavad ajateenistusse või mitte, paljud aga noh, ikkagi inimesi tegelikult ei pääsegi sinna, et tegemist on juba sellise elitaarse asjaga, kuhu kuhu tahetakse minna, aga, aga ei ole üldse garanteeritud, et kõik sinna saavad ikkagi peaaegu Me võtame sisse, kas, kui mitte kohe, siis järgmisel korral, sest et meil on nii palju erisusi ja, ja väga paljud langevad välja ka tervislikel põhjustel, nii et tegelikult me praegu võtame ikkagi peaaegu kõik ära, kes meil. Ta on teie, nimetasite neid tervislikke põhjuseid, kas liiga kergekäeliselt ei tehta meie poisse haigeks, et väga sageli tuleb seda ette, et et näiteks vererõhuga ei pääse kaitseväkke ja muud sellised asjad. See on, see on küsimus arstidele nad arstieetika järginud, nagu nemad otsustavad, siis me ei hakka sinna sekkuma, aga, aga üldiselt tervis on kehvemaks läinud. Eesti noortel meestel, et see kahjuks ei ole, kes vist ei ole ka Eesti ainuke Trinud Soomeski on, ma tean, et on Autanud pilootprojekti, kus kus ühes kaitseringkonnas Kaitsevägi viib läbi gümnasistidele sporditreeninguid, et neid ette valmistada kaitseteenistuseks. Ehk et see trend on laialdane ja, ja siin on väga suur roll koolil ja kodul seda, seda trendi nagu keerata, et siin kaitseväes ei saa enam kedagi ümber kasvatada, kodu on se kasvamise koht, ajateenistus õpetab sõdima, kasvatame kodanikku, me aitame selleks kaasa, aga see ei ole põhieesmärk, siis võibki juhtuda, et koormus on liiga suur, kui ei ole noor inimene ette valmistatud. Me oleme ka oma need treeningprogrammid nüüd mitu korda juba üle vaadanud, et ei õpetanud, et neid ohvitsere ka selleks, et nad, et nad tõesti võtaksid ette esimestel kuudel ja nädalatel ei paneks liiga suurt koormust peale. Sest on koormuskoormusest tingitud traumasid päris palju, et me püüame ka ise omalt poolt teha kõik, et see võimalikult lihtsalt läheks ja üldiselt on nii, et kes kaitseväest välja tuleb, nad ise oma ise on tunnistanud, ka küsitlustes tunnevad ennast tugevama ja paremini elus ettevalmistusena. Sest palju on selliseid kogemusi, mida nad muidu elus ei saakski, näiteks laagrid, õppused, metsas, nädala pikkused. Uskuge või mitte, aga mõni mees on esimest korda hambaid? Ei usu jah, hästi. Aga kui. Kaitseväega ollakse seotud juba siis, side jääb ju alles ka edaspidiseks. Te olete ise rõhutanud, et kordusõppused on väga olulised asjad. Ja et kaitseväe, ajateenistuse, ainult ettevalmistusreservi teenistuseks ja kordusõppused reservõppekogunemised on need, kus siis seda seda teadmist süvendada võetakse. Ei pea kartma, et nüüd iga natukese aja tagant kutsutakse, aga üks, kaks korda kutsutakse iga kaitseväelast reservõppekogunemisele. Ja, ja see on oluline, see on Eesti riigikaitsele oluline. Teate, mul on selline küsimus, oled juba pikemat aega, te olete brigaadikindral? Kes on brigaadikindral, kuidas kaitseväeterminoloogias lahti seletada? Ütleme, suurtes riikides ja suurtes süsteemides on see see auaste, mis käsitleb brigaadi juhtimise tasandit ja see on siis kolm kuni 5000 meest noh, Eestisse peaaegu et läheb ka nii kolm kuni 5000 meest aktiivses teenistuses, aga aga see on esimene kindrali auaste. Kõrgema ohvitseri auaste. Järgmine on kindralmajor, siis on kindralleitnant kindralleitnant, on Eestis täna kaitseväe juhataja auastme lagi. Nii ta praegu on. Te olete nüüd ametis olnud kaitseväe juhatajana pisut üle poole aasta. Enne seda olite ju tegelikult 20 aastat seotud Eesti Kaitseväega. Kas see pool aastat on teile mingeid üllatusi ka pakkunud? Ei ole suuri üllatusi pakkunud, eks ta, eks ta on selline pikkade aastate. See tegevus olnud üllatusi pakkunud tihe ringlemine sellises rahvusvahelises ratas ehk et minu päeva plaanid on, on, ei tunne enam õhtutega ummikut ja see on võib-olla see, mis natukene on? Ei, võib-olla päris ise selles positsioonis mitte olles ei saa sellest aru, aga, aga ma püüan siiski leida võimalikult palju aega ka tegelemaks kaitseväelaste ja kaitseväega. Kes on olnud teie eeskujud ja õpetajad teie karjääri jooksul, te olete nimetanud ennast Laaneotsa meheks, tegelikult? Jah, jah, kindlasti. See on kindral laaneotsal suur roll minu kujunemisele minu saamisel ohvitseriks esimesest päevast peale. Teine kindlasti tähtis inimene selles, selles võtmes on olnud varalahkunud ajaloolane loolane kapten Rein Helme, kes, kes minu kujunemise aastatel seda seda ei riigikaitselist mõtet minus minusse süstis olles ise natuke muidugi veendunud Punaportist, aga see selleks. Aga lõpetuseks, võib-olla hakkame jutu otsi kergelt kokku tõmbama, tahaks minna jälle laia maailma, te ütlesite, et teie elu on nagu rahvusvahelises katlas pidel piirlemine. Eelpool mainisite, et tegelikult, kui me räägime Eesti kaitses, siis ärgem vaadakem ainult neid piire, mis meie ümber on. Maid, vaatame asju laiemalt. Mulle jäi kuskilt meelde, et näiteks vesi võib maailmas saada suureks sõjaväeallikaks lähiaegadel. Sel nädalal räägitakse just Rio de Janeiros suurel ÜRO säästliku arengukonverentsil sellest, kuidas ressursse tuleb hoida, nii et tegelikult kaitse küsimus on maailmas väga-väga palju. Just näiteks ka meie keskkond, mis võib tekitada suuri rahvastikurändeid, mis võib tekitada täiesti uusi sõdu, mis mõjutavad ka meid Eestis siin. Et me peame vaatama maailma väga laialt, kui eestikaitsest räägime. Absoluutselt, ja kõik, see on omavahel seotud ja, ja seda tunnevad Eesti inimesed oma oma taskus oma oma rahakoti peal, kui sellised asjad maailmas paigast ära lähevad. Seetõttu on Eesti sõdurid ka vajadusel saadetud erinevatesse maailma piirkondadesse. Kindlasti tuleb vaadata praegu arenguid Lähis-Idas, mis on aastas, et mitte öelda aastatuhandeid olnud selline fookuspunkt. Aga ka Aafrika tundub olema üha enam kriisikolle. Nigeerias toimuvad sündmused on väga ohtlikud, kõik, mis toimub Somaalias, Sudaanis, noh, kasvõi seesama meie osalus operatsioonil Atalanta Ta, kus, kus Eesti väike väike panus on piraaditõrjeoperatsioonis. Tegelikult omab see otsest otsest seost nii-öelda eestlaste isikliku vahetu julgeolekuga, sest väga suur osa maailma kaubandusest käib läbi selle piirkonna. Ja mida rohkem on seatud ohtu, need kaubaveod, seda kõrgemaks lähevad hinnad ja seda rohkem on on hind, mõjutab ka Eesti inimest, kõik omavahel seotud kogu maailm. Teie jutust jääb kõlama, et olles kaitseväe juhataja ja üldse kõrgem sõjaväelane, üldse sõjaväelane, tänasel päeval ei saa piirduda üldse ainult sõjaväelise infoga ja sõjaväeliste kogemustega. Ka maailmapoliitikat tuleb jälgida ja tõepoolest teada seda, mis toimub kogu planeedil. Jah, ja, ja sõjaväelastel on see eelised, et sõjaväeline haridussüsteem on jagatud neljaks tasemeks. Kui esimesed kaks tegelevad taktikaliselt selle tasemega, mis on nüüd otseselt sõda, siis kolmas juba puudust tab suuremaid operatsioone ja neljas tase räägibki tegelikult maailma sündmustest meie Eesti riigis. Neljandat taset antakse Balti kaitsekolledžis, aga, aga ka väga paljud eestlased on saanud oma hariduse kas Ameerika ühendriikides või Ühendkuningriigis kus võetaksegi ette gloobus ja võetakse selle gloobuse, peavad need kõige suuremad mured välja. Sõdur peab olema haritud ja see on ilus mõte, millega lõpetada. Soovime teile ilusat suve, ilusat võidupüha. Kõigepealt oli meeldinud. Tutvuda kaitseväe juhataja, brigaadikindral Riho Terras. Aitäh ja soovin kõigile ilusat võidupüha ja, ja rahulikku ja turvalist jaanituld. Uudis pluss sume külaline.