Tere kõigile kommetele, rituaalidele ja uskumustele pühendatud sarja tänane saade on džainistidest. Schenism on india usund ja elutarkuste kogumis kujunes välja samaaegselt maailmakuulsa budismiga, ehk siis kuuendal bändil enne Kristust ning tema rajajaks peetakse Vark omana maha viirat. Sellist meest siis pianistidega inimesed on väga, väga huvitavad ja mõned neist ehk meie jaoks ka mõistlikud. Nende jaoks kindlasti mitte. Teejuht selles veel ühes maailmas on Martti Kalda ja mina olen Haldi Normet-Saarna. Martti arvestades, et Eestiski on päris kirev see vähemusrahvuste mosaiik, Well Chanistidest ka teateid Siis kindlasti džainiste ei ole, et siin on tegelikult takistuseks, eks džainistide uskumus mis ei luba neil eriti Chanistlikel munkadele, nunnade kasutada transpordivahendeid teistesse maadesse jõudmisel, nii et juhul, kui mõni sainistlik, munk ja nunn ei ole jalgsi Eestisse kõndinud, siis meil seda kogukonda tekkinud olla nimelt satanistid usuvad, et tõelise sotsialistlik kogukond saab tekkida alles siis, kui on mõni munk või nunn. Et nende ümber siis, et ainult ilmik džainistidest kogukond ei olegi nagu päris kogukond, nii et selles mõttes pianistid lubad päris tegutseda ainult Indias neid seal ikka on tegelikult päris palju, et viimane rahvaloendus Indias andis selleks numbriks natukene alla 13 miljoni inimese. Nii et Eesti mõistes on muidugi tegu tegu väga suure usukogukonnaga aga India mõistes muidugi tibatillukese ka, et see protsent jääb seal alla ühe protsendi. Nix usk keelab neil liiklusvahendeid kasutamast džainismis enamus keelde on seotud vägivallaga või õieti siis vägivallast hoidumisega ja leitakse, et kõik, mis on mehaaniline ja masin selle valmistamiseks on kasutatud mingit sorti vägivalda, näiteks kaevandatud maad, et metalli saada. Ja rääkimata sellest, et sotsialistid usuvad, et need sõiduvahendid ka tapavad olendid, ehk siis jutt on loomulikult auto esiklaasile, paiskuvatest, putukatest või lindudest, kes võivad lennukite läbi surma saada, või kaladest, kes, kes laevade läbi. Nii et seetõttu see muidugi ei tähenda seda, et ilmikut pianistid ei tohiks reisida, ilmikutsialistid reisivad kõvasti ilmas ringi, nad on tegelikult ka oma sellise vägivallast hoidumise tõttu too väga erilisi ameteid valima pidanud nagu näiteks juveel hiirid, juveelikaupmehed, väga rikkad pankurid või midagi muud. Aga jutt on just munkadest ja nulludest, niiet ilmik džainistid, siis võivad rahulikult kasutada liiklusvahendeid ja aga traditsiooniliselt siis mungad, nunnad, nemad, et ei tohi, tõsi küll, tuleb öelda, et on mõningaid selliseid rehve vormitud džainistlike kogukondi, mis lubavad ka munkadele nunnadel religiooni kuulutamise eesmärkidel teistesse riikidesse ikkagi ikkagi reisida, aga need on väga väiksed kogukonnad. Nagu öeldakse püha eesmärgi nimel, siis. Aga kuidas siis džainism üldse tekkis, tuleme selle juurde. Tseenism sünnib nagu te ütlesite juba selles samas situatsioonis, kus, kus budism, see oli tegelikult endas väga selline huvitav keeruline ajajärk Indiasse tunginud aarialased ja nad olid enamuse Põhja-Indiast vallutanud ja juba just nagu kohad ära jaganud erinevate hõimude ja kuningriikide vahel. Ja vot selles samas situatsioonis siis sünnibki lisaks budismi mehhanismile veel hulgaliselt. Noh, tänapäeval võiks öelda religioone, mis hetkel enam alles ei ole, mis ei ole säilinud tänapäevani, aga millest mõned säilisid 1500 aastat ja rohkemgi, aga tänaseks välja surnud see oli aeg, kus inimesed ei saanud enam noh, nii-öelda mõist karjääri teha ei saanud enam teha sõjaväelist karjääri või poliitilist karjääri, sest kohad olid kõik nagu jagatud umbes umbes samasugune situatsioon nagu meil Eestiski võrreldes 20 aasta taguse ajaga kus ajalehepoisist võis saada pangajuhiks. Ja, ja seetõttu hakati otsima sellist pöörata pilk sissepoole, hakati otsima vabanemist iseenda muutmise teel. Muutusid populaarseks, hulgaliselt selliseid religioosseid liikumisi ja kerkis esile palju selliseid õpetlasi gurusid liikumiste juhte, kellest siis kaks suhteliselt sarnase õpetusega just nimelt džainism, budism on siis tänapäevani säilinud budism mõjutanud teatavasti suurt hulka Aasiat ja läänt ka muidugi tänapäeval aga džainism jäänud siis valdavalt ainult ainult Indias. Jenismi teke oli mõnevõrra seotud ka teataval protestiga, jah, ja Brahmanismi vastu selle vastu, mis toimus prohmanism oli selle sellel hetkel mõnes mõttes nagu, nagu nurka ka jooksnud, et see rituaal seisnes pidevas loomade ohverdamisest ja, ja kuivõrd sealt noh, mingisugust sellist vaimset või ütleme, midagi hingele ei, väga ei leidunud, siis otsiti sealt väljapääsu, sooviti ka seda seda ümber mõtestada. Gabrahmanism ise mõtestas Ennast sellel hetkel ümber, aga, aga osa siis astusid täiesti väljapoole seda Brahmanistliku traditsiooni, ütlesid, et teed kõik see vale. Et me, me alustame nii algusest peale. Nüüd tegelikult tuleb muidugi Chanismi puhul öelda ka seda. Pianistid ise usuvad, et see Varthamaara mahla maha Viira sugugi mitte esimene džainistlik õpetaja, vaid hoopiski viimane, ehk siis nende selle ajakäsitlus on umbes samasugune, nagu isegi võiks võrrelda islamiga, kes, kes on öelnud, et igal ajastul on oma prohvet. Ja ja Chanismis siis sellised pühakud ehk tirthankarad on äärmiselt olulised. Aga muidugi, kui me räägime nagu sellisest objektiivsest ja ajaloolisest plaanist, siis Varthamona maha piira. Ilmselt oli tõepoolest selle religiooni rajaja võimalike üks pühak, paarsada aastat enne teda tõepoolest elas veel üks õpetlane. Sest on teada, et Vartsamona enda vanemad kuulusid juba mingit sorti askeetliku liikumise pooldajate hulka, nii et võib-olla seal mingisugune baas oli juba olemas. Mis on siis veel džainistliku maailmakäsitlus on põhitõed peale vägivallast hoidumise sainism oma õpetuse poolest asub mõnes mõttes selle Brahmanismi või isegi võiks öelda, et tänapäevase hinduismi ja budismi vahel. Et ühelt poolt tal on suhteliselt tänased eesmärgid, inturismiga soovitakse saavutada selline vabanemine moksa ühinemine absoluudiga mõnes mõttes ja teiselt poolt väga paljud tõed, noh, eriti mis puudutab siin maailma illusoolsust ja ja, ja sellist eetikat on sarnaselt budismiga. Kõige põhilisem erinevus on võib-olla sellises filosoofias, mis võib-olla natukene keerukas budism väidab, et, et kõik maailmas on, on absoluutselt illusoorne mehhanism siis väidab, et, et siiski need algosakesed aatomid, need on siis nagu tegelikud, nii et mitte kõik ei ole päris järgnevaid. Et maailm on illusoorne, ainult teatud limiidini nüüd muidugi satanismi. Nii nagu siin sai juba öeldud, kõige kõige olulisem mõte on, on vägivallast hoidumine üldse eetika on džainismi kõige kesksemal kohal. Aga see on tegelikult ju väga sümpaatne absoluutselt, aga võrdluses väga paljude teiste religioonide, ka budismiga pianistid lähevad oma vägivallatus taotluses, eriti mungad ja nunnad lähevad ikkagi äärmustesse, milles seisneb näiteks mungad ja nunnad ei tohi juua vedelikke, ilma et nad ei oleks neid läbi kurnanud sellel samal hetkel, kui nad kavatsevad seda jooma hakata. Võimalikud väikesed putukad sealt sealt välja saada. Samamoodi on kujunenud traditsioon, pianistidel on kaks suurt, võiks öelda sellist liikumist või koolkonda. Ühed on need, kes riietuvad valgetesse rõivastesse ka sellepärast, et näha oma riiete peal neid, neid, et putukaid, et need siis maha pühkida. Ja kogukond, kes ei riietu mitte millessegi või nii, nagu nad ise ütlevad, riietuvad ilma kaartesse. Ehk siis käivad alasti nunnusid sellel kogukonnal ei ole, aga, aga muukion on küll. Kui valgesse rõivastunud liiguvad pidevalt ringi ühest kohast teise, siis Need, kes midagi seljas ei kanna, istuvad oma kloostrites, need need ringi ei liigu. Aga näiteks nende kloostrite juures eksponeeritakse hiiglaslikke pilte nendest muukkadest. Nii et oma täies alastuses on nad täiesti aktsepteeritud. Noh, see on ka jällegi ajalooline traditsioon, nende, nende selline totaalne alastus oleks just nimelt vanas Indias ilmselt riivanud inimeste siiski sündsustunnet, et nad saavad ise ka aru, et see on äärmuslik ja istuvad seetõttu oma kloostris või on neil nagu soovitatud seda teha, neil on jah, ilmselt loo käigus on see niimoodi tekivad, et see on nagu rangelt soovituslik. Aga nad on ise selle äärmuslikkuse valinud. Samamoodi mitmed momendid olen ise näinud, kuidas valgesse riietunud nunnad sotsialistlikud nunnad pühivad tänavat enda ees. Just nimelt selleks, et mitte olenditele peale astuda. On selliseid spetsiaalsete jõhvidest harjakesed olemas. Samamoodi pianistidel, eriti munkadele, nunnadel, selline äärmuslik komme vanal ajal, kui Indias oli oli hädaaegu, siis see oli eriti levinud elu lõpul surnuks nälgida näiteks näljahäda puhul. Et mitte tarvitada toitu, mida keegi teine rohkem vaja, siis mõni vana Chanistlik munk vahest ka muuseas sotsialistlik ilmik võis lihtsalt valida elu lõpul või vanaduses selleta nälgib surnuks, olen korra ise sattunud sellise sotsiaalsed hooned tänapäeval, kus siis surnuks nälgida takse. Olen sattunud sellise hoone juurde, muidugi mitte näinud seda, seda nälgijat ennast, aga, aga juba seda hoonet sotsialistid austavad ja käivad, käivad kummardamas. See ei ole vist väga levinud või on siiski jah, tänapäeval ei ole see väga levinud, aga sedasorti äärmuslik askees on just nimelt stalinistlike munkade puhul siiski levinud, et just nimelt elu lõpus või, või kui neil on mingisugune fataalne haigus, siis nad siis nad teevad seda. Huvitav on see, et selline nälgimine võib kesta päris päris kaua. Ma ei mäleta nüüd täpselt peast seda päevade arv, aga üks Chealistsin 20 aastat tagasi nälgisid surnuks ligi aasta, nii huvitav, kui see ka ei ole, et siis suutis nii-öelda toiduta tema keha vastu panna, aga ta oli varem aastate jooksul juba seda harjutanud ka, harjutas ennast nälgima? Jah, sest mungad tohivad süüa tegelikult sisuliselt ainult seda, mida nad halvusteks saavad teiste inimeste käest. Mis east alates vanem iga siis neil on tavaliselt need energiad on ikkagi seal jah, kaheksakümnendates üheksakümnendates, et ikkagi väga vanad, väga vanad inimesed. Aga sellist mõtet ei tule, et, et mind on võib-olla elusana rohkem vaja, et nad nagu ei taju seda oma mõtteviisi pisukest absurdsusest, et ma nüüd seen teistest ära, et, et võib-olla temasse pika elatud elu jooksul nii palju tarkusi kogunenud, et kui ta nüüd ära sureb võib-olla varem, kui see muidu oleks juhtunud, et ta ei saa ju neid tarkusi jagada ja nõnda edasi ja muud head teha, et kas selline mõtteviis nagu ei kipu segama sellist nälgimise pidulikku rituaali? Vaat siin on nagu see moment, sotsialistlik kogukond, seda tarkust nüüd liiga suures au sees ei, ei pea, et et see vägivallast hoidumine on nagu noh, niivõrd kõikehõlmav, kõik kõikevaldav öeldakse isegi, et nende munkade puhul see, see enese piinamine läbi terve elu noh, pidevalt ringi rännates sisuliselt elades väga-väga viletsa dieedi peale, eks ole. Pidevalt. Jälgides seda, seda, et kellelegi viga ei tehta, Nad kannavad spetsiaalset suu maski näiteks ja ja, ja muid selliseid momente pidevalt pidevalt palvetavad. Et see enese piinamine nagu on see, kuidas ma ütlen, mõte iseenesest mõnes mõttes öeldakse, et nad selle kogu selle ülejäänud kogukonna eest teevad seda, et nad nad kannatavad, mõnes mõttes võtavad nagu, nagu ülejäänud kogukonnakoorma selles mõttes enda kanda. Et ülejäänud kogukonnal läheks hästi, jõuaksid rahu ja tasakaaluni, aga iseenda peale siis nad ei mõtle või nad saavad aru, vastupidi, et nad ise jõuavad ka tänu sellele kuskile kõrgemale tasandile pärast surma. Jah, kindlasti on siin see vabanemise moment ka äärmiselt oluline, sest sotsialistid ikkagi usuvad, et ainult mungad ja nunnad on selleks võimelised, et ilmikud rohkem noh, valmistuvad selleks, et nad võib-olla järgmises elus on nii võimekad, et nad nendest saavad, saavad mungad ja nunnad. Mitte et ma tahaks jätta sellise mulje, et Chanistid üldse nagu õppimise ja tarkuste hankimisega ei tegeled seal täiesti vale, aga just nimelt see vägivallast hoidumine nii kõikehõlmav ja niivõrd niivõrd palju esiplaanil. Veel üks maailm, yks. Räägime džainistide kommetest, rituaalidest stuudios on orientalist Martti Kalda. Mõnevõrra mäe, juba nende kommenteerituste juurde oleme jõudnud, et millised on nende palved ja tüüpilised riitused näiteks veel nii kodus kui templis. Tal on väga huvitavat tavad väljastpoolt vaadates, võib-olla kõige huvitavam on siis tavaoma pühakute tirthankarade kelle hulka kuulub ka siis vartavana viimasena nende kujude austamine ja kujud ikkagi käsitletakse, noh, peaaegu nagu elavad olenditele, neid pestakse näiteks neid riietatakse, neid isegi võitakse erinevate õlidega ja noh, siis muidugi kummardatakse. Nii et see kontakt selle tirthankara kujuga ka igapäevaselt ja ka olulistel hetkedel kalendris nii-öelda tähtsatel pidupäevadel on äärmiselt äärmiselt oluline. Täiesti tüüpiline ongi siis see, et tuleb Chanist templisse, kus veendule sotsialistid ilmikut käivad, iga päev loevad ette kõige tüüpilisemad džihhadistlikku mantra, mille nimi on Lavokaar mantra. Nava, seal on siis üheksa, niiet pöördutakse just nagu üheksa korralda, kummardatakse sellele kujule mõned viskuvatsele kuivate sisuliselt pikali ja siis käivad kas siis ümber selle kuju või ümber templi kolm korda. Ja siis templis on spetsiaalne anum ripub ukse juures, kus tehakse siis sandlipuu võidega omale sisse märk otsa ette, see on ka siis omamoodi nagu tähistada. Templis käidud, et on see rituaal tehtud, see palve on iseenesest väga huvitav, ma võin sellega siin ette lugeda, kõlab ta siis nimodi. Namori Hand. Mangalanam tša Savessiim, Patham, Havai mangalam. Ja sisuliselt pöördutakse siis siis kõikide kirgastunute vabanenud usujuhtide, õpetajate maa ilmaskeetide poole, Öeldakse, et need viis austavat ütlust hävitavad siis kõik kõik patud ja et see palve on kõikidest pühadest asjadest kõige kõige püham, iga Chanist oskab, see on omamoodi selline. Noh, meieisapalve ütlen, aga mis keeles see oli, see on siis? Kutšarati praakritis on sanskriti sündinud selline nii-öelda rahva keelele sarnane, ent ometigi siiski ainult kirjanduses kasutatud keel. Selles keeles ei räägita omavahel suuliselt, et ainult pannakse kirja, palveid ja muud taolist. Jah, enamus džainistide tekste on ka kirja pandud just nimelt Lääne-Indias levinud praakritites. Ja, ja huvitav on see, et pühakirjad pandi kirja ligi 1000 aastat pärast religiooni sündimist, nii et lihtsalt sellel hetkel oli see selles piirkonnas kõige levinum kirjanduse keel, nii et jah, sellel hetkel, kui, kui need tekstid kirja pandi, ei olnud see kellelegi emakeel. No kui me rääkisime siin kujude kummardamisest, siis siis ma tahan kohe öelda, et need kulud võivad olla päris suured. Olen ise ka Lõuna-Indias käinud šovo nappel Poolas, kus on üle 17 meetri kõrgune kuju mida ka võitakse, tõsi küll, see on selline hästi suur rituaal, toimub iga 12 aasta tagant, viimati valati neid võidmis aineid helikopterilt talle peale värvilist punast vedelikku ja sulavõid ja piima ja kõike muud. Aga juhtus väike õnnetus, helikopter läks, läks kujule vastu, et nüüd on siis otsustatud seda teha selle kuju taha ehitatavatelt tellingutelt, et vältida heliga. Ta oli õnnetusi. Üks huvitav rituaal, tegelikult Chanistidel veel, kuigi neid neid putkasid. Austamisteenistus on päris mitmeid, selle nimi on, haarati, haarati mõnes mõttes meenutab meie jaanipäeva, kus süüdatakse tuled selleks et tõrjuda noh, ütleme siis kurje vaime või pimedust eemale. Sotsialistid hõljutavad selliseid lampe selleks, et noh, nii-öelda nagu nad ütlevad, Parma tumedaid plekke eemale ajada ja seda tehakse täpselt samamoodi selle kuju juures, kuigi see valgus on rohkem mõeldud nendele inimestele, kes osa võtavad. Kui, kui sellele kujule ja selle käigus siis selle kuju juures puuviljad, tükkideks lõigatud riis, maiustused ja hiljem siis kogukond sööb selle ära. Nii et toit on omamoodi siis nagu õnnistatud seeläbi. Ja tuleb öelda, et selle rituaali käigus siis ka kas siis altari peale või aluse peale või vahest maa peale tehakse erinevaid noh, diagramm ja sotsialistide kõige põhisemaks sümboliks on tegelikult siis spastika või siis haakrist. Tõsi küll, teistpidi kui me oleme harjunud siin ajaloos natsionaalsotsialistliku Saksamaal nägema, aga idee, said nad ikkagi vist Tseenistidelt. Jah, öeldakse, et naljaga, et Hitleri raamat valepidi ees. Ma ei tea, kui tõsi see on, aga tegelikult muidugi svastika on väga iidne india sümbol, et endise juba kolm ja pool 1000 aastat enne Kristust ta olemas oli, nii et k džainistid anda. Pigem nii-öelda üle võtnud oma sümbolina ja sealistlikul lipul ongi siis tihti sedasamast svastika. Lipp ise on vikerkaarevärvidesse, et ei tasu sellest midagi muud välja lugeda. Ta maininud, et džainistidel olid ja on vast praegugi igapäevased kohustused ja suured kohustused, mis tähendab igapäevaste kohustuste hulka. Sotsialistidel öeldakse, et on kuus sellist suurt asja, mida nad peaksid järgima. Idee poolest kas usklik džainist palvetama või isegi oleks parem öelda, võib olla meditatsioon või selle endasse süümine tegelema sellega umbes kolmel korral päevas, soovitavalt muide kirjutatakse ette, et see peaks olema korraga lausa 48 minutit. Ehk siis päris pikad sellised palvehetked tavaliselt sellega kaasneb teine kohustusse on siis meenutada neid kahtekümmend nelja tirthankarata pühakut austada askeete või siis juhul, kui on omal mingisugune vaimne õpetaja tihti muide need mungad käivad ka näiteks kui on selliseid rikkamad või prestiižsem perekonnad käivad nendes perekondades külas õpetust jagamas ja lisaks sellele nende kohustuste hulka kuulub üks selline huvitav huvitav asi. Maininud patukahetsust, patukahetsus, omamoodi rituaal, mille käigus palutakse andeks iga päev möödunud 24 tunni jooksul tehtud patud. See tegelikult mõnes mõttes pigem nagu oma tegevuse analüüs, kui rituaal. Öeldakse, et eksimine on inimlik ja, ja muud sellised. Ja tegelikult ma arvan, et läänemaailmas sellist eneseanalüüsi on suhteliselt vähe, et seda võiks muidugi nendest ida religioonidest õppida siis üks selline kohustus, mis veel minule äärmiselt sümpaatne, vaat näol on siis mõttes hüljata vähemalt iga päev kord see kõik, mis on ebavajalik mõelda selle peale, mis seal, mis on ebavajalik, no mitte ainult füüsiliselt ebavajalik, noh selles mõttes, et viskan rämpsu välja või annan selle, mida ma ei kasuta ära, mis juba kaldub ka selle heategevuse poole. Aga noh, vaimses mõttes. Et noh, loobuda nendest tunnetest, mis ei ole vajalikud. Et kui ma tunnen, et ma olen kellegi peale kade, siis ma lihtsalt selle heidan kõrvale seen jälle võib-olla lääne inimese jaoks üsna raske, kes on teistsuguses vaimses maailmas elanud, kui ta just neid ida usundeid ei kummardanud. Jah, eks ikka sellistest inimlikest tunnetest võib-olla võib-olla loobuda raske, aga aga see on kahtlemata huvitav mõte. Rääkimata sellest, et sotsialistid soovitavad. Noh, üks selline kohustus on, on nagu loobuda omaenda kehast. See otseselt ei tähenda seda, et et igal hetkel peaks kuidagi ennast ohverdama. Aga aga see tähendab seda, et keha vajadustele ei pöörata liiga palju tähelepanu või, või vahest isegi selle keha vajadused nagu surutakse allapoole. Noh, eelkõige on siin juttu muidugi erilises dieedist või sellest, et ei tohi nagu liiga palju või üle süüa kas ei või lõppeda haigeks jäämisega. Kindlasti võib see lõppeda haigeks jäämisega, aga noh, keha vajadusi võib olla väga mitut erinevat sorti, eks ole, sotsialistid, neil on rida kohustusi, mida nimetatakse eluaegseteks kohustusteks. Siia hulka kuuluvad sellised asjad, nagu vaesemad sotsialistid käivad templeid koristamas rajavad võib, hangivad templitele kujusid, väärikamad lausa lasevad neid templeid ehitama, seda siin on igat sorti heategevus nende munkade ja nunnade heaks, nii et tegelikult ma võiks öelda niimoodi, et võrdluseks paljud teavad, kuidas, kuidas budismis on, kui budismis munga ja nunna kogudus ja ilmik kogudus eksisteerivad nagu paralleelselt sümbioosis, aga paralleelselt liiguvad võib-olla nagu kirgastumise poole siis Chanismis koguse ilmikute religioosne tegevus on suunatud peaaegu ainult nende templite ja munkade ja nunnade suunas. Ütleme siis niimoodi, et kui budismis see see tegevus vabanemise ja parema vaimse seisundi saavutamise nimel läbi põimitud siis Anismis ilmid, kogukond on ainult see, mis noh, nii-öelda toetab ja aitab munkade ja nunnade paremaks muutumist. Kuidas džainistid tähistavad abielu, matuseid ja mitmesuguseid tühi oma elus. No abielu ja matused tegelikult pianistidel võib öelda, et algaegadel selle peale isegi väga ei mõeldud abielu rituaal on sisuliselt üle võetud hindudelt kohandatud, natukene seal on, seal on palveid muudetud, aga põhimõtteliselt on see kogu rituaal ikkagi samasugune peigmees viiakse pruudi juurde ja kõnnitakse ümber tule ja nende riidehõlmad või sallid sõlmitakse kokku ja mis puudutab matuseteenistust või kui niisugust, kuigi kedagi ei maeta on äärmiselt sarnane budistidega, et tõenäoliselt budistid, spetsialistid ongi see põhjus, miks Indias on levinud surnute põletamine. Sest kehast ei tohi just nagu midagi järgi jääda või see peab nagu looduslikul kujul hävima ja kiiresti. See on ka siis kahtlemata Chanismi ja, ja budismi mõju Indias, nii et surnud põletatakse tuleriidal ja kas maetakse või pühitakse jõkke. Nüüd pianistidel on ka selline komme eelkõige ajaloos olnud, tänapäeval seda väga palju ei harrastata. Arusaadavatel põhjustel väga palju Chanisti askeedid lasti loomadel ja lindudel ajaloos ära süüa, olid lausa sellised spetsiaalsed surnuaiad, kus siis need laibad mädanesid ja, ja olid nii, et selline eriline viis ka olemas. No mida võib veel tegelikult satanismi tavade kohta öelda, et minu arvates on India kõige keskkonnasõbralikum ja kõige loomade ja looduskaitsega millega indes noh, peab ütlema ausalt, väga palju eriti tegeleda, eriti mõelda tegelev religioon näiteks realistideks külades on peaaegu ainsad kohad, kus on olemas loomade varjupaigad. Indias üldiselt tavaliselt see ei ole, ei ole väga tavaline, et vanade haigete mahajäetud loomade jaoks on eraldi varjupaigad, kolitakse eraldi raha nende nende varjupaikade jaoks. Aga see on kahtlemata seotud sellega, et, et ühelt poolt muidugi loomi ei tohi tappa ja süüa, aga ka sellega, et usutakse, et need loomad on täpselt samasugused olendid nagu nagu inimesed. Või et eelmises elus võib-olla oli, oli tegu inimestega. Ja see on ka üks põhjus, miks pianistid on alati seisnud näiteks Indias ka igasuguste loomkatsete vastu. Ja võtnud väga-väga-väga tõsiselt sõna. Ja ma ütleksin, enamus looduskaitse organisatsioone Indias on ka ikkagi loodud eelkõige sotsialistide eestvõttel, et nad väga tihedasti usuvad sellist inimese ja, ja looduses sümbioosi väidetavasti juba vaha piira olevat sellest sellest rääkinud, tõsi küll, selle äärmusliku askeesi tõttu see võib minna väärmusteni. Pianistid teatavasti maad ei hari, põllumajandusega ei tegele. Et siin on siis muidugi selline keeruline moment ja, ja loomulikult kuivõrd loomi ei tapeta ja vägivalda olla tohi, siis kõik realistid on sajaprotsendiliselt taimetoitlased ja see tähendab, et mitte mingisuguseid olendeid ei söödamune, ei, ei, ei sööda isegi kõige äärmuslikumad džainistid ei, see piimatooted. No siin on taas väga-väga suured kogukondlikud erinevused, kui te mõtlete kõigi 13-le miljonile inimesele, siis tegelikult on ka selliseid realistlikke kogukondi, kes kordnud elavad India läänerannikul valdavad lubavad näiteks kala süüa. Ja seda ei ei käsitle nagu elusolendina ja on teised, kes on sisemaal väga rangelt loobunud munadest ja piimatoodetest. Selline oli siis tänane saade iidsest end ka tänapäeval olemasolevast India usundis džainismist ja tema jüngritest džainistidest. Stuudios olid orientalist Martti Kalda ja Haldi Normet-Saarna. Nädala pärast kohtume folklorist Marju Kõivupuuga kuulmiseni.