Tere õhtust, kell sai kuus. Stuudios on toimetaja Janek Salme. ÜRO peakorteris New Yorgis algasid sel nädalal rahvusvahelise relvakaubanduslepingu läbirääkimised Eesti alalise esindaja ÜRO juures. Suursaadik Margus Kolga sõnul toetab Eesti tugeva, tõhusa ja universaalse leppe sõlmimist lisaks relvavedudele ühtsed ja võimalikult kõrged rahvusvahelised standardid. Venemaal Krasnodari krai üleujutustes hukkunute arv on tõusnud 152-ni. Vene president Vladimir Putin kuulutas üheksanda juuli kogu Venemaal leinapäevaks. ÜRO ja Araabia liiga eriesindaja Kofi Annan arutab homme Damaskuses Süüria juhtidega kuuepunktilist rahuplaani. Süüria konfliktis on hukkunud üle 16000 inimese. Haapsalus lõppes kolm päeva väldanud American Beauty Car Show. Näituseväljakul oli Ameerika autod, kuid linna oli neid kogunenud umbes 1000 jagu. Kihnus õnnistati sisse kirik, uus tornikiiver ja risttöö tellis Eesti Apostliku-Õigeusu kiriku Nikolause kogudus. Suur osa töödeks läinud rahast tuli Kanada eestlaste annetustest. Viljandis avatakse täna õhtul 20. noore tantsu festival. Öösel on pilves selgimistega ilm, paljudes kohtades, enamasti Ida-Eestis, sajab hoovihma. Kohati on äikest ja sadu on tugev, hommikuks sadu lakkab. Sooja on 14 kuni 18 kraadi. Päeval on vähese pilvisusega ja sajuta ilm ning sooja on 20 kuni 26 kraadi. ÜRO peakorteris New Yorgis algasid esmaspäeval, 27. juulini vältavad rahvusvahelise relvakaubanduslepingu läbirääkimised. ÜRO-s on rahvusvahelise relvakaubanduslepingu läbirääkimisi ette valmistatud kuus aastat. Kaks aastat tagasi otsustas ÜRO peaassamblee, et 2012. aastal algavad läbirääkimised, kus töötatakse välja kõrgeimad võimalikud standardid ja leping saab olema ka juriidiliselt siduv. Tavarelvastusimporteksportija vedusid käsitlevate juriidiliselt siduvat rahvusvahelist lepingut praegu olemas ei ole. Eesti delegatsiooni juhib läbirääkimistel Eesti alaline esindaja ÜRO juures suursaadik Margus Kolga. Miks on rahvusvahelise relvakaubanduslepingu sõlmimine vajalik? No eks ta ole eelkõige sellepärast vajalik, et sellist lepingut siiamaani ei ole. Samas on, on olemas ju üleilmselt keemia-bio- ja tuumarelvade kokale, aga sarnast lepet tavarelvade kohta olemas ei ole. Meie oleme küll osalised mitmetes, ma mõtlen Eesti ja ka mitmed Euroopa Liidu riigid mitmetes regionaalsetes, relvakaubandust, reguleerivates, lepetes. Milline on läbirääkimiste formaati ja kui kaugele on praeguseks kõnelustega jõutud? Formaat on selline, et osalevad tegelikult kõik ÜRO liikmesriigid, see tähendab seda 93 riiki samuti vaatlejatena Palestiina ja Vatikan algtekst on tegelikult, nagu te ise mainisite, oma sissejuhatavas sõnavõtus on tegelikult asjaga tegeletud juba kuus aastat ja lepingu algtekst on siis või ütleme, mustand tekst välja töötatud ja siis selle alusel läbirääkimised ongi alanud, nagu tavaliselt ÜRO-s on selliste läbirääkimiste alguses nõndanimetatud ülddebatti aeg, kus kõik riigid, kes tahavad sõna võtta, oma üldised seisukohad väljendavad ja seejärel läheb asi konkreetsed teks läbirääkimisteks pannakse kokku töögrupid erinevate valdkondade peale ja töötatakse välja siis lõplik tekst, mis peab saama vastu võetud konsensuse alusel. Kuna asi on konsensuse alusel, siis kindlasti suudetakse lõpuks ikkagi kokku leppida selles kõige madalamas või kõige väiksemas ühisosa. Ja meie kõikide ülesanne on siis teha see kõige väiksem ühisosa võimalikult suureks. Kas praegu võib rääkida juba ka sellest, et millised on olulisemate osalejate seisukohad ning millised võiksid olla kesksed vaidlusteemad? Eks seda võib juba praegusel hetkel öelda, sest huvid on, on riikidel erinevad ja kindlasti on ühed huvid nendel riikidel, kes on suuremad relvatarnijad ja teised huvid, nendel, kes pigem relvi ostavad. Ja kolmanda huvigrupi moodustab see, kes vaatavad antud kontekstis ka inimõiguste küsimusi ja konfliktipiirkondades toimuvat, sest tõsi ta on, et eriti see puudutab nüüd väike relvi ja nende tarneid on see seotud ikkagi tihti konflikti piirkondadega. Konfliktipiirkondade varustamisega. Milline on Eesti seisukoht nendel läbirääkimistel? No meie tahaksime saada sellist relvakaubanduslepingut, mis siis tavarelvade tarnetele seaks võimalikult kõrged standardit, mis tegelikult suurendaks riikide vastutust relvatarnete eest vedude läbipaistvust. Lisaks. Me arvame, et leping aitab kaasa, kui leping saab sõlmitud, et see aitaks kaasa rahvusvahelisele regionaalsele rahule ja üldisele julgeoleku kindlustamisele ja me sooviksime läbi selle lepingu suuta ära hoida relvatarneid, mis eelkõige aitab kaasa inimõiguste rikkumisele rahvusvahelise humanitaarõiguserikkumisele ja mis aitavad kaasa tegelikult terrorismile organiseeritud kuritegevusele. Ja kui sellised lepingu sätted saab kokku lepitud ja tarnetele ja tarne toimetele teatud kriteerium korraliku kriteeriumi pandud siis arvatavasti selle tulemuseni Ki ütleme, keskpikas perspektiivis jõutakse. Loomulikult on ka selle kokkuleppe üks eesmärk, millest me oleme huvitatud illegaalse relvaga. Kaubanduse tõkestamine tähendab võimalikult minimaalseks teha võimalused, illegaalne relvakaubandusüleilmselt toimiks. Kui tõenäoline on see, et 27.-ks juuliks kokkuleppele jõutakse? Seda on muidugi keeruline öelda, sellepärast et huvisid on erinevaid ja lõpuks on asjad ikkagi detailides ja kolm nädalat või neli nädalat ei pruugi olla piisav, et kõigest sellest saada. Lõplikule kokkuleppele, vaatame, mis juuli lõpp toob. Venemaal Krasnodari krais üleujutustes hukkunute arv on veelgi tõusnud. Vene peaprokuratuuri juurdluskomisjoni esindaja teatel on hukkunud 152 inimest. Krõmski piirkonnas on hukkunud 140, tšiki linnas üheksa ja Novorossiiski kolm inimest. Vene asepeaminister, sotsiaalküsimustes Olga Colodets, teadlased üleujutuste piirkonnas tuleb evakueerida neli lastele laagrite ja viia need üle turvalisse paika. Colodetsi sõnul tuleb piirkonnas kehtestada erikontroll ning asuda inimesi kogu piirkonnas vaktsineerima. Vene president Vladimir Putin kuulutas üheksanda juuli kogu Venemaal leinapäevaks seoses Krasnodari piirkonna looduskatastroofijahile Ukrainas aset leidnud bussiõnnetusega, milles hukkus 14 vene palverändurit. ÜRO ja Araabia liiga eriesindaja Kofi Annan külastab homme Damaskust. Olen harutab Süüria juhtidega kuuepunktilist rahuplaani, teatas Süüria välisministeerium. Tegemist Annani kolmanda külaskäiguga Süüriasse pärast konflikti puhkemist eelmise aasta märtsis. ÜRO peasekretär Ban Ki-moon kutsus reedel keskenduma uuesti poliitilistele jõupingutustele konflikti lõpetamiseks. Süüria konfliktis on hukkunud üle 16000 inimese. Haapsalus peeti kolm päeva väldanud American Beauty Car Show. Baltimaade suurim sellelaadne üritus tõi taas kokku Ameerika autode omanikud ja teised huvilised. Kohal käis Ivar Soopan. Sellised hääled tervitasid täna mitut tuhandet Haapsalu peatänava äärde kogunenud inimest, kes jälgisid Ameerika autode näituselt lahkuvaid võimsaid sõiduki. See sume, törtsumine tuleb leedulase Augustinas Jankevicuse 1930. aastal ehitatud Ford A kapoti alt. Jankevicus ehitas oma fordi ööd ja päevad ning tegi paari kuuga täiesti korda. Klaipedast Haapsallu tulnud Jankevicus ütleb, et auto oli ennegi. Seda häält teeb loomulikult kultussarja Knight Rider ulmeauto KITT ehk Pontiac Trans Am, mis filmis Michael Knightiga maailmaasju arutas. Eestis on KITT-i täpne koopia ja selle on ehitanud Alvar Seeberg. Kas sa nägid mingeid jooniste järgi filmi järgi filmi järgi ja netis on kõik olemas, miljonit? Sadu koopiaid kaua selle tegemiseks minema mitte vähem kui kolm aastat, on ka inimesi, kellel on seitse aastat. Kui ma saan minu arust sellepärast, et juppide tellimise tähtajad on väga kõrged ja kuskil aasta-poolteist kallis lõbu. Tellimise peale ikka kallis lõbu. Ütlengi jutti Car Show korraldaja Karol Kikkase sõnul hoitakse piiskopilinnusesse näitusele pandud autode arvu 100 juures, aga Ameerika sõidukeid on näituse ajal Haapsalus tõenäoliselt 10 korda. Autasemel sel aastal näitus oli ikkagi jälle kuidagi 100 eksemplari, selline armis ja lossihoovi ära mahub, rohkemate nagu aske mahutada pildid, koledamad võib-olla, ja ütleme ikkagi, et eesmärk on saada näitusele selliseid autosid, mida inimesed on talve jooksul olnud talve jooksul ehitanud autod, mida ei ole võib-olla ennem nähtud, et seal on nagu eesmärk ikkagi, et inimesed tulevad, vaatavad ja näevad iga aasta uusi autosid, palju sinna autosid üldse võib müüri taga ja arvan, et seal müüri taga on ikkagi nüüd autosisalik 500 kuni 1000 vahele. Karol Kikkase sõnul tuuakse näitusele üha rohkem autosid Lätist, Leedust. Kui enne olid küll poole autorid Soomest, et nüüd on ikkagi Soome osakaal, on küll suur, aga järjest populaarsemaks on Ameerika autod läinud Lätis, Leedus, sealt tuleb nüüd järjest rohkem ja rohkem, et autode juurde ja, ja esimestel siin aastatel olid võib-olla mõni üksik auto kuskil telk laskis, nüüd juba näeb ka Läti ja Leedu autosid ärkamine otse näitusele, et, et see on väga-väga positiivne bratama, norrastan näiteks Corvetid kohal siin, et ma arvan, et see on kaugemad otsad, tulijaid sind. Autode näitus lõppes täna Kiltsi lennuväljal kiirendusvõistlusega. Kihnus õnnistati sisse kiriku uus tornikiiver ja ristkohal oli Renelejas. Kihnu kiriku juhatuse esimees ja ühtlasi meie kirikuhärra Viktor Ivask. Missugused plaanid on edaspidiseks? Edaspidi plaanite taastada kogu katust, sest seal on ainult kellatorn, aga meil on ju see lamedam osa, see on kõik meil vaja taastada, nii et järgmine etapp on katusega. Lähme edasi. Eriline tänu on Kanada eestlastele ja härra vesikule, kelle toel me saime alustada Kanadasse anne suure annetuse, selle kokku 44000 eurot. Ja sellega me saime alustada meil pidi, kui me tahtsime raha Euroopa vahenditest, siis meil pidevalt maa osas oleme, selle omaosaluse raha me saime ja sellega me saame alustada, et see oli nagu selline algus. Need, kes on näinud kirikut enne remonti ja, ja tulevad seda uuesti vaatama, et mis, mida nad näevad, mis on muutunud? Väsinud katusematerjali on muutunud. See vana kiriku rist on muutunud, Need on uus kullatud rist ja on vaskplekist. Katusekate on, et, et see on väga suur muutus võrreldes sellega, mis oli. Kui kaua teie hinnangul kulub kogu katuse asendamiseks uuega? See sõltub, kui lahked on meie annetajad, kui kiiresti me saame selle nagu ülejäänud katuseraha kokku, et selles katuse ülejäänud katuserahast on meil puudu 40000 eurot veel, et kui me selle raha kokku tahate toel saame, siis sa kadus, võib saada ise, kes valmis sellel aastal, aga pistne peame jääma lootma järgmise aasta pääle. Kaljo Elvi seal, et pika kinno kirikukella lööve ja kuidas sulle uus linnukirikukellad meeldib? Uus kirikud on, on väga ilus, aga kella jääl läks teistmoodi. Kell ei helise enam nii nagu Elises, vanasti oli seal mingisugune teistmoodi niuke ele, Elin tuli juurde, aga järsku see ele helin tuleb taha kohe, kui see vaskplekk natuke sööb ning jälle Jelmanik tuulde lamba ajab. Küll võib-olla tuleb, külla tuleb, aga me oleme sellega harjunud. Sellega Laariumatuid jälle nagu oma. Viljandis avatakse täna õhtul 20. noore tantsu festival. Viljandis jätkab Piret, päib rist. Viljandi vana Fellin ehk Koidu seltsimaja on 20. noore tantsu festivali tänavuseks põhi toimumispaigaks. Kuna Aga festivali etendused kõik sinna ära ei mahu, on osa etendusega kultuuriakadeemia mustas saalis ning töö toimub Viljandi huvikooli ruumides, aga festivali töötubadest ja etendustest pole võimalik eraldi rääkida, sest üks täiendab teist nõnda rääkis festivali korraldaja Eve Noormets. Kuna meie suundumus etenduste valikul on olnud selline, et laval astuksid üles õpetajad, need, kes on festivaliga ka muul moel seotud või siis kes iseõppivad ja õpetajate puhul just ongi väga hea võimalus veenduda tubades toimuva vajalikkuses ja mõttekuse. Õhtuti on väga hea vaadata, et kuidas see siis kõik laval välja paistab. Tänavusel notafeeron õpetajaid 12 ja õhtul kell 20 avatakse festival ruh Sappora improvisatsioonidega. Action Teatri ehk siis tegevusliku improvisatsiooni looja ja ta on kaasa kutsunud lavale Sten Ruts trumme Saksamaalt ja Andres Noormetsa Eestist. Täpsemat teavet etenduste kohta saab netiaadressilt notafjee esmaspäevast alates on aga tõsine töötubades ja töötoad algavad hommikuti joogaga, kuid kui palju on tänavusel notafel osalejaid? Rõhu mehita väga kvaliteedil, et ja mis number ütleb, meil on küll jah üle 100 registreerunud, aga osalejaid on muidugi rohkem, sest et mida ma väga kõrgelt hindan, et ka meie esinejad, meie õpetajad, võtavad ise osa teiste õpetajate kursustest meil ei ole võrdseid võrdsemaid, meil on lihtsalt huvitavad inimesed, kes tahavad areneda ja hea õhkkond. Kui notafe on toimunud 20 aastat, siis mida peab Eve Noormets kõige olulisemaks selle festivali juures? Ma olen saanud teha lahtiste kätega sooja südamega seda, mida ma tõesti tahan teha ja mind ei ole kuidagimoodi takistatud seda tegemast ja mis on väga suur samm, milleni me oleme jõudnud, on täna õhtul esitletav raamat. Meie festivali õpetajad on andnud intervjuud aastate jooksul ja viis huvitavat persooni on siis oma intervjuudega Erni Kase abil jõudnud kaante vahele. Lähemate päevade ilmast räägib nüüd sünoptik Merike Merilain. Esmaspäev ja teisipäev tulevad võib-olla saabuva nädala paremad päevad, kus üks madalrõhuala on ära läinud ja uued pole lääne poolt veel saabunud. Vihma sajab, kohati on ka äikesevõimalus, sest suurte sadude järel toidab ajutine päikesepaiste kiiresti kerkivaid rünksajupilvi. Sooja on öösiti 14 kuni 19 kraadi, päeval 19 kuni 25 kraadi. Puhub võrdlemisi tugev edelatuul. Edasi läheb päev-päevalt ilm jahedamaks ja vihmase maks. Ulatuslik madalrõhuala peatub Skandinaavia ja Soome kohal ning stabiilne edelavool kannab meile ja aeda poolsete niisked õhku Põhjamerelt. Võib-olla antakse ajutiselt võimalus Kesk-Euroopas Maal kõrgrõhuala tekkimiseks. Siis võib ka meil selle serva sattudes pisut kuivem olla, aga suuri ei maksa ilmale lähiajal panna. Aitäh, Merike Merilain. Te kuulsite Päevakaja head õhtut ja kuulmiseni.