Tere õhtust, rahulikult, pühapäevast ei tulnud täna midagi välja. Meie ülemnõukogu hoidis meeli ärevil hommikust õhtuni ja kuulaja sai seda jälgida otseülekandes. Eesti raadio esimesel programmil. Ka Eesti televisiooni jõudis just ülevaatega ülemnõukogu istungist lõpule. Praeguses päeva kokkuvõttes heidab Gunnar Paal kiirpilgu minu arust kõige tähtsamale päevakorra punktile kus mõned rahvasaadikud ei pidanud alusele tõele vastu. Täna võttis Eesti NSV ülemnõukogu vastu otsuse, mida Eesti rahvas ootas pikisilmi et oleks jalule seatud ajalooline tõde. Tee selle otsuse vastuvõtmiseni ei olnudki kõrge. Tunnistuseks oli tänanegi päev ülemnõukogu istungjärgul. Paarkümmend sõnavõtu andsid veel kord teada erinevatest seisukohtadest ja erinevatest suhtumistest 1940. aasta poliitilistesse sündmustesse Eestis. Enamik rahvasaadikuid pidasid vajalikuks võtta vastu akadeemik Arno Köörna komisjoni ette pandud otsuse projekti. Peamised oponendid nimetatud dokumendile olid võrdsete õiguste eest võitleva saadikute grupi esindajad. Soovitused tulid tuntud taktika järgi. Aeg pole veel küps otsuse vastuvõtmiseks või meid ei mõisteta taolise otsuse pärast. Veel kord pidasid nõu ülemnõukogu komisjonid, veel kord vaadati läbi täna tehtud ettepanekud ja märkused. Vaino väljas palus istungjärgul arvestada otsuse projektis, et dokument oleks arusaadav kõigile ning soovitas lülitada otsuse projekti lõpuossa akadeemik Mihhail Bronsteni ja Toomas Korgi tehtud ettepaneku, et tänane ülemnõukogu otsus ei tähenda NSV Liidust väljaastumist. Siis aga esines rahvasaadik Pavel Panfilos avaldusega, mille tulemusena lahkusid saalist võrdsete õiguste eest võitleva saadikute grupi esindajad. Istungjärk oli kriisi lävel. Loeti kokku saalis olevad rahvasaadikud. Neid oli siis kokku 196. Veidi enam kui kaks kolmandikku ülemnõukogu koosseisust. Kui ette olid loetud täiendused ja parandused, pandi otsuse projekt hääletusele. 188 poolt, vastu üks, erapooletuid neli. Selline oli ülemnõukogu hääletas bilanss. Eesti NSV ülemnõukogu nimetas oma otsuses 1940. aasta sündmusi Eesti suhtes agressiooniks sõjaliseks okupeerimiseks ning Eesti Wabariigi annekteerimiseks NSV Liidu poolt. Et Eesti lülitamine NSV Liidu koosseisu polnud õiguspärane. Ning sellest tulenevalt otsustas tunnistada poliitilise surve all tehtud riigivolikogu 1940. aasta seda 22. juuli otsuse deklaratsioon Eesti astumise puhul Nõukogude Sotsialistliku vabariigi liitu õigustühiseks. Kuna see ei olnud eesti rahva vaba tahteavaldus. Otsusele lisati märkused, käesolev otsuse vastuvõtmine ei tõlgendu Eesti NSV konstitutsiooni paragrahv 69. rakendamisega. Paragrahv 69 kõlab selliselt. Eesti NSV-le jääb õigus NSV Liidust vabalt välja astuda. Nüüd Arnold Rüütli hinnang tänasele otsusele. Komisjonilt. Nagu üldsust on mingil määral informeeritud kestis ka ju mitu kuud ja me ei suutnud seda otsust langetada mitte selleks kaheks, kui üldsus võib-olla ootas, ma mõtlen seda 23.-ks augustiks, sellepärast et veel kord ja veelkord oli vaja läbi töötada algmaterjalid. Ja kahtlematult oli tarvis ka üldsust informeerida, et see ei tuleks ootamatult kogu üldsusele eelkõige vene keelt kõnelevale üldsusele, sest senini on ju hoitud rahvast saladuses nendest materjalidest dokumentidest ja sündmustest. Ja sellepärast me andsime saadikutele kätte kõik algmaterjalid tõlkisimine, et need inglis-saksa keelest vene keelest eesti keelde ja vastavalt siis venekeelsed keelt kõnelevatele saadikutele vene keelde ja andsime neile veel pikendasime aega, et tõesti, inimesed oma põhitöö kõrvalt saaksid põhjalikult need materjalid läbi vaadata ja tutvuda, seda enam, et inimesed ju nende küsimustega pole senini tegelenud mitte. Ja nii siis jõudsimegi täna niisuguse otsuseni. Ja ma eeldan, et see on väga tähtis mitte eesti rahva elus anda tõeline ajaloolis, juriidiline hinnang 40. aasta sündmustele, sisuliselt ka 39. aasta sündmustele selles mõttes. Ja väga oluline ilmselt ka venekeelsele elanikkonnale. Nagu ma juba ütlesin, ei teadnud nendest sündmustest praktiliselt midagi. Nad olid ette valmistatud möödunud aastakümnete vältel täiesti noh, mõtlema teisiti, kujutama vääralt kõiki neid sündmusi ja mitte hindama üldse neid sündmusi rahvuslikust aspektist, kus ei arvestatud üldse Eesti rahva, Läti või Leedu rahvataotlusi huve, vaid ainult ühest üldisest suurest, nagu globaalses plaanis arvamusest rest troika on praegu üpris aktiivselt paranenud peaaegu kõiki liidu regioone. Muidugi kuivõrd igal pool on ju ajalooliselt erinevalt kulgenud kõik protsessid möödunud aastakümnete vältel, siis sellest tulenevalt ka erinevad olukorrad ja erinevad arusaamad ja ka vastuvõetud otsused. Kuid meie balti vabariikide osa on need praktiliselt siiski üldiselt kokku langevad. Ja kui me jälgime kõiki vastu võetud dokumente ülemnõukogude poolt, siis nad ju ka üldiselt kattuvad, olgugi et nad on iseseisvalt kõik ette valmistatud ja ka vastu võetud. Praktiliselt ka lähenemisviis ja arusaamine langeb kõik kokku, see räägib veel kord ajaloolise tõeloogikast, sest et kui ei oleks kõiges selles loogikat, siis ei satuks ju nii ühte, kõik need vastuvõetud otsused. Uuringud, kui me räägiksime sellest, et nad on ühes või teises osas tendentslikult see juba välistab, tõestab seda, kui me oleks kõik ühiselt võtnud vastu otsust, nüüd teeme nii ja teeme teisiti, siis võiks öelda, et annab tendentslikult, võivad koguni olla, kuivõrd kõik kolm vabariiki rahvast. Neid küsimusi käsitlevad siiski täiesti iseseisvalt ja ilma, et teiste probleemidesse vahelisegaksest näete, rida otsuseid on ühel või teisel juhul kas pool aastat varem või hiljem vastu võetud või neid üldsegi ka vastu ei võeta, mõningaid otsuseid. See räägib siiski iseseisvast teest, kuid kogu tee tervikuna langeb ühte nagu tänagi. Eks ole, osa saadikuid lahkus saalist. Ma arvan, et seda ei tule ka imestada, sest me elame tõesti väga tõsisel ülemineku perioodil ja isegi tuleb tõlgendada seda vastupidi. See on väga loogiline, et kõik nii on toimunud, sest tõde on valus, nagu vanasõnagi ütleb, sageli valus kuulata. Ja inimesed, kes siiski olgugi nagu me rääkisime, püüdsime kannatlikult seda pikema aja vältel selgitada, materjalilt kätte anda, kuid seda on ikka raske üle elada inimestel. Nii et mina saan aru kõigest sellest asjast, ei imesta selle üleüldsegi. Ühesõnaga. Me võime resümeerida tõesti, et ühelt poolt on pretensioonid ülemnõukogule olnud õigustatud, kuid teisipidi on, et ülemnõukogu, nagu me jutu algul ütlesin, fon püüdnud väljendada kogu aeg rahva tõelist rahva tahet ja on selle realiseerunud seadusandlike aktide näol ja ülemnõukogu presiidium iga selle seadusandliku akti ettevalmistamisel ja terve protsessi vormeerimisel uurimisel analüüsimisel on ilmutanud ma ütleks väga suurt tööd, kannatlikkust ja nisust objektiivsust, parlamentliku objektiivsust, et kuskil ei tohi midagi vahele jääda, kõike tuleb arvestada ja näha meie ühiskonna arengut kaugeleulatuva pilguga. Ainult õega saame liikuda suveräänsuse ja vabaduse poole Parlementlikul teel. Kui valusega kellelegi poleks. Pärast istungit toimus kohe ulatuslik pressikonverents. Poliitiline elu keeb ka mujal, sündmused arenevad kiiresti. Moldaavias Aserbaidžaanis. Suur impeerium keeb ja podiseb pühapäeva Aserbaidžaanis Bakuus. Ta annab edasi Urmas Loit. Lennon väliselt üsna rahulik, aga nagu ütlevad siinsed elanikud, sattusin siia pisut valel ajal. Midagi head neil meile näidata ei ole. Mõni aeg tagasi andis Noorte hääl teada Moskvas kuulduvatest tohilatest. Aserbaidžaanis nõutakse rahvusarmee loomist. Võin siit kinnitada, et kuuldus üsna tõelähedane kuigi põriseda rahvusarmeeks seda nimetada ei söanda. Kõneldakse sellest, et Aserbaidžaani poisid peaksid algodeeriva Aserbaidžaanis. Nädalavahetusel oli selle idee toetuseks kuus ülemnõukogu hoone ees. Mõnesaja inimeseline rahva meeleavaldus. Lehmesid aserbaidžaani rahvuslipud sinine, punane, roheline, mille keskel kuldpoolkuu ja kaheksanurkne tähti. Igapäevaseid pikette korraldatakse ka sõjakomissariaat idees ning kohaliku rahvarinde andmetel pole seni veel ükski noormees koroonu vabatahtlikult läinud. Need, kes kätte on saadud vägisi viidud. Miitingul sain ühtlasi, et 40000 lapsevanemat on avaldanud kirjalikult tahet selle kohta aserbaidžaani poisid saaksid kodus teenida. Suure N Liidu avarustest on sel aastal erinevatel andmetel tinakirstus koju toodud ligi 100 kohaliku noormees. Algselt kohaliku rahva poolt korraldatud miitingul avaldus lõpuga Tasa laienev Aserbaidžaani poliitiliste liikumiste olid. Kohtusin ka inimestel, kes peavad ainuvõimalikuks Aserbaidžaani arengut ilma Kremli diktaadist. Ta seda peab iseseisva vabariigina väljaspool N Liidu koosseisu. Samm selle poole oli tehtud mõni aeg tagasi toimunud aserbaidžaani ülemnõukogu istungjärgul kus muuhulgas võeti vastu seadus aserbaidžaani iseseisvusest. Ja 10. novembri NSV Liidu ülemnõukogu istungi otsus selle kohta, et Eesti, Läti, Leedu ja Aserbaidžaani üles Nõukogude poolt vastu võetud seadused tuleb uuesti läbi vaadata, tekitatud siin rahvas üleüldist pahameelt ja eroni. Selliste vestluste põhjal võin kinnitada, et iseseisvuse suhtes oleme siinse rahvaga üsna teineteist toetavad. Nagu ka sõjaväeküsimus. Palju peavalu teeb Karabahhi küsimus. Laupäevased. Plahvatustest vägivallast aserbaidžaanlaste vastu on raskesti vigastatuid, ühte käisin midagi haiglas vaatamas, Mägi-Karabahhi, aga seonduv on aga sedavõrd keeruline. Ainult agooniat põhjal midagi öelda oleks kuritegelik. Sestap sõidamegi täna õhtul preparaat asja ihusilmaga uurima. Bakuus taga veel üks sõnum. Avatud on Istanbuli Bakuu lennuliin ja täna laupäeval startis esimene lennuk Urmas Loit. Pühapäev väljaspool Nõukogude Liidu riigipiire välistele gramme. Ida ja Lääne-Saksamaa vahelise piiri avamisest saadik ööl vastu reedet on lääne poolel uudistamas käinud ligi kolm ja pool miljonit idasakslast. Vaid tuhatkond neist otsustas alatiseks läände jääda. Sellest teatas agentuur ADM. Praeguseks on Berliini müüris avatud viis läbipääsu ja Potsdami ringkonnas kolm. Kavas on sisse seada ka transpordiühendus kahe Berliini osa vahel. Korratuste vältimiseks seati sisse otse telefoniside ida- ja Lääne-Berliini politsei vahel. Homme tuleb Berliinis kokku saksa demokraatliku vabariigi riigikogu saadikud hakkavad arutama edasisi ümberkorraldusi riigis. Saksamaa liitvabariigikantsler Helmut Kohl jätkab pärast ajutist katkestust oma ametlikku visiiti Poolas. Täna käis ta koos Poola peaministriga MASU retskiga Kagu-Poolas. Šariskus toimus jumalateenistus nii Poola kui ka saksa keeles, teises maailmasõjas langenute mälestuseks. Täna õhtul on koolil kavas kohtumine Poola presidendi hoitšehhiruselskiga. Itaalia president frantšescukossiga on ametlikul kolmepäevasel visiidil Alžeerias. Visiit toimub president Charlie benshediidi kutsel. Arutatakse peamiselt kahepoolse koostöö arendamist ja olukorda Vahemere piirkonnas. Namiibias lõppesid eile õhtul valimised 70 kahekohalist asutavasse kogusse, mis peab välja töötama uue konstitutsiooni ja kuulutama Namiibia Lõuna-Aafrika Vabariigist sõltumatuks. Esialgsetel andmetel käis hääletamas ainult viis kuni 96 protsenti registreeritud valijatest ning mõned intsidendid välja arvatud, kulges kõik rahulikult ja ausalt. Vaatlejatele alates on suuremad võiduvõimalused Edela-Aafrika rahvaorganisatsioonis vapol, kes on aastaid Namiibia sõltumatuse eest võidelnud. Tulemused peaksid teatavaks saama 15. novembril. NSV Liidu ülemnõukogu delegatsioon saabus visiidile Jaapanisse, kommenteerib Peeter Kaldre. Viimase aja sündmused Ida-Euroopas on olnud niivõrd tormilised, et varjutanud kõik muu rahvusvahelises elus juhtuma. Seepärast leiab üpris harva nii-öelda Ida-Euroopa välist teemat, mida tasuks kommenteerida. Täna siiski näib, et on mõttekas vaadata ka vastassuunas kaugidasse. Nagu sissejuhatuses kuulsite, saabus NSV Liidu ülemnõukogu delegatsioon Jaapanisse. See on niisuguse delegatsiooni esimene visiit Jaapanisse pärast viieaastast vaheaega. Maailmas on vähe riike, kes teises maailmasõjas olid teine teisel pool leeris ja kes seniajani ei ole sõlminud rahulepingut. Nõukogude Liit ja Jaapan on aga just sellised maad. Selle põhjus on üpris banaalne, nagu suurte asjade puhul sageli kipub olema. Küsimus on neljase lõuna kuriili saarestikusaares, mille nõukogude liit sõja lõpu eel Jaapanilt hõivas ja tagasi anda Moskva neid ei taha. Jaapanaga raiub nagu rauda. Seni, kuni saari ei tagastata, pole mõtet rahulepingust juttu teha. Ja nii ongi nõukogude jaapani suhted tupikseisus, millest siiamaani ei leita väljapääsu. Kõige lihtsam oleks muidugi see, kui Nõukogude liit saared Jaapanile loovutaks. Tänapäeva sõjatehnika juures ei paista neil erilist sõjalis-strateegilist tähtsust olevat. Kamtšatka poolsaarelt ja Sahhani lint on piisav võimalus Ohota mereväravaid kaitsta. Nii et küsimus on eelkõige Moskva põhimõttes. Mitte kunagi ja mitte milleski tunnistada tehtud vigu. Meie teame seda piisavalt hästi omast käest. Samal ajal on Moskva suhete parandamisest Jaapaniga äärmiselt huvitatud. Eelkõige on huvi majanduslik. Jaapan on valmis andma tõhusat abinõukogude Kaug-Ida rikkuste kasutusele võtmises. Kaug-Ida on rikas kant ja nõukogude üleüldise vaesuse taustal on säärase rikkuse kaane all hoidmine eriti absurdne. Kuid et mitte erapoolik olla, tuleb tunnistada, et huvi on ka jaapanipoolne. Jaapanikompaniid vaatavad praegu kadedusega, kuidas USA ja Lääne-Euroopa firmad Nõukogude söötis turule tungivad. Nõukogude Liit on vist ainus kant maailmas, kus tulusaid tellimusi jaapani eest ära napsatakse. Mujal on ikka vastupidi. Jaapani firmad teevad liiga oma konkurentidele. Vaatlejad oletavad, et Nõukogude Liidu ülemnõukogu delegatsiooni visiidi ajal tasub oodata üllatusi. Delegatsiooni juhib Keskkomitee sekretär Aleksandr Jakovlev. Gorbatšovi lähim nõuandja ja Kremli reformimeelsete üheks juhiks peetu. Ehk ütleb ta midagi tähtsat ka kuriili saarte küsimuses. Ringi on liikunud mitmesugused jutud alates saarte rendile andmisest kuni alatise tagastamiseni. Vastukaaluks Jaapani majandusabi. Aega ka ei oota. 1991.-ks aastaks on planeeritud Mihhail Gorbatšovi visiit Jaapanisse ja selleks ajaks peavad kõik tülid lahendatud olema. Kui Nõukogude liit lubab lammutada müüre läänes, mis takistab tal seda tegemast idas? Tuleme koju igapäevase elu juurde. Täna on isadepäev harva, kui me isadest räägime. Tartu pereliit tähistas seda täna Tähtvere pargis, seal viibis ka pereisa Madis Ligi. Siin on mitmed spordialad ootamas, nagu näha, on sangpommi hantlid, niisiis isadele, Sauncomid väikestele tulevastele isadele hantlid, neid juba proovivad hoolega. Mõni väikene, kes veel ei jaksa hantlitega sangpommi, kipub seda. Võta oma, see on siis üks ala lapsed muidugi jooksevad, ajavad palli taga ja kohe-kohe süüdatakse ka lõkkepuu järel on tõrvikud, sest ees seisab ka veel tõrvikutega teatejooks, lapsed Anneki rikute pärast osa ka ümber õunakastid, tegevust on igale maitsele. Esimesed tõrvikukandjad on juba siin tortide manu jõudnud. Üks väikemees aga seisab siin isaga. Kas sina ei julenud veel nii pikka maad? Ta ei ole olnud? Jah. Aga vaatasin, isa oli väga usin. Ennast rebis hoolega sangpommi ja päris kiiresti minuti peale. See käis. Palju jõudsite. 31, kaks last jooksmas. Ja need, kellel ei ole siis jagunud tõrvikut, Randervikene, jooksev vara kostunud, need jooksevad lambiga, lapsed on lapsed ja huvitavad kangesti sellest tõrvikust vaat linnalapsele elavat tuld näinud. Rõhk on see kõige tähtsam asi siin. Kuidas neid teie pere tavaliselt niiviisi nädalavahetuse veedab, saatega koos olla? Ei, meie tavaliselt eriti ei saa olla, mul on halb töö natukene graafiku järgi ei saa alati vaba olla. Selles mõttes võib-olla see isadepäeva ikka mõõduvõtmine on isegi hea on küll jah. Kas osalete ka muul viisil Tartu pereliidu tegevuses või on see nüüd üks väheseid üritusi? Ei, me oleme ikka spordipäevadel, käisime ja siis pühapäevakoolis käime ka lastega kõikus. See on siis esimene isadepäeva selline märkimine. Kuidas te ülapea suhtute isadepäeva? Ta ei anna muidugi võrrelda emadepäevaga emadepäev, see on näitab nagu naise osa ema osa perekonnast, aga isadepäev võiks tõesti, nagu see aastaga on nüüd väikse tähista insage sihukses sportliku osaga ja lihtsalt lastele, et nad peavad ka oma isasid meeles ja poisslastele just isa osast. Et ka nemad näevad oma isa koos lastega tegutsenud. Ja selle peale tuleb mõelda, kuidas üks päev helistas meile stuudiosse üks mees ja küsis, et millal see isadepäeva täpselt on, et kui sa öeldud, et pühapäeval siis ma tean, millal oma poja käest lilli välja pressida ja eks Sa viitega sellele, et meil tõesti ei ole mingeid kombeid seoses selle päevaga ja neid siis püüame seda olemasolevatelt päevadelt midagi üle võtta või on teil ka mingeid muid mõtted liikunud, kui näiteks võiks seda tähistada või on selline Tartu pereliidu variant just paslik? No kogemusi ei ole, ei oska midagi, ei ole kuulnud ka, et kuskil mujal, mis tehakse, aga põhimõtteliselt selline üritus perega välja tulla, see on igati kiiduväärt ja niimoodi isadepäeva tähistada minu arust väga hea. Niisiis, me võime öelda, et teie olete seda meelt, et isadepäev oleks päev, mil isa oleks pere keskel perega seda kindlasti üks pereliidu toimkonna liikmetest ele Novnen hüüdis maha ka, millised ringid siis taas tööle asuvad ja neid on üsna mitmeid, kuid jätkame juba pärast tordi söömist juttu Tartu pereliidu presidendi Enn vehkiga. Täna oli siis, kus terve pere on väljas, kuid homme läheb teil juba päris tõsiseks aruteluks ja mitte üksnes ei ole see siis nendele peredele mõeldud arutelu, kes praegu, vaid ka nendel väikestel, kes on tulevased pereisad. Jah, Tartu linna täitevkomitee tegi selle ettepaneku meile, et me tutvuksime laste haigla poolt välja töötatud kontseptsiooniga Tartu lastepolikliiniku suhtes ja homme me seda hakkame siis arutama. Tartu pereliit on sekkunud ka poliitikasse ja me oleme seadnud üles oma saadikukandidaadi Tartu linnavolikokku. Selleks on meie liige ja linnalabori töötaja Jüri Kõre. Igal juhul peab meie esindaja olema, kuna meie valijate ring on ju äärmiselt suur. Nüüd peatume paari sündmuse juures Rakverepühapäevas, alustame materiaalsest ott, koolonauto laadal. Rakvere autoturul on ikka rahameistril tõeline pühapäev, äri käib üsna üsna suurelt ja kahjuks küll keegi ei taha oma müügil oleva auto hinda raadiomikrofon ütelda, aga siin annab mõistatada, näiteks on null üheksa peale pandud välja pesupulber ja selle juures hind 18 18 tuleb siis kolme nulliga auto. See on üsna-üsna kannatada saanud, nii et võib 18 1000 müüa, aga vähegi viisakas auto nulli üheksad on siin 35000, isegi Volgas küsiti Volga M 24 ja selle eest küsitakse 55000, võib-olla lepitakse 50000 peale kokku? Paistab, et rahval raha ülearu ja see justkui ei ole enam kõrge ja äri, vaid see on mäng on ka nii, et mõni on ostnud siin kuu kaks tagasi auto ja juba müübeda tagasi, saades seal seitse, kaheksa, 10000 vaheltkasu. Öeldakse nii, et autohinnad siin praktiliselt tõusevad nädalaga kaks kuni 5000 rubla olenevalt masina margist. Auto laada korraldajaks on Rakvere Tarbijate kooperatiivi universaalkaupluse direktor Tiit Kuusik. No hinnad, mis siin turuseaduse järgi kehtivad muidugi kolossaalsed, aga kuidas teie oma kasumi kätte saate? Siit? Meie rakvere universaalkauplus saab selle operatsiooni pealt vastavalt sellele, kui palju auto hinnatakse riikliku hinna alusel tema jääkväärtuse alusel, ütleme siin auto riiginud uuest peale on 9000, jääkväärtus oleks 50 protsenti, siis pool sellest neli ja pool 1000 sellest summast võetakse komisjonitasuna asutusele seitse protsenti, mis peab katma meie kulud siin selle üritusega seoses ja ma mingisugune summa kasumisse, nii et suuremaid, mingisugust summasid siin ütleme, turuhindades võetud protsenti meie ei saa. See on natukene nukker, seda koostööd turul on juba turuseadused, teie ikka peate töötava kroonu taksi järgi, noh kui teisel siin käsite platsi peal vaatamas, siis võib-olla isegi turuhinnad võivad olla kaks või enamat korda suuremad kui riigihinnad. Ja kui me saaksime selle protsendi selle pealt, siis muidugi meie sissetulekud oleksid kolossaalsed sellega võrreldes, mis praegu saame, tundub niimoodi, ja see on nüüd paljude inimeste poolt siin välja öeldud, et et Rakveres on korraldust parem kui Viljandis. No me oleme püüdnud siin koostada narratiiviga tsiviilkellega, meil koos idee tekkis luua inimestele mugavad tingimused siin autokomisjonimüügiks, kuna meil on nüüd see plats, kus inimesed saavad oma autosid pakkuda hindamine ja vormis mõtlemine ja arvelt maha võtmine kõik käe-jala ulatuses, ei ole mingisugust mööda linna jooksmist ega autoinspektsiooni otsimist, selles suhtes peaks olema see Eestis üks ideaalsemaid kohti autode komisjonimüügiks ja praegu ei ole meile ühtegi pretensiooni nagu autoinspektsiooni poolt selles suhtes, et mina Eriksime siin liiklust või nende töökorralduste raimajas ja selge see, et inimesed on lihtsalt hädas oma rahaga, kuulujutud, aga ka see, et me tõesti ei tea, mis tulevik toob, see paneb inimese praegu niimoodi tegutsema selliselt tegutsema, mida ta muidu ei teeks. See on teil õige ja, ja selleks me tahame just luua Rakveres võimalused, et me saaksime suuremalt kui praegu on võimalus kaubastu komisjonipoe juures kord nädalas laupäeviti autode komisjonimüüki vormistada, et anda võimalus inimestele verest suuremalt laada vormis seda teha, et mitte, et inimene peaks sõitma veel Viljandisse või teise Wabariigi punkti. Siin on raha väga palju, aga paljudel universaalkauplusest linna kaubanduses läbi käi. Praegusel ajal, kus anne kauba ostmise buum on meile nädala keskel kestmine käive kuskil viie 60000 vahel kuid ka selliseid päevi siin kell 90 tuhandesed ja sellel kuul on olnud kõige suurem käive 109000 mida ei ole kunagi linnakäibes olnud. Sõnaga universaali ajaloos. Täna on Virumaa vaimuelu jaoks ka üks tähtis sündmus. Praegu on Rakvere teatris esietendus, sellest kõneleb lavastaja Toomas Suumann. Autor on Ameerikast, Tennessee Williams, selle näitemäng on mängitud suure menuga, nüüd juba mitmeid aastakümneid klaasist loomaaed kunstilise kujundi tasemele. Me võime öelda, et me elame kõik suurest klaasist loomaaias, kus meie pöörde ja, ega meie teksti ja ega meie repliigi iga meie suhtlemisega midagi puruneb. Midagi läheb katki ja keegi lõikab endale kätte ja veri jookseb natukene ja siis pestakse puhtaks ja pannakse jälle side peale ja öeldakse, et noh, küllap ta paraneb ära, varsti siis nad teise koha pealt midagi katki jälle mässimiseni midagi ümbert laasturdame kinni. Küllap paraneb, küllap paraneb. Ja seda pidevat klaasiklirinat saadab tohutu igapäevane pidev rahmeldamine. Me püüame enesele kogu aeg kinnitada, seda küll alateadlikult, et me teeme veel selle asja. Täna teeme teise asja äärde kolmanda ära ja siis siis on meil hea ja siis on kõik hästi. Ja kui me veel nii kaks, kolm aastat või 10 aastat rahveldame, siis Me oleme jõukad ja õnnelikud järele, siis on meil kõik hästi, praegu halvasti, aga tulevikus tulevikus tulevikus on kunagi kõik hästi, siis saab see 10 aastat mööda ja ja ikka ei ole Eestis. Üks asi jäi tegemata, tähendab, tuleb veel natuke raamendada. Rahmeldamine natuke lõhume oma klaasist loomaaeda, veel veristame ennast siit ja sealt ja mõnikord juba üsna tugevasti jälle mässi vent kinni ja anname endale hoogu, et pole viga, natukese aja pärast on jälle kõik korras, aga siis on vähe korraga vanad. Siis me mõtleme tühja kah, et laste pärast vähemalt rahmeldama ikka edasi. Siis me sureme ära, siis hakkavad lapsed rahmeldama kõigest väest samamoodi nagu meie nende ees, sest meie sotsiaalne taust on, on paraku selline, mis sunnib meid seal klaasist loomaaias vehklema. Rähklemine, jahtume, rähkleme lapsed samamoodi nagu meie ja nagu paremaks ei hakka minema. Ja siis tekib paratamatult küsimus, et mis, mis see siis on. Mispärast sellele küsimusele vastust ei olegi. Meie töö resultaat tähendab etendus ise. See oleks väga kena, kui, kui te kõik rahvad eestimaa pääl seda näeksite ja ja ise otsustaksid ühte pean ma ütlema, ajasin raudselt oma rida trupi jaoks erustan kiita küll meie teatri näitlejaid, neid on vähe, aga nad on, nad tahavad tööd teha, nad oskavad tööd teha. No mis puudutab nüüd tükk iseenesest konkreetselt, siis kui me teda nagu ikka mängida saame, siis, siis me saame teda mängida ka sisse juba sellisena, nii nagu me teda tõepoolest nagu ideaalis kujutan, aga nagu ma ütlen ikka veel, et kõik peame protsessiks, hoidku taevas, et me jõuame kunagi resultaadina. Et me jõuaksime täpsu, resultaadid on seda kindlasti, mitte vahest inimestel endil otsustada, noh see on jälle nii narrist öelnud, aga aga meie töö näidata seda käiku. Kuidas mõtlemiseni juurde. Täna 63 aastat tagasi sai Nõmmest linn. Praegu seda juttu kõnelen nõmme Rahu kirikus. Nõmme heakorra seltsi esimees Hannes Walter, see kirik on ju suunitlusega ehitatud kunagi ja see kirik on täpsemini küll laiendatud ja ümber ehitatud ja on tegelikult Tartu rahu mälestus. Vaata siis nõmmel, viimasel ajal on olnud siin võrdlemisi laialdane vabadussõja sammaste taastamise kampaania üle maa. Meil nõmmel õnneks niisugust vajadust ei ole olnud, see kirik on seisnud kogu aeg oma koha peal ja muuhulgas on ka esimene rahuüritusele pühendatud mälestusmärk või rajatis Eestis üldse millise põhjendusel need ka me ka varasematel aastatel, kui olukord veidi teine oli, tema kaitse alla võtmise asja ajasid. Päev on Nõmme inimestele ja põlisasukatele väga tähtis. Me vaatame tagasi, mis nõme kunagi oli, fikseerime hetkeseisu ja mõtlesime, mis Nõmmest edasi saab. Lõmmest on eriti viimastel aastatel väga palju räägitud. Ja ilmselt põhjuseks on see, et vaatamata löödud haavadele on nõmme siiski veel küllaltki terviklik ja inimsõbraliku keskkonnaga elamise paik. Need ohud, mis Nõmmet hakkasid pigistama uute paneelelamute pealetung igast küljest ja nii edasi. Aga praegu võiks öelda nii, et hetkeseis on selles mõttes positiivne. Tagasikäik on peatatud. Kas me saame just fikseerida eriti suurt edasiminekut, kuid see on iseküsimus, aga vähemalt lagunemine ja tagasikäik on peatatud. Teine positiivne moment on see, et kui meie asutasime võrdlemisi väikese ringkonnaga Nõmme heakorra seltsi siis me olime nagu ka kunagine 1908. aastal asutatud selts, esimene, aga meie sugugi ei püüa monopoliseerinud seltsielu. Ja praeguseks on niisugune õnnelik olukord, et on hakanud tekkima uusi seltsimajaomanike selts, skaudid ja nii edasi, nii et seltsielu hakkab hoogu võtma. Ka see on positiivne moment. Nõmme heakorra selts loomise hetkest peale on taotlenud Nõmmela tagasi linnaõigused. Nüüdseks on see vabadus minu arvates teadvustatud ka vastavate ametiisikute juures. Ja kuna kogu meie haldus on ümberkorraldamisel, siis loodetavasti ka see probleem ehk laheneb. Nõmmerahvas tähistab linnaõiguse saamisel aastapäeva, seisis oli 1926. aastal siin Nõmme Rahu kirikus. See on üks osa selle tähtpäeva tähistamisest. Mis teil veel ees on? Üks niisugune traditsioon on see, et kuulsatele nõmmelastele, kes on üldiselt siis maetud ka rahume või sellele väikesele Suurtüki tänava ääres olevale kalmistule. Nendele me paneme nõmme linna värvides klientidega lillekimbud alati mälestuseks. Vist on vaja veidi laadida ennast perekonnaringis ja kirikus tähistamise mõte ka seondub sellega, et rahulikumalt järele mõtlikumalt niisugust tähtpäeva tähistada ja kiriku nimele just iseloomulikult. Jah, jah, see on küll õnnelik kokkusattumus. Tallinna ilmateenistuse andmetel on Eestis lähemaks ööpäevaks oodata pilves selgimistega põhiliselt sademeteta ilma. Puhub edela ja läänetuul viis kuni 10 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel viis kraadi sooja, saartel kuni kaheksa kraadi. Homme päeval on sooja viis kuni üheksa kraadi. See oli pühapäev, 12. november Päevakajas stuudiost kõnelesid Anne heidemann, Heino kögardi, Hubert Veldermann. Õhturahu teile kõigile. Miseni homme õhtul.