Eesti muusikaelus on kindlalt kanda kinnitanud orelifestival. Meil on trompetipäevad metsasarvepäevad. Jaanuarikuus olid kitarrimuusika näevad ning nüüd, ülehomme algavad klavessiinipäevad. Stuudios on Eesti kontserti produtsent Madis Kolk, mis ajendas korraldama neid päevi? Selle aasta alguse kitarripäevad olid ju esimest korda klavessiinipäevad niisugustena toimuvad ka Eestis esimest korda. Tegelikult oleme Eesti kontserdis pärast kitarripäevade menu õhkõrnalt tulevikuplaanidesse vannud, et võiksime teha kunagi lähiaastatel flöödipäevad võib-olla ja löökpillipäevad sellepärast, et need instrumendid samuti hõlmavad omaette helimaailma ning huvitavate esinejate ringi, aga oma publikut. Ja nii on ka klavessiini kui instrumendi ja temale kirjutatud muusikaga, mille kõrgaeg oli Ajastus. Aga 20. sajandil on klavessiin taasavastatud, ta on nende möödunud aegade saadiku olla kultuurikandja, aga nüüdisaegsed heliloojad on huvitavaid asju klavessiini kirjutatud, nii et see on üks rikas muusikavaldkond ja miks mitte korraks süveneda või keskenduda sellele põhjalikumalt. Klavessiinipäevadele oli omamoodi eelmänguks, ma ütleksin, säravaks eelmänguks barokkpäevad kus eesti muusikahuvilistel oli võimalus kuulata Gustav Leonhard mängu. Keda näeme, kuuleme klavessiinipäevadel. No ja ega Eesti kontserdiagentuur mõnikord kritiseeritakse isegi arutame, et sõna asi, millel on omad miinus küllalt, et me oleme nii monopoolne või nii paljud kontserttegevust Eestis hõlmav organisatsioon. Aga samal ajal meil on seal sees arusid ja algatajaid, et mitmeid või palju. Ning näiteks klavessiinipäevadele oligi plaanitud Bachi kolme klavessiini kontserdi ettekanne, aga kui selgus, et see paar kuud varem on kuupäevadel ja veel täiesti väljapaistvate kunstnike soleerimisel, siis muutsime vastavalt klavessiinipäevade kava. Viimased barokk muusikapäevi on väga raske ületada või. Võrdset kaalu pakkuda ka barokkfestivali ise ei ole kunagi nii särav olnud kui viimane kord minu meelest. Aga noh, meil on üks külalisesinejaid, on sedasama Gustav Leonardi üks täiesti väljapaistev õpilane Ameerikast parmentee ja teine külalissolist Guetriifis. Pariisist on aastakümneid olnud silmapaistev Euroopa klavessiini areenil plaadistanud suuri tsükleid. Praegu tegeleb Bachi hästi tempereeritud klaveri plaadistamisega. Ja ta on väljapaistev prantsuse klavessiini koolispetsialist. Näidet kette refizzi mängukunstist on mul momendil võimalik mängida vaid vanalt monoplaadilt. Kuulakem son Filipp Ramuubala pealetükkiv tofään. Kuid keda me kuuleme eesti mängijatest? No ma usun, et Eesti klavessiini koolkonnast annavad klavessiinipäevad üsna täieliku ülevaate. Mitme esinemisega löövad kaasa Eesti väljapaistvamad klavessiin instid Imbi Tarum, kes on ka selle ala õpetaja Eesti Muusikaakadeemias. Ivo Silla Ma, kes on Ortuse klavessiini solist ja ka paljudes ansamblites lööb kaasa omaette kontserdiga astuvad üles klavessiini õppivad üliõpilased akadeemiast ja vanalinna muusikamajas tegutsev klavessiiniringkond koos õpetajatega. Et ma usun, et Eesti klavessiiniharrastusest ja klavessiini professionaalidest saab üsna hea ülevaate klavessiinipäevadel. Need päevad on teil ka sellise haridusliku iseloomuga, kuuldavasti annavad külalissolistid ka workshop. Ja, ja seda mõlemas õppurite põhilises vanuseastmes või ettevalmistuse astmes Edward parmentee läheb Shopi andma ka Tallinna muusikamajja. Muidu aga on tema ja Treifissi workshop pid Assauwe tornis, kus toimuvad ka osa päevade kammerkontserte. Ja kuigi need on mõeldud õppuritel eelkõige, aga need on vabad pääsuga, nii et tegelikult tulla võivad kõik huvilised. Me mainisime siin äravast saue torni tahaksingi küsida, et klavessiin on selline intiimne pill, millised kontserdipaigad oletada välja valinud üks on siis Assauwe torn. Jah, kus toimuvad külalissolistide klavessiiniõhtud ning õppurite ning üliõpilaste ja nende õpetajad, kontserdid ja workshopis ava- ja lõppkontsert, kui pidulikumat on raekojas 10. ja 13-l Avaja lõpp, kontsertid toimuvad koos kammerorkestriga. Ja avakontserdil lööb kaasa, saadab osaleb, musitseerib Hartuse park, koosseis ning lõppkontserdil Tallinna kammerorkester. Hartlast juhatab Andres Mustonen loomulikult ning kammerorkestri kontsertmeister ja kava juhtan Maanumeni. Nende kontsertide kavas pole sugugi ainult barokkmuusika. Ja tegelikult oleks võib-olla veidi rohkemgi veel võinud lülitada päevade repertuaari paari või otsida midagi veel eksperimentaalsemaid või äärmuslikumad, sellepärast ma näiteks on poolatar Elbjatachi Natška kes mööda maailma Ta. Reisib ringi ja esineb kõikjal väga temperamentsed klavessiinikavadega, kus. Õilsat väärikat pilli on raske ära tunda, kes paranenud teoseid varem kuulnud ja siinsamas lahedaga. Tuntud heliloojaga Kaaglofessionist Jukka tihetsu kes samuti väga huvitavaid otsingulisi programme klavessiini mänginud. Aga, aga jah, meie päevadel on kahe teosega esindatud vist praegustest heliloojatest kõige rohkem klavessiini kasutanud, et eesti helilooja Peeter Vähi kaks suuremat klavessiiniteost neli Revali krabüüri ja Concerto Piccolo ning ka lõppkontserdil kõlab Ulrika Kristjani Imbi taromi esituses Afridž niitke sõit viiulile ja klavessiini-le, nii et tänapäeval muusikat on ka. Nii et kutsume kuulama 10.-st 13. aprillini Tallinna raekotta ja saue torni. Ja ma usun isegi, et kuna saalid ei ole suured võiks mõelda pileti hankimisele varakult. Teistpidi on see vältimatu saalide intiimsus, sest et muusika iseloom on selline. Aga seda lähedasema kontaktesineja muusikaga. Nüüd lähemalt kavast. Avakontsert toimub niisiis ülehomme õhtul kell seitse Tallinna raekojas mängib Hortus musicus barokkorkester Andres Mustoneni juhatusel. Kavas on Peeter Vähi Concerto Piccolo, klavessiin eleja kammerorkestrile, solist Ivo Sillamaa ida, siis Peeter Vähi neli Revali gravi üüri ning Johann Sebastian Bachi kolmikkontsert müüdile viiulile ja klavessiini-le ja orkestrile. Solistid Neeme Bunder, Andres Mustonen ja Ivo Sillamaa. Neljapäeval, 11. aprillil toimuvad kontserdid teatri- ja muusikamuuseumi Assauwe tornis kell neli Kuulete klavessiinimuusikat solistide lei ansamblilt teleEesti Muusikaakadeemia tudengite esituses ning kell seitse esineb hügitrafis. Kavas on Kuperen, Ramoon, Bach ja Scarlatti. Reedel, 12. aprillil on Assauwe tornis kavas kell neli vanalinna muusikamaja, klavessiini, õpilaste ja õpetajate kontsert ning kell seitse Edward parmenti klavessiiniõhtu. Kavas Bach, Endel Zaits, feeling ja öö. Ning klavessiinipäevade lõppkontsert toimub laupäev päeval kell seitse Tallinn raekojas Kawason Haydni kontsertklavessiini ele ja orkestrile D-duur. Solistan hüget refess. Rel snitke süüt, milles soleerivad Imbi Tarum ja Ulrika Kristian ning Johann Sebastian Bachi Kontsert kahele klavessiiniorkestrile c-moll millest soleerivad Imbi Tarum ja Edward parmentjee. Ja nüüd kuulamegi musitseerimas Edward farmentjeed. Kuulete Shan Andrei Määri klavessiinipalu.