Tere, mina olen Annika Kuuda 26. mai helikaja saate toimetaja. Tänases saates kuuleme kõigepealt järelkaja kolmelt kontserdilt ürituselt. Kõigepealt kõneleb Pille Taniloo Vanemuise sümfooniaorkestri hooaja lõppkontsert dist, mis toimus 18. mail Vanemuise kontserdimajas. Seejärel jagab Maarja kindel muljeid neljapäeval toimunud Iris Oja ja Kadri-Ann Sumera kontserdilt Mustpeade majast ja klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder teeb teatavaks tänavuse rahvusvahelise heliloojate rozdruni tulemused. Muusikauudiseid laiast maailmast vahendab nagu ikka nelevastenfelt. Saate pikem käsitlus puudutab häält hääleseadet ja fonopeediat ehk häälepaelte ravi. Millestki lähevad Eesti muusika ja teatriakadeemia, hääleseade elektoraadi juhataja viljas ževski ja vabakutseline hääleseadja ning hääleterapeut Kalev Kiiroja. Järjehoidja rubriigis räägib Tiia Järg pianist-kontsertmeistrist Sergei Mamontogist, kelle sünnist möödub esimesel oktoobril. 35 aastat head kuulamist. Kaja. Vanemuise kontserdimaja ja Vanemuise sümfooniaorkestri hooaeg päädis lõppkontserdiga 18. mail. Orkestri ees nägime taas maestro Paul Mägi kes on 2011. aasta septembrist Vanemuise teatri muusikajuht ja peadirigent. Kava näis esmapilgul pisut ebaharilik, sest ei Rootsi tänapäeva helilooja Daniel Field Streami Vene helilooja Aleksander Clazonovi ega eestlase Villem Kapi sümfooniline muusika pole meie kontserdilaval just sage külaline. Seda üllatavam ja värskem oli kogu kontserdist saadud tervikmulje täis avastamisrõõmu ja elamusi. Daniel Shell stream'i teos polsseerivad pinnad oli Eesti esiettekandes. See oli autori verivärske orkestriteos, mis mõni kuu tagasi kanti Rootsis, et Uppsala kammerorkestri poolt orkestri peadirigendiks taas Paul Mägi. Daniel Fels trump on noor rootsi helilooja ja tšellist, kes võitis selle teosega 2012. aastal Uppsalas toimunud kompositsiooni võistlusel esimese koha. Helilooja sõnul on teda siin inspireerinud virmalised. See omakorda andis ka kuulajale võtmemuusikat mõtestada ja tunnetada. Looduselamustest mõjutatud impressionistliku kõlapilt. Palju erinevaid pooltoone ja kõlanüansse erinevate pillirühmade vastandamine. See andis teosele põnev atmosfääri. Tekkis teatud paralleelmeier helilooja Tõnu Kõrvitsa loominguga selle värvide maailmaga. Teose populaarsusest kõneleb seegi fakt, et järgmisel aastal on see juba kaheksa erineva Rootsi orkestrikavades. Kontserdi esimese poole lõpetas Aleksander Clazonobi viiulikontserdi a-moll. Opus 82 iiri otsasoleerimisel. Clazonovi viiulikontsert on helilooja üks populaarsemaid teoseid pühendatud kuulsale Virtoosile Leopold auerile kes oli ka teose esmaettekandja. Dirigendipuldis, oli helilooja ise. Lasu Novi muusika helikeel on väga kaunis, samas ka meisterlikku, orgestratsiooni ja tiheda kontrapunktilise helikoega. Soolopartii on valdavalt lüüriline, millesse on osavalt põimitud virtuaalseid elemente. Viiuldaja Ivi Ots on lõpetanud 2011. aastal Sibeliuse akadeemia magistriõppe professor Mari Tampere, kes Rootney juhendamisel ja käesolev kontsert oli tema doktorikontsertiili otsa interpreedi teel. On juba olnud väga palju õnnestumisi. Teine preemia konkursil noor muusik, esimene preemia rahvuslikul noorte viiuldajate konkursil ja kolmas preemia ESTA noorte viieldajate konkursil. Ta on olnud 2008. aastal Heino Elleri nimelise konkursi finalist. Lisaks pälvinud ja mahastipendiumi ning Vanemuise sümfooniaorkestri ja Hollandi Music Sešini preemiad Eesti noorte interpreetide konkursil Con prio 2010. aastal. Kui siia lisada veel osalemised rahvusvahelistel festivalidel ning erinevatel muusikafestivalidel Eestis, siis saame juba praegu rääkida lavaküpsest muusikust. Kohe esimestest hetkedest suutis ta haarata publiku endaga kaasa mõtlema, kaasa tunnetama. Iili otsa esituse kohta võib tõesti kasutada vaid ülivõrdeid. Ilus nõtke toon virtuaalsus, mis on allutatud muusikale hea terviku tunnetus, ühtviisi veenvad karakterid nii lüürilises, esimeses kui energilist tantsu lises rondo osas. Aleksander Clazonovi sümfooniline looming on väga mahukas ja mitmekülgne. Sellest esitusest inspireerituna tekkis soov kuulata Clazonovi vähetuntud ja vähe mängitud muusikat kontserdilaval edaspidigi. Kava teises pooles kõlas Villem Kapi teine hoonia. Helilooja on eelkõige tuntud oma koorija soololauludega. Meeskooride repertuaari kuldvaramus on kooripoeem Põhjarannik. Villem Kapi teine sümfoonia on kahtlemata eesti sümfoonilise muusika paremikku kuuluv teos. Oma arusaadava dramaturgia selge orkestri käsitluse ilusa romantilise väljenduslaadiga, millesse on põimitud eesti rahvamuusika intonatsioone ja rütme, oli neljaosaline sümfoonia nauditav algusest lõpuni. Orkester kõlas tõeliselt hästi. Eraldi võiks välja tuua ehk veel klarnetistide Margus Vahemetsa jahimohodonyonoki Nad käidia musikaalseid soolosid. Dirigent Paul Mägi on suurepärase muusiku ja professionaalina suutnud panna orkestri särama ja publikut vaimustama. See kontsert oli õnnestunud ja elamuslik. Kokkuvõte kogu hooajale. Helgaja. Möödunud neljapäeval ehk 24. mail esinesid Mustpeade majas Eesti interpreetide liidu kontserdil metsosopran Iris Oja ja pianist Kadri-Ann Sumera ning nende kontserdil kõlasid Richard Straussi ja Hugo Wolfi laulud. Kontserti käis kuulamas muusikateadlane Maarja kindel ja nüüd on mul hea meel küsidagi, et milline oli selle kontserdi üldmulje sinu jaoks. Kontsert kulges tõusujoones, et minu arvates muusikud avanesid järk-järgult ja eks kammermuusika spetsiifika on intiimsus ja minu arvates on eriti intiimne laulmine klaveri saator. Sest lauljal ei ole mitte millegi taha varjuda. Ei ole vahelüli, nagu seda on instrument siin eriti intiin eeldab julgust olla täiesti avali publiku ees eeldab usalduslikust ja nagu tavaeluski, kui me tutvume uue inimesega, siis me kompame, uurime, vaatleme, kuidas ja millisel määral me avaneme siis muusikas on samuti eriti kammermuusikast siis sa avanemine toimub tasapisi. Ja ma leian, et see on väga inimlik ja loomulik, et selline protsess toimub. Kuidas intiimsus tuli esile selle Mustpeade maja valge saali akustikas? No ma kuulsin, et Kadri-Ann Sumera oma intervjuus klassikaraadiole ütles, et ta peab seda valge saali akustikat heaks. Aga mina poleks päris nõus sellega. Ja võiks kõigepealt näiteks tuua laulja Iris Oja, kelle hääl on loomulikult hästi resoneeruv suure kandlusega mahlakas. Mõnusalt tummine on tema madal register ja minu meelest sobib paremini kuiva akustikaga saal. Ja siin juhtus selline asi, et see Iris Oja kandev hääl ja Mustpeade valge saali pikk Kaja aeg töötasid natuke vastu üksteisele, et tekkis selline asi, et plusse pluss annavad kokku miinus et selle peale tasuks mõelda, aga see ei olnud terve kontserdi jooksul nii, see oli aeg-ajalt teatud registrite puhul. Samuti ma saaks öelda seda, et klaverit võib-olla ei toetunud see akustika sellepärast klaver kõlas valges saalis ühtlased Kumedalt helid kuidagi hajuvad laiali seal ruumis. Et näiteks kui mina oleks soovinud väga selge, et erksad, särisevad kõla ja sellist puudutust, siis seda. Mulle tundub, et selles saalis on väga raske saavutada selle klaveriga. Ja mulle tundus tõesti, et sa akustika pigem võttis, kui andis sellele kavale esitusele juurde. Et seda tõesti tasuks mõelda, kus sa hääl ja see muusika kõige paremini ikkagi. Tuleks milline tundus sinu jaoks kahe interpreedi koosmäng? Ansamblimäng oli minu arvates ideaalne, et ikka selgelt on näha, et inimesed tunnevad teineteist, mõistavad nende muusikalised ideed on kokku sulanud, nad voolavad selles aegruumis samamoodi. Üks asi võiks mõelda, mis mulle tundus, et Kadri-Ann Sumera hoidis ennast kuidagi tagasi. Ta on selles suhtes väga professionaalse suhtumisega, et arvestab lauljaga ja laulja on siiski esiplaanil. Ent Nendes hilisromantilistest lauludes on minu arust klaver täiesti võrdväärne partner. Ja minu arust ei peaks isegi ei tohiks klaver ennast tagasi hoida. Et võiks tekkida heas mõttes selline isegi võistlusmoment. Et kumb siis nüüd oma kujundit erksusega ikkagi rohkem esile tõuseb, et see hea Sart võiks seal olla. Ja eriti veel sellise tugeva karakteriga laulja puhul, kes on hästi dünaamiline, paindlik, et võiks olla just sellist võistlusmomenti nagu võrdne võrdsega rohkem, et Kadri-Ann ei peaks üldse ennast nii palju tagasi hoidma. Ma loodan, et, et hoidis tagasi tegelikult temas olemas, et võib-olla tõesti see on selline professionaalne suhtumine, et ikkagi laulja on esiplaanile, nii, aga tegelikult ei peaks olema. Kadri on on kahtlemata väga hea pianist. Ma arvan, et selliste 20 erineva lauluga kontserti on vahest isegi raske ette valmistada, kui näiteks kahe sonaadiga soolokontserti, sest see kujundit paljusus, faktuuri tüüpide rohkus esitab väga suured nõudmised pianistina ja Kadri-Ann Sumera sõid kõikide nende külaliste tehniliste ülesannetega väga hästi hakkama. Ja minu suur lugupidamine koguselebianistliku kvaliteedi eest. Ja tänu tema suurepärasele kujundusele olid minu arvates eriti lummavad meeleolu poolest Wolfi laulud, ime varjatud armastus ja keskööl. Need olid hoitud salapärased, esitatud teatud distantsi tardumuse jaga nukrusega aga nende laulude saade, mis eeldas teatud grotesksust, võib-olla sellist teravust, irooniat, et nende laulude saade jäi veidi kahvatuks minu jaoks, aga asi võis olla akustikas, nagu ma juba ennem rääkisin sellest klaverikõlast. Pianistlikus mõttes olid klaveri saatel orkestraalsuse ja laiahaardelisus poolest eriti nõudlikud mõned Straussi laulud mis olid aga esitatud suure joone ja tehnilise kõlalise julgusega. Iris Oja on täiesti võrdväärne partner muidugi Kadri-Ann Sumera le kahtlemata väga hea laulja. Mulle meeldib tema loomulikus vabadus, voolavus, mis mind aga häiris natuke selle kontserdi puhul olid mõningad intonatsioonilised ebatäpsused. Ja see, et hääl pole veel kõikides kõrgustes ühtlane. Aga loomulikult see on asi, millega kõik lauljad vist tegelevad elu lõpuni. Aga üldiselt on ta väga avatud, tundlik muusik, kes laseb endast kõik sõnad ja nende taga peituvad kujundid sügavalt läbi. Tan, sarmikas, elav ning mulle tundus, et ta võiks täiesti vabalt muusikateatrilavadel läbi lüüa. Ja selle kontserdi tipphetk oli minu jaoks Straussi laul. Öine kõnd. Ma loeksin siit sellest luuletusest paar lõpus rida ette, et võib-olla illustreerida oma mõtteid ja emotsioone. Tekst on siis selline. Ja mu silmadesse paisus soe pakitsus, justkui pisarate aimdus. Hoidsin sind kõvemini ja suudlesin, suudlesin sind nii tasa. Mu süda nuttis. Selle laulu ajal ma tundsin, et see, mis kõlab, ei ole lihtsalt hääl, võtsin südame hääl. See oli väga imeline. Ja selle eest ma tänan neid. Klassikaraadiol on nüüd telefoniühendus Stockholmiga klassikaraadio peatoimetaja Tiia Tederiga, sest äsja lõppes seal rahvusvaheline heliloojate Rostrum, mille žürii töös Tiia Teder ka osa võttis. Eestlastest osalesid seekord heliloojad Liis Viira ja Jüri Reinvere. Kuidas siis meie heliloojatel läks? Ja just äsja kuulutati välja tänavuse rastumi võitjad ja oli mõneti üllatuslik, et noortekategooria võitis Bulgaaria helilooja keda ei esindanudki Rostromil keegi, vaid saadeti lihtsalt postiga lint, nii et tegemist oli sellise erakordse juhtumiga ja peaaegu et geniaalse looga, et Peeter kerelov teosega temp, skriining võitis siis noortekategooria Rostromil. See oli väga selline lihtne sulandu, delikaatne ja tõesti, mulle meeldis see lugu, et ma olen nagu selle võiduga rahul. Millega muidugi rahul ei ole, et, et ühe punktiga jäi meie Liis Viira välja noorte heliloojate esikolmikus. Et see oli selline nagu ebaõnn, eks õnne peab sellistel üritustel alati olema, et see on selline paljude juhus, kokkulangemine. Ja põhikategooria. Ronstrumil võitis Argentiina looja Pedro Otsöa temat teos Tierra viiva nüüd Argentiina helilooja. Võit on ka tegelikult erakordne, sellepärast et Argentiina on väga head tööd teinud Rastromil, neil on alati väga huvitavad lood. Nii, omalt poolt võiks lisada, et Pedro tša lugu nende Argentiina indiaaniinstrumentide orkestrit, elektroonilise muusika koolkond hulgas oli ka erakordselt, et tõesti kõrgel tasemel ta oli mitte ainult eksootiline, vaid ta oli kana nagu muus mõttes väga, väga eriline ja professionaalne lugu. Pedro muusikat oleme me varem ka mänginud, tegemiste muide, tango mehega ta ise tango tantsija ja ta on tango uurija. Nii et, et ka selle võiduga võiks olla täiesti rahul. Kahjuks ei tulnud meie heliloojad selle põhikategooria esikümnes, nii et selles mõttes on jälle natuke kahju. Ja keda veel siin mainida, sellest kindlasti Santaraat, nii et saad Lätist, kellel on palju sõpru Eestis. Et santeraat, nii et see lugu tuli esikümnesse ja Lotte venna koskideos lata venna kuskilt ka arvatavasti eestlased teavad. Ja veel tahaks siin nimetada Maria Huld markal siksud Totterit Islandilt keda eestlased teavad võib-olla hoopis natukene teistmoodi, ta nimelt ansamblis sidur, rass, keelpillikvartetis mänginud ja arvatavasti on ta tasandas rida heitma. Oleme teda väga palju näinud ja mis seal eriti huvitav, muide tema teost mängis noor barokkviiulimängija Allast Stefan Stodger, keda ka sina, Annika, tead väga hästi. Kuule, Halla käis talvel meil muusikatoimetajate seminaril Tallinnas, nii et nagu meie kolleeg ka. Et sellised toredad tulemused ratsumilt praegu tänavu siis osales 26 riiki 50 teosega ja muusikat oli noh, ei saa ju öelda seinast seina, et kõik nüüd oli nii väga, erineb üksteisest igatahes väga kireva maailma väga kirevat muusika ballett vaatlustele vastu. Ja eks me sügisel hakkame jälle need teosed lõbustama kuulajatele ja arutama neid lahti ja lahkama neid lugusid suhteliselt muusikal on, mida öelda, neile. Aitäh Tiia Teder selle reportaaži eest Muusikauudised maailmast. Muusika, uudised. Tippviiuldaja Anne-Sophie mõtter pälvis maineka Atlandi nõukogu auhinna, mille nimetas andis Tingvistartsistik liidus seppa vool ehk tõlgituna Väljapaistva kunstilise juhtfiguuri preemia. Möödunud aastal tähistas Anne-Sophie mutter ühtlasi oma rahvusvahelise lavatee 30 viiendat aastapäeva. Plaadifirma Deutsche grammofon andis sel puhul välja suured CD-plaatide kogumikku, mis sisaldab kõiki mutteri salvestusi läbi aegade, mis on tehtud Thatcher grammofoniplaadimärgi all. Plaadifirma president Frank briigmann nimetas mutterit aga maailma üheks väljapaistvamaks, persooniks ja muusikuks ja tunnustas tema tegevust noorte muusikute toetamises mutteri nimelise muusikute fondi kaudu. Atlandi nõukogu preemia pälvisid tänavu veel ÜRO peasekretär Ban Ki-moon, firma Unilever tegevjuht pool Folman ja inglise prints Harry. Auhinnad anti ülevassintandis siis toimunud tseremoonial, millega tähistati ühtlasi Atlandi nõukogu viiekümnendat aastapäeva. Muusikutest on aga selle preemia pälvinud varasematel aegadel, näiteks klassida mingaja Jevgeni Kissin. Londonis asuv kuulus kammersaal Vigmorhool soovib oma kontserdiprogrammides suurendada aga nüüdismuusika osakaalu ja plaanib tellida alates 2013.-st vastast hooaja jooksul toimuvate kontsertide jaoks palju uusi teoseid kammermuusika vallast. Seega hooajal 2012 2013 soovib Vigmarhool olla kohaks, kus toimub üle 30 maailma esiettekande. Samuti pannakse järgmisel hooajal suurt rõhku kui inglise helilooja Benjamin Britteni teoste esitamisele, sest Britteni sünnist möödub 2013. aasta 22. novembril 100 aastat. Lisaks uudisteostele, Vigmarhooli, järgmise hooajakavas palju muusikat erinevatelt nüüdisheliloojat delt nagu Julian Anderson, Jonatan Harvi Nikomiuli, Wolfgang riim järg, viitmann, Eliot, kaother, Bratiin jamsmäkk, milland. Taani Kuningliku ooperimaja andis teada, et ametisse on määratud uus peadirigent Michael puder ja samuti uus kunstiline juht Sven Müller, kes mõlemad on rahvuselt sakslased. Alles tänavu aasta jaanuaris olid Taani kuninglikus ooperimajas üsna segased Ajad, mil ametist lahkus ooperimaja direktragi foone, kes sai seda ametit pidada vaid kuus kuud ja samuti lahkus ka noor peadirigent Jacob Žuša, kes asus peadirigendi ametis, siis seda nii ooperimajas alles läinud aasta oktoobris. Taani kuninglik ooperimaja direktori ja peadirigendi lahkumise taga olid Taani valitsuse suured eelarve kärped ooperimajale tollane direktor kiis hoone sõnased. Sellises rahalises nappuses ei suuda ta ooperimaja oma põhimõtetest lähtudes enam juhtida. Rahalises mõttes on Taani valitsus vähendanud Taani Kuningliku balleti ooperimaja eelarvet 100 miljoni Taani krooni võrra. See aga võib tähendada ainult kaheksa lavastuse kavas hoidmist hooaja jooksul. Tee 100 töökoha, kaotust, pärikoori kahandamist, ametist lahkuda. Kiikpooneri kohusetäitjaks sai tol korral Sven Müller, kes nüüdsest on määratud ooperimaja uueks direktoriks. Kes töötas enne ooperimajas direktori asetäitjale saksa dirigent Mihhail vooder on hetkel Barcelonas lysseuzure dirigent, kus ta lõpetab oma tegevuse sel kevadel ja samuti juhatab ta regulaarselt ka näiteks Berliini Filharmoonikute. Jaga ooperietendusi Viini riigiooperis. Taani kuningas Cooper maja uus direktor Sven Müller on aga öelnud, et tema esimeseks kohustuseks on nüüd ooperimajas usalduse taastamine ja selge ja läbipaistva kunstilise visiooni loomine. Saksamaal Hannoveris toimus aga läinud nädalal testorkestrite sulgemise vastu, millest võttis osa 150 muusikut üle terve riigi. Viimasel ajal on Saksamaal tegevuse lõpetanud ja laiali saadetud 36 orkestrit ja praegu on oht, et oma iseseisva eksisteerimise lõpetavad veel viis saksa orkestrit. Taustainformatsiooniks nii palju, et hetkel on Saksamaal 132 riigi poolt täielikult toetatud orkestri kollektiivi. Hullusterbeerib festival, mis tähistab tuleval aastal oma kahekümnendat aastapäeva, plaanib luua suveks nord Talle muusikutele. Kolmenädalase laagri, mida hakkab juhtima Briti dirigent Daniel Harding, kes on Mahleri nimelise kammerorkestri ja samuti Rootsi raadio sümfooniaorkestri peadirigent. Orkestrilaagris saavad osaleda 60 noort muusikut vanuses 15 kuni 17 aastat ja suvekursuse käigus on võimalik saada erialatunde, mängida kammermuusikagruppides ja osaleda ka sümfooniaorkestri töös, kus saadakse juhendust maailma parimatelt takestrantidelt. Tänavu toimub verbieri festival aga 20.-st juulist viienda augustini ja järgmisel aastal toimuvasse muusika. Laagrisse saab kandideerida alates esimesest oktoobrist ja nüüd lühiuudiseid. Youtube'i kõige populaarsem pianist Valentiina Lizzizzas sõlmis äsja plaadilepingu firmaga Eka klassiks. Tema debüütalbum ilmub 19. juunil ja sellele on salvestatud pianisti rajal Albert hoolis toimunut soolokontsert balantiinalis Sitsa on Youtube'is isegi kuulsam kui näiteks Hiina pianistina lang sest tema videoid on vaadatud rohkem kui 43 miljonit korda. Dublinis toimus aga maikuus rahvusvaheline pianistide konkurss, mille võitis 19 aastane vene pianist Nikolai hos. Jäinav auhinnaks on 15000 eurot ja esinemised Vigmarhoolis ja karnegi hoolis. Tablini konkursil osales ka Noor-Eesti pianist Holger Marjamaa. 87 aastaselt lahkus tuntud muusikamaailmategelane ja muusikatööstuse juhtfiguur Herbert präslen, kes pani aluse paljude maailmakuulsate muusikutega väärile, nagu näiteks Luciano Pavarotti plassitada mingaja allidžadele. Rodža. New Yorgi filharmoonia orkestri juures lõpetab oma tegevuse Aga orkestri pikaaegne kontsertmeister Glen diktor kes on olnud nimetatud ametipostil juba 34 aastat ja kes on ühtlasi Ameerikas üks kõige kõrgemini tasustatud orkestrantide ooperis staar Annet Repko jättis ära esinemised Salzburgi Watsoni festivalil, kus tema osalusel pidi 28. mail maailma ettekandele tulema Rodion trenni uudisteos Kleopatra madu. Lett Repkot asendab Moika Eratman, kel tuli teose partii ära õppida vaid kahe päevaga. Kontserdil mängib Peterburi Maria teatri orkester, mida juhatab Valeri kergem ja Salzburgi festivali kunstiline juht on Sitsiilia kvartali Ma ja mis toimus üleujutus Adrien arsti nimelises etenduskunstide keskuses, kus keset kuningas Leari etendust valgushoonesse vihmast tingitud suur veekogus etendus peatati, kuid siiski pöördumatut kahju ei tekitanud. Arsti kunstide keskus on aga terve Florida osariigi üks kõige suurem etenduskunstide ja kultuurikeskus. Lõpetuseks midagi antiigisõpradele. Legendaarne ameerika pianist ja esimese Pjotr Tšaikovski nimelise konkursi võitja When Clay Barn pani seitsmeteistkümnendal mail Londonis oksjonile oma rohkem kui Viiekümnest esemest koosneva antiigi ja kunstikogu. Tegemist oli pianisti erakoguga, millesse kuulus näiteks Väärtusliku inglise mööblit, samuti vene maalikunsti ka palju hõbedat ja erinevaid ehteid. 77 aastane when Cleveron sõnas, et kogus erinevaid kunstiteoseid, mööblit, ehteid, peamiselt seepärast, et esemed jääksid talle meenutama erinevaid kontserdipaiku, kus ta esinenud on. Naljaga meenutas ta aegu, et kui ta kontsertreisidele sõitis kahe kohvriga, siis tagasi tuli teinekord seitsmeteistkümnega. Kui kollektsiooni müügist loodeti esialgu teenida kolm miljonit dollarit, siis tegelikuks müügihinnaks kujunes hoopis 4,3 miljonit dollarit. Realistlan Cleveron plaanib saadud tulu annetada džauli äärde muusikakoolile, mille kasvandik ka tema kunagi oli. Helikajasaadetes on varem olnud juttu küll pilli töökodadest ja instrumentidest, mis kõik kuuluvad loomuliku osana muusika tegemise juurde kuid tänases saates tahaks rääkida ühest vaata et kõige keerulisem Ast ja pretensioonikamast instrumendist ehk inimhäälest järgneva saatelõigu teemaks on hääl ja hääleseade nii professionaalses kui mitte professionaalses mõttes. Jaa, fonopeedia, mida lihtsalt võiks pilt kida, kui häälepaelte ravi. Olen stuudiosse palunud Eesti muusika ja teatriakadeemia, hääleseade elektoraadi juhataja hääleseadja viljas Lizewski ja Kalev Kiiroja, kes on vabakutseline hääleseadja jahele terapeut. Kui me räägime hääleseadest, siis teie puhul ongi väga head näited, et te olete ise nagu kogenud, kõik need etapid, kuidas on õige, kuidas väga õige, erinevad õppejõud, erinevad metoodikad oma naha peal läbi ja siinkohal ma tahaksingi võib-olla minna nagu asja juurde. Et kui ma enne mainisin kaht terminit, need on siis hääleseade ja fonopeedia, siis mida need lühidalt öeldes tähendavad ja mille poolest nad erinevad? Sisuliselt sama asi, eks võrdusmärgi, kui me nüüd fonopeediast räägime, siis on kumab läbi sealt mingi häälehäire aga võtted on samad, kuidas ma õpetan inimest laulma terve kehakasutusega? Häälehäire ilmneb, ütleme kuru vorstide juures sellisel kujul, et kogu tähelepanu koondub nagu ümber kõri nendele häälepaelte ja ja seda tunneb ka hääle häiritu ja siis üritatakse lahendada nagu seda punkti. Tihtipeale läheb nägu, see terve kehakasutus või läheb nagu sellest fookusest välja ja Õnneks on ka meie logopeedid nagu koolitatud osad tegelema sellise foneerimise ravimisega või ütleme, et mida see planeerimine on, eks on need häälepaelte sulgumine lihtsalt. Ehk siis, et me ei räägi hääleseadest mitte ainult professionaalses mõttes laulmise puhul, vaid see on midagi, mis on nagu omane igale ühele hääle tekitamine inimeste puhul. On see nii. Ja ütleme, minu jaoks hääled, seade ja fonopeedia. Ma olen nõus, et sellele võib peaaegu võrdusmärgi panna. Ma arvan, et õpetaja puhul või ütleme, selle juhendaja puhul on võib-olla see lähenemine pisut teine. Et kui mulle tuleb inimene ütleb, et ma ei saa enam laulda. Mul on kõris päha ja hääl ei tule välja ja mida kõike ja ma saadan ta arsti juurde, ta tuleb sealt diagnoosiga, et tal on seal mingid funktsena päevased häired või midagi veel hullemat. Ja soovitab just nimelt hääleravi. Siis ma lähenen temale teisiti, kui inimene tuleb minu juurde lihtsalt hääles ütles, et ta hakkab oma häält arendama. Sest kui on midagi viga, häälehäired ei tule iseenesest, neil on mingi põhjus. Tihti see on nüüd, ütleme küll isiklikust kogemusest, väga paljud hääleseadet või inimesed, kes on hakanud hääleseadega tegelema, on ise üle elanud mingisuguse hääle kokkukukkumise ja kui ta on sellest ennast välja töötanud, siis tavaliselt nad märkavad teiste peal kohe need vead ära. Inimesed, kellel ei ole olnud häälelisi probleeme, kes on saanud alguses õiget koolitust ja nii edasi. See pilk ei pruugi olla nii terav. Ta konstateerib kõrvaga, et vot siin on nüüd noot jääb madalaks või seal kohiseb või noh, ei ole nagu vaba toon. Aga ta ei näe selle algpõhjuse ühte kohta ära, kus kohas vigakab, tähendab, kui on midagi viga, siis tuleb minna tagasi ja üles otsida, kust algab viga. Tavaliselt algab see psühholoogilistest probleemidest. Meie lihaste vale töö ongi selle tulemus. Kuidas üldse see hääl siis funktsioneerib, mis siis on see õige ja mis siis on see vale, et mis on siis need põhielemendid, millega hääleseadja ja siis rikki läinud hääle puhul fonopeed töötab? Et ongi tihtipeale lauluga tegelev inimene, suunatakse näiteks arsti juurde kontrolli ja kui arst teeb otsused süsti ei aita, tablett ei aita mingi ravi, siis seda nimetataksegi funktsionaalseks häälehäireks ütleme, hääl, ei funktsioneeri ütleme reeglina on siis niimoodi häälepaelad ei sulgu lekivad on seal mingi kahin on sees ja, ja seda siis hakataksegi nagu parandama seda funktsiooni. Ja kui me jagame, eks hääle kolmeks, ütleme see hingamine, foneerimine ühesõnaga, häälepaelte vibreerimine ja, ja siis kõnetrakt. Inimese hääl on ju oma ehituselt nagu puhkpill vajab õhku midagi, mis vibreeriks ja siis seda kõlatoru, mis võimelda päält. Ja nüüd selgubki, et see, kõige esimene kontakt on, eks, ühtse häälepaelte sulgumise ja hingamise vaheline kontakt. Kui väga lühidalt öelda, siis need saavad alguse valest õhurõhust hääle Baltele, ebaratsionaalse Evar, ühesõnaga, kas seda õhku liiga palju või teda on liiga vähe. Ja, ja siis pluss veel sellega, et mis kohaga me nagu võtsime seda õhurõhku, eks ju, missuguste lihastega mida kõrgemate lihastega on siis seda lähemal on tähele Baltele, seda vähem on lootust, et paremini funksiksid. Ja nad ei varieeru siis õhtul sama pahinaga välja, nagu ta sisse tõmmati. Et ei reguleeri miski. Et kõrilihased ei lase nagu vabalt toimetada, selle nendel häälepaelte lõpuks viib ikkagi sellele nõndanimetatud diafragma hingamisele. Kui palju siis seda on võimalik mõjutada hääleseadega, et pisikene laps mulle tundub, et ei hinga valesti ja tegelikult ega ta vist kai häälitseb valesti, et need probleemid algavad kuskilt hiljem. Miks? Ma olen väga palju tegelenud lastega ja kogemus on näidanud, et kui hakkab puberteet peale, siis hakkab väga intensiivne kasvamine peale ja see keha muutub kiiresti ja ebaproportsionaalselt. Ja meil on ju olemas oma mingisugune konkreetne lihaste koordinatsioon juba reflektoorsel tasandil, seal lastel see üldiselt on enam-vähem olemas ja on ka räägitud sellest, et puberteedi eas tütarlastel tõuseb hingamine üles. Et sellel on väga ühene põhjusse on soo jätkamise instinkt. Tähendab, hingamine keskendub ülespoole rinnakorvi ülemisele poolele ja sellele on siis kaks funktsiooni. Esimene on niisugune niinimetatud peibutusfunktsioon ja teine nii kui naine jääb rasedaks, nii tema hingamine üles tõuseb siis sellega naisterahvas, nagu alateadlikult, kaitseb oma loodet. Murdeeal kasvavad ka häälepaelad tüdrukutel kuskil noh, ühe kolmandiku võrra kuskil poistelt siis noh, poole võrra umbes. No poistel me teame, et hääl läheb kohe oktav madalamaks tüdrukut, kui ta üritab nüüd eksju selle vana harjunud malliga laulda. Sama asja, aga tal on nagu sa enne rääkisid muutunud, siis see enam ei toimi ja pluss veel murdeealine psüühiline. Just täpselt häbenevad oma naiselikku häält ja poisid täpselt samuti pärast häälemurret vahetult häbenevad oma meheliku rinnahäält. Ja selle ekstreemne variant on puberfoonia, kus see poiss ei saagi üle. Tal on juba aparaat valmis uueks hääleks, aga ta ei julge sellest vanast häälest välja tulla. See on hästi väike juhus, aga selles saab välja üks miljonist. Teiseks hääl on ju ka sootunnus, on ju mehe hääl ja naisehääl ja sellepärast siis mõni häbeneb seda, nad ei julge suud lahti teha. Poisid häbenevad tüdrukute ees laulda. Nad kardavad naeruväärseks jääda. Siin on ka erisusi, me teame ju väga selgelt, et individuaalne, eks ju, ühel on see jah, aga ta ei saa ei see vana ega uut. Samas läheb sujuvalt vaikselt läheb nagu allapool inimene ikkagi oma emotsioonide oma tunnete ja sellega, et see inimeseks olemine on oluline seal meie kasvatame ka kujundite ja metafooride peal, noh, tihti väga palju tuleb kasutada hääle tegemisel, et me ei saa ainult lihaskimpudesse jääda kinni. Vot ongi, et, et meil ei alutamit instrument klassiuksest sisse, vaid inimene koos tervikuga. Mis määrab ära selle, et kas inimese hääleliik on sopran metsosopran alt, tenor, bass? Tegelikult lihtne füüsika, pik pillikeel tekitab madalamat võnkumist, paksem pillikeel ka madalamat võnkumist. Siis see korpus, mis seal ümber on, tähendab meie keha. Ühel konverentsil oli seal isegi üks teinud, ma mäletan, ma nägin, kus toodi välja isegi selline asi nagu distants suusisesest taga seinandist kuni esimeste hammasteni, et kui pikk see on ja siis ütleme seal suulae ja siis kõrivaheline distants, aga need on suvalised. No ütleme see toru, mis on see vokaaltrakt, eks ju, häälepaelte muulteni toru, et kui ta on pikema ulu madalama lased kuri, ollakse naeratad jänni pääl kitsam, et noh, füüsika on siin ka sees. Objektiivne füüsika. Tegelikult me ju. Kiirusevõime, kui kiiresti ta suudab. Ja siis ütleme, kui me häälepaelte räägime, see lastused Aga mismoodi siis toimub teie töö, teie juurde tuleb õpilane kas siis rikkumata häälega või siis juba mõnevõrra häiritud häälega. Mismoodi teie hakkate tööle? Kõigepealt uuri tausta, millega ta on tegelenud, stan, laulnud, kas see on nüüd põhjustatud häälekasutuses probleem või lihtsalt teadmatusest oskamatusest. Niimoodi vaikselt hakkad lähenema empaatilised, et kuidas teda nüüd kätte saada ja otsid ühendusi, võib-olla ta mõnda pilli mänginud, millel on tal mingi sarnasus selle hääletegemisega ja aga eks see on kuskilt maalt ka katse-eksituse meetodit, mis kellelegi sobib. Muidugi, esimene pilk on ikka sellele, kuidas ta hingab ja selle all käelt tekitab. Kuid mulle klassi inimene, kes näiteks kui valge leht siis ma räägin talle kogusele mehhanismi ära, ma näidanud pilti. Ma räägi, mis teeb. Ja siis, kui ta hakkab ise oma häält proovima, siis ma ütlen teile kohe ette ära, et ärge proovige midagi tegema hakata, see niikuinii ei õnnestub, lihtsalt proovige, mis teil siis nüüd tuleb sealt siis et inimene hakkab kõigepealt uurime, mis instrumentan, sest ta ei orienteeru selles, et ta leiaks üles selle, mis meile loodud on, sest see instrument on tegelikult meil sees valmis taastama isegi seda kuskil just täpselt, et ta tunnetaks ennast kui instrument ja interpreet samaaegselt. Sest mõned ütlevad, et kuule ennast, aga mida sa kuuled sa, kui sa ei oska mu kuulutus? Absoluutselt, sest kui te mängite pilli, siis pill on teil nina all ja te kuulete seda kõrv võtab seda vastu. Aga kui te laulate, siis see, mis sealt suust, see võib endale, kui kogemata kuuled, noh, niivõrd võõras. Alateadvuses on meil hääl lähemal ajal, otsib kohta, ongi, ta otsib kohta ja vaatad, kuhu ta tahab minna. Ja kui siis tekib mingi pinge, siis on kohe näha, kuhu taha ta kinni jääb. Ja vot siis me hakkame tegelema, rääkima ja hakkame otsast peale iseenda peal üles otsima neid momente, mida me siis laulmisel tuleb. Aga tähendab, see algõpetus on tegelikult väga raske teha. Sest sa pead õpetama inimesega ennast usaldama. Laulmise ajal. Nüüd kui tuleb minu juurde inimene, kes on juba mingit õpetust saanud, Ta on enne õppinud kellegi õpetaja juures siis no öeldakse, et uue õpetajaga kohanemine kuigi mõlemad räägivad ja ühest ja samast asjast. Aga igal õpetajal on alati ka oma lähenemisnurk on ka eelmise õpetajaga välja kujunenud teatud terminoloogia, mille kaudu 11 mõistetakse tavaliselt kõik pinged, mis meil on, kogunevad sellesse kõige peenemasse kohta. See on meie kael, kukal, selg ja sealtkaudu kogu see vokaaltrakt jääb lihtsalt kangeks. Tähendab, ma mõtlen neid lihaseid ja nad ei saa adekvaatset töötada. Ja selle peale inimene ei tunneta oma resonantsi ruumi täies ulatuses. Kui me mõtleme nüüd inimest kui sellisest, et kui mul on näiteks pinge kuskil kõlas või siis mul ei ole mõtet seda õlga uurida, ma pean uurima mõtlemist, et miks mul see velg on pinges. Kui me räägime, laulmine on üks terve protsess. Me teame ta kuidagi ära tükeldama, eks ju. Tegelikult see põhialgus on siis see kehahoiak. Ja see on tänapäeval kõige suurem probleem, esimese kursusega ongi see väga tihti selline probleem. Inimesed on harjunud teatud pingetega, mulle vastavad kõik õpilased, kes on oma keha sirgeks saanud, tasakaalustatud, nad tunnetavad teisi lihaseid ja ütlevad, see on ebaloomulik. Ja siis ma panen inimese võimlema lihtsalt. Ega paika ei saagi. See võtab ikkagi oma aja, aga inimesele tuleb käivitada see protsess, mõtlemise protsessi, mõtlemise ja enesejälgimise oskuse protsess. Väga paljud käivad noh, väga palju koorides laulmas ja nad väsitavad seal ennast ära. Siis see on natukene kuritegelik, et pannakse tudengid laulma tundide kaupa järjest mitu päeva nende hääleaparaat ei oma vastavat treenitust. Ja järgmine nädal pärast ütleme näiteks meie projekti nädalaid on selline, et ma võiksin rahulikult võtta vaba nädala endale, sest mõni on ka läinud arsti juurde ja kes on läinud, on sealt kõik tulnud diagnoosiga hääl, väsinud, häälepaelad ei düsulgoonia. Estonia peale on täpselt vaja puhkust. Ta on niisugune paar, et valesti ja liiga palju, isegi kõige parema häälekasutuse puhul on inimesel mingi limiit, kus ta üle ei tohi minna, et liiga palju. Kui palju üks üks selline rikki seal selline häälepaelad ei sulgu, hääl vajab puhkust ja mil määral on võimalik häält üldse taastada? Sõlmed on ainus häälepaelte probleem, mida ei pea opereerima. Et noh, mis häälepaksendid või nupud on lihtsalt nagu, nagu sul käe peal rakud tekivad, aga üks asi on ka see, et ega selle puhkusega häälekasutus, kui selline ei muutu, tähendab, tuleb ka muuta ikkagi seda hääle tehnilist. Võiks asi on muidugi see, et nooruses on need pehmemad ja ei ole harjunud veel ja nii palju kasutama, et noh, et üle jõu käiv protsessi Kui need hääle Need nupukesed on välja kujunenud, ütleme seal ütleme üle keske inimesel siis neid tagasi ajada on suhteliselt keerukas. Oleneb, mis staadiumis nad on. Kui ei ole inimene hääle kasutaja ja tal ei ole seda vaja, siis teda ei pruugi seda kohe märgata. Et kas me räägime kuudest, kas me räägime mitmest aastase, sõltub, ütleme, lastega läheb suhteliselt libedalt, see aeg on paar-kolm kuud, aga see on ülepäeva, ma kutsun selle lapse enda juurde ja veerand tunniks täiskasvanuga sõltub nüüd sellest, kas inimene on laulja või mitte, laulja mul on olnud ka lauljaid, kes on endale seal, ütleme, haiguse ajal seal midagi ei pidanud tegema ja endale sinna väiksed sõlmehakatised peale saanud. Sellisel juhul on see suhteliselt kiiresti läinud, seal on paari-kolme nädalaga on tagasi läinud, sest ta ise ka suutnud ennast rohkem jälgida. No see üks probleem tekibki sellest, et kui meil on mingi haigus, viirus, siis me hakkame korvama nagu sooritama oma selle hääle tegemise ja siis Kõige hullem ongi see, et kui on mingi koht haige, me hakkame selle tegevust tagasi hoidma ja siis me hakkame ka tagasi hoidma oma kõri, ümbruse lihaseid, lülitame selle välja või kuidas siis keegi reageerib. Ja vot täpselt ja läheb tagurpidi teistpidi pingesse. Aga on ka täiskasvanud inimesi, näiteks 50 60.-te eluaastate inimeste vahel siis kasutamine on võtnud aega kolm-neli kuud, kohe tihedalt tegemist, saame me rääkida ka mingisugustest koolkondadest, riikide kaupa, näiteks hääleseadete puhul. Tegelikult minu arust Eestis veel ei ole välja kujunenud mingit oma koolkonda, sest eesti professionaalne laulmine on ju nii õrnõhuke 100 aastat või veel natukene peoga peale. Ja kui meil siin mõnda aega tagasi meil on mingeid saksa mõjudes tulid vene mõjud mõjusid, aga tänapäeva globaalses maailmas on risti-rästi kõik ühed õpetavad seal riigis teise riigi. Ja see on hakanud ühtlustama ja ma isegi olen kuskilt kuulnud, et ameeriklased olla vist kõik kokku võtnud, kõik need koolkonnad, sealt kõik need paremad palad välja noppinud, need kokku pannud. Tegelikult hääleseadetundides on võimalik igat moodi aega veeta, kas teha harjutusi ja siis laulda ja oma häält arendada ja pöörata tähelepanu sellele õpilase enda laulmisprotsessile ja teda kui lauljat arendada. Või siis õpetada teda kui tulevast õpetajat, kes hakkab ise jälgima, mida tema kasvandikud teevad, sest õpetaja läheb muusikaõpetajaks üldhariduskooli, mida ta tegema hakkab? Ta teeb kooridega tööd, ta teeb õpilastega tööd, tal on seal ringid, ansamblid, bändid, see on hea, kohane laulmine, see poplaulmine. Tähendab, see õpetaja peab siiski teadma, mis asi see hääleaparaat on, kus, mis algab ja kuidas kõige algelisemalt tasandil. Et aidata teist inimest hääle tekitamisel, et ei tuleks selliseid väga raskeid häälelise probleeme. Aga milline teie hinnangul on olukord praegu Eestis, kui me räägime hääleseadetest või üldse muusikaõpetajatest pedagoogidest, et kui hästi nad seda valdkonda tegelikult tunnevad? Kui rääkida muusikaõpetajatest, siis nad on väga tublid neis. Aga loomulikult nad ei jõua iga üksiku lapseni ja ikka juhtub. Aga võiks ka olla, nagu parem just see see vokaalse tunnetuse ja oskusi just oskad seda ise korralikult edasi anda. Vot just see on kõige tähtsam, sest õpetajale muusikaline kuulmine olemas, me kuuleme, et laps laulab mustalt või et see hääl kahiseb, aga ega ta seda meelega ei tee. Vot just, sest mis on intonatsiooniprobleemid? Täpselt needsamad kaldehnilised. Et kas või lihtsa asjaga, et kohe lapsele selgeks tegema, et tal on vähemalt kaks häält, et üks on see hele ja siin on siis tumerääkimise ajal et nad üsna kiiresti saaksid sellest aru lapsed, et ei pandaks alti kohe naelaga kinni juba maast madalast inimest. Ja ideede selgeks, et kui sa laulad aldirühmadel, siis sa oledki Alt. Just et siin on varu veel küll tähendab näiteks, et Eestis ei ole tenorit. Kui nüüd läheneda sellest, et on ju olemas ka metoodikaid, kus kus iganes falseti peal nagu meeshääli kasvatada näiteks Norras on kõik on tenorid, seal aitavad tenorid, Alte mitel aldid, tenorid, need, see on jälle nüüd läheb sinna kultuurivaldkonda või traditsioonide all. Teie siin võib ka rääkida rahvalaulust kui sellisest. Me teame norra rahvalaulu ette kujutada või eesti seda nihukest madala seisuga. Eesti türtsi. See oli vist 15 aastat tagasi, kui loodi Muusikaakadeemia juurde õpetajate täienduskoolituskeskus. Ja väga huvitav on olnud jälgida, ma olen teinud neid koolitusi ja läbi 15 aasta. Kui me alustasime, siis esimesed loengud olid sellised, et tähendab keegi poolt kuulnud hingamisest, keegi ei tea, mis asjad need hingamislihased on, need kuskile kõhtu tuli tõmmata, eks ole. Mis toimub, ei saa aru. Tähendab, need teemad on hoopis teised. Õpetajad on endale siiski teadvustanud, et no mingisugust teadmisi siiski tarvis, aga siin on veel palju teha. Sest vot see vastutustunne, kui sa lähed teise inimese Lähed kallale, sest sa lähed selle kaudu ka teise inimese psüühika kallale tema tervise kallale. Sõna otseses mõttes. Aitäh siia klassikaraadio stuudiosse tulemast, Eesti muusika ja teatriakadeemia, hääleseade elektoraadi juhataja viljast ževski ja Kalev Keeroya, vabakutseline hääleseadja ja hääleterapeut. Järjehoidja. Lugesin neil päevil Viktor Juusefovitši raamatut Sergei kussevitskist kuulsast kontrabassidoosist ja leidsin kõnealuse väljaande viienda peatüki algusest alljärgneva lause. Venemaa piiridest väljaspool debüteeris kusse vitski 14. märtsil 1903 Berliinis lauluakadeemia saalis. Tähelepanu vääriv juhus artisti biograafias, artisti, kes oli saanud kuulsaks instrumentaalse Belkanto erakordse meistrina komponeeris kontra passistile, pianist Sergei Danilovi õpilane Sergei mammatov. Edasi tuuakse ära tolleaegsete kriitikute vaimustatud hinnangud. Esimese kontserdi edu sai kinnitust 1903. aasta novembris Berliini Vésteinn saalis. Seal toimunud kontsertidega. Auditoorium tunnustas, kus Savitski mitte ainult kontrabassil mängiva solistina vaid kui artisti, kui muusikut ei ole märgitud novembri kontsertide kontsertmeistrit. Suure tõenäosusega oli see ikka Sergei mammutav. Meil on keelsele kušewitzki. Raamatu lugejale võtab autor Mamaltovi kohta Sergei eitannievi õpilane. Venekeelses kultuuriruumis on see professionaalsuse garantiiõpetuse põhjalikkus mehelt, keda nimetati Moskva südametunnistuseks. Kuulaja rahustuseks ei tule lehekülgi vene muusika ajaloost vaid sidemetest, mis ilma pöördeliste sündmusteta vaevalt oleksite tekkinud. Iga kord, kui jalutan Tallinna siselinna kalmistule Peetruse hauale ip-d mööda Aleksander Nevski kalmistul, kahest penne kultuuri oluliste nimedega hauakivist kellele kuuluvad mälestuste mälestused, nendest, kes saatuse keerdkäikude tõttu lahkuvad igaviku kodumast eemal. Igor Severjanin suur vene luuletaja, kelle sünnist möödus 16. mail 125 aastat ja kes suri 20. detsembril 1941 Tallinnas. Severjanin on tänu kirjanduse laiemale levikule muude kunstidega võrreldes tuntud kirjandusajalooga kursis olijaile sest Severjanin elas Eestis 1918.-st aastast alates. Teine Sergei mammutov on teada vaid neile, kes on huvitanud Estonia teatri muusikalistest tegemistest esimese Eesti vabariigi päevil. Mammutu phopis Moskva konservatooriumis Paul paavsti klaveriklassis ja Sergei Danieli juures kompositsiooniteooriat. Pärast paavsti surma 1897. aastal lõpetas Mamontov oma klaveriõpingud Peterburi konservatooriumis Anna Jeshippova juures. Sergei mammutuv töötas 1903.-st 1906. aastani Moskva filharmoonia muusikakooli klaveripedagoogina. Selles samas asutuses töötas ka kontrabassivirtuoos Sergei kušewitzki. Seejärel ma Molotov oli Moskva suure teatri orkestri pianistiks sealse dirigendi Rahmaninovi soovitusel. Ja 1911 kuni 20 oli mammut of Moskva suure teatri ooperitrupi kontsertmeister. Kodusõjakeeris paiskas paljud vene intelligendid emigratsiooni. Et mammutovi teine naine Paula kärberson oli eestlanna, otsustati Eesti kasuks. 1920.-st aastast sai mammutorist tallinlane, kes teenis klaverimängijana leiba restoranis Pirša. Estonia teatrijooks avastas Mamontovi Dmitri Smirnov maailmanimega Vene tänav kes tundis teda ühistest tööaastatest Moskva suures teatris ja kes nagu mammatomgi oli emigreerunud. 20. aastal. 1923 tuli Smirnov Estoniasse Traviata külalisetendustele ja palus mammutovi oma kontsertmeistriks. 1923. aastal lasus Mamontov tööle Estonia teatrisse, kus töötas 32. aastani, mil haige käsi sundis teda aktiivsest klaverimängust loobuma. 1924.-st aastast alates juhendas Maavaltov Ooperi ansambli klass Tallinna konservatooriumis kaolidel erastuudio, kus õppisid nii miilitsakorjus kui ka meta Kodanipork. Üheksa aasta jooksul, mil mammatov Estonias. Ta osales ta 34 ooperi ettevalmistamisel. Lisaks tosina jagu operette Mountovi sünnist möödub esimesel oktoobril 135 aastat. Kas on selleks päevaks keegi valmis mõnd küünalt süütama mammutovi haual või nagu ma pealkirjastasin ühe kirjatüki ajakirjas muusika 2004, number üks. Kas kontsertmeistrist jääb jälg ajalukku? Kuidas lõpetab Johannes Brahmsi saksa reekviemi? Õndsalt on surnud, kes nüüdsest peale surevad, issandas. Nad võivad hingata oma vaevanägemisest, sest nende teod lähevad nendega kaasa. See tähendab, inimese teod on osa temast endast. Järjehoidjat toetab Eesti kultuurkapital. Selline oli 26. mai hiliga saade. Kaastööd tegid Pille Taniloo, Maarja kindel, Piia Teder nelinevas stendid. Välti ja järg ja Liina Vainu eks saate mängisid kokku Katremaadik ja toimetas Annika Kuuda kuulmiseni kaja.