Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte laupäevast, teisest augustist. Stuudios on Vallo kelmsaar. Tallinna Raekoja platsil näeb täna-homme Kataloonia rahvatantsu, kuuleb nende muusikat ning saab kaasa lüüa inimpüramiidide ehitamisel. Kataloonia kultuuri iseloomustabki kõige rohkem see, et ta kutsub inimesi kaasa lööma seto kuningriik ja ma tahan kogunenud värskasse ka Eesti vabariik võiks setode otse valimiskorrast eeskuju võtta ning valida presidendi ja riigikogu, nii nagu setod valivad oma kuninga maapealse asemiku, leiab sootska Aare Hõrn. Jõgevamaalt. Sammas tähistati kohaliku pasunakoori 100 kuuekümnendat aastapäeva. Reisimisvõimalused ja huvitav repertuaar on see, mis rohkem noori puhkpillimängu juurde võiks tuua, arvab üks osalejatest. Lähkrite linn Kärdla oli täna ka kohvikute linn. Lätis on aga käimas rahvahääletus põhiseaduse muudatuste üle, mille jõustumisel saaksid valijad õiguse parlamendi laialisaatmise algatamiseks. Pärastlõunase seisuga oli referendumil osalenud veidi üle 30 protsendi valijatest. Gruusia ja Lõuna-Osseetia konflikt teravnes taastana teatasid separatistliku regiooni võimud kuue inimese hukkumisest. Gruusia eitab tulevahetuse algatamist. Pani esindaja lükkas ümber USA ajakirjanduse teate, et al-Qaeda tippjuht Ayman al Zawahri on saanud raketirünnakus surma või haavata. Ja ilmast. Öösel on enamasti pilves, sajab vihma ja võib olla äikest. Paljudes kohtades võib sattuda ka homme päeval. Sooja on homme 16 kuni 20 kraadi. Kõigepealt välismaalt gruusia separatistliku regiooni Lõuna-Osseetia võimud teatasid vähemalt kuue inimese hukkumisest ja 15 haavatasaamisest regiooni keskusest Sinvalis ja ühes külas. Tulevahetuse algatamisest süüdistasid nad Gruusiat, Gruusia siseministeeriumi väitel algatas aga relvakonflikti vastaspool. Täna sõitis konfliktipiirkonda Gruusia taasühendamisminister demoriacobašiili, kuid Lõuna-Osseetia ei vastanud soovile nendega kohtuda. Jacob šviili sõnul oleks ta tahtnud arutada väljapääsu viimastel päevadel äärmuseni teravnenud olukorrast. Venemaa avaldas muret pingete teravdamise üle seni suhteliselt rahulikus regioonis ning kutsus konflikti osapooli vaoshoidlikkusele. Samas teatas Venemaa õhudessantvägede komandör teadlasele on Vene dessantväelased valmis Gruusia-Osseetia konfliktipiirkonnas asuvatele rahuvalvejõududele appi minema. Tema sõnul on lisajõudude kaasamise otsus julgeolekunõukogu ja presidendi pädevuses, kuid igal juhul ei jäta Venemaa hätta oma kodanikke, kes elavad Lõuna-Osseetia territooriumil. Gaza sektoris sai rivaalitsevat Palestiinlaste relvakonfliktis pommiplahvatuse tõttu surma Hamasi julgeolekuametnik. Hamasi esindaja sõnul püüdsid julgeoleku töötajad vahistada president Mahmoud Abbasi erakonnaga Fatah seostatava grupeeringu liikmeid, keda Hamas peab mitme möödunud nädalal toime pandud pommiplahvatuse korraldajateks, on eitanud oma seotust nende plahvatusega. Tänasest tulevahetuses Gaza sektoris sai vigastada veel 13 inimest, nende hulgas 10 tsiviilisikut. Talibani esindaja Pakistanis lükkas ümber USA ajakirjanduse teate, et al-Qaeda juhtkonna teine mees Ayman al Zawahri võib olla surnud avatud al-Qaeda tippjuhi võimalikust surmast või haavatasaamisest USA raketirünnaku tagajärjel, teatas CBS News, viidates kirjakoopiale, mille autoriks peeti Talibani Pakistani haru liidrid. Ameeriklased also Vaarik korduvalt surnuks kuulutanud, kuid ikka on osutunud valeks teade tema surmast on alusetu, kinnitas Talibani esindaja. Lätis rahvahääletus põhiseaduse muudatuste üle, mille jõustumisel saaksid valijad õiguse parlamendi laialisaatmise algatamiseks. Kella neljaks pärastlõunal, oli hääletamas käinud veidi üle 30 protsendi valijatest. Valimisjaoskonnad on avatud kella 10-ni õhtul. Muudatuste jõustumiseks peavad tänasel referendumil toetama vähemalt pooled hääleõiguslikest kodanikest. Referendumieelsed küsitlused näitasid, et osaleda kavatseb umbes 60 protsenti valimisealistest elanikest ning põhiseaduse muutmist toetas ligi 90 protsenti küsitletuist. Referendumi Läti põhiseaduse muutmiseks algatasid ametiühingute keskliit ja opositsioonierakonnad. Poolas meenutatakse ja 64 aastat tagasi toimunut saviülestõusu sündmusi kohal on ka meie reporter Toomas Kelt. Natsi-Saksamaa poolt okupeeritud Poola pealinnas algas Saksa vägede vastane ülestõus, mis seal suruti kiirelt veriselt maha. Varssavi lähedal olid seal juba Nõukogude väed, kuid need ei kiirendanud ülestõusu toetuseks. Oma pealetungi. Mälestusüritusi on lisaks Varssavi-le täna veel kakraakowis Poznanis, lossis ja teistes Poola linnades. Üritustest võtavad osa Poola riigitegelased, kohal on ka väliskülalisi, teiste seas ka Eesti president Toomas Hendrik Ilves. Ülestõusu päev on täna teemaks pea kõigis suuremates Poola ajalehtedes, kuid mitte kesksel kohal. Olulisemaks on tõusnud hoopis vastuolud riigi tipus. Mitmed mõjukad Poola poliitikud on koondunud president Lech Kaczyński vastu. Vastuseisjate eesotsas on peaministrid. Ei, mida põletab veidi rohkem poolakaid kui presidendiparteid. Samas on toetusprotsendid vägised, erinevus on üheprotsendiline. Mitmed Poola poliitikavaatlejad nimetavad kogu vastuseisu provokatsiooniks, mille taga on populistlik poliitik Andrus urbanski. Nii et tegu võib olla ka tormiga veeklaasis, mis ei too endaga kaasa mingeid muudatusi Poola poliitikas. Teise variandina pakutakse välja, et praegune vastuseisund 2010.-ks aastaks, kui Poolast tulevad taas presidendivalimised olla poliitika populismi suhtes väga tundlik, sest hästi mäletatakse veel aega, kui Poolat juhtisid kaksikvennad, kes seadsid oma populistlike sõnavõttudega ohtu suhted paljude teiste riikidega. Toomas Kelt Poolast. Tallinna vanalinnas on täna-homme Kataloonia rahvapidu, Marta Grauberg käis rongkäiku vaatamas. Selle eestlastelegi tuntud meloodia saatel lookles kirev seltskond Kataloonia puna-kollase lipu järel mööda Tallinna vanalinna tänavaid. Vast kõige uhkem rongkäiguliste eest oli kümnemeetrine täispuhutud haikalafestivali presidendi frances. Meili sõnul sümboliseerib see ühendust Vahemere ja Läänemere vahel. Haikala oli ka osa Raekoja platsil mängitud lavastusest, mis kirjutati kokku Ülemiste vanakese ja Kataloonia veehaldjate legendidest. Hispaania põhjaosas. Kataloonia rahvuspiirkonnas elab seitse miljonit inimest. Sel rahval on üle 1000 aastane ajalugu, oma kultuur ja keel, Kataloonias oma president, täidesaatev võim ja parlament, katalaani kultuur kutsub inimesi kaasa lööma festivali president prantses nelja. Meie kultuuri üks märksõnu ja uhkus on sardana tants, mida tantsitakse suures ringis ning kuhu pidevalt inimesi tänavat juurde kutsutakse. Samuti on meile iseloomulikud inimpüramiidid. Mida rohkem inimesi kaasa lööb, seda kõrgem see tuleb. Pärimuskultuuri edendavaid ühendusi on Kataloonias 7000, mis igal nädalavahetusel, kui mitte iga päev korraldavad erinevaid folgiüritusi. Rahvast jagub alati, sest kultuur on neile tähtis. Estonia rahvapidu korraldatakse igal aastal erinevas Euroopa linnas. Seekordne festival on 21. mõte siia tulla tekkis katalaanide kaks aastat tagasi, kui nad kuulsid, et Tallinn kultuuripealinnaks kandideerib. Tallinna kultuuriväärtuste ameti juhataja Anu Kivilo sõnul oli see väärt idee sest Eesti inimene ei tea, kui mitmetahuline Hispaania kultuur tegelikult on. Kui me mõtleme Barcelona või Me arvame, et see on kõik üks suur Hispaania, aga tegelikult Kataloonia kultuur on nii palju erinev. Plaaniast ei tule mitte ainult flamenkotantsijaid, tantsud või, või härjavõitlus, noh, mida me ka näeme, et seal on palju muud ka, et neil on hästi tugev selline rahvuslik identiteet ja keele propageerimine, Jaani kirikukontserti esinev Eesti koorilauljad ja Kataloonia muusikud koos, et, et ei ole ainult puhtalt olnud, nii et Kataloonias tulevad siia näitavad oma kultuur ja lähevad, et noh, me oleme püüdnud ühe väikese osaga siis siis koos teha, mida nad koos teevad eesti muusikat. Mõlemad laulavad tornid ka. Edasi läheme Värskas Värska lauluväljakul kuulutati täna viieteistkümnendat korda välja seto kuningriik, loomulikult kõlas ka kuningriigihümni. Päeva kuulutas avatuks ülemsootska Aare Hõrn. Küsisin soodsalt pärast peokõnet mininon, kuningriigi tähtsus laiemas ja kitsamas mõttes. Pühendanud koondunud setu rahva üle terve ilma taanlased auluselt septoma Liinust huumorilapsest poolelt Marvad soom eesti rahvale mann saava aia ütel päeval seto laulu vaimuilma maitseta sööke näta lähedalt, kuis ta elas, hingas setomaa. Päevajuhil hoid metsa sõnul peetakse rahvariietest ja tantsutraditsioonist setomaal tänaseni lugu, olgu selleks siis Kazatski kargamine või kargus. Samu osavuse näitamine. Meil ei ole nii, et noored ei õpi kargute katki, nemad õpivad, oli üks selline huvitav väämi seto kuningriigile on nüüd juba mitu-mitu aastat tagasi lisandunud allatsi päev, see oli meil 31. juulil ja seal oli ka igasuguseid veel korra õppudi, kargute, õpiti, katki, õpiti, lauldi, oli selline huvitav metsa retk, kus lapsed ise tegid veel laulu ka selle kohta ja need paremad lauljad ja laulud tulevad täna esitusele pealkirja, lati, päevalaul. Värska valla arendusnõuniku Rutt Riitsaar arvates on nii temale kui vallale kuningriigi päeva korraldamine tõsine väljakutse. Kuna iga vald iga nelja aasta tagant korraldab seda, siis tahetaks seal ikka natuke midagi uut, aga kindlasti ei tohi nendest raamidest välja minna, mis seal traditsioonilised üritused, et kuidas tulla toime tuhandete inimestega, et nad kõik jääks rahule, saaks seto kultuuri nautida ja nii edasi, et aga see on ka, ütleme selline tunnustest kõik tahavad ikkagi proovida, käia, teha. Ülemsootska Aare Hõrn valutab südant ka riigi asjade pärast. Tõsiselt võisi riigikogu kaalu näiteks presidendi valimise viia läbi seto kuningriigi ülemsootska valimise moodul otsevalimine, kandidaadist paistvas Toompeale ritta, vägagi ritta, rahvast paistvas honda ja Kinkel pikeb. Jõgeva anime Tartoni võronid. Muutusena rahva hääletamine ja maru kõikuma rahul Vambola Paavo Tartu stuudio. Hiiumaa pealinnast Kärdlas sai täna kohvikute linn, teatavasti kutsutakse Kärdla piirkonna elanikke Hiiumaal kohvilähkriteks. Urmas Lauri Leas selgitas asja Hiiumaa muuseumi peavarahoidja Helgi Põllu. Me ei tea, kas pruun jook, mida nad jõid, oligi päris kohvi, nagu me nüüd oleme harjunud mõtlema, aga see on ilmselt seotud meie vabriku ajaloo, et nii võika tulid meistrid Euroopast ja tuli siia teenemat ja Saksemat rahvast ja nemad hakkasid sellist pruuni jooki jooma, arvatavasti oli 19. sajandi keskel ja külarahvas vaatas, et nemad lähevad lähker õla peale, all panevad hapupiima vanemad kalja, aga mida seal Kärdlas juuakse mingi pruun vedelik ja hakatigi kutsuma neid inimesi kohvilähkriteks ja see nimi on kandunud tänase päevani, me kõik teame, et Kärdla inimesed on kohvilähkrid, ehk siis sellised rohked kohvitarvitajad, sina oledki stiilne, kohvi tanten, mis ajastust ja mis kohvikut sa täna teada, meil on parunite palka, kuna meil on selline haruldane võimalus oma muuseumiga olla Kärdla kalevivabriku direktorite majas ja eks me hoiame sellist 19. 20. sajandi vaheduse stiil ja algus on läinud käima küll noh, lausa tormiliselt, et mulle tundub, et kõik on lihtsalt vapustavalt suurepärane. Café orientaalia nime kandev ühe päeva kohvik on juba neljandat korda raha kogumas Hiiumaa kultuuri toetuseks. Seekordne teema oli neil viimne reliikvia ning selle kultusfilmi laulu sõnade autor Paul-Eerik Rummo andis heategevuslik autogrammi tunni. Täna Tormas toimuv puhkpilliorkestrite festival on pühendatud kohaliku pasunakoori 160.-le aastapäevale. Orkestri vanem Peeter Keiv kinnitas Jaan Lukasele, et tegemist on Jõgevamaa esindusorkestriga. Me oleme haaranud piirkonna, mis ulatub Pedja ja Peipsi vahelisel alal. Teeme kõik selleks, et puhkpillimuusika ei kustuks ja peame seda järgmisse sajandisse. Tänane puhkpilliorkestrite festival tormas kööki ja sedagi, et puhkpillihuvilisi noori jätkub Eestimaa erinevates paikades. Võrumaal asuva Kungla orkestri noorliige Tõnis Kattai, mis Sistori mängima kutsub noori kutsud, mainimised saab käia igal pool erinevates kohtades, nagu nüüd näiteks tormas ja ka mujal, samuti uued tutvused, mis tulenevad pillimänguga ja huvitavad lood ja muusika, mis nagu kutsub mängima selline noortepärane kõik selline, et ikka tegevust ja ennast saab samuti arendada. Ja ilmast öösel on Eestis valdavalt pilves ilm, sajab vihma, kohati on äikest. Puhub kagutuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ja sooja on 12 kuni 16 kraadi. Päeval on pilves selgimistega ilm, paljudes kohtades sajab ja võib olla äikest. Puhub muutliku suunaga tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis, põhjarannikul idatuul puhanguti kuni 12 meetrit sekundis ja sooja tuleb homme 16 kuni 20 kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja, mis kandis järjekorra numbrit 17261 kuulmiseni.