Uudis pluss suvekülaline. Uudisplussi suvekülaline on täna Kersti Luha, kes töötas välisministeeriumi pressiesindajana, kuid praegu on lapsehoolduspuhkusel. Põhjus, miks Kersti stuudios on, ei ole mitte niivõrd tema töös kui see, et otsustas minna ühte riiki, mille seosed Eestiga on peaaegu olematut. Sissejuhatuseks üks lugu muusikat sellest riigist ja siis räägime kõigest, täpsemalt saatejuhtidena jätkuvalt Piret Kriivan. Tarmo Maiberg. Riik, kuhu Kersti otsustas aastaks kolida, on Kolumbia või siis Colombia, kuidas kolumbialased ise oma riiki nimetavad? Hispaania keeles on Colombia inglise keeles on ka Colombia. Aga nüüd ma olen tähele pannud, et eesti keeles kasutatakse sama sama kirjapilti seega algavat ja kahe hooga? Jaa, jaa. Ma ei teagi, kuidas inimesed hääldavad, et mina hääldan ikka vanavanakooli moodi, et Kolumbia Kaagaja hoogaja huuga. Kus kohas sa selles riigis elasid, alustame sellest, et Kolumbia tegelikult eestlase jaoks on selline koht, kus käib pidev mingi narkovõitlus ja see on väga ohtlik riik. Et kas seal inimröövid ja kas oleks kuhugi ohtlikku kohta. Ma teadsin juba, kuhu ma lähen, sest et ma olin kalumbes enne mõned korrad käinud et ma teadsin, et ma ei lähe ohtlikku kohta ja ma teadsin ka, et mind ei viida ohtlikesse kohtadesse, mis kahtlemata Kolumbias olemas on. Nii et ma elasin Bogotaas, õigemini paga taaga külgnevad äärelinnas, mille nimi oli kotta. Jaa, Kolumbias pealinna Bogota aasta oli siis kuskil 15 minuti sõit, nii et sisuliselt pealinnas ja pealinn ise siis asub kuskil 2700 meetri kõrgusel merepinnast. Nii et kindlasti kõrgemal, kui meie Eestis siin keegi keegi igapäevaselt oma elu veedame. Sellega tuli võib-olla natuke harjuda. Esi esimestel päevadel ja nädalatel, aga edaspidi ei tundunud, et elaks kõrgmäestikus. Aga kuidas alguses siis oli, siis õhku jäi väheks, hingata oli raske. Jah jaa, kolumbialased ise ka soovitavad, et, et kui kui Andidesse minna, siis kõigepealt tasuks võtta ette sellist vaiksemat, harjumise aega, et mitte kohe asuda jooksma ja ja kiireid tõuse võtma, vaid, vaid anda kehale aega harjuda. Et hapniku omastamine läheks keha jaoks normaalseks ja siis juba on igapäevane elu. Lõpuks on siis nii, et et ei pane midagi tähele. Kas Bogota terve linn on turvaline ja ohutu või on ka selles linnas omad piirkonnad, kuhu siiski astuda ei tohi? Ikka on selliseid piirkondi, kuhu ei soovitata minna, et et ma ei tea, kuidas praegu Tallinnas Kopli liinidega on, aga, aga eks Tallinnas on samad nurgatagused, kuhu kõik teavad, et ei tahaks minna ja teistes Eesti kohtades ka, et et loomulikult need ei ole nii suured, sest Meie mastaabid on teised. Paugu taas on on tõesti nii palju, nii palju inimesi, et need piirkonnad on suuremad. Aga nendesse ma tõesti siis ka ei, ei sattunud missugustest. Piirkondades inimesi röövitakse kõige rohkem, kas pealinnast, mingist piirkonnast võib ka juhtuda, et viiakse inimesi ära. Öeldakse ju jah, et never say never, aga tegelikult on niiviisi, et et need inimröövid ja sellised ohtlikumad piirkonnad on Kolumbia piirialadel vaikse ookeani piirkonnas ja kuskil andides endas nii hirmsasti karta ei tule. Ja tegelikult on näha päris palju. Politsei tänaval on päris palju sõjaväelisi, mis on tegelikult esimese hooga hirmutav, sest me ei ole harjunud, et sõjaväelased on tänaval täies relvis. Et see on, see on selline kõhedust tekitav, aga tegelikult ei ole seal karta midagi. Esialgu. Aga kuidas nad käituvad, kui nad täies relvis on, kas nad on mornid ja kurjad või nad naeratavad ka? See sõltub nii elanikele, aga, aga kolumbialased üldiselt ei ole mornid kurjad ja kui nad näevad, näevad valgenahalist, tuleb tunnistada, et nad ikka tunnevad turisti ära ja Columbia lastele väga meeldivad turistide külalised. Nii et nad on ikka päris kenad, nii et ise turistina vaikse ookeani ääres käies sellel Kolumbias viibitud aja jooksul siis siis me sattusime abikaasaga kõndima ühte piirkonda, kus või tänavale, kus politsei ja sõjavägi oli seal kinni pannud ja kus ei oleks tohtinud kõndida. Ja siis oli küll niiviisi, et see sõjaväelane väga mesiselt ütles, et proua vahest ei kõnniks siinpool ja läheksite sinnapoole, nii et väga-väga kenad andnud. Loomulikult mitte oma rahva suhtes, et siis oleks ikka karmimad. Sest et noh, nemad peaksid ka keelest kohe aru saama nendest reeglitest, et eks nad arvestavad ka sellega, et ei teata, ei teata kohalikke kombeid. Nii hästi. Kersti, sinu abikaasa on kulumblane. Kolumbialane jah. Kuidas te tuttavaks saite? Kolumbias? See on, see on juba mitme mitme aasta tagune lugu, nii et me saime kolu umbes tuttavaks, aga siis siis kui minu abikaasa hindas võimalusi minul sellel ajal mitte hispaania keelt osanuna Kolumbiast tööd saada, siis ta otsustas, et tema, kes oskab rohkem keeli kui mina et ta tuleks siis pigem pigem Eestisse minu juurde, kuigi ma olin valmis esialgu ka Kolumbiasse kohe hoobilt elama ja tööle minema. Ja me elasime peaaegu kuus aastat temaga siin ja siis lapsepuhkuse ajal, siis otsustasime, et kasutame juhust, et meie siis abikaasapoolne tere saaks olla meiega koos, mina saaksin hispaania keelt rohkem õppida ja, ja saaks, saaks rohkem aimu sealsest kultuurist ja oma abikaasa taustast. Kuidas see abikaasa pere sind vastu võttis? Väga kenasti, eks nad olid tegelikult juba meil siin Eestis mitu korda külas käinud ja meie neil ka, et see suhtlus selle eelneva kuue aasta jooksul oli ka üsna tihe. Aga, aga seal, nagu ma juba enne ütlesin, külalistesse suhtutakse väga hästi ja kui on veel oma pereliikmed, siis ikka võetakse, võetakse avasüli vastu ja hoolitsetakse oma pereliikmete eest väga hästi. Seega sellist võõristust väljaspool kolumbiat oleva pereliikme vastu ei teki või ei ole, kuivõrd need traditsioonid selgeks saavad? Võib-olla mõnes muus peres oleks olnud, aga et selles peres on nõnda, et minu abikaasa ema, kaks venda elavad juba mõnda aega Mehhikos ja töötavad Mehhikos, nende pered on Mehhikos ja Kolumbia lastel päris mitmetel on perekonnad Tõi osa perest, näiteks Ameerika Ühendriikides, mis on väga populaarne sihtkoht siis, siis ilmselt nad on ikkagi harjunud sellega, et inimesed elavad mööda maailma laiali ja ka ja ka tulevad mööda suurest maailmast Kolumbiasse, nii et nad on väga-väga sellised sõbralikud tõesti. Kas kolumbialased ei ole mitte 10 maailma õnnelikuma rahva hulgas ja nad on väga õnnelikud, et igapäevaelust ei paista küll tõesti välja, et Kolumbias on juba aastakümneid kestev konflikt et ilmselt ongi nii, et need inimesed on oma mõte ja igapäevaelu seadnud nõnda et barjäär on selle konflikti ja siis ega igapäevaelu ja toimetamiste vahel. Et nad paistavad tõesti, et on kõigega kõigega rahul kui kuigi jah, kui võrrelda eesti eluga, siis päris paljud inimesed ikka suur osa inimesi elavad palju kehvemini kui eestlased. Aga meie, meie meelelaad ja ilmselt standardid on siis teised. Millega seda rõõmu või seda heaolu seletada? Ei tea ilmselt värsked puuviljad ja palju väike. Aga kui see pidev konflikt on kogu aeg riigis olemas, siis kuivõrd palju see on? Ma ei tea näiteks meedias, lehtedes, televisioonis või jututubades vestluseks. Tegelikult on, et igapäevaelus inimesed omavahel ei vestle, võib-olla nii palju konfliktiga seoses, kuid uudised on kõik ühel või teisel viisil seotud sellega, mis on Kolumbia ajalugu, mis on tema poliitika, mis on seotud konfliktiga ja kui ka selle narkootikumidevastase võitlusega. Et kui niimoodi üldistatult öelda, siis ikka suur osa uudistest igapäevaselt on seotud sellega, kui palju mõnes mõnes konfliktis keegi viga on saanud, kui, kui palju on sõjavägi maad või, või siis piirkondi juurde võitnud või või on sattunud mingisugustesse intsidentidesse ja hästi palju on teemasid ka korruptsioonist, sest et tegelikult see konflikt on ju seotud väga sügavuti korruptsiooniteemadega. Et kust on leitud paremini militaarsete rühmituste seoseid, kes on kes on kelle sugulane kes on kellelegi altkäemaksu andnud, et sellised, sellised uudised on igapäevased. Kuidas korruptsioon üldse igapäevaelu juhib? Kui juhib? Igapäevaelus ma ei oska öelda, sellepärast et ma ei nende ametnikega nii palju ei kokku ei puutunud ainult seda, et ma olin, käisin oma elamisluba siis seal tegema, sest et et inimesed saavad, saavad küll, esialgu kuni 180 päevani on võimalik seda viisavaba perioodi pikendada, aga, aga siis siis tuli ikkagi endale ametlik elamisluba korraldada, et siis ma selle selle korralduse osas ei näinud ma mingisuguseid korruptiivseid algeid, sellepärast et see oli nii väike protseduur, et seal ei olnud, seal ei olnud tõesti midagi märgata. Aga korruptsioon on, ma, nagu ma aru olen saanud, on ikkagi seotud sealsete ressurssidega, mis on hästi suured, nii maavarad kui ma ise, mis on, mis on väga oluline, mida kasutatakse nii loomakasvatuseks kui taimekasvatuseks. Et juba sealt algab see, et näiteks Kolumbias on neli miljonit sisepõgenikku, kes on siis olnud sunnitud selle konfliktiga seoses aga seoses ka korruptiivselt tehingutega oma kodudest lahkuma, oma maadel lahkuma. Ja neid on näiteks näha ka ka Bogotas endas. Inimesed, kes on selgelt näha näojoontega indiaanlase näojoontega, kes ei ole segunenud, sest et Mistiits on kuskil 50 protsenti, aga segunemata näojoontega täiesti selgelt näha, et nad on lihtsalt pidanud seal sinna tänavatele tulema, autode juures kerjama. Nii et, et see korruptsioon pool on tegelikult selline, mida, mida võib-olla lihtsalt täna igapäevaselt ei elades ei näe. Aga mis on väga-väga sügavale juurdunud kas või kas või seda. Et kui ma rääkisin inimestega, et kuidasmoodi, nad on nendele autojuhiload saanud siis eksamiga autojuhilubasid saanud? Ma leidsin ühe käe sõrmedel loetav alt, aga ülejäänud olid kõik endale need load ostnud. Ja see paistab muidugi liikluses silma, eriti Bogotaaži, ilmselt kõikjal-kõikjal untsu luba, kallis vot seda ma ei küsinud, kui palju maksab, sest mul endal olid load olemas juba Eestis tehtud. Aga nendel on ütlemine, et kui keegi väga halvasti sõidab, et ta leidis oma loa pirukast, et need on selline, impanaadan selle hispaaniakeelne nimi. Selline selline kodune lihapiruka moodi pirukas ja neid pirukast leitud lubadega seal ikka kõvasti. Aga liikluspolitseiniku, kes seda tänavapilti seal ohjes hoiaks, oli näha. Ja need kasutavaid liikluspolitseinikke näiteks selleks, et seista valgusfoori juures lisaks valgus voorile veel lisaks reguleerida aga sellist asja, kui kuulsin, et peatati kiiruse ületamise pärast inimesi ja pandi ka siis puhuma, et kontrollida alkoholijoovet. Aga seda ikka väga-väga harva. Ma ise ei sattunud kordagi, et politsei seal kontrollib ka seda, mis sul seal autos on. Nüüd seda siis koostöös sõjaväega ka sõjavägi võib siin kinni pidada tänaval just teedel, et just julgeoleku mõttes kontrollivad autosid peamiselt küll veoautosid. Et mida nad veavad, et otsivad, otsivad seal nii relvi kui laskemoona. Aga niimoodi igapäevaselt tänaval ei peeta kinni, küll on politsei, nagu ma ütlesin, jah, näha. Seega peab kogu aeg mingi isikut tõendav dokument kaasas olev. Kohalikel küll, jah, ikka. Ka kui sellest tänavapildist rääkides ütlesid, et hästi palju inimesi või et hästi palju on näha neid, kes kerjavad või et vaeseid on hästi palju, siis kuidas nemad oma eluga hakkama saavad, kes seda taustaga teha? Jah? Need inimesed, kellel kellel tuleb kirjata, ma ei tea, kui palju neil tegelikult seda raha antakse, aga ma nägin küll, et anti päris palju ja inimesed annavadki sellise põhjendusega kerjastele raha. Et nad aktsepteerivad seda, et on küll, kõik need inimesed on pidanud lahkuma oma kodudest, et riigi sotsiaalsüsteem neid ei toeta. See on tõsi tõesti, et, et sotsiaal süsteemi sellist sotsiaalhoolekandesüsteemi neil neil Eestiga sarnaselt või ka Skandinaaviamaadega sarnaselt, sest et siin ma arvan, et me võime küljena Skandinaaviamaadega võrrelda seal ei ole näiteks kas või tervisekindlustus on kõigile tasuline ja siis lähtuvalt siis sellest, kes on su tööandja või, või kui palju sul endal vahendid on sul, kas see on, ja siis on ka see tase, et kas see on, kas see on siis, mida see tervisekindlustus katab. Et vaestel inimestel üldjuhul ei ole midagi, kui neil, kui neil nemad haigeks jäävad, siis, siis nad võivad proovida minna kõige odavam arsti juurde, aga üldiselt seal ei tegeleta, ka, olen kuulnud nii, et nad kerjavad. Väga levinud on selline lihtsalt selliste lühiajaliste lepingutega töötamine, et ühel nädalal näiteks töötatakse kartulipõllul teisel päeval või nädalal müüakse tänaval mingisugust sukapaari või või pirukat ja kolmandal siis kuskil lillekasvatuses, et, et selline asi lihtsalt, et otsitakse meil vist öeldakse turuvarblased selle kohta. Aga selliseid inimesi on tõesti seal palju, kes, kes ei tööta niiviisi korraliku lepinguga? Kersti Luha, kui korruptsioon on riigis valdav, kui tervishoid on ka kallis või, või siis tuleb vähemalt osta omale, siis kuidas haridusega öeldakse, et haridus on kõige alus, et inimesed oma elustandardit muudaks, et kuidas Kolumbia haridusega? No see kõige alus seal on, ongi tegelikult, päris paljude inimeste meelest on minu meelest ilmselt ilmselt ka üks eksprobleemide alus, sest et et mida ma seal nägin, oli see, et seal ei ole valdavat sellist mentaliteeti nagu meie oma ajaloost. Mäletame, et kui Indrek läks kooli või ühesõnaga, et see, et kui me läheme nagu kool ja saame mingisugust head, head haridust ja loodame, et mingit head haridust kuskil on mingisugune stipendium, et keegi aitab, sul on kuskil kellegi juures olla, et seal sellist hariduse poole püüdlemisest või mingisuguste tšetšeenide poolset toetust. Ma ei pannud küll tähele, aga miks ma seda julgen väita, on see, et meie elasime üürimajast, mis oli siis üüritud meile selle minu abikaasa töökoha poolt ja seal töötasid siis nii-öelda majahoidjatena ja aiajärgi vaatajatena. Kas perekond, kellel oli kaks väikest last ja kelle kohta ma algul mõtlesin, et ohoo, kui tore, et need lapsed saavad ju ka käia selles heas koolis, mis sellele organisatsioonile kuulus, kelle juures minu abikaasa töötas ja siis selgus, et teinud, käivad sellesse külakoolis täiesti tavalises koolis? Ka täiesti tavaline kool on seal tasuline, nii et kogu haridus on tasuline. Et ma küsisin järele, et kui palju võiks siis selles tavalises riigikoolis maks õppimise eest makse olla ja mulle öeldi, et see oleks kuskil meie rahas siis 20 eurot kuus, et isegi see ei ole nii väga odav üldsegi. Neid need sissetulekuid arvestades päris päris kallis koolis käia, kui on rahvusvaheline kool või, või mitmekeelne kool erakool, siis võib see olla kuskil 450 500 eurot kuus lapse lapse hariduse maks, et eks ta võib seal kõikuda, nende kooliti, aga neid kooli minema, mille kohta ma kuulsin. Väga väikese lapse emana sa kindlasti uurisid ka, et kuidas on Kolumbias last kasvatada juba maast madalast sünnist alates. Ja ja sealne vanema selline lapsepuhkus siis kestab kolm ja pool kuud. Ja kui ma sinna Kolumbiasse läksin, siis oli parasjagu just diskussioon, et ja ettepanek pikendada seda vanemahüvitise võib, seal ei olegi vanemahüvitis lapsepuhkuseaega, et laps, laps saaks oma emaga koos olla kahe nädala võrra ja uudistest siis küsida, nii nagu meilgi küsitakse tänavalt inimeste käest, et et kuidas inimesed arvavad selle kohta seal muudatuse kohta. Kusjuures ma nägin seal, naisterahvad ütlesid ütlesid kommentaarides, et nad ei kiida seda heaks, seda aega, seda pikendust. Sellepärast et nende hinnangul siis on naisel võimalik leida endale või, või võimalik kasutada seda kahte nädalat siis aega, et, et leida endale parem töökoht. Et noh, sellised mõttekäigud olid hoopis teistsugused, aga samal ajal tänu sellele, et et vanema kodus viibimise aeg lapsega on nii lühikene ja, ja tööjõud iseenesest on odav, eriti selline harimatu tööjõud, siis on hästi levinud see, et on majades majapidajanna ja käivad tädikesed hoidmas. Nii et ilmselt sealt sealtkaudu on siis emadel võimalik tööle tagasi pöörduda ka lasteaedadesse. Tegelikult saab üsna varakult juba seal viia, et selliseid sõime, sõimerühmad ja sellised asjad on seal ka olemas. Ja lasteaiad ja sellised asjad on täiesti korralikud aga maksavad ikka nagu kõik siin elus. Kui kallis see elu üldse seal on võrreldes meiega? Esiteks, võrreldes võrreldes meiega, eks see ongi, eks võrdlusmoment peab olema, et muidu muidu ei oska midagi arvata, et me mõtlesime, kui me läksime Kolumbiasse, et me, me olime seal olnud mõned aastad varem lihtsalt turistina ja me mõtlesime, et meil tuleb selline soodsam elu, et meil võimalik raha ka kõrvale panna, aga tegelikult et igapäevast elu elades on küll osad asjad odavamad, aga osad asjad on jällegi kallimad. Et näiteks korteri üürid on kallimad, autod on kallimad, bensiin on kallim, ehkki Kolumbia on enda gaasivarud. Ja siis naftavarud on jällegi asi, mis on odavamad, näiteks riided on odavamad, toit on odavam. Ei pea kütte eest maksma. Nii et selline kahe otsaga asi, nii et ma enam-vähem on seesama, et võib-olla on võimalik hästi majandades seal seal odavamalt läbi saada. Muidugi, kui siin. Varem tuli jutuks see, et, et inimesed, kui on eri piirkondades, siis neid koheldakse erinevalt. Mainisid juba, et vaeste seas on hästi palju näha neid, kes on tulnud just indiaani kogukonnast või siis nii-öelda pärismaalaste kogukonnast, et kuidas see siis igapäevasuhtluses väljend näeb, kui kirju tänavapilt on ja kas nad saavad omavahel läbi? Omavahel saavad läbi küll, kõik selles mõttes ei ole, ei ole tõesti, ma ei pannud küll tähele, et väljanägemise pärast või näo, näojoonte või nahavärvi pärast oleks mingit vahet tehtud. Küll on niiviisi, et andides on neegriidset mõju vähem. Et need on need inimesed, kes on Aafrikast orjadena aastasadade sisse toodud, et nemad on põhiselt rannikul. Ja seal siis on ka ka elus ja, ja toidus ja muusikas ja elukorralduses on siis nii-öelda Aafrika rütmid rohkem mõjul ja andides ja pealinna ümbruses, seal on siis rohkem sellist indiaani ja, ja Mistiitsi rahvast ja ka valgeid valged on tegelikult päris palju ja ka segunenud on omavahel niimoodi et minu kodulinnakese kotta tänavatel oli ikkagi kohalike sinisilmi küll. Et ma ei pidanud neid sugugi tikutulega sealt otsima. Missugust muusikat kolumbialased kuulavad eksootilist meie jaoks, seal on sellised rõõmsad rütmid ja muusika tõesti on nende tegevuste taustal päris aktiivselt ja hoolega, et kui ikkagi bussiga sõita, siis on kuskil salsad ja Biden autod ja neid nadi neil paistab, et kuulavadki hoolega ja mõned mõned kombed ja, ja nii see läheb, et sellist loomulikult meie kuulatavad selliste USA ja inglise keeles muusikat, britegi, Curtis igemete muusikat kuulatakse ka, aga lihtsalt igapäevases elus on, on ikkagi hispaaniakeelne muusika ja kohalikud rütmid. Sul on õnneks mõned laulud. On looda vennad. Tädid elada ja end, aga küllap nad ei sobi. Suvekülaliseks on meil siis täna Kersti Luha, kes elas praktiliselt aasta otsa Kolumbias. Seegi muusikapala ilmestas ilmselt seda tänavapilti päris palju. Milline on aga igapäevaelu? Kuule, inglase jaoks selline kulundele see päev algab päris varakult, et kella kuue ajal hommikul läheb valgeks ja siis on juba ikkagi nurgapealset Panade Riiad ehk siis Pagarjäärikesed kõik lahti oma saiakest ega inimesed ruttavad tööle, võtavad vanade Riiast oma saia ja võib-olla mingisuguse kohvi piimaga või niisama kohvi. Ja koolid näiteks algavad kell seitse pool kaheksa pool kaheksa on juba hilja ikkagi, et, et lapsed näiteks tuuakse nendesse parimatesse koolidesse, tuuakse Bogotaaž bussidega linnast välja linna äärde. Ja, ja need lapsed. Ma sain aru, et nad ärkavad isegi kella viie kuue ajal tõesti hommikul selleks, et jõuda bussiga kooli ja siis pärastlõunal viiakse need tagasi samade nende bussidega ja vanemad on vanemad on nõus oma lastele sellist sellist elu korraldama hariduse nimel. Ja selle nimel muidugi ka, et pealinnast suitsu seest välja saaks laps päevaks. Aga tänu sellele, et päev algab Kolumbia lastel varakult, lõpeta ka meie mõistes siiski üsna varakult, nii et 90 paiku ikka minnakse juba ära järgmist päeva ootama ja puhkama. Koolide juurde korraks tagasi tulles, kas Bogota kesklinnas siis kool ei olegi, et kõik koolid ongi linnast väljas? Linnas sees on ka aga nii-öelda paremad koolid. Rahvusvahelised koolid ja mitmekeelsed koolid on üldjuhul ikkagi linnast väljas. Kas see tänavapilt on siis tõesti väga suitsune või sombune, tekib millegipärast pilt ette sellisest kõrbest või natukene džunglites seal kohal on sihuke suur hall pilv, mis peaks linna tähistama, et kas nii ongi või pisut teistmoodi. No kui kole umbes on üks selline kõrge tippe sõita siis gondliga veidikene kõrgemale ja saab näha ta kogu Bogotaad siis Bogota on sudus. Et seda tänaval olles võib-olla ei tunne muud pidi kui, kui tõesti tunda, et see heitgaasi lõhn on, on tunda. Aga jah tundub küll, et see linn ei ole väga, väga roheline, pargid küll on, aga neid ei ole nii palju, et pigem on selline kivine ikuga lennukiga õhku tõusta, kui maanduda, siis, siis on ikka selline kivine linn rohkem näha. Ja tänaval endal kõndides siis neid autosid vaadates siis mul tuleb, tuli alati meelde, üks vana reklaamis ütles, et heitgaasid normi, sellepärast et sealsed autod ja bussid on endale ehitanud sellise korstna, et päris alla alla seda väljalasketoru siis ei ole jäetud, vaid siis kuskil katuse äärest ja siis tõesti on korsten, kust tuleb musta suitsu. Kui. Palju oled sa saanud Columbias ringi käia ja loodust näha, sest loodus on ju ka. Kuuldavasti. Erakordse ja tõesti loodus on imetabane, vaated on suurepärased, isegi minu kotta kodust aknast välja vaadates nägin mägesid ja ja oli minu aed, oli Palmikestega jaa, jaa. Väikesed koolipriid lendasid lillekest juures, nii et, et kõik oli väga-väga ilus juba igapäevaselt. Aga ringi olin ma käinud ka eelmistel kordadel sellel korral siis me käisime Vaikse ookeani ääres ja siis kohvipiirkonnas. Aga lapsega lapsega juba juba tuleb vaadata, kuhu ja kuidas seda lassi sätta. Aga ma olen muidu käinud ikkagi Kariibi mere ääres ja, ja tõesti läbi andide Kariibi mere äärde sõitnud, nii et et need vaated on tõesti ahhetama, panevad mingitel hetkedel Kolumbia kodu ümbritseb ka aed, kui on väiksem oma maja. Kui võimalik, siis kindlasti sellepärast, et ma ei tea, kas on koloniaalperioodist jäänud mõtteviis, aga tänavad on sellised üsna räpased. Ja kuidagimoodi on siis nõnda et see, mis algab koduväravast stseenid, paistab, enam ei huvita, aga see, mis on väravast sissepoole, on tõesti väga ilus ja korras. Et need aiad on, on väga-väga hoolitsetud tavaliselt kui on maja ümber aed, siis on seal aias ka käib keegi, keegi aednik või majapidaja, sest et, et selline jõukam majapidamine. Peab endale koduabilisi. Ja need majad ise on üsnagi sellised vuntsitud, kui on päris suured villad, on täiesti uhke vaadata. Ja, ja üsna tihti on nii, et nad kutsuvad, kutsuvad seda asja con huntoks mis tähendab siis seda, et on mitu eramaja ühe hoovi peal või on ka näiteks ridamajad ühe hoovi peal ühe aia sees ja valvur. Nii et niisama lihtsalt Kolumbia koju ei pruugigi pääseda. Kui sa ei ole kutsutud, siis ei pruugigi lihtsalt sõbra juurde koputama saada minna, et vaadata, kas ta on kodus. Aga mida nad kasvatavad aias lilli, vilju, aelalile, iluaedvilja elanikke, iluaed ja sinna iluaia juurde võivad kuuluda apelsini, tõi viigimarjapuud või, või mõned muud sellised viljad, et, et meie meie aias, mis oli küll rendimaja aed, olidki, olidki apelsinipuu ja viigimarjad, nii et ma olin siis aasta otsa saanud võtta oma viigimarja jooma. Seega oma suvilat meil kui sellist ei ole. Kui oled väga jõukas, siis võid ju mitu majapidamist pidada, ega siis miski ei takista, siis ei ole ju ei ole. Kui raha ei ole probleemiks, siis nad ikka peavad mitut majaga. Kui igapäevaelust ütlesid, siis siis rääkisid, et nad lähevad suht vara magama, vähemalt meie mõistes üheksa, 10 on, on tõsiselt vara. Kas see kehtib ka nädalavahetuste kohta, ütleme siis reede-laupäev. Kui pidu on, siis on ikka pidu ja Columbia lastele meeldib väga ka siis ilutulestikku lasta, nii et et kui me Kolumbiasse kolisime, siis selles omavalitsuses kotas, siis olid parasjagu mingisugused pidustused. Paar nädalavahetust järjest oli meil ööotsad kaugelt kuulda muusikat ja ilutulestiku ja ma olin kohe päris hirmul, et kuidas me nüüd siin hakkame siis elama, kui, kui meil igal nädalavahetusel on üks, üks suur pidu ja tähistamine, aga see on tõesti ainult ainult siis pühade puhul. Et ma ei, ei saanudki täpselt aru, mis, mis pühitsemine sellel hetkel oli. Aga kui on ikka pidu, siis, siis kolumbialased ei oota üheksani 10-ni, vaid pidutsevad niikaua kui pidutsevad, nagu meilgi jaanipäeval. Seega, kas see on selline pigem perepidu või minnakse klubidesse ka? Mõlemad mõlemad, et on, nii, on nii, perepidusid ka perepidu seal muide muide tantsitakse, mis näiteks minu peres vähemasti ei olnud levinud, et oleks tantsuperepeol. Et meil on ikka selliseid vaikseid istumised, vestlemised ja, ja võib-olla kuulatakse muusikat, mõnes mõnes peres lauldakse Eestis, aga aga seal lauldakse kindlasti. Tantsitakse ka. Igapäevaelu juurde meil vähemalt käib siin Eestis ka internet, kuivõrd levinud see on wifi või, või tõepoolest, et kaabel on igas majas toas olemas. Internet on seal ikka ka samamoodi nagu meil päris levinud, ainuke asi on seal selle internetiga seotud teenusega. Et meil oligi selline probleem, et interneti päris tihti ei olnud, aga et kolu umbes on, on siis need piirkonnad, kus inimesed elavad, jagatud, et elustandardi ja siis nende maksude maksmise järgi erinevatesse klassidesse, siis vastavalt sellele, mis mis tasemel sa nii-öelda elad, vastavalt sellele pakutakse sulle teenust ja et meie elamine asus täpselt näiteks linnakese servas, seal oli siis piirkond number üks, selle asemel, et olla neli, viis või kuus, kus makstakse rohkem. Ja piirkond number üks ei olnud prioriteet, mille interneti parandada. Nii et et, et siis tuli minna internetikohvikusse, mis on ka päris levinud. Aga, aga üldiselt ikkagi need pered, kellega kokku puutusin, ikka päris paljudel internet kodus ja ka wifit ma nägin, nägin ametiasutustes, näiteks, kui ma käisin oma elamisluba tegemas, siis siis ootesaalis oli levisiisi. Kui palju. Tundsid nad huvi Euroopa vastu näiteks ja Eesti vastu konkreetselt, kui, kui sinust on juttu. Aga kui palju näiteks ka uudistes uudistesaadetes oli euroop. Puudiseid no võlakriis oli ikka uudistesaadetes kõikjal läbivalt aga mulle tundub, et neile pakub maailm rohkem huvi kui kahjuks tuleb tunnistada Eestile siin. Et nende uudised olid minu pilgule sellised isegi laiemad, kui meie siin kuulame, vaatame, et meil on, meil on, võib-olla siin Lähis-Ida-meil on, on Ameerika Ühendriigid, Hiina, Ladina-Ameerika nõrk koht, Ladina-Ameerika ei ole, ei ole meil ka ka riigi poolt veel nüüd ootame siis, et kuna me saame uue saatkonna, mida meil on, mida meil on ju juba öeldud, et ilmselt varsti tuleb. Et võib-olla võib-olla ka siis siis hakkab, hakkab meie inimeste huvi olema rohkem sinnapoole. Nemad paistavad jah, aga see on kõik taustad, taustaks on ju see, et nendel Kolumbia lastel on nii paljudel pereliikmeid maailmas laiali, et meil, eestlastel öeldakse ka, et, et igas sadamas on üks eestlane, aga lihtsalt rahvaarvuga seoses juba on vähem neid inimesi, kes seal igas sadamas olla saavad. Kuidas näeb üks uudistesaade välja, kas on selline pooletunnine saade või tunnini saade, kuidas sihuke pikkus? Need on ikka pikemat sorti need uudistesaated, sest et samamoodi nagu nagu meie erakanalites, et seal on erakanalid, et nagu meie erakanalites, siis ikka tuleb seal ikka lõbustust vahele teha ja ja nalja ja, ja on erinevaid diktoreid, kes kes juhatavad siis see teemasid ja ütlevad, et natukese aja pärast tuleb meil esimene intriig ja siis tuleb teine intriig ja siis tuleb kolmas intriige. Natukese aja pärast tuleb samamoodi seesama sama reklaami lause nüüd esimeseks intriig, son, see teiseks intriig, see ja kolmandaks intriig see, et see on selline nagu infot ei ilmunud ka väga paljuski. Aga uudised algavad ikka ikka nagu meilgi sama loogikaga tähtsamad enne ja lõbustama lõbustavamat pärast. Aga rahvusvahelises plaanis rääkida siis, kuivõrd tähtsal kohal on Ameerika ühendriigid. Pere sugulased on, kindlasti töötavad seal, aga ameeriklased ja aitavad ka pidada sedasama narkosõda. Kolumbias. Kuidas üldse Ameerikale võetakse, on see selline, et halb domineerija või veidi hea abistaja? Kumb roll? Mulle tundub? Et et riikidevahelises suhtes on kindlasti see, et ollakse head partnerid. Et ma nägin päris palju suhtlust juba meedia järgi Ameerika Ühendriikide, Kolumbia kõige kõrgemal tasemel, et riigisekretäri kui presidendi tasemel, aga nüüd igapäevaelus, mis inimesed, kuidas nad võiksid mõelda Ameerika ühendriikidest ja ma panin tähele selliseid ambivalentsi suhtumised ühest küljest jah, et vööndi imetlusväärne, väga-väga arenenud riik väga arenenud majandus. Just minu seal olles sõlmiti vabakaubandusleping Ameerika Ühendriikide Kolumbia vahel. Sellest oli väga suur uudis ja see oli tõesti väga suur edu, edu ja läbimurre nende nende riikide jaoks uudiste jaoks, inimeste jaoks, aga samal ajal et Ameerika ühendriigid on Kolumbia-le geograafiliselt palju lähemal kui meie, kes me oleme ka head partnerid. Ameerika Ühendriikidega on Kolumbia ikkagi ajaloost erinevaid sündmusi, mida nad seostavad Ameerika Ühendriikidega negatiivses võtmes nende jaoks vähemasti negatiivses tõlgenduses nende jaoks. Nii et on, on mõtlemise vaateid ühe ühest seisukohast. Kuid kui sa mainisid seda narkovastase sõjas osalemist Ameerika Ühendriikide poolt, et Ameerika ühendriigid jah, on on Kolumbias oma nõunikega aitavad, aitavad ette valmistada sealset tegevust ja ka minu teada nõustavate relvastuse osas ja toetavad, toetavad nagu vahendite osas. Aga teine oluline osa on rahvusvahelise kogukonna osalemine ka Kolumbia vabaühenduste pinnalt, et siukseid sotsiaal- ja kodanikuühiskonna pinnalt, et seal on tõesti palju, palju rahvusvahelisi vabaühendusi ikke palju, palju ka Ameerika Ühendriikide toel, kes siis tegelevad nii nendega, kes on, kes on siis konfliktist kannatada saanud tagasipöördunud-pöördumas ühiskonda, sest et väga oluline protsess praegu on käimas selleks, et, et need paramilitaarsete rihmituses osalenud inimesed ja nende pered saaksid, saaksid taas sulanduda ühiskonda, et neil oleks kuskile tagasi pöörduda, kui konflikti lahendatakse. Ja, ja loomulikult kõik need, kes on ümber asust asustatud, tegeletakse nendega, kes on nendes konfliktipiirkondades nende kogukondadega, nii et, et mulle tundub, et see selline rahvusvaheline tähelepanu kolumbele ja sellele konfliktile tegelikult on üsna üsna üsna soe. Aga söögilaua ääres Ameerikat ei kirjuta. Ei, ei, ei tule jutukski, et siis on ikka igapäevaelu ja, ja huumor ja isegi isegi nendest kurikuulsatest narkootikumidest ikka söögilaua ääres ei tule juttu, et pigem on see nagu nagu tehakse võib-olla musta huumorit, aga, aga üldiselt see ei ole isegi põhjust tavapärases perekonnas sel teemal üldse puudutada, sest et see puudutab ikkagi üsna vähest osa. Aga musta huumorit tehakse ja, ja ainult, et Kolumbia laste ei meeldi see, kui keegi väljastpoolt Kolumbia tuleb ja kohe-kohe narkootikumi teemaga mõtleb, ise musta huumorit teha, et et nagu, nagu, nagu meilgi meeldib, et meid teatakse ikkagi millegi positiivsemana seoses ja nendel sama moodi, et et tegelikult Kolumbia laste jaoks on see narkootikumidega seotud teema ikkagi suur põhjus alaväärsuskompleksis ka. Ja, ja nad ikkagi põevad, põevad väga palju seda sellepärast, et et noh, nagu nagu meilgi ei ole juveeliröövleid ju nii palju inimeste seas, kui seda rahvusvahelistesse uudistesse on jõudnud. Ei on, on ka nende tavaline tavaline inimene narkootikumidest tegelikult päris kaugel. Aga siis peame kulumblastest lugu ja, ja lõpetame saatemuusikaga. See on jälle üks eks Kolumbia igapäevaselt kõlav rütm, mida võib siis bussis või või poes või ka lihtsalt tänaval kõndides kergesti kuulda. Aitäh stuudiosse tulemast ja aastasest elust Kolumbiast rääkimas. Kersti Luha. Aitäh teile kõike head ja head päeva.