Tere õhtust, kell sai kuus uudistada, toimetus võtab kokku 10. juuli olulisemad sündmused. Mina olen Liisu Lass. Eesti lapsed külastavad ohtlikke veebilehte Euroopa keskmisest kaks korda enam. Samas on veebiabiteenuseid kasutanud vaid 13 protsenti lastest, kes on olemusest häiritud, selgub Tartu Ülikooli teadlaste osalusel läbiviidava projekti IU Kids Online aruandest. Meediauuringute professori Veronika kalmuse sõnul peaksid teenusepakkujad rohkem pingutama. Raamatupidamise tase riigis on tasapisi paranenud, näitavad äsja valminud auditeid. Parandamist vajavaid arvestusvaldkondi on sellelegi mitmes ministeeriumis ja valitsusalas. Venemaa riigiduuma ratifitseeris kaubandusorganisatsiooni asutamisleppega ühinemise protokolli Venemaa WTO-sse astumist taotlenud 18 aastat. Rumeenia president andis võimu Parlamendi esimehele juuli lõpul toimuv rahvahääletus otsustab, kas president taandatakse lõplikult. Eesti Energia, Narva elektrijaamade ning Soome Fortumi esindajad kirjutasid täna alla lepingule, mille kohaselt paigaldatakse lämmastikku heitmete vähendamise seadmed neljale Eesti elektrijaama energiaplokile. Seadmed vähendavad õhku paisatavate lämmastikdioksiidide heitkoguseid kuni kaks korda. Raad järve kalda läksis avati ainulaadne ajakeskus. Keskus pakub ülevaate aegadest maailma ajaloos. Ühtlasi saab ka teada, kuidas mandrijää Eestit mõjutas. Viljandis algas 27. Viljandi vanamuusika festival festivalil. Seal saab 40 aastaseks ka festivali asutaja, Eesti vanim vanamuusikakollektiiv Viljandi linnakapell. Ilm on öösel ja homme päeval pilves selgimistega. Mitmel pool sajab hoovihma. Sooja on öösel 13 kuni 18 päeval 21 kuni 26 kraadi. Eestis kasutab veebiteenuseid vaid 13 protsenti netti kogemusest häiritud lastest, selgub Viiu kiits online aruandest. Tartu Ülikooli meediauuringute professor Veronika Kalmus ütles, et teenusepakkujad peaksid veebiabi kasutamisel osta sõbralikumaks muutma. Eeva Esse annab ülevaate. Aruandest selgub, et iga viies Euroopa laps on internetis kokku puutunud potentsiaalselt ohtliku sisuga. Eesti statistika kohaselt on 22 protsenti 11 kuni 16 aastastest lastest ja noortest külastanud anoreksia või buliimia Dropageerimaid veebilehti ning kaheksa protsenti on vaadanud lehekülgi, mis õpetavad enesetapu sooritamist. Kõik need näitajad on ligi kaks korda kõrgemad Euroopa keskmisest. Tartu Ülikooli meediauuringute professori ja Hiiu Kids Online Eesti uurimisrühma juhi Veronika kalmuse sõnul on kõrge näitaja taga Eesti laste väga aktiivne interneti kasutamine. Ta on Eesti lapsed väga riskialtid ja mistõttu kogevad ka teistsuguseid netiohte, nagu näiteks küberkiusamine üsna sageli. Kui lapsel tekib internetis ringi liikudes probleeme, on tal võimalik lisaks lasteabi telefonile kasutada ka mitmeid veebiabiteenuseid, jätkab projektid targalt internetis. Projektijuhte Malle Hallimäe. Kui lapsed ise on internetis, siis vaevalt, et ta nüüd väga võtaks selle telefoni helistaks sinna, et veebilehel siis lasteabi poee saab tegelikult nii online'is ka nõu küsida, otsekui see probleem on selline, millele ütleme seal lihtsalt mõne kirjutatud vastusega koha- ja seda nõuet ja et siis lapsed ise olla ka täiesti Onlimistele nõustajaga, üks-ühele kontaktist, lisaks ka nüüd politseikurest tegutsemas online'is veebikonstaabel ja sellest aastast on juba need kaks veebikonstaablid ja tegelikult nende kogemus näitab, et noored inimesed, kas need päris lapsel jagav lapseealised täies tihti pöörduvad ja erinevate küsimustega see ei puuduta ainult üldse internetis, siis nüüd mingit tegevust, vaid see puudutab üldse selliseid küsimusi, mis noort inimest huvitavad. Veronika kalmuse sõnul võib nende teenuste kasutajate arve numbriliselt tõesti suur olla, kuid protsentuaalselt on see siiski üsna kesine. Aruandes linnadki, et Eestis on veebiabiteenuseid kasutanud ainult 13 protsenti netti kogemusest häiritud lastest, veelgi enam kolmandik interneti vihje või abiliini poole pöördunutest ei saanud oma probleemile lahendust sellest, kuidas veebiteenuseid paremaks muuta, räägib Veronika Kalmus. Ühelt poolt võiksid nad olla veelgi paremini nähtavad selles osas muidugi on ka projekt targalt internetis päris palju tööd ära teinud, aga siiski Eestis on kogu see tegevus alles üsnagi noor ja algusjärgus ja siin on veel päris pikk tee käia ja teiselt poolt, mis nüüd puudutab otseselt maalide haldajaid, veebiteenuste pakkujaid, sisuloojaid, siis nendele tahaks seda südamele panna, et nad võiksid kõikvõimalikud abivahendeid muuta senisest veelgi rohkem kasutajasõbralikumaks lapsesõbralikumaks, sest kasvõi näiteks sotsiaalvõrgustikke privaatsusseadeid ei kasutata paljuski seetõttu, et need on lihtsalt sedavõrd keerukad ja ebamugavad. Lastele kasutada. Tõsist vajaduste, veebiteenuste arendamise ja kergemini kättesaadav odavamaks tegemise järele tõestab ka see, et need kasutavad tihedamini vaesematest peredest pärit või psühholoogiliste probleemidega lapsed. Malle Hallimäe rõhutab, et laste turvalise veebikasutusele aluseks on aga eelkõige vanemlik järelevalve ja suunamine. Homme toimub Euroopa komisjoni juures kohtumine, kus internetiteenuse pakkujad tutvustavad strateegiaid ja laste turvalise veebikasutuse tagamiseks. Uudistele Eeva Esse Tartu stuudiost. Riigikontroll on igal aastal kontrollinud ministeeriumide raamatupidamist ja eelarve sihipärast kasutamist. Täna avaldati järjekordsed auditeid läinud aasta kohta. Mall Mälberg küsis finantsauditi osakonna peakontrolöri Ines Metsalu käest, kuidas ta hindab olukorda pärast raamatupidamiste tsentraliseerimist. Üldiselt. Tsentraliseerimise protsessi poole peal ja täna on paar ministeeriumid, kes on saanud lugeda selle protsessi lõppenuks ja nende puhul näiteks justiitsministeeriumi, rahandusministeerium on küllaltki head näited, kus see protsess on läinud hästi, aga on ministeeriume, kus on asi läinud väga vaevaliselt ja meie auditit sellel aastal näitasid just probleeme majandus-kommunikatsiooniministeeriumis. Põllumajandusministeeriumis. Väga selgeid vigu, mis teeksid raamatupidamise aastaaruande valeks, on Ines Metsalu sõnul iga aastaga järjest vähem. Pigem me näeme probleeme protsessis, eriti siis, kui olemasolevaid juba sissetöötatud protsesse hakatakse muutma seda palju kaassegadus ja ametnike töö ülesannetes, kes mille eest vastutab, kuidas jaguneb vastutus siis selle tugiüksuse vahel, kes korraldab raamatupidamist ja siis nende ametnike vahel, kes peaksid sellel tugiks infot andma. Samuti on probleem siin olnud info liikumisega ja IT-süsteemide ühilduvuse katta. Kui meil on tugiüksus, kes kasutab ühte infosüsteemi ja kohapeal on mingid teised infosüsteemid, siis kuidas ning liidestada nii, et käsitööd oleks võimalikult vähe. Kõik lihtsamad arvestusvaldkonnad, ütleb Ines Metsalu on täna riigis korras vigu kulude või näiteks palkade arvestamisest või põhivarade üle arvepidamises on kogu aeg vähem teada on koondunud valdkondadesse, mis oma iseloomult ongi keerulised näiteks teedearvestus või bioloogilise vara arvestus. Drian aastaid kritiseerinud ministeeriumiga selle eest, et riigieelarvet ei kasutata sihipäraselt, aga tundub, et need vead hakkavad ka järjest väiksemaks jääma. Neid küll esineb, aga nende mõju on vähem oluline ehk et tunduvad nii planeerimisprotsessi eelarvete poole peal kui ka selle täitmise jälgimine on järjest paremini hakanud tööle. Ministeeriumide auditid on praeguse seisuga lõpetatud riigi kui terviku kohta tahetakse audid valmis saada augusti jooksul ja septembris avalikustada. Riigiaudit tugineb väga palju sellele tööle, mis ministeeriumites oleme juba teinud. Me vaatame küll juurde ka seda, kuidas rahandusministeerium on siis riiki kokku konsolideerinud nii-öelda, aga see on paljuski tehniline tööd, seal niukseid suuri vigu reeglina välja ei tule, et pigem see on siis nende ministrid terminite auditites, sele kontsentraadi võtmine ja hindamine, et mis siis, nagu riigis tervikuna vajab veel parandamist. Uku Toom jätkab nüüd välisuudistega. Venemaa Riigiduuma ratifitseeris maailma kaubandusorganisatsiooni WTO asutamisleppega ühinemise protokolli. Ratifitseerimisseaduse poolt hääletas 238 saadikut, vastu oli 208. Vastuhääletajate hulgas olid kommunistid, liberaaldemokraadid ja saadikud fraktsioonist Õiglane Venemaa. WTO-sse astumise vastased kinnitavad, et Venemaa ei ole selleks sammuks valmis. Enne peab saavutatav omakapitali väljaveo vähenemine, välismaiste investeeringute piiramine, maksusid käsitleva seadusandluse korrastamine ning korrutama jooni ohjeldamine. Rõhutatakse ka, et Venemaa ei suuda edukalt välismaale müüa midagi peale nafta- ega gaasi ning et leping ujutab Venemaa üle odava importkaubaga. Venemaa WTO-sse astumist taotlenud 18 postitati on ainuke suurriik, mis sinna ei kuulu. Rumeenia president rajan bassescu andis võimu üle parlamendi esimehele Krina Antonescu. Antonescu täidab nüüd ajutiselt riigipea kohuseid. Rumeenia konstitutsioonikohus. Uus kinnitas eile Parlamendi eelmise nädala otsuse, millega peatati kuuks ajaks presidendi volitused, et korraldada rahvahääletus riigipea tagandamise küsimuses. Keda süüdistatakse võimuliialdustest, alandatakse lõplikult, kui seda toetab rahvahääletusel üle poole hääleõiguslikest kodanikest. Hääletus toimub 29. juulil. Alustab kõnelusi Süüria peamise opositsioonijõuga, föderatsiooninõukogu. Välisasjade komisjoni juht Mihhail Margeelov võtab homme vastu Süüria rahvusnõukogu delegatsiooni. Margeelovi sõnul tähendab süüria opositsionääride visiit loogi alustamist reaalse jõuga, kes juba praegu on valmis konflikti lahendamiseks. Poliitilise dialoogi teel. Ei ole Venemaa võimud Süüria rahvusnõukogu tunnustanud. Nõukogu esindaja basmaakodmaani rääkis täna Moskvas pressikonverentsil Süüria opositsiooni ja Venemaa seisukohtade kokkupuutepunktidest. Venemaa kardab Süürias kaose ja anarhia puhkemist. Ka meie kardame kaost, me tunneme oma riigi pärast rohkem muret kui kes iganes. Iraan kinnitas täna, et toetab igati rahvusvahelise eriesindaja Kofi Annan Taani Süüria rahuplaani ja rõhutas, et stabiilsuse taastamiseks tuleb plaan ellu viia. Andan saabus Iraani Süüriast, kus pidas kõnelusi president Bashar al-Assadiga. Teheran jäi eemale juunis Genfis peetud rahvusvaheliselt kohtumiselt Süüria konfliktile lahenduse leidmiseks, sest tema kaasamise vastu olid USA ja Euroopa riigid. Genfis lepiti kokku kui Süüria poliitilise üleminekuplaanis, mis ei nõudnud Assadi tagasiastumist. Ehkki lääs ja opositsioon on selgelt välja öelnud, et ei näe tema jaoks rolli ühtsusvalitsuses. Annan, kordas täna soovi kaasataks kriisi lahendamisse ja sõitis veel täna Iraanist edasi Bagdadi. Tagasi Eestisse täna kirjutasid Eesti Energia Narva elektrijaamade ning Soome Fortum Power ja hiit OÜ esindajad alla lepingule lämmastikku heitmete vähendamise seadmete paigaldamiseks neljale Eesti elektrijaama energiaplokile. Mall Mälberg käis allakirjutamisel. Seadmed, mis energia plokkidele paigaldatakse, muudavad põlevkivist elektritootmise oluliselt puhtamaks. Alates 2016.-st aastast ei tohi lämmastikoksiidide kontsentratsioon välisõhku heidetavates suitsugaasides olla üle 200 milligrammi kuupmeetri kohta. Seda näevad ette keskkonnanõuded. Õhku paiskuvad lämmastikuheitmete kogused vähenevad poole võrra, kinnitab Narva elektrijaamade juht Tõnu Aas. Kui keegi mäletab veel Narva jaamasid ja aastat, ütleme siin 10 15 või 20 tagasi, mul on vanu pilte, kus need korstnad on tõesti võimsalt töötades annad, mustad kogu see taevaalune must dist. Täna juba on nii, et kui oleme määr ja need puud nagu ära puhastanud, siis vaevu-vaevu näeb üldse, kas kata töötab või ei tööta, suitsu sellist enam ei ole näha. Ja kui me nüüd selle viimase osa on hämmastav, kui sealt seest välja võtame kõike, siis tõesti okei eemalt aru, et midagi kuskil töötab, elektrijaam töötab. Seadmete paigaldamine neljale plokile läheb maksma 27 miljonit eurot. See raha aga kõik meie oma käibest Narva jaamade käibes, need meie ise investeerima, sinna ei ole mingeid eurorahasid seekord ei, ei mingeid eurorahasid. Leping, mis täna sõlmiti, puudutab elektrijaama kaheksast plokist. Nelja. Tõnu aasa sõnul on üks plokk, mis sai valmis 2005. aastal juba algusest peale uue tehnoloogiaga, mis vastab nii tänastele kui tuleviku nõuetele ning see on nii projekteeritud, et seda saab kasutada vähemalt 40 aastat niikaua kui plokiga On, ütleb Tõnu Aas. Aga jääb veel kolm plokki. Need kolm nemad ilmselt teavad oma töö lõpetama 2016 kuni selle ajani, kui nad võivad veel täna selliste tingimuste töötada ja siis jääbki viis plokki siis Akvisloki. Fortumi pakkumine, kui riigihange seadmete projekteerimiseks ja paigaldamiseks välja kuulutati Seitsmefirma seas Narva elektrijaamade hinnangul parim nii tehnilise lahenduse põhina poolest. Fortumi asepresident Heiki Andersson rõhutas oma firma kogemusi. Valmis. Fortumi on 20 aasta kogemus lämmastikuheitmete vähendamisel ja selleks vajalike seadmete paigaldamisel paigaldanud sadu Sedalaadi süsteeme. Meil on praktiliselt kõikide kütuste kogemus, ütles Heiki Anderson. Tõmas omakorda peab oluliseks, et Fortumi pakkumine on kindel, kuna katab ka kõikvõimalikud riskid. Saadjärve kalda läksis on tänasest avatud jääaja keskus, kus saab ka teada, kuidas mandrijää Eestit mõjutas. Ago Gaškov käis uudistamas. Eesti loodus on vormitud jää poolt, kui üksikud merele talad välja arvata ja jääajast tegelikult Me teame võrdlemisi vähe ikkagi veel, kas see jääaja keskus on selline koht, kus Eesti inimesed saavad rohkem teada sellest buldooserit, mis mäed ja orud on kokku lugenud. Patrnari geoloog professor Volli Kalm. Kindlasti saavad rohkem teada ja ma olen nõus sellega, et peavad natuke vähe selleks, et tänapäeva protsessi tulevikku paremini mõista oleks, oleks kasulik teada natukene ajalugu näiteks kliima ajalugu või minu pärast geoloogilist ajalugu ja selles mõttes see muuseum kindlasti aitab kaasa selleks, et aru saada, et mis tingimused siin kunagi olid ja mis tingimustes me tuleme ja oma arenguga oleme siiamaale jõudnud, kus me praegu oleme, miks üks või teine asi näiteks kliimaga kuidas mõni pinnavorm on tekkinud, kuidas meie põhiliselt on tekkinud nii et see üldine mõistmine on igal juhul kasuks ja see muuseum annab suure tüki seda juurde, kui siin tolle ringi vaadata. Ja keskus ei muuseum ega Disneyland meelelahutuskeskus, ütles sihtasutuse jääaja keskus juhatuse liige Asta tuusti. See on elamuslik, kogemuslik retk aegade algusest tänasesse päeva ja tulevikku. Me tahame siin õpetada seda, et maastikud kõneleksid, kõnetaksid inimesi ja et meie igapäevane elusaks rikkamaks, jäätmetabaksime olemise ime. Kui jää läks, tuli Eestisse inimene no mis sest, et seal vahel võis olla paar 1000 aastat ja seega on jääaja keskus mõnes mõttes Eesti Rahva Muuseumi sümboolne eelkäija või see tedremuna küljes, sündis Linda, Eesti Rahva Muuseumi direktor Krista Aru. No on ikka, ega inimene ootas koopas, enne kui jää ära läks, siis tema tuli, hakkasin tegutsema ja eks jääaja keskusele meie Eesti Rahva muuseumi eelkäija mitmes mõttes ja keskus on juba valmis ja avatud. Eesti Rahva muuseum ikka ootab oma hoonet. Geoloogia maateadus on ka osa kultuurist. Kas Eesti peaks oma geoloogilisi väärtusi nagu Põhja-Eesti pankrannik nagu voored, nagu Aruküla koopad noh, neid võib kümneid üles lugeda, rohkem tutvustama. Ja kindlasti üks osa Eestist ja eestlasest endise eestimaalasest on ju see, mis on seotud loodusega. Ja Eestimaa loodus on üks neid väärtusi, mida me peaksime ise rohkem hindama ja üha julgemalt tutvustama pankrannikut kõik kaupade, see on see, mis meil on ja mis kahjuks ju mitmel pool maailmas on tänaseks kadunud. Oleme ise liiga vähe neid väärtustanud. 27. Viljandi vanamuusika festival peab oma asutaja, Viljandi linna kapelli neljakümnendat sünnipäevapilet päibris, teatab Viljandist. Praegu taustaks mängib Viljandi linnakapell, saab just festivali ajal neljakümneaastaseks. Viljandi linnakapell on eesti vani vanamuusikakollektiiv ja asutajaks oli omal ajal Tõnu Sepp. Viljandi vanamuusika festival ise aga toimub 20 seitsmendat korda. Festivali kunstiline juht Neeme Bunder ütleb, et festivali algust tulebki seostada just Viljandi linna kapelliga. Linnakapell võtmefiguur selle ümber hakkasid toimuma festivalid ja kõige sellised vägevamad asjad. Aeg on omal ajal olnud ju protestiaeg ja kui 40 aastat tagasi Viljandi linnakapell ikkagi sündis, siis ikkagi ka kogu see ideoloogia, mis tuleb vanast muusikast, on natuke teistsugune, eriti siis oli ta hoopis teistsugune. Viljandi linnakapell sünnipäeva peetegi täna pärastlõunal arutlusega, kuhu liigub vanamuusikamaailmas vanamuusika osakaal ja mõtted tänases maailmas on muutunud. Kui varasematel aegadel on vanamuusikafestivalid ja isegi kontserdid olnud spetsiifiliselt selge joon mõnega siis praeguseks on nii festivalid kui ka kontserdid muutunud väliselt kaasaegsemaks. Tänavusele Viljandi vanamuusikafestivalil on kaheksa kontserti, on seda vähe või palju, seda küsime Neeme Bunderilt. Peaksin küll ütlema, et kindlasti Eerik Ericssoni kammerkoor on küll sellel aastal tegemist on siis absoluutselt maailma tippu ulatuva kooriga, nii et nüüd on ta siinmail nii et see vast oleks kindlasti nagu väga oluline, aga täna Kondrars Dailmanni mängisingi, siis skoolagantooriumi üks tugi hambaid, õpetajatest, maailma juhtivplokkflöödivirtuoos ja noh, palju palju ka kõik kõike muud kui päris ausalt, kas kõik kontserdid on oma näoga ja omamoodi ja siin on palju põnevat? Kindlasti rõõmustab Viljandi vanamuusika festivali publikult noorte vanamuusikute niinimetatud tagasitulek. Nimelt kogunevad taas noored vanamuusikahuvilised üle Eesti Viljandisse et harjutada pühapäevaseks etenduseks. Muusade lood. Muusika pärineb siis saksa kõrgrenessanssmeistrilt, nii sõbratooriuselt kogumikust derbsycoorajaiga, sellesse kogu see muusade teema alguses saigi. Seekord me saame siis Viljandi pärimusmuusika aidas ka ka uues kohas tegelikult meie mõttes etendada siis taolise tükitunni pikkus umbes. Viljandi vanamuusika festivali kava leiab netiaadressilt kultuur, punkt net kaldkriips vanamuusika. Ja ilmast räägib nüüd Sirje Vilms. Põhja-Euroopa kohal püsib endiselt mitme keskmega suur madalrõhuala selle lõuna ja kaguservas balti riikide ning Poola kohal on pidev õhurõhu tõus kasvatanud äikese kõrgrõhuharja, tänu millele olime mina, olen päev valdavalt kuiv, vaid õhtupoolikul suurenes siin-seal hoovihma võimalus. Ka homme ilm oluliselt ei muutu, jääb endiselt erinevate õhukeeriste piirimaile, kusjuures veidikese suurem on ülekaal. Kõrgrõhkkonna poolel on vahelduva pilvisusega ilm, paiguti võib hoovihma sadada. Puhub lõunast edelatuul viis kuni 10, rannikul puhanguti kuni 14 meetrit sekundis, õhtuks tuul nõrgeneb ning sooja on öösel 12 kuni 16, homme päeval 18 kuni 23 kraadi. Neljapäeval ja reedel läheb jäme ots madalrõhkkonna kätte ning hoovihma sajab paljudes kohtades võib ka paiguti äikest olla. Sooja on öötundidel üheksa kuni 16, päeval 16 kuni 22, neljapäeva päeval Ida-Eestis kuni 25 kraadi. Aitäh, Sirje Vilms, te kuulsite Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.