Tere õhtust, võtame mõned tänased sündmused veel kord lühidalt kokku, mina olen Mall Mälberg. Rahandusminister Ivari Padar loodab, et tänasel kabinetiistungil jõutakse sarve kärpeplaaniga põhimõtteliselt valmis ja eelnõuna läheb see valitsuse istungile maikuus. Istung kestab juba neli tundi. Peaminister Andrus Ansipi sõnul on riigil praegu üle 3000 kinnis objekti, mida ei lähe riigi valitsemiseks vaja ja mis võiks maha müüa. Kui Euroopa Liidu rahataotlusele saadakse positiivne vastus, võib tuleva aasta lõpus Tallinnas tegutseda uus filmikeskus uskeskusteniks Entrutuda, sest enam ei peaks Eesti välismaalt sisse ostma teenuseid ja tehnikat, mida Eestil endal praegu pole. Eesti muusikateater tähistab oma sünnipäeva täna 25 aastat tagasi esietendus Vanemuise seltsimajas. Esimene laulumäng, mis pani alguse meie muusikateatrile Suurbritannias, on avaliku sektori streik. Osalevad ka õpetajad, kes ei ole streikinud 20 aastat. Palestiinlaste äärmusrühmitus Hamas esitas täna oma ettepanekud Iisraeliga vaherahu sõlmimiseks esialgu Gaza sektoris ja seejärel läänekaldal. Homme on kergelt pilves kui viim. Sooja tuleb kaheksa kuni 13, kohati 15 kraadi. Valitsus peab juba neli tundi kabinetiistungit, veel enne seda oli hommikune istung valitsuse pressikonverentsil. Toomvalitsuse otsustest võib ära märkida komisjoni moodustamist järgmise rahvaloenduse ettevalmistamiseks 2011. aastal või ka infot selle aasta juunikuus toimuva WHO ulatusliku tervishoiufoorumi ettevalmistamise kohta. Aga teadagi käis jutt pressikonverentsil ka muudel teemadel. Peaminister väljendas oma arvamust töölepinguseadusalasele kokkuleppele jõudmise või õieti selle kajastuse teemadel. Küsimus sellest, mida tööandjad kaotasid või mida ametiühingud võitsid või vastupidi, on täiesti kohata kui eesti asetsev töölepingu sõlmimise raskuselt maailmas maailmapanga tuim business edetabelis 156. kohal maal ja selles edetabelis on loetletud ainult 171 riiki siis minu meelest küsimus, kes võitis, kes kaotas kohata. Igasugune tööturu liberaliseerimine tõstab meie kohta selles edetabelis oma praeguste teadmiste juures saavutatud kokkuleppest. Tahan küll loota seda, et võitis Eesti aga minu esialgsetel hinnangutel see võit oleks võinud olla märksa suurem. Ning rahast ja lisaeelarvest rahandusminister Ivari Padar ütles, et ei tasu luua eksliku mulje, nagu käiks riigi kinnisvara aktsiaseltsi varade hulka kuuluvate hoonete müük eelarve aukude täitmiseks. See on pidevalt toimiv protsess ning peaminister lisas. Riigil on praegu enam kui kolm vaat kinnisvaraobjekte, mida riigilt kindlasti riigi valitsemiseks vaja ei lähe. Ja need 3000 objekti nõuavad vahendeid selleks, et nad püsiksid. Ja tõtt-öelda ega neid vahendeid piisaval hulgal ei ole. Nii nagu riigikontroll korduvalt öelnud, on tegelikult nende objektide Tartus kogu aeg kahaneb, ehitiste väärtus kahaneb, kinnisvara väärtus, see, nagu me teame, võib kõikuda kord tõusta, kord langeda. Mis puutub kabineti istungist, mis praegu käib, siis küsiti loomulikult rahandusministrilt, kui kaugele täna jõutakse. Ma usun, see kärpeplaan saab põhimõtteliselt paik, et jah, meil on kindlasti olemas veel need agasid, mis täna arutame valitsuskabinetis, aga võib ütelda siis nemad 90 95 protsendiliselt, kus ma leian, et meil otsused olemas, aga jah, on, on teemasid, mis tahavad üle arutamist ja eks sellega täna kabinet ka tegeleb, et et ma tahaks loota, et seaduseelnõu jõuaks ja nüüd valitsusse viiendal mail, kui me oleme plaaninud erakorralise valitsuskabinet selles tempos, vanemalt rahandusministeerium täna tööd. Edasi kokkuvõte tänastest välisuudistest. Kai Vare. Suurbritannias toimus ulatuslik avaliku sektori töötajate streiki, et nõuda palgatõusu. Muuhulgas osalesid ka õpetajad, kes ei ole Suurbritannias streikinud 20 aastat. Kümned tuhanded õpetajad ja õppejõud korraldasid Londonis rahumeelse protestimarsi. Nad ei ole saavutatud paariprotsendise palgatõusuga rahul, kuna see ei kata nende sõnul isegi inflatsiooni. Vaatlejad märgivad, et streik on järjekordne proovikivi peaminister Gordon Brownile, kelle populaarsus on ülemaailmsete majandusprobleemide tõttu niigi langenud. Järgmisel nädalal on Suurbritannias kohalikud valimised. Need on esimesed valimised, kus leiboristid osalevad Gordon Browni juhtimisel pärast seda, kui Tony Blair nii valitsuse kui parteijuhi kohalt lahkus. Muuhulgas valitakse ka Londoni linnapea. Traditsiooniliselt on pealinnas võimunud leiboristide käes, kuid seekord ennustavad avaliku arvamuse küsitlused võitu konservatiividele. Euroopa liit jõudis pärast aastaid kestnud vaidlusi kokkuleppele ebaseaduslike sisserändaja kätekinnipidamise ja väljasaatmise asjus. Euroopa Parlamendi sakslasest liikme Manfred Weberi sõnul on Euroopa liidus kuni 12 miljonit illegaalset immigranti ja tänane kokkulepe on suur samm edasi. Lõpliku heakskiidu peavad andma liikmesriigid ja Euroopa Parlamendi täiskogu. Sotsialistid on juba teatanud, et ei ole kõigi punktidega nõus. Näiteks ei toetanud praegust kokkulepet, et sisserändajad Raiv immigratsioonikeskustes kuni pool aastat kinni pidada vajadusel seda veel aasta võrra pikendada. Nende hinnangul võiks maksimum aeg olla kuus kuud. Palestiinlaste äärmusrühmitus Hamas esitas täna oma ettepanekud Iisraeliga vaherahu sõlmimiseks Gaza sektoris. Lisatud oli Eagava rahuleppe laiendamisega Jordani jõele läänekalda aladele, Kasan Hamasi kontrolli all, aga osa rühmituse tähtsaid liikmeid elab läänekaldal ja varem nõudis rühmitus relvarahu kehtestamist mõlemal alal korraga. Kõnelustele lähedal seisva Palestiina ametniku sõnul on Hamas nüüd valmis ka järk-järguliseks vaherahuks. Iisrael teatas, et on valmis lõpetama operatsioonid kaasa piiridel, kuid selleks peab Hamas täielikult lõpetama rünnakud iisraellaste vastu kõigi palestiinlaste rühmituste, rakettide tulistamise üle piiri ja salajase relvaveo Gazasse. Tallinna Ülikoolis on koos Eesti lähiriikide filmijuhid, et tutvuda balti meedia filmi ja meediakooliplaaniga, rajada uus filmikeskus. Külalistel on kaasas ka Euroopa filmiorganisatsioonide toetus. Keri. Riina Eentalu rääkis sel teemal balti filmi ja meediakooli arendusjuhi Martin Adamson. Toetuskirjale on oma allkirja andnud suur hulk Euroopa filmiorganisatsioone, ütles Martin Aadamsoo. Ja selle sõnum meie jaoks on see, et see, mis me teeme siin balti filmi meediakoolis, et selle tähtsus on laiem kui ainult Eesti jaoks. Millest seda keskuse tähtsust nähakse laiemalt? Põhimõtteliselt nähakse seda ainukese moodusena, kuidas säilitada Eesti filmi viimasel ajal saavutatud edu ja anda Eesti filmitegijatele ja Baltimaade filmitegijatele ühest küljest stabiilsust, aga teisest küljest stabiilsust ka uue andeka järelkasvu näol. Filmikeskus hakkaks koosnema balti filmi ja meedia koolist ja tehnilisest filmi tootmiskeskusest, mille juures on alustavate filmifirmade inkubaator. Euroopa Liidu rahataotluse vastust oodatakse mai lõpuks. Positiivse vastuse korral võiks filmikeskus järgmise aasta lõpuks Tallinna Ülikooli kavandatavas loomemajas endisest meremeeste klubis juba tegutseda. Kui palju selleks raha vaja läheb? Projekti kogumaksumuseks oleme planeerinud orienteeruvalt 150 kuni 200 miljonit krooni, millest pool paneks Tallinna ülikool ja ülejäänud oleksid siis väljast tulevad fondid, rahastajad. Nüüd selle filmikeskuse põhiline mõju või tähtsus Eesti filmikunstile, millest te seda näete? Liikuvad pildid, olgu nad siis televisioonis, internetis, mobiiltelefonides, televiisoritesest saavad järjest tähtsamaks ja tähtsamaks ja, ja kui me tahame, et see, mis mind igapäevaselt vastu võtab ekraanidel oleks kvaliteetne, siis me peame mõtlema selle peale, kes seda sisu toodab ja need ongi, saavad olla ainult hea hariduse saanud filmitegijad, teletegijad. Filmikeskus tasuks end ruttu ära, leiab Martin Aadamsoo. Olnud huvi filmivõtete sihtmaa vastu, aga seni on reeglina jäänud katki sellepärast, et Eestis puudub filmi tegemise infrastruktuur praegu hinnanguliselt kuni 10 miljonit krooni riiklikke toetusi filmi tegemiseks läheb aastas otse välismaale, sealt tuleb sisse osta teenuse ja tehnikat, mida Eestis ei ole. Kui see raha jätta Eestisse, siis ma arvan, et me suudaksime teha filmitootmise keskusi, mis mitte väga pika aja jooksul ennast tasa teenib. Täna 125 aastat tagasi esietendus Vanemuise seltsis laulumäng, mis pani aluse eesti muusikateatrile. Nüüd on muusikateater Eestis üks populaarsemaid. Toomas Kelt käis täna Vanemuises. Täpselt täna, 125 aastat tagasi algas Eestis muusikateatriaeg Vanemuise seltsimajas etendus Carl Maria von Weberi muusikale loodud romantiline draama pretsi osa. Vanemuise direktor Paavo Nõgene viitas aga veel ühele tänasele tähtpäevale eesti teatriloos. Seda hetke peetakse tegelikult lisaks Eesti muusika teatri sünnile veel ka esimese Eesti teatri orkestri sünnipäevaks. Tänaseks on muusikateater elanud üle suuri muutusi. Täna me enam ei näe laval orkestriaugus näiteks 10 liikmelist orkestrit, vaid me näeme 45 50 liikmelist sümfooniaorkestrit ooperi opereti muusikalide balletietendustel, siis toona oli see koosseis tunduvalt väiksem, samuti me näeme täna laval täiskoosseisus ooperikoori balletitruppi. Nõgene lisas, et Vanemuine on praegu Eesti ainuke teater, kus mängitakse nii draama, muusika kui balletilavastusi. Repertuaaris on muusikalavastustele tähtis osa. Vanemuine on hetkel kindlasti tänase päeva mõistes täiuslik muusika, teater, kus on võimalik näha kõiki neid vormelis teatriteatris, muusikateatriga kaasas käivad. Nõgene on eriti uhke selle üle, et Vanemuise laval eriti niinimetatud kuldne kolmikooperit Ravjaatarrygaletajad, rubadur Euroopas ei ole palju selliseid teatreid, rõhutab Nõgene. Ka on üle saadud vahepealsest publikunappusest ooperi- ja balletilavastustel. Sel aastal on Vanemuises muusikateatri austajatele ettevalmistamisel mitu uut lavastust. Juba juunikuus esietendub Vanemuises ka muusikateatri osa, muusikal eksis džässis ainult tüdrukud, rokkooperi oleme võtnud endale repertuaari, ehk siis augustis jõuab lavale algupärane eesti ansambli Ruja aineline rokkooper Ruja. Ja kui sügisesse vaadata, sest sügisel jõuab lavale Rootsi lavastusmeeskonna poolt imekaunist balletti uinuv kaunitar operett Savoy ball ehk siis nimistu, mis meil täna on väga pikk, täieneb veelgi, täieneb erinevates muusikateatrivormides just kõikides, mis, mis meil on pakkuda. Tänast muusikateatri sünnipäeva tähistatakse näituse ning tantsulavastusega Beer künt. Etenduses teevad kaasa lisaks balletitrupile ka orkester, ooperisolistid ja koor. Möödunud aastal pälvis Mare Tommingas PR küti eest Eesti teatri aastaauhinna. Etenduses teeb teleülekande ka rahvusringhääling Toomas Kelt Tartu stuudio. Ja ilmast. Eeloleval veel on meil vähese ja vahelduva pilvisusega kuiv ilm, puhub läänekaare tuul üks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel miinus ühe ja pluss nelja vahel. Päeval on samuti vähese ja vahelduva pilvisusega kuiv ilm, puhub läänekaare tuul üks kuni seitse meetrit sekundis. Sooja tuleb homme kaheksa kuni 13, kohati 15 kraadi. Tegusid ja kella kaheksast Päevakaja toimetaja oli Mall Mälberg. Kena õhtut.