Kell on kuus, õhtul võtame kokku kaheksanda mai. Olulisemad päevasündmused stuudios on Uku toom. Valitsus kinnitas küberjulgeoleku strateegia kuni 2013. aastani kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul propageerimise, infotehnoloogiliste uuenduste vastutustundliku kasutust ja üldiselt ruumi turvalisuse kultuuri juurdumist mitte ainult Eestis, vaid ka teistes riikides. Tallinnasse vajatakse NATO operatiivse küberkaitse kompetentsikeskust tähistamaks teise maailmasõja lõppu Euroopas asetati tänaseks ohvrite mälestusmärkide juurde pärgi. Venemaa riigiduuma kinnitas, kuidas riigi uueks peaministriks Vladimir Putini vastu olid üksnes kommunistid. Läti ja Leedu radifitseerisid Euroopa Liidu reformileppe. Muinsuskaitsjad protesteerivad Harju mäel välja kaevatud seitsmeteistkümnendast sajandist pärit bastioni müüride lammutamise vastu Tartus paati kirjandusfestival Prima Vista Narva Muuseumis Maarjamäe lossis aga näitus Eesti omakohus. Väljapanek annab ülevaate Eesti vabariigiõigusemõistmise ajaloost. Ilm püsib vahelduva pilvisusega, kohati sajab hoovihma. Öösel on maapinnal kohati ka öökülma temperatuuri kahe kraadini. Sooja on aga homme 10 kuni 16 kraadi. Alustame valitsuse tegemistest ja pressikonverentsil käis Mall Mälberg. Valitsus kinnitas täna küberjulgeoleku strateegia viieks aastaks, dokument määrab strateegilised eesmärgid ja nende järgi tegevusvaldkonnad. Kaitseminister Aaviksoo rõhutas, et küberjulgeolek on praeguses maailmas iseäranis aktuaalne arvestades seda, et aasta tagasi toimus maailmas esimene riigi vastu suunatud küberrünnak. Minister tutvustas strateegiat ka lähemalt. Selle põhilised momendid on astmelise turvameetmete süsteemi väljatöötamine ja mis hõlmaks eelkõige kriitilist infrastruktuuri nii avalikus kui erasektoris, see tähendab ka erasektori ettevõtetega, kes pakuvad e-teenuseid ja kes kasutavad infotehnoloogilisi lahendusi tavaliste teenuste pakkumisel nende turvameetmete süstemaatilist arendamist, sealhulgas ka seaduses ette nähtud Määral strateegia jaguneb mitmeks valdkonnaks, millest minister osutas kõigepealt turvameetmete süsteemi rakendamisele. Ühe otsusena moodustatakse ka vabariigi valitsuse julgeolekukomisjoni juurde vastav nõukogu, kes peab jälgima küberturvalisuse arengut riikliku julgeoleku seisukohalt. Teine tegevusvaldkond, küberjulgeoleku alase kompetentsuse suurendamine. See puudutab nii õppetööd kõrku koolides kui ka teadustööd. Muuhulgas haakub see ka NATO küberkaitse kompetentsikeskuse tegevusega. Ettevalmistust nüüd on jõudnud finišisirgele. Järgmisel kolmapäeval, 14. mail kirjutavad seitsme NATO riigi kaitsevägede juhatajad alla küberkaitse kompetentsikeskuse asutamise aktile. Sellest hetkest on Tallinnas üks rahvusvaheline organisatsioon juures Nato kooperatiiv Inglise küberkaitse kompetentsikeskus. Valitsus kiitis heaks ülikooliseaduse muutmise eelnõu, milles üks olulisemaid muudatusi on kaheastmelise kvaliteedikontrolli süsteemi ülesehitamine. Haridus ja teadusminister Tõnis Lukas formaalsus. Plaanis tähendab see seda, et Eesti peab olema valmis looma sellise kõrghariduse kvaliteediagentuuri, mille võtaks oma liikmeks Euroopa kvaliteediagentuuride võrgustik ja selleks tuleb kõrvaldada üks pisikene nüanss, nimelt Praeguseni on haridus teadusministril teatav roll akrediteerimisotsuste kinnitamisel, aga see näitab, et meie agentuur ei ole täiesti iseseisev. Et saada Euroopa kvaliteediagentuuri võrgustiku liikmeks, peab ta olema täiesti iseseisev ja nende muudatustega kiiremas korras jääma, nii et õpilased, üliõpilased saaksid lähiaastatel juba kindluse, et kõik, mis on Eestis otsustatud, tähendab täiesti samu kvaliteediparameetreid, kui on üleeuroopaline nõue. Välisteemade juurde või õieti esialgu sealtsamast valitsuse pressikonverentsilt, kus küsiti ka peaminister Andrus Ansipil, kas ta loodab seoses presidendivahetusega Eesti-Vene suhete paranemist. Teatavasti on Venemaal eilsest uus president Dmitri Medvedjev. Ma loodan küll tavaliselt niisugustel puhkudel ma ei räägi konkreetselt Venemaast, vaid kui vahetub president, siis seda kasutatakse ka ära uue lehekülje pööramiseks välissuhtluses. Ja oleks igati ratsionaalne, kui Venemaa suhted Lääne-Euroopa riikidega balti riikidega oleksid märksa paremad, kui nad praegu on, kui nad majandussuhted oleksid pelgalt rahandusalustel ja, ja mittepoliitiliselt mõjutatud. Need ma loodan küll, et presidendivahetus Venemaal toob kaasa ka teatud muudatusi Venemaa välispoliitikas. Nüüd aga tänane põhijõudis Moskvast tänasest on Vladimir Putin Venemaa peaminister ja sel teemal nüüd Tõnu Karjatse. Venemaa president Dmitri Medvedjev allkirjastas pärastlõunal seadlasel Vladimir Putini määramisest riigi peaministriks. See tähendab ka ametliku uue valitsusjuhi ametisse astumist. Sellel eelne hääletus riigiduumas, kus Putini poolt andis peale 392 ja vastu 56 duumasaadikut. Kõik vastu hääletanud kuulasid Riigiduuma kommunistide fraktsiooni, mis on ka ainuke opositsioonigrupp riigiduumas. Enne hääletust peetud kõnes keskendus seni presidendiametit pidanud Putin Venemaa majanduse olukorrale parandamisele. Ta lubas kärpida inflatsioonimäär praeguselt 11-lt protsendilt ühekohaliste numbritele lähemate aastate sees, kuna. Jätkan kurjendaskasuvislažiga mõnigi IRL-i. Olen veendunud, et meil on selgus, et tõsta majanduse konkurentsivõimet, muutuda struktuuridega moodsamate tootmisvahenditega, ütles Venemaa uus valitsuse juht. Lähema 10 15 aasta sees lisaks Venemaa Putini sõnul jõudma kodanike heaolult ja elukvaliteedilt maailma juhtivate riikide sekka. Putini sõnul võiks Venemaa sisemajanduse kogutoodangu järele jõuda juba sel aastal Suurbritanniale, saades majanduskasvult maailmas kuuendaks. Majandusümberkorraldamine eeldab ettevõtluskliima parandamist, sealhulgas maksuga koormuse vähendamist ja aktsionäride arvu suurendamist avalikes kompaniides. Kõiki neid punkte Putin ka rõhutas. Ta rõhutas ka ettevõtlusvabaduse arendamist Venemaal ja seda takistavate administratiivsete tõkete vähendamist. Sealjuures kutsus Putin üles alandama makse naftatööstusele. Putini positiivsele kõnele reageeris kohe Vene aktsiaturg, tõustes 3,5 protsenti, seejärel väärtpaberite hinnad veidi korrigeerusid. Teise olulise valdkonnana uue valitsuse töös tõstis Venemaa uus riigipea esile inimeste eest hoolitsemise ehk siis sotsiaalsfääri. Korduvalt rääkis ta tervishoiust ja haridusest. Eluaseme probleemid on Putini sõnul üks esimesi, millega uus valitsus tegelema hakkab. Võidupüha eel lubas Putin eelkõige hakata tegelema sõjaveteranide eluasemeprobleemidega. Sõjakad retoorikat Putini kõnes polnud ka välispoliitika ja ei tahaplaanile väljendus, pigem viidates majanduslikele konkurentidele. Samas rõhutas Putin tööstuse arengust rääkides, et kaitsepoliitikas olulised armee ja laevastiku toetamine on vaieldamatult prioriteedid ka uue valitsuse töös. Valitsusjuhi roll. Putini keskendumine seniselt väljakutsuvalt välispoliitikale majandusele järgib ettevõtjate, investorite ja ka Venemaa riigiaparaadis kõrgel kohal olevate nõustajate soovitusi ning ootusi. Ilmne on see, et agressiivne välispoliitika investoreid peletav ja lisab lõppkokkuvõttes ebakindlust ka siseriiklikult. Enne tuumahääletust esinenud uus Dimitri Medvedjev lubas koostöö jätkumist Putiniga. Samas on endiselt selgusetu, kuidas liberaalsete vaadetega pidev küllaltki paindumatu juhtimisstiiliga Putiniga võimu jaotama hakkab. Vaatlejad peavad tõenäoliseks, et Putin laiendab peaministri volitusi ja presidendile jääb peamiselt tseremoniaalne roll, nagu see on mitmel pool Euroopas. Juristihariduse ja meeldiva olekuga Medvedjevile jääb ka ülesanne parandada riigi mainet väljaspool ning meelitada taas ligi investoreid, kes aitaksid ka Venemaa majandust ning tööstust. Sel viimasel teemal tegelikult jätkamegi see, milliseks või selle üle, milliseks kujuneb Putini positsioon peaministrina, on vaieldud kogu viimase aja mida arvavad Eesti poliitikud, Isamaa ja Res Publica liidu juht Mart Laar. Tõepoolest, ega elame-näeme peaministri positsioon vaatamata kõigele sellele võimule, mida ka Putini enda kätte koondanud, nüüd kiiresti selle enne peaministriks asumist ei ole kõigele vaatamata ikkagi niivõrd tugev ja niivõrd kindel, nagu on presidendi oma. Ja kui ühel hetkel härra Medvedjev aru saab, et, et tegelikult on ju tema või nemad president, siis siis näeme, mis, mis toimuma hakkab president oma olemuse tõttu ilmselt saab ka tulevikus olema populaarne Venemaalt ja noh, see kõik noh, lihtsalt tekitas sellise olukorra, mis on ühtepidi natuke on ebakindel, isegi noh, elame, näeme. Väga raske on ennustada, mis, milline on Venemaa poliitiline olukord näiteks ikkagi ikkagi aasta pärast. Mina seda küll ei julge, ei ühes ega teises suunas kindlalt väita. Ja reformierakondlane Igor Gräzin Mängude jaotus on see, et tegelikult Putin on kogu aeg läbi kukkunud kõiges, mis ta on teinud välispoliitikast, Tšetšeenia sõda, eks ole, ta on vaenujalal USAga Venemaal sisuliselt pole ühtegi liitlast mitte kuskil, isegi Lukašenko ei taha ta ka enam väga hästi juttu ajada. Et ühesõnaga majanduslik situatsioon, kui energeetika maha võtan, on alla käinud ja nii edasi. Ühesõnaga Putin on süüdi tegelikult kõikides Venemaa hädades samal ajal tal on kõik ased andeks saanud, miks sellepärast tegeleb kõrgema pilotaaži ja millest iga inimene ütleb, noh, ninasse nad jäävad meie isasele. Vastupidi, just selles aspektis Medvedjev uskumatult populaarne, sest Medvedjev on viimased kaks kolm aastat tegelenud asjadega, mis inimestele korda lähevad. Pension, tervishoid, töötukindlustust, kohad, kommunaalteenindus ja näed kogu selle sotsiaalne paketiga, sotsiaalne plokk on Medvedjevi käes ja nüüd võib väga hästi juhtuda, et oma sotsiaalse, selle blokiga muljub ta lihtsalt kogu see Putini globaalse rauapoliitika täielikult maha. Mõned välissõnumid veel Läti ja Leedu Parlamendi tratifitseerisid täna Euroopa liidu reformima, reformima Lissaboni leppe. Teatavasti peavad Lissaboni lepingu heaks kiitma kõik 27 Euroopa Liidu liikmesriiki. Seni on seda teinud Ungari, Sloveenia, Malta, Prantsusmaa, Bulgaaria, Rumeenia, Poola, Slovakkia, Austria, Portugal, Taani. Ainsana on oma põhiseadusest tulenevalt kohustatud lepe rahvahääletusele panema Iirimaa, see hääletus toimub 12. mail. Eesti riigikogu plaanib leppeta hääletada juunikuus. Juhul kui reformilepe saab kõikidele Liidu liikmesriikide heakskiidu, hakkab kehtima järgmise aasta esimesest jaanuarist. Gruusia president Mihhail Saakašvili sõjalise konflikti oht Gruusia ja Venemaa vahel säilib, kuid kinnitas, et gruusia sooviks seda kindlasti vältida. Seda konflikti ei soovi ega ole ka võimeline Venemaaga sõdima. Ka Gruusia kaitseminister restavikeselofiili kinnitas täna, et gruusia välistab jõukasutuse konfliktide lahendamisel, samuti sõjalised kokkupõrked Venemaaga. Abhaasia teatas aga täna järjekordsest gruusia luurelennuki allatulistamisest. Kaitseministeeriumi esindajad asetasid pärgi teise maailmasõjaohvrite mälestusmärkidele. Teatavasti on kaheksas majja Euroopas lõppes 1945. aastal sel päeval teine maailmasõda. Tärgi asetati mälestusmärkidele juurde Kloogal holokausti mälestusmärgi juurde. Teises maailmasõjas langenud punaarmeelaste hauaplatsile kaitseväe kalmistul Tallinnas Maarjamäe mälestusväljakule, kus meenutati kõiki teises maailmasõjas okupatsioonivõimude poolt toime pandud repressioonide ja kuritegude ohvreid. Samuti mälestati 1944. aasta Eesti kaitselahingutes elu andnud inimesi ja vabadusvõitlejate liit pidas täna miitingu Maarjamäe mälestusväljakul ja seal osales ligi 300 inimest. Aga poliitika juurde tagasi. Eile jäi riigikogus teatavasti vastu võtmata võrdse kohtlemise seadusest, koalitsioonil jäi vajalikust 51-st häälest üks puudub. Juba täna andis põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde selle seaduse taas menetlusse. Repediitheomaatiastuudioro mess ütlesid juba vanad roomlased ja ilmselt tuleb nõustuda sellega, et kordamine on tarkuse ema. Ja mäletame kõik ju hästi hakkama. Räägid, et eile ei leidnud siinsamas riigikogu saalis nõutavat häälte enamus võrdse kohtlemise seaduse eelnõu. Ma pean ütlema, et tänaseks on Eesti Reformierakonna fraktsioon Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon jõudnud saamisele selle seaduse vajalikkuses ning otsustanud algatada samal kujul võrdse kohtlemise seaduseelnõu. Tulenevalt Eesti suhtes algatatud rikkumismenetlusest direktiivide 2043 öö ja 2078 Euroopa ühenduse ülevõtmise asjus Euroopa komisjoni poolt. Samba teemale Eesti muinsuskaitse seltsi esimees Jaan Tammtownis, Tallinna kultuuriväärtuste ameti otsust lammutada Harjumäe arheoloogilistel kaevamistel välja tulnud seitsmeteistkümnendast sajandist pärit müürid, mis tulid teatavasti kaevamiste käigus välja eelmise nädala lõpul ja mida pole kantud ka tollest ajast pärit partidele. Jaan Tamme sõnul on tegemist haruldase kolmeastmelise Bastioniga, millist ei leidu üheski eesti lähiriigis. Lahenduseks oleks tema sõnul see, kui tõsta vabadussõja võidusammas algsest planeeritust poolteist meetrit kõrgemale kusjuures ei peaks hamba asukohta muutma. Toimunud muinsuskaitse nõukogu istungil väljendusid nõukogu liikmed oma muret selle üle, et vabadussõja monumenti rajatakse olemasolevate kultuuriväärtuste hävitamise hinnaga. Deep bastioni oletatav armatuuri ja esimese flongi laskevalli seespoolse tugimüüri väärtuse kohta tuleb tellida täiendavad ekspertiisid. Tartus avati aga täna keskus, päeval Põhjamaade suurim kirjandusfestival Prima Vista. Kolme päeva jooksul toimub Tartus kümneid üritusi. Põhitähelepanu all on tõlkimine, raamatukogude tulevik ja Toomas keelt jätkab. Kirjandusfestival Prima Vista toimub sel aastal viiendat korda. Loodetavasti on festival tulnud, et jääda, ütleb peakorraldaja Ilona smuškina. Tartu on selliseks ettevõtmiseks parim koht lisata. Loomulikumat asja kui Tartu kirjandusfestival Tartul loomingulise potentsiaali juures, kus on siin praktiliselt iga teine onlast luuletaja, kunstnik, ülikooli professor, kes on ka superloomingulised inimesed, ei olegi olemas eestimaal. Prima Vista üheks peamiseks teemaks sel aastal on raamatukogude tulevik, kas raamatukogud kui füüsilised kohad ja raamatut kui füüsilised objektid jäävad püsima, selle üle arutatakse ümarlaual. Tartu linnaraamatukogu direktor Asko Tamme igatahes usub mõlema püsimisse veel pikaks ajaks. No põhimõtteliselt võivad ju tekkida kõik ajad, aga ma arvan, et meie ega, ega need inimesed, kes praegu on olemas, et nemad seda aega niimoodi tegelikult näeksid, see on küll äärmiselt ebatõenäoline, kuid ka nafta maailmas saab otsa. No mul siis ma ei tea, mis saab, aga siis ma ei tea üldse, mis saab, eks ole. Et tegelikult praegusel hetkel küll ei julgeks nagu täie mõistuse juures olles öelda, et amatu võiks kunagi otsa saada. Festivali patroon Doris Kareva leiab, et tõlkijad ja raamatukogud on siiani jäänud tahaplaanile. Mul on hea meel, et nende päevade jooksul pööratakse tähelepanu mitte ainult sellele osale kirjandusest, mis ikka vee peal jääb ja kaugele paistab vaid ka nendele inimestele, kes päevast päeva teevad olulist tööd selleks, et kirjandus kestma jääks. Prima Vista korraldajate hulgas on mitmeid erinevaid asutusi ja organisatsioone, üheks neist on Tartu Ülikooli raamatukogu, mida annab festival sellele niigi populaarsele asutusele. Raamatukogu direktor Martin Hallik. Meie lugejatel on võimalus kohtuda loojatega ehk siis autoritega silmast silma tõlkijatega ja küsida küsimusi, mis, mis neid huvitavad. Ja paljuski tähendab see meie maja jaoks loomulikult seda, et üritused on meie maas. Meie majas on tavapärasest rohkem lugejaid, külastajaid seedub üksnes rõõmu. Prima Vista on välja kasvanud, raamatulaadast Tutlib market. Kirjanik Hannes Varblane leiab, et selline areng on tänapäevale tüüpiline viimasel ajal. Ärist kasvab veel nagu sügavam sisu. Toomas Kelt Tartu stuudio. Tallinnas Maarjamäe lossis avati täna näitus Eesti kohtusüsteemi ja õigusemõistmise ajaloost. Näitusel saab oma silmaga näha ja käega katsuda palju sellist, mis läbi ajalookohtutes kasutusel olnud mööbel, ta laarid, toimikud, dokumendid, kohal käis Margitta, otsmaa. Näituse Eesti omakohus näol on tegemist üldse esimese Eesti vabariigi kohtusüsteemi tutvustava näitusega Eesti ajaloos. Riigikohtu esimees Märt Rask. Kohtusüsteem on mõnevõrra võõras meie inimestele, läbi aegade on kohus olnud võõrvõimu kehastus koha pealt tänases Euroopas euroopalikus kontekstis. Kui me tahame, et kohus oleks eelkõige seaduskuuleka inimese kaitsja siis ilmselt on päris mitme põlvkonna pikkune tee veel käia. Et kohus muutuks tõesti omakohtuks. Eks see näitus oleks üks katse sellel teel. Läbi ajaloo on välja kujunenud välised võtted, millega kohtuvõimu autoriteeti ja aukartust püütakse säilitada. Aeg on muutnud aga kohtumõistmise sisu. Me võtsime kasutusele 90.-te aastate alguses ta laarid, ta laar, Shawoo õlalint kõigi nende komponentide kaudu, sealhulgas ka kohtumajade kaudu antakse tegelikult inimestele edasi õiguse ülimuslikkuse tunne. Kõigis Ühendriikides on kohtumajad suhteliselt sarnaselt sakraalhoonetele. Eesti kohtumajja ei saavuta sisse niimoodi, et tänavalt otse vaid 20 trepiastet ülespoole, kui Eestist võib leida ka neid kohtumaju, mis on ehitatud 1864. aasta Tsaari-Vene kohtureformile. Näiteks seal, kus on kasvõi Tallinnas Pärnu maantee seitse maja silmas või Paide kohtumaja või Rakvere kohtumaja, kes on kõige markantsem inimene õigussüsteemi ajaloos. Teie jaoks? Poskast ei saa üle ega ümber, aga kindlasti on ka Kaarel Parts, kes suutis olla riigikohtu loomisest kuni tema viimase päevani ainukene riigikohtu esimees terve selle pika perioodi. Näituse kuraator Marele Leppiku sõnul on näitusel väljas mõned esemed, mis seni on seisnud vaid hoidlates. Mille üle meil on eriti hea meel, on kaaren Partsina kuulunud teenetemärke, ordeneid ja need on Eesti vabariigi ajaloos esimest korda tõepoolest inimestena näha esimest korda tehtinud ka korda, aga tekstiliselt tasub kaasade näitust lugeda. Siin on palju seiku, mis ilmestavad tänapäeva meie jaoks lahti. Tartu Ülikooli õigusajaloo õppejõud Toomas hanepaju sõnul ei saa kohtute ajalugu päriselt eksponeerida. Kohtuajalugu sisaldub kohtute, otsustas, see on tegelikult see külg, mida on vaatajani fas kõige raskem tuua, sest see on tegelikult teks. Eks kõige markantsemaid lugusid on ju see, kui Eesti vabariigi riigikohus 1924. aastal. Üldkogu otsuses ütleb selgelt välja Dallase kohta palate esimehe Jaak rihmani kihildamine võtta naisi kohtu teenistusse ei ole kooskõlas põhiseadusega. Naistel on meestega võrdsed õigused vastavalt siis põhiseadusele ja vaatamata sellele ei ole Eesti vabariigi kuningad 940. aastani kohtuteenistuses mitte ühtegi naist. On jäänud veel ilmateade, mis ütleb, et öösel on vahelduva pilvisusega ilm, kohati võib sadada hoovihma. Puhub läänekaarte tuul üks kuni kuus meetrit sekundis ja õhutemperatuur on pluss üks kuni pluss kuus kraadi, aga maapinnal mitmel pool nullist miinus kahe kraadini. Päeval on vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma. Puhub läänekaarte tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis ja sooja on homme 13 kuni 19 kraadi. C oli Päevakaja kuulmiseni.