Tere õhtust ja häid pühi. Täna kutsusin saatesse ansambel Sõnajala, kes tuli just vahetult enne jõule välja oma uue plaadiga. Nende värske albumi nimilooks on inglid. Mina olen saatejuht Meelis Süld. Tänasesse kirikule saatesse olen kutsunud kolm külalist ja need on ole Exiri Andres Sõnajalg. Kuna käes on esimene jõulupüha sisutelega, soovida häid jõulupühi. Aitäh, Te, olete nagu inglid enne jõule välja, nii et kui me kaks aastat tagasi kohtusime samas koosseisus, siis oli teil tulemas välja plaat, oli ilmunud üks plaat ja nüüd jälle enne jõule. Mida iseloomustab see muusika seekord? Ma arvan, et see plaat räägib ajast 2010 2011 kõige rohkem. Ja see on selle plaadi valmimise periood ka, nii et kahe aasta jooksul on nii mõndagi elus juhtunud nii meil kui ka meie ühiskonnas ja sellest kõnelakuse laht. Ka toredad meile ka meelde see muusika, kui tähtis, et me oleksime üksteise kõrval ja et me oleksime sõbrad. Mida tähendab üks naeratus mida tähendab võõras mööduja, kes selle naeratuse kingib tänaval et elu koosneb väikestest asjadest ja ehtne, kes neid detaile, mis tegelikult on nii olulised et seal muusika kajastab. Te tulite siis kaks aastat tagasi välja, üle pika aja taasplaadiga ja nüüd siis jälle, mis pani teid uuesti laulma, selle laulmise juurde tagasi tulema, üldse? Eks meile meeldib muusika, meile meeldib laulda, meeldib muusikat teha ja ja juba rohkem kui kaks aastat tagasi nüüd juba üle kolme aasta tagasi. Me rajasime Tallinnasse uue stuudio. Stuudio töötab meil igastahes, nii et vaikselt tuleb sealt kogu aeg uut produktsiooni uut loomingut ja siis niimoodi üle aasta saab jälle uus plaat valmis ja teeme edasi. Eks see muusikule inspireeritud väga palju ka sellisest seismisest, igatsusest ja soovist, et kes kuulevad seda muusikat, nad võiksid tõesti kogeda elu, see elus on asjad, mis on olemas, ehkki me ei näe neid ja alati ei saa sellest aru nagu inglid. Maailmas liiguvad ringi ja, ja nii edasi, et teisest küljest nii nagu rändlind oma tiivad välja sirutab sügised tallele kompassi, tal ei ole kaarti, mille järgi lennata taga. Aga mingi seesmine, seesmine sund ja ta on loodud nii. Tunneme sama moodi, et kompass ja kaart ja muu võib puududa vahel. Aga see on selline kutse, milles me lihtsalt läheme edasi. Kas te tunnetate ka, et te olete nagu omamoodi misjonärid kristlikke laule lauldes? Noh, eks see tegelikult on ka üks niisugune meie eesmärk olnud ja alati ei olegi kõige lihtsam, et vahel inimesed võtavad seda ka kas huumoriga või, või pilkega. Aga igal juhul see sõnum on, on siiski tõsine ja, ja ütleme, et seda kaasaegses keeles ka muusikas inimestel esitada, seda on ka vaja teha. Ja, ja me oleme näinud seda, et huvitav eesti rahvas on selles mõttes kummaline, et kui laulus on sõna Jeesus kui see on inglise keeles, siis ei ole sellega mingit loba kreemi ja seda laulavad ka mittekristlikud artistid või kasutavad seda sõna laulus. Kui see on eesti keeles, siis kuidagi nagu ei sobiks, aga samas jällegi jumal ja looja Nende terminitega ei ole probleem. Et ka sellel uuel matil võib-olla me oleme natukene arvestanud selle eestlase eripära, aga ka samasse sõnum on ikkagi täpselt sama otsene ja samas on siin kindlasti üllatus planeedil. Pisut. Lihtsalt erinevaid stiile arvestatud ja muusikalisest pangast mata üsna erinev eelmisest. Mismoodi ta üldse usu juurde jõudsite? Ma mõtlen kas või tagasi sellele ajale, kui olid teie esimesed kontserdid ja teie tohutu populaarsus sellele pidi eelnema miski see soov laulda jumalast laulda Jeesusest, kuidas te jõudsite üldse kiriku juurde? No meie olime vennaga kasvanud kristlikus kodus, aga siis, kui me läksime ülikooli ja juba enne ka keskkoolis, siis see ütleme, kodust kaasa saadud usk oli nagu üks pool ja eks me siis proovisime ka teist poolt pea, tõdesime, et ilma jumalata kaugele ei jõua siin elus ja kuskil ülikoolipäevadel, siis ütleme, selline isiklik otsus ja isiklik kontakt jumalaga sai loodud ja sealt edasi tuli kohe ka meie muusikatöö. Siiri Viivi, leidsime, see oligi umbes selsamal perioodil. Me olime kuueteist- aastased tüdrukud, kui meid kutsuti Saaremaal ühte kaunisse maa kohta. Jumalateenistusele kõnelejaks oli tookord Tedi tüür, tema poeg on Erkki-Sven Tüür. Ja dieedi on olnud meile üks parimatest sõprades, sellest ajast, kui tema kõneles, siis oli see nagu silmade ette joonistatud. See oli nii selge, et õnnelikud ja targad on need, kes siinse tiivad ühendusse seasega ja seda nii vaja ja seda muudatust elus. Ja arvestada sellega, mis piiblis kirjutatud. Meie elu muutus küll jah, päevapealt sellest kohtumisest. Aga kust tuli üldse see mõte hakata tegema kristlikku muusikat? See, see oli tohutu uus asi tol ajal üldse ju. Noh, kus ütleme, et sündis sambel sõnajalg, siis jah, see oli tegelikult meie esimene selline tõdemus või ka üllatus meile endile, kui me üsna algul, kui me tuttavaks saanud ja Siiri Viivi tulid meile Põltsamaale külla, meie sisaldusega, elasime Põltsamaal ja Siiri Viivi elasite Saaremaal tulid Silvi tulid Põltsamaale külla ja siis ühel õhtul jalutasin põltsa linna vahel, mis väike linnakene, nagu selliseid huvitavaid ja ilusaid kohti, eriti atraktsioone. Üks niisugune ilusam koht on just Põltsamaa surnuaed, selline looduslikult kaunis. Jalutasime surnu ümber ja, või selle selle läheduses oli üks vana mahajäetud kabel, millel ei olnud uksi, aknaid läksime sinna sisse ja avastasime, et sellel on väga huvitav akustika ja mõtlesime, et prooviks midagi laulda. Ja kuna meie Hannesega olime laulnud enne poistebändis Syrivi laulnud muusikaga varem kokku puutunud, siis otsisime, mõtlesime, milline võiks olla see laul, mida me siis kõik teaksime, mida võiks proovida koos laulda. Ja leidsime, et ligemal. Jumal, sul on niisugune tuntud hümn, mida me kõik teame ja proovi seda laulda ja kuidagi see juhtus nii et automaatselt igaüks leidis oma hääle. Seal me kõik oleme ka enne koorides laulnud ja kuidagi juhtuski nii, et see neljahäälne laul sündis seal ja tekkis selline noh, võiks öelda ka meile endile täiesti hämmastavalt ilus kõla, harmoonia, ihukarvad tõusid püsti ja sealt tegelikult see niisugune koos laulmine sai alguse siis, kui me abiellusin, peale seda me laulsime, ma arvan, neli või viis aastat, jõulud igal jõulul laupäeval Põltsamaa luteri kirikus, mis tuli rahvast nii puupüsti täis, et praktiliselt ei olnud isegi kohta, kus laulda. Kindlasti oli see ärkamisaeg, rahvas tuli kirikusse ja samas võib-olla et olime kindlasti kindlasti olime õigel ajal õiges kohas, et kuulsime, et ka see meie laulmine nagu väga rahva meeldis ja iga aastaga tuli aga rohkem rohkem rahvast. Ja, ja samas selline selline muusika tegemise janu või niisugune soov on olnud kogu aeg, et see on nagu selline pisik, mis verre tuled, sellest enam lahti ei saa. Ja, ja kuna me ise oleme tõsised kristlased, siis kristlik muusika ja on olnud täiesti loogiline tegevus just selle muusika kaudu, et me samas ka ise naudime seda, mida me teeme. Et see ei ole lihtsalt ütleme eks, mingi niisugune misjonitöö, mida me veame suure vaevaga tegema, vaid tegelikult see on meie lemmiktegevus, ma mängin praegugi igal vabal hetkel mängin pilli, harjutan edasi. Kes teiste mänedžer oli, kes tuli selle peale, et on võimalik organiseerida suuri kontserte, plaate välja anda? Paljud teevad head muusikat, aga see jääbki võib-olla sinna kabelisse või kirikusaali. Eks me Andresega koos istole Ta poolt vedanud, me oleme seda vedanud ja praegu vaadata uusi filme siis on ka needsamad näitlejad head, ütleme need peanäitlejad ise, on ka tihti produtsendid, et eksama selles muusikas, et et me teame, mida me tahame. Me oleme sihuksed, detailid, inimesed, selles mõttes oleme ka jätnud selle vastutuse tihtilugu enda teha. Ja ka näiteks kui me kunagi aastaid tagasi läksime, küsisime linnahalli saali, siis administratsioon pehmelt öeldes muigas. Me ideeriale ja pakkus meile väikest saali, me ei nõustunud sellega siis lõpuks nad ikkagi ütlesid. Okei, kui te olete nii julged mehed siis maksja saadete kinni andsid suure saali. Eks see on võetud riske, saal oli täis, jah, eks me oleme ka selles mõttes õppinud nüüd juba siis üle 20 aasta varsti 30 aastat muusikat tehes. Et see muusikamaailm ja, ja ütleme, et ka Eestis olev šovisas ja üldse kogu kogu maailmas šõu pisasjad, seal on omad reeglid ja, ja samas meie või ütleme, meie üks niisugune lähenemine on olnudki see, et et kasutada ja ütleme, et selles valdkonnas niisugust kehtivaid reegleid, aga samas teha kristlikku muusikat põhimõtteliselt nendesamade reeglite alusel. Jah, ja muusikastiil on tegelikult popstiil. Samas, kui sa küsisid, et kes veab rohkem seda muusikategevust, et siin Andreas Soll täiendavad 11 väga Andres on rohkem olnud see, kes tehniliselt läheb plaaditehases. Selliselt organisatoorselt aga Holloniga stuudiosse. Ütleme ja tema muusikalise poolega ja meie oleme viiviga rohkem pühendunult muusikale endale kirjutanud sõnad. Meloodiad viisid aga ilma algusaegadel ilma vallita ja praagi ilma Konstantin Lenskita, kes on meie stuudio režisse, need oleksid olnud pisut katteta laulud. Muusika annab nii palju juurde ja paneb elama. Ja, ja ütleme, et võib-olla natukene paar sõna ka meie muusikastiilist, et tegelikult meil on küllaltki lihtne, lihtne stiil ja ütleme ka lihtne Aranseering, et see ei tähenda seda, et me ei võiks teha või ei oleks valmist võimelised tegema palju keerulisemat muusikat, k-ga, jätsu, aga lihtsalt see on ka täiesti teadlik valik, arvestades seda, milline on keskmise inimese maitse rohkemate inimesteni jõuda. Minu meelest, kui ma ei eksi, oli see apa, kes ütles, kommenteerides Ma oma muusikastiili ja maitset, et mida rohkem nad teevad, mida, mida rohkem on nad teinud ta rohkem olnud kogemusi, saanud, seda rohkem nad otsivad just lihtsaid lahendusi. Rohkemad püüavad teha lihtsat lihtsat muusikat lihtsale inimesele, kes ei ole võib-olla nii kõrgelt haritud ja kes võib-olla ei mõista kõiki neid tantse ja värve, mida tihtipeale muusikud ise otsivad, kui nad on tüdinud, ütleme iga päev muusikat tehes. Et inimesed, kes lihtsalt tahavad muusikat kuulda, kuulata ja nautida ja ka selles kõige lihtsamas, ilusas kas või kolmeduuriloos. See võib olla nagu kasta, pärl, kui see on kirjastatud ja värske, tehtud maitsekalt ja andekad. Ta hall, sa ütlesid, et lihtne ema helistas eile hommikul ja ütles, et teil on nii keerulised ja rasked arranžeeringuid. See ased, aga kui ta järgmisel päeval helistas, siis ta ütles, et nüüd ma olen mitu korda kuuldes minul ainult pisarad jooksevad, hiilusam hüpe. Taime primitiivne, aga me oleme otsinud. Plaadilt inglid, mis on teie endi lemmiklugu? Minu lemmiklugu on. Orvule millaviivitataks Pealkiri või selle nimi on tegelikult rohkemgi veel rohkemgi. Nelja aasta algul kirjutas selle, selle esialgne pealkiri oli arvul. Et see on viimane lugu, selle plaadi peal on selline natukene kurb lugu. Ja tegelikult ma usun, et kui inimesed kuulavad, siis väga paljud tegelikult Eestis praegu nagu tunnevad ennast selles loos ära. Et see on sellest olukorrast, mis, mis on nüüd tulnud eriti selle, selle majanduskriisiga ja, ja tegelikult inimesed väga tihti ei näitaks seda välja ja püüavad varjata, et neil on väga raske, majanduslikult raske, emotsionaalselt. Mina tahtes olla poliitiliselt korrektne, pean ütlema ja soovin öelda, et minu lemmiklugu on Andresele, mis on tegelikult siis siili tehtud. Eks armastuse laul temale pühendatud, nagu isegi aru? Ei, mulle meeldib ka esimene see nimilugu inglid, seal on mitmeid lugusid, mis mulle Mulle endale on kõige südamelähedasem nendest. Mis siin maailmas iial ei juhtuks, kui lained enam randa jõuaks, kui mäed ja künkad kõiguksid ja tähed enam ei paistaks. Mis kõik võib juhtuda, teine lugu, Lähed ja tähed enam ei paistaks, laine tänav randa jõuaks. Aga siis surm jääb kestma igavest, selle sees selles aimu süda üleneb. Mis meie ümber ei toimuks, kui meil on majanduslikud raskused või, või midagi muud siin maailmas, et midagi, mis ei kõigu. Kui palju need laulusõnad peegeldavad teie enda elu ja teie enda kogemusi? Kõvad väga vägev lumes, et ma arvan üsna üsna palju ja põhiliselt näiteks võõras mööduja. Viigi tegi selle loo kongressi situatsioonis kõndides mööda tänavat ja linnas vanalinnas. Nii ja siis möödunud aastal jäid kaks vanglakontserti meil ära. Ja seda ma olen väga läbi elanud ja põdenud ja üks laul kõneleb sellest, et sa ootasid mind pimedate müüride sees. Et anna andeks, et ma ei tulnud, et teisiti läks. Ja lõpuks ikka, et ma tulen teadma, tulen ja armastus muudab kõik. Aga millist muusikat ise kuulate? Oleg Siiri. Andres. Mina kuulan üsna erinevat muusikat, et loomulikult, kui autoga sõita, jaa, jaa raadio lahti teha, siis sealt tuleb ikkagi põhiliselt nei stream'i. Minu üks niisugune lemmikutest, mis mulle tõesti on väga palju mõju avaldanud, on Queen Freddie Mercury. Algajate maaelu on väga kurb, aga, aga muusika on tal väga huvitav. Minule meeldib eni ja väga tema sellised õrnad ja kirglikud laulud, kuhu süda on sisse pandud, et seda on tunda ja tajuda. Ja loomulikult läbi terve mu elu nii kaugele kui mäletan, vaata. Mina olen viimased kaks nädalat kuulanud sedasama sõnajala inglite paati segamine, laulad ja. Miks te kuulete seda algul lihtsalt sellisem, võiks öelda professionaalse kõrvaga, et kui saab plaat valmis, vastase valmis, kas kõik on hästi, aga siis ühel hetkel hakkas meeldima. Ja nii väga jah, et hommikust õhtuni käiv meie praegu peab ütlema, hetkel me oleme iseenesest fänni. Vähemalt kaks. Aga rääkides jõuludest, siis mis on teie jõulutraditsioonid teie peres, kuidas teie jõule tähistate? Me läheme Saaremaale, ma arvan, et nii kui me siit stuudiost tõuseme, nii, mul on kopter, sooja juba pandud. Lennuilm on hea, tänane lennuilm on hea, istume kopterisse, lendame sinna enne aastavahetust või enne uut aastat tagasi tulla. Ma täpsustan, et me salvestame seda intervjuud enne jõule, aga eetris on see jõulude esimesel pühal. Ja me sauna ja läheme toome metsast kuuse oma metsast. Ei me seda ja kõik jõuluroad ja kõik need ilusad traditsioonid, kogu pere, kõik kaks pered tulevad kokku sinna ja kütamise Saune kõige lähedamale. Ostsime loosi, kes kellele kingituse teeb, loomulikult on see aeg, siis kus me anname kingitused üle ja ja kindlasti igal aastal. Nüüd ootab üks armastuse kiri ukse ees ja seal siis nooled näitavad vihjed antud, kuhu ma pean edasi minema. Siis ma käin seal rajakese läbi. Seal ootab mind alati mingi üllatus. Veedame mõnusasti aega Saaremaal mere ääres ja meri nahtega. On saanud traditsiooniks ja ja ükskõik isegi no tütar elab Inglismaal juba mitu aastat Aatjana jõuluks jõudnud koju, nii et tuleme koju kokku kõik. Kas jõuluvana tuleb teie peres ka kopteriga vä? Lähedal ei ole pilooditunnistust. Sama oleneb, kes jõuluvana räägib. Kui Andres või siis, siis muidugi tuleb kopteriga kohale. Niimoodi, et kingitused pannakse kuuse alla, päkapikud toovad ära, päkapikud toovad kingitused ära ja siis. Aga jõuluvana tuleb ka kindlasti. Jõuluvana tavaliselt tuleb ikkagi kepiga ja küllaltki suure kadakavitsaga ja on väga nõudlik, salmi peab kindlasti ütlema ja lugu peab rääkima ja, ja kui räägib eelmise aasta salmis, siis vitsa kerges võib saada. Ja muidugi lähevad kirikusse. Ugala Laurentiuse kirik, luterlik kirik Saaremaal mõttes, seal me oleme käinud jõulude ajal. Kui juba kopteritest juttu tuli, siis kas Siiri kopteripiloodiload said tehtud? Veel mitte, praegu on poole peal viis, kuus eksamit on vaja veel ära teha, siis on korras. Palju neid tehtud on, kas kaheksa, üheksa? Päris palju? Miks on päris kõva virukas? Õhus ei tohi midagi juhtuda, seal peab teadma, kuidas asjad käivad. Kui auto juhtimiseks ka nii palju nõutaks, siis ma arvan, oleks ka avariisid vähem, seal seal on, alustades inimfaktorist kuni lõpetades aerodünaamika ja navigatsioon, navigatsioon ja meteoroloogia igasuguseid selliseid aineid ja taevas on väga turvaline tegelast. Ja jumalale lähemal. Ja raeküla sea küll nii vähe lähemale, aga, aga maast kaugemale väga oluliselt ja mis on väga huvitav on, et et kui juba tõusta 300 jala kõrgusele, siis enam inimestega. Ja see loodus muutub hoopis teistsuguseks ja ülevalt vaadates on Eestimaa täiesti tühi, mõned üksikud väikesed külakese ja tundub, et kõik on nii harmooniline nende muresi inimeste sebimist, sealt Volstina Ja kaskaad suuruse. Vaeva sõidame. Elage. Miljardiga pikale. Ma olin Vähemalt vaid kapitali kui hiljem veini ja nii oli. Palju täissööda, härmistamine osta laidavad alatel. Olin. Tõdeni avaste päid. Oleks Siiri ja Andres Sõnajalg, lubage veel üks kõrvalepõige pealtnägija näitas ühte maja Mere puiesteel Tallinnas, mis on räämas ja mis ootab korda tegemist ja kus väidetavalt on Oskar Luts kirjutanud oma kevadel, mis plaan teil selle majaga? Esiteks ei ole see midagi räämas. Teiseks ei ole Oskar Luts seal kirjutanud oma kevadet, ta oli seal apteekriõpilane ja ta oli seal mingi ühe kevale. Aga see teos kindlasti sündinud seal täiel määral, et see, seda sellega, ma ei ole nõus. Aga eks majanduslikud tsüklid on ka erinevad jahja. Ma tahaksin lisada, et noh, võib-olla tõesti see maja on rajamas, et et seal on nagu maitseasi ja, ja selge on see, et see maja on renoveerimata. Ta seisab, sellise on ja, ja selge on ka see, et see maja tuleb taastada algsel kujul, ta on muinsuskaitse objekt. Aga kahjuks see paberi majandus või ütleme siis dokumentatsioon küll, mitte meist sõltuvatel asjaoludel ei ole edasi liikunud. Et siin on ka siin Tallinna linnas planeeringute menetlemine on väga keeruline ja ma ei taha kellegi suunas näpuga näidata. Aga ja ma ei tea, kas ma siis ei ole, ei ole kasutanud vajalik meetmeid või milles see asi, aga see asi ei liigu lihtsalt ja teiselt poolt me ei tohi midagi teha selle, isegi seda maja ei tohi üle värvida enne, kui ei ole saadud vastavat luba muinsuskaitselt hetkel meil ei ole mitte mingisugust luba mitte midagi seal teha, isegi mingit väikest laua juubikest ära vahetada või katust parandada, et kõik see käib tegelikult kesklinnas. Muinsuskaitseobjektil kõik käib erilubade alusel ja me ootame neid, ubasid. Aga üks informeeri andis teada vaata et sellisel kujul hoone ei kehti enam, et need palgid on. See kesta ja no see on praegu meil ekspertiis käimas jahindus, muinsuskaitse objekt ei tohi tõesti lammutada ja, ja midagi muud asemele ehitada, teine küsimus on see, kuidas seda taastada, et kõrval ka taastateks hoone tegelikult Rida nullini maha ja asendati, mis oli mäda ja ehitati uuesti üles, tõenäoliselt tõenäoliselt tuleb see hoone ka sellisel kujul demonteerida ja ja siis kas siis tervenisti uutest materjalidest kaasaegsetest ehitada või, või siis osaliselt, et see sõltub ekspertiisi käigus, ekspertiis on hetkel pooleli, aga mis laaditi seal vaja, kas te võite natukene niimoodi, ma arvan, praegu on vara, plaani ekraanidel? Ei meil ei olegi hetkel nagu selles mõttes selle maja konkreetseid plaane, et ta on ikkagi kinnisvaraprojekt ja, ja nii kaua, kuni ei ole planeeringut menetletud, planeeringuid pole isegi algatatud, on väga raske rääkida plaanidest. Ei tea üldse, kuidas, millisel kujul tuleb see maja taastamissellele kinnistule, rohkemat võib juurde ehitada, et see on täiesti spekulatiivne hetkel ja selge on see, et meil on plaan see korda teha esimesel võimalusel ja meil on plaan see vana maja taastada algsel kujul. Kinnistu on suur, see on üle veerand hektari kogu see kinnistu, et maja on ainult väikesel osal et nad on peaväljaku ääres, aga seal ma kõiki neid asjaolusid ja siiski see, see kinnistu tuleb välja arendada tervikuna ja, ja seal on vahepeal juhtunud nii palju ümber, et täna ei ole enam juttu, kui kunagi 10 aastat tagasi muinsuskaitse rääkis kvartalist ainsast säilinud Aguri kvartalist ümber vanalinna siis tänaseks seal ei ole midagi säilinud. On ultra-moderne hoone vanalinna pool, teisel pool klaashoonet ja Viru väljak, nii et tegelikult me oleme siiski nagu teises situtsioonistena. Aga kas teil kiriku ehitamise plaan kaal olnud kunagi või noh, mõte, et võiks äkki midagi midagi sellist teha. See on üks teoreetiline võimalus mitte nüüd kirik iseenesest, aga niisugused mõtted on küll peas liikunud, et et Tallinnas võiks olla üks selline kristlik noortekeskus, kus võiks olla ka spordisaal ja, ja niisugused jõusama all võib-olla isegi kohvik, kus võiks esineda kristlikud artistid täiesti süstemaatiliselt. Aga noh, see on väga spekulatiivne mõte, et kas sealsete parem koht ja, ja mis sina üldse teha saab ja tegelikult see on ikkagi keskväljak ja ta on enam rohkem selline kaubandus ja ja ärikvartal, nii et väga-väga raske täna üldse isegi isegi unistada või mõelda selles suunas, et ikkagi naerab seal maht, mille planeering ette annab ja, ja ka tegevussuunad, et siis saab edasi mõelda. Kui mitte enne, siis kusagile mujale küll tahaks kiriku ehitada ja me oleme sellest päris palju rääkinud, omavahel selline unistus. Meie kirik on praegu meie stuudio Aga samas muidugi me ise võtame Oleviste kirikus ja võtame ka osa seal sellest kirikutööst natukene. Tänapäeval tehakse kristlikku muusikat veel, kuidas teile tundub üldse see eesti kristliku muusikatase? Väga kahju, et see ega ära lõppes, et see Eesti gospelauhindade jagamise galaüritused ja see oli tegelikult ka kristlikku muusikat väga jõudsalt edendav. Et seda tehti ja mitu aastat Moosundakis jätkub, aga aga kui sa küsid kristliku muusika muusikataseme kohta Eestis, siis peab ütlema, et see on tegelikult väga kõrge üldse tegelikult tuleb tunnustada eesti artiste. Kristlikke ja mittekristlike. Eestis on muusikatase väga kõrge. Eesti on ju eestlane laulurahvas üldse väga musikaalne rahvas, et Eestis kvaliteetse muusika kontsentratsioon rahvaarvu kohta on uskumatult kõrge. Samas soovis, et nendel oleks rohkem väljundeid. Loomulikult minu käest küsiti eile ühes intervjuus, et mida mina sellest arvan, et tänapäeva tuntud lauljad ja enam-vähem kõik võtavad selle reisi ette, et jõulude ajal kirikus, kus laulda. Ma vastasin, nii et jah, see on ju iseenesest väga tore ettevõtmine. Nemad lähevad kirikusse, meie tulime omal ajal oma muusikaga kirikust välja, kui ta meie muusikas on selline, et kirikus kiriku kajadega kokku ta väga hästi ei sobi. Oleks a cappella, siis küll. Aga kultuurimajavaatesse mahub ka rohkem rahvast. Seal on ka üks aspekt, et me saame erinevaid ühiskonnakihte rohkem kõnetada, elamusi. Ja just nagu alguses oli juttu, et ma arvan, et siin on ka meedial oma osa veel tegemata, et Eesti on selles mõttes nagu pretsedenditult mittekristlikku muusikat viljelev eriti just raadiotes, et nii kui lugu on pisutki kasvõi sellise kristliku sõnumiga, siis pannakse see kohe kõrvale, see on tegelikult, kas see tendents puudus kahtluse, kuulame näiteks teistes riikides neid raadiojaamas seal meis rivis tulevika pidevalt kristlik kultuur on ju tegelikult Euroopa Euroopa häll ja sama, USAs rääkimata, eks ole, seal on need artistid kõik nagu, ütleme, sõnumi sõnumi sõltumata on pandud nagu ühtedessealistidesse ja lihtsalt muidugi, eks siin on ka see pool, et muusikal on see majanduslik pool. Et Eesti üldse on väga väike turg, eriti kunstile ja Kasoubysnassile ja aga samas muusikat. Ta on väga keeruline teha ilma ilma rahata. Ja, ja tihtipeale on ka noh, ütleme, et arvatud nii, et meie oleme kristlikku muusikat tehes palju raha teeninud, aga see on täiesti vale. Me oleme sellesse väga palju raha investeerinud ja meil on hea meel, et meil praegu võimalik sellesse raha investeerida ja jooda sealt ühtegi senti tagasi. Et see on, see on sõna otseses mõttes meie missioon. Ja kui samas Eestis on nii, et raadiokanalid meediakanalid jätavad kristliku muusika välja. Samas me peame tõdema, et rahvas on meid nii palju armastanud, et on ta raadiotes või ei ole. Kõik on alati kohal, kultuurimajad on rahvast täis. Et see näitab sellist lahknevust siinsamas. Ma võin tuua võrdluse meie üks parimaid proua Rootsist. Gospelmuusika laulja keel Sahnuelson, ta tuli välja oma viimase plaadiga ja üks tema kristlikest lugudest tõusis kohe tippu. Kõik raadiokanalid lasid seda. Mingit probleemi ei tohiks olla. Kus teed saab laulmas näha, lähiajal on teil kontsert tulemas üldse? Praegu hetkel meil plaan ei ole. Pärast uut aastat, siis tähendab uuel aastal plaargemas plaanib varakult valmis ja tegema kevade poole vast. Aitäh tulemast siia saatesse oleks Siiri ja Andres Sõnajalg ja tervitame kaviivid. Ja häid juure tervel. Samuti teile häid jõule ja kõigile kuulajatele ka ilusat. Kirikuelu saates jäädis kokku Meelis Süld. Kuulmiseni juba tuleval aastal.