Head kuulajad täna on leinapäev päev, mis kutsub meis esile kurbust, leina, aga viha ise kogetud või lähedastele tehtud ülekohtu pärast. Tahtmatult kangastunud pildid küüditamisest. Siberi sunnitöölaagritest ja mahalaskmisest. Kogetud ülekohus jätab haavad, mis ei kasva kinni. Ülekohus sünnitab uut ülekohut. Ülekohtu draakonil kasvavad uued uued hambad. Mis võiks või kes suudaks üle kohut unustada või seda võita. Inimkonna suurim õpetaja Jeesus Kristus ütleb oma õpilastele. Ma annan teile uue käsu. Armastage 11, nõnda nagu mina teid olen armastanud, armastage teiega 11. Ja ta ütleb veelgi enam, ta ütleb midagi, aga mis tundub lausa võimatuna. Armastage oma vaenlasi. See on tõesti nagu võimatu asi, eriti tänasel päeval. Pealegi, kes armastust käskida saab? Ei saa ka. Kui meid hetkekski on puudutanud looja suurusi headus kõige vastu, mis ümbritseb siis muutub armastus meie sisemiseks vajaduseks. Vaadakem sellel suvepäeval end ümber. Tema laseb ju oma päikest tõusta kurjade ja heade üle ning vihma sadada õigete üle kohtuste peale. Niikaua kui me hingame elame, on meil võimalus meelt parandada. Niikaua kui elame, on võimalus andestada. Mitte kättemaks, vaid andestus ja armastus murrab draakoni hambad. Sõbrad Me oleme suuremat kui meie vaenlased. Nad ei suutnud meid toona murda. Nad ei suuda tänagi meie inimväärikust murda. Sellepärast me andestame, armastame elu. Sellepärast me palvetame jumala õnnista meid sellel valusate mälestustepäeval oma andestuse vaimuga. Andeks, kui meist tõuseb mõttetu viha ja tusk. Aita meil olla oma vaenlastest vaimus ja headusest suuremat õnnistameid armastusega nende vastu, keda täna kohtame. Sest õnnistege sina ütled, jääge minu armastusse. Aamen.