Tere hommikust ja jaks uue nädala tegemisteks. Kordaminekut töödele ja sõjumist suhetele kaasinimestega. See viimane võib-olla raskemgi kui füüsiline rassimine, eriti siis, kui püüdlikult kõik Kiisallida. Jeesus nõudis oma järelkäijatele. Kui su vend patustab siis noomi teda ja kui ta kahetseb, anna talle andeks. Ja kui ta ka seitse korda päevas sinu vastu patustab ja seitse korda sinu poole pöördub, öeldes ma kahetsen. Andesta talle. On mõistetav, et selline lõputu ja tulutu andeks andmine tundus jüngritele selgelt üle jõu käiv ning nad palusid kasvatame usku. Vastus oli hirmutav. Kui teil oleks usku nagu sinep, Pivakene, siis te võiksite öelda sellele mooruspuule juur jäänud üles ja istuta merre ja see kuulaks teie sõna. Kergem on puu juurida ja merre istutada, kui jonnakad kat venda veenda elukombeid parandama. Tõepoolest, mõju hüperbool. Ole sa, kui lahke tahad, tüütu tüüp ei suvatse oma kombeid muuta. No kaua nii saab, et seitse korda päevas taluta jutumärkides kahetsemist. Kui jätta kõrvale selle groteskne pildimaterjal osa analüüs siis paistab, et probleem peitub andeksandja usus usus, teise inimesse, lootuses, et ükskord ehk temas midagi muutub. Jüngrid olid Jeesuse järel käies kogenud, et usk on kõigepealt eneseusalduse. Kõik on võimalik sellele, kes usub. Usk on kindel veendumus, mina suudan. 72 jüngrit olid õnnelikud, kui nad tulid kahekaupa missioneerimiselt tagasi. Issand ka kurjad vaimud alistuvad meile sinu nime mõjul. Jah, oleks vaid usku iseendasse ja oma sõnaväes piisavalt. Paraku, mis sellest ilmselt kasu on? Jeesus ütles rahulolevatele miljonäridele. Vaata, ma olen andnud teile meelevalla kõndida madude ja Sparta pianide peal ja vaenlase kogu väe peal ja miski ei tee teile iial kahju. Ometi ärge rõõmustage sellest, et vaimud teile alistuvad vaid rõõmustage, teie nimed on taevasse kirja pandud. Veel tõsisemalt, hoiatab Paulus. Kui mul oleks kogusk nii et ma võiksin mägesid teisele tõsta aga mul ei oleks armastust, siis poleks minust ühtigi. Niisiis ei ole probleem ususega selle suuruses iseenesest, vaid muus, mis peab enne paigas olema. Jeesus ütleb hea puu ei või kanda halba viljega, halb puu kanda head vilja, mitte igaüks, kes mulle ütleb, issand, issand, ei saa, taevariik. Saab vaid see, kes teeb mu isa tahtmist, kes on taevas. Iga tõsine ristiinimene on vahel pidanud kohkumisega küsima. Ja kes siis võib õndsaks saada? Nii see on, inimeste käes on see võimatu. Mitte aga jumala käes, sest jumala käes on kõik võimalik. Paulus selgitab Efeslastele. Te olete armu läbi päästetud usu kaudu ja see ei ole teist enestest, vaid see on and jumalalt, mitte tegudest, et ükski ei saaks kiidelda. Sest meie oleme tema teos Kristuses Jeesuses loodud heade tegude tegemiseks. Nii nagu jumal on juba enne meile seadnud, et me teeksime seda. Kõige taga on eeldus, et jumal on meile lõpmata palju andestanud ja andestav teel. Ja seetõttu suudame ka meie usus temasse uskuda, teise puhul nii nagu tema meisse usub, et meie vaeva nägemine ei ole asjata. Palvetagem. Issand, anna otsivatesse südametesse ususeeme ja lase sellel seemnel idanema hakata ja suureks kasvada. Aamen.