Tere hommikust. Olen sel nädalal rääkinud usust ja usukasvamisest. Seeme võib olla imetilluke jaa, tarka taim, nõder. Oluline on ja tusk kasvaks ega jääks kängu. Kirjas heebrealastele nurisetakse. Teie, kes te selle aja peale peaksite olema, õpetajad? Vajate teile jälle õpetataks jumala sõnade esmaseid algeid. Te olete saanud nendeväärseks, kes vajavad piima, aga mitte tahket toitu. Igaüks, kes toitub piimast, on veel vilumata õiguse sõnas, sest ta on alles väeti laps. Tahke toit on aga täisealiste jaoks, kelle meeled on kogemuste varal harjunud eristama head ja kurja. Usuteele asunud loodavad, et me kõik jõuame usu ja jumala poja tundmise ühtsusesse, saades täismeheks Kristuse täis ja mõõtu mööda. Et me ei ole enam väetid lapsed, keda pillutab ja kõigutab iga õpetuse tuul et inimliku pettemänguga eksitusse kavaldada vaid et me tõtt rääkides armastuses kasvaksime kõigiti selle sisse, kes on pea Kristus. Kas jumal ei oota ega nõua siis kõigilt sama? Ei oota tõesti ühe Jeesuse mõistujuttu sõnadega. Too teener, kes küll teadis oma isanda tahtmist, ent ei valmistanud ega teinud tema tahtmise järgi saab palju peksa. Kes aga ei teadnud, kuid tegi, mis on hoope väärt, saab peksa vähem. Igaühelt, kellele on antud palju, nõutakse palju ja kelle hoolde on jäetud palju. Sellelt küsitakse veel rohkem. Kellele palju antud, sellelt nõutakse rohkem. Keegi ei tea, kui halb ta on, kuni ta pole pingutanud selleks, et olla hea. Seal rumal arvamus, nagu head inimesed ei teaks, mida tähendab kiusata, tuss käega lüüa ja alla anda. Selge vale. Tuule tugevust tunneme vastutuul kõndides, mitte maas pikutades. Sel põhjusel teavad halvad inimesed mõnes mõttes pahedest väga vähe. Nad on elanud võitluseta elu ja alati ahvatlusele kohe alla andnud. Või vahel jälle lasknud kargusele ennast lükata-tõmmata. Me keegi ei märka halbu kalduvusi eneses enne, kui püüame nende vastu võidelda. Ja põhiline, mida pärast tõsist katset praktiseerida voorusi teada saame, on see et me ei tule sellega toime. Kui keegi on jumala oma elus leidnud, siis on see lõpmata oluline sündmus. Aga see ei ole veel sihile jõudmine, vaid ikkagi vaid teele asumine. Me ei ole ja õnneks ei peagi olema kõik sama kaugel. Oluline on aga, et siht oleks sama. Ja et üldse siht oleks olemas. Muidu on nõnda nagu harva, Walton Ühe Safaris, mis edastab. Me kõnnime vaikselt surnuaia poole ja soovime tee oleks võimalikult sile. Jõuab märkamatult pärale. Taevasse jõudmine ei ole tagatud, ei ole nii, et elame kuidas tahes, ees ootab ikka kirgas valgusi, õndsus. Adapteerimata piibel on tõsine raamat. Isegi mäejutlus, mis vaimustas Lev Tolstoi ja ma atmokandid. See ei sisalda ainult Jeesuse üle jõu käivaid soovitusi nagu käsk laenata tagasi, ootamata. Rate ette vasak põsk, kui keegi lajatab sulle vastu paremat. Seapangas edastamine. Lai on värav ja avar on tee, mis viib hukatusse. Ja palju on neid, kes astuvad sealt sisse. Kuid kitsas on värav ja ahtake tee, mis viib ellu. Ja pisut on neid, kes selle leiavad. Palvetagem. Issand, heida armu, ei aita asuda teele, mis viib ellu. Anna nõu ja jõudu sellel käimiseks. Kinki kui sinu jumalik vägi meile kõik mis on vajalik tänase päeva teeks. Aamen.