Tere õhtust, võtame mõned õhtused sündmused veel kord lühidalt kokku, mina olen Mall Mälberg Bukarestis. NATO ja Venemaa kohtumisel edasiminekut ei toimunud, saavutati vaid kokkulepe Vene territooriumi kasutamiseks afganistani varustamisel tavarelvastusleppe ja NATO laienemise suhtes. Erimeelsused jätkuvad. Arvamusliidrite kohtumisel Viljandis märkis president Toomas Hendrik Ilves, et Viljandimaa vajab rohkem alternatiivset mõtlemist. Riigi politseinikud ja piirivalvurid jagavad Toilas kogemusi, kuidas leida tagaotsitavaid inimesi nii kurjategijaid kui ka teadmata kadunuid. Põltsamaal algas 10. Eesti kammerkooride festival New Yorgis algavad eesti kultuuripäevad. Homme on veidi pilves ilm, kohati sajab vihma ja tuleb kuus kuni 13 kraadi. Bukarestis Lõppes NATO tippkohtumine viimasel päeval kohtusid NATO liidrid ka Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Ülevaate teeb Kai Vare. NATO liidrite kohtumisel Venemaaga ei saavutatud läbimurret ei raketikilbi Kosovos ega tavarelvastuse lepingu küsimuses, kuigi NATO peasekretäri Jaap de hoop Scheffer sõnul oli õhustik positiivne. Pressikonverentsil oli Venemaa president Vladimir Putin esialgu leebe ajakirjanike küsimustele vastates aga kritiseeris nii NATO laienemist ja raketikilpi alliansi soovimatust ratifitseerida Euroopa tavarelvastuse piiramise leta uut varianti. Paaril korral kasutas ta võimalust tuua negatiivse näitena ka balti riike. Muuhulgas ütles Putin taas, et Venemaa on kõik tavarelvastuse leppe asjus kokkulepitud tingimused täitnud, kuid NATO riigid ei ole lepet ratifitseerinud tirinud ja mõned liikmed, nagu näiteks Balti riigid ei ole sellega ühinenudki. Välisminister Urmas Paeti sõnul teab Putin suurepäraselt, et Eesti, Läti ja Leedu ei saa leppega ühineda enne, kui praegused osalised on dokumendi ratifitseerinud ja see kehtima hakkab. Peaminister Andrus Ansip. President Putini esinemine oli suhteliselt ootuspärane, uusi avanguid ei tulnud. NATO liikmesriigid pidasid väga oluliseks Venemaavalmidust lubada kasutada oma territooriumi sõjaliseks transpordiks Afganistanis. Viimane meid puudutab tavarelvastuse piiramise leping, jälle kard, konstateeriti vajadust selle lepinguga edasi minna. Balti riikide positsioonid on selles küsimuses, on nad selge, et kogu aeg niipea kui on võimalik selle lepinguga liituda nii peaga Eesti läbirääkimisi alustab. Üldiselt olid meie ministrid NATO Bukaresti tippkohtumisega rahul. Kaitseminister Jaak Aaviksoo Tõenäoliselt on siit Bukarestis koju minnes rahul leed, kes püstitasid endale realistlikud eesmärgid ja püüdsid nende saavutamiseks teha võimalikult palju koostööd. Ma arvan, et Eesti silmas pidades seda, et meie jaoks on latto nii väärtuste kui ka julgeolekuühendus, lähme siit tagasi kindlustundega, et NATO on astunud sammu edasi. Meil on olemas selgem visioon kui siia tulles selles osas, mis puudutab afganistani. Välisminister Urmas Paet avaldas kahetsust, et Makedoonia liikmeks võtmises ei õnnestunud üksmeelt saavutada, kuid Ukrainale ja Gruusiale antud lubadust pidada väga positiivseks. Esimeseks. Korda NATO üksmeelselt on väga kõva poliitilise sõnumina öelnud, et Gruusia ja Ukraina tulevik on NATOs. Viljandis arutasid arvamusliidrid, millega Viljandi seletab ülejäänud Eesti. Piret rist jätkab. Ajalehe Sakala arvamusliidrite pärastlõuna küsimusele, millega Viljandimaa seljatab ülejäänud Eesti vastas Eesti vabariigi president Toomas Hendrik Ilves oma küsimusega. Millised on need väikesed ja suured asjad, mis Viljandimaad ka 10 20 ja 30 ning edasiste aastate pärast hoiaksid. Kindlasti ei ole selleks praegu ikka veel valitsev kinnine ja negatiivne mõtlemine. Viljandimaale on rohkem vaja alternatiivseid üritusi ja alternatiivset mõtlemist, märkis president. Üheks lahendiks oleks üle piiride koostöö. Praegu on viljandimaalased nagu ära unustanud, et nende selja taga on Euroopa, see tähendab Viljandimaa peaks mõtlema rohkem selle peale, kuidas arendada oma suhteid lõuna suunas ehk siis Valmiera ja Riia suunas sest aastasadu ja tuhandeid on lätlased olnud viljandimaalaste naabrid. Vahepeal oleme küll piirid vahele seadnud, tõestamaks maailmale, et meil on oma Eesti riik kuid nüüd on Eesti Euroopas ja see peaks viljandimaalasi inspireerima igasugusele loovale mõtlemisele. Viljandimaa ei peaks olema Euroopa ääremaa, rääkis president Toomas Hendrik Ilves. Teine teema, mida president analüüsis, oli regionaalpoliitika, Viljandimaa on liiga killustatud ning Viljandimaa valdade mõju teemade arutamisel Eestis ei ole märgatav. Viljandi linna mõju Eesti elus on rohkem tunda. Lahendust näeks president haldusterritoriaalsest reformist, aga samal ajal on inimesed ka konservatiivsed, märkis president. Rohkem oleks vaja kodanikuühiskonna mõtlemist ja kodanikuühiskond, oleks see alus, mis viiks nii Viljandimaa kui ka kogu Eestis omavalitsuste ühinemisele. Sakala arvamusliidrite pärastlõunal kutsus president viljandimaalasi ka oma kodukohta väärtustama. Kohaliku arengu seisukohast on olulised tööstuse areng ja töökohtade arv, kuid samas ei tohi unustada ka elukeskkonda. Tehke oma maakond ilusaks, soovitas president Toomas Hendrik Ilves. Üheks omapäraks Viljandimaal võiks olla puitarhitektuur ja punane tellis Piret rist. Viljandimaa Karksi-Nuia. Kuue riigi politseinikud ja piirivalvurid jagavad Toilas kogemusi, kuidas leida tagaotsitavaid inimesi nii kurjategijaid kui ka teadmata kadunuid. Koostööprojekti rahastab Euroopa Liit. Ago Gaškov käis kohal. Kuue riigi politseinikud ja piirivalvurid arutavad Toilas, kuidas tõhustada tagaotsitavate kurjategijate ja teadmata kadunud inimeste otsinguid. Euroopa Liidu liikmesmaade kõrval on esindatud ka Venemaa ja Interpoli Peterburi büroo asejuhataja teenisher Jevski sõnul teevad Eesti politsei ja vene miilits head koostööd. Venemaal on probleemiks bürokraatia, ütles raievski. Meie seadused ei luba praegu veel inimesi kinni pidada Interpoli paberite järgi ja minu arvates tuleb seda süsteemi muuta, ütles raievski. Edev politseiprefekt Tarmo kohv ja vot siis osa Saksamaa, Venemaa, Soome, Eesti, Läti, Leedu politseinikud ja piirivalvurid kui efektiivne nende riikide omavaheline koostöö ei, muidu on mittekonverentsi raames, mis balti riike puudutab, see töö on ikkagi väga efektiivne ja, ja samamoodi ka näiteks Saksamaa ja Soome loomulikult eks Euroopa riikide lõikes on see koos olemas, on võib-olla regiooniti erinev, aga tegelikult Euroopas asuvat politseid töötavad üksteisega üsna tihedalt, nagu riigiprokurör ütles, saadakse kätte 30 protsenti, nii et Schengeni viisaruum on siis ikka suurepärane võimalus kadumiseks, kui on ikka vaja ära kaduda. Jah, eks ta selles mõttes on teinud kurjategijate elu natukene mugavamaks ja tänu sellele peavad ka politseinikud üle terve selle Schengeni viisaruumi rohkem pingutama. Samas tegelikult aeg edasi läinud võimalusi otsitavate isikute tabamiseks on oluliselt juurde tulnud. Võtame kas või sellesama Eesti politsei käsutuses oleva e-politsei süsteemi, kus politseinik autos saab kontrollida põhimõtteliselt kõike andmed ja kuna me oleme ühendatud ka Schengeni infosüsteemiga, siis loomulikult näeb Eesti politseinikest, et Jüri või Mari on kuulutatud tagaotsitavaks näiteks Hispaanias ja reageerib siis vastavalt sellele selliste meetoditega sellist nii-öelda vabadust kompenseeritakse. Mis eesmärk sellel konverentsil üldse on peale selle, et iga selline konverents aitab isiklikke kontakte tekitada ja seetõttu viiakse koostöö madalamale tasemele ja seega efektiivsemaks eesmärk on see, et rääkida asjast otse konverentsisaalis räägivad spetsialistid suhteliselt avatult nendest probleemidest, nendest võimalustest, mis on isikute tagaotsimise, isikute leidmisele. Ta on ikkagi puhtpraktiline ja tegelikult need inimesed, kes siin saalis istuvad, tegelevadki iga päev isikute tagaotsimisega. Põltsamaal algas 10. Eesti kammerkooride festival, palusime kammerkooride liidu tegevsekretärile Katrinil puuril rääkida, mis kavas on. 10. kammekordia festival on seekord kolinud Põltsamaale, kuna meil minul on nii, et iga kord tehakse festival erinevas Eestimaa linnas. Seekord on meil kõige rohkem osavõtjaid, meil on 23 koori, kes võistlevad neljas kategoorias. Meil on järjekordselt uus žürii ja žürii esimeheks on Pauldama Sovski, Ungarist kand, Teemuse noortekoori peadirigent. See on traditsioon, et žüriisse kuulub alati kolm koorijuhti. Üks vokalist ja üks helilooja. Koorijuhtidena on žüriis sel aastal veel Anssile ja, ja Hirvo Surva vokaalpedagoog Lea Talvik ja helilooja Tauno Hints. Kas igal aastal festivalil on ka need laulud erinevad? Me oleme püüdnud igal aastal igal korral siduda festivali kohustuslikud laulud selle aasta juubi äridega, et kuigi seal seda on kujutatud koorimuusikas Gustav Ernesaksa vastaks, otsustasime meie siiski natuke seda nimekirja laiendada. Haarasime kaasa ka 12 juubilari, need on Rudolf Tobias ja Tuudur Vettik, nii et kõikide kategooriate kohustuslikud laulud on nende sulest A-kategoorias Rudolf Tobiase varas, B-kategooriast, Tuudur vetiku üks õieahel hõljul kategoorias Sireli kas mul õnne ja B-kategooria kooli kategooria või siis valida nende kolme helilooja loomingust vabalt teose. Millal selgub festivali Grand Prix saajad? Festivali Grand Prix voor toimub laupäeva õhtul kell kuus ja sinna lubatakse kuni kuus koori. Ma arvan, et see kuusk kooliga tuleb täis, kuna konkurentidel see aasta väga tihe ja festivali lõpetamine algab kell kaheksa ja tulemused peaks saama avalikuks kell üheksa õhtul. New Yorgis algavad täna igakevadised eesti kultuuripäevad Neeme Raualt lähemalt. New Yorgi ja naabruses elavatele eestlastele ja huvilistele ameeriklaste seas pakutakse ülevaadet eesti uudisfilmidest vaatamiseks mitmeid näitusi, Eestist on kohal näitlejad Roman Baskini, Ain Lutsepp, Mart Kivastiku näitemänguga sõdur. Kultuuripäevade korraldamist juhtiva Kärt Ulman sõnul on see üle 30 aasta kestnud traditsioon endiselt väga elujõuline. No see on tegelikult ikkagi idaranniku eestlaste suurim kultuurifestival aastas ja see ja tuleb ikka rahvast täis. Ma lähtun sellest, et oleks huvitav kõikidel ja nüüd juba mitmendat aastat ma kogu aeg laiendanud seda haaret, see tähendab seda, et näiteks see aasta ma korraldasin sellesama sõduri etendusele juba turnee üle terve Ameerika niimoodi, et see etendusse alustab New Yorgist. Ta läheb edasi Morris Chicagosse, Los Angelesse, pärimusmuusikaansambli Rotor kontsert on samamoodi pulti Morris ja Merile andis ja nii et tegelikult nendest meie asjadest saavad osa eestlased üle terve Ameerika. Kui Eesti sai iseseisvaks, tundus, et võib-olla nende kultuuripäevade tähtsus hakkab kahanema seepärast, et inimesed saavad Eestisse sõita, ise seal vaadata rab nüüd tundub see ennustused, need kultuuripäevad hakkavad kaduma kuidagi liiga kiiresti tehtud. See traditsioon, et tulla siia majja tulla kokku, näiteks täna hommikul helistas mulle üks inimene Californiast, kes hakkab homme hommikul tulema, jõuab homme õhtuks siia kohale. Nii et noh, see on lihtsalt see, et koos neid asju nautida, vahetada muljeid, rääkida, saada kokku üle hulga aja. Rahvusringhäälingu uudistele Neeme raud, New York Eeloleval ööl on meil vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Paiguti on udu. Lõunakaare tuul üks kuni seitse, saartel seitse kuni 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni pluss kolm kraadi. Homne päev on pilvisem ning mõnel pool sajab veidi vihma. Puhub lõunast tuul kolm kuni üheksa, saartel seitse kuni 12 meetrit sekundis ja sooja tuleb homme kuus kuni 13 kraadi. Te kuulsite kella kaheksast. Päevakaja toimetaja oli Mall Mälberg. Kena õhtut.